lg 2 järgi Menetlusalune isik Nikita Karp, isikukood 38802232221 Elukoht: xxx Menetlusaluse isiku kaitsja (kaebuse esitaja) Andrei Matvejev AB Andrei Matvejev Kulgu 4, Narva Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne- Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Nikita Karpi kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 25.10.2023 otsus väärteoasjas nr 2315,23,006890 muutmata. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub, kui 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest ei ole Riigikohtusse kassatsioonikaebust esitatud. Kaevatav otsus Nikita Karpi karistati KarS § 63 lg 1 kohaldamisega
lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, selle eest, et tema 05.10.2023.a kella 15.42 ajal Tallinnas Laagna teel Punane tn 71 juures sõites Mustakivi tee suunas, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,48 mg ning kiirusega 88+/- 3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 70 km/h mitte vähem kui 15 km/h. Oma tegevusega rikkus Nikita Karp
lg 3 ja
lg 5 p 3 nõudeid ja pani toime
lg 2 ja
Kaebus Kohtule esitatud kaebuses palub Nikita Karp tühistada kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 2315,23,006890 ning teha uus otsus, millega karistada kaebajat toimepandud süüteo eest rahatrahviga summas 300 eurot ja lisakaristust mitte kohaldada. Kaebuses nõustub Nikita Karp talle etteheidetava rikkumisega ning viitab juhtimisõiguse vältimatule vajadusele tööülesannete täitmiseks. Kaebuses tunnistatakse, et kahe süüteo toimepanemine on kahetsusväärne, kuid tuleb võtta arvesse ka järgmisi asjaolusid: puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja oli varem karistatud samalaadse süüteo toimepanemise eest, tegemist ei ole isikuga, kes rikub liikluskorralduse nõudeid süstemaatiliselt või korduvalt, isik kahetses toimepandut ja aitas menetlejale kaasa. KarS § 57 lg 1 p 3 järgi süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine on süüd kergendavad asjaolud. Üheaegselt puuduvad süüd raskendavad asjaolud. Kaitsja leiab kaebuses, et käesoleval juhul võiks põhikaristus olla määratud alla keskmise määra arvestades, et on olemas süüd kergendavad asjaolud. Karistuse alla keskmise määra määramine vastab nii üldpreventsiooni ja kui ka eripreventsiooni eesmärkidele. Arvestades toimepandud süüteo asjaoluga ja kaebaja kahetsusega on piisav rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses ehk 300 eurot. Juhtimisõigus on vältimatult vajalik kaebuse esitajale tema tööülesannete täitmiseks, kuna töötab autojuhina. Juhtimisõiguse äravõtmine toob kaasa kaebaja vallandamist töökohalt ja tema leibkonna majandusliku olukorra halvenemist. Antud olukorras toob juhtimisõiguse äravõtmine kaasa suuremad negatiivsed tagajärjed kaebajale kui tema poolt toimepannud süüteoga ühiskonnale tekitatud kahju. Teiseks tuleb veel kord juhtida tähelepanu sellele, et kaebaja ei olnud varem karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest. Tuleb võtta arvesse, et on olemas kaasaegsed meetmed, mis võimaldavad suunata kaebajat õiguskuulekamale käitumisele, nt alkoholi tarbimise kontroll. Otsusest jääb ebaselgeks, millest on tingitud lisakaristuse kohaldamine ja milliseid karistuse eesmärke teenib lisakaristus. Lähtudes sellest, et kaebaja kahetseb, on põhikaristus piisav selleks, et kaebaja hoiduks edaspidiselt uute süütegude toimepanemisest. 20.11.2023. a esitas menetlusaluse isiku kaitsja teate, milles palus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu kaebuse arutamisele kirjalikus menetluses ja esitas omapoolse seisukoha, milles palub kaebus jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Nikita Karpi süüline käitumine liiklusseaduse nõuete rikkumisel on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
Nikita Karpi ütluste kohaselt lõpetas ta alkoholi tarvitamise 05.10.2023 kella 04:00 paiku ning sama päeva hommikul arvas, et on kaineks saanud. Kohtuväline menetleja peab oluliseks märkida, et juhil on kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema terviseseisund on lubatav sõiduki juhtimiseks. Olles eelnevast alkoholi tarvitamisest teadlik, pidi Nikita Karp vähemalt möönma, et tema organismis võib olla säilinud mingi hulk alkoholi. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik pani süüteo toime kaudse tahtlusega. Nikita Karp ei ole enda poolt kirja pandud ütlustes selgitanud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise põhjust. Kohtuväline menetleja peab oluliseks märkida, et sõidukiiruse ületamine on juhi jaoks tajutav visuaalselt ja auditoorselt, sest kiiruste kasvades suureneb maanteemüra ja aheneb juhi 2 nägemisväli. Lisaks eeltoodule on võimalik juhil jälgida enda sõiduki kiirust spidomeetrilt ning eeldusel, et see on töökorras, asub kohtuväline menetleja seisukohale, et menetlusalune isik pani süüteo toime kavatsetult ja eesmärgipäraselt. Kohtuväline menetleja leiab, et vaatamata sellele, et isiku poolt mootorsõiduki juhtimisel fikseeritud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise- ja tema väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisalduse määrad jäid praktiliselt õigusnormis sätestatud keskmisse määra, tuleb Nikita Karpi süü hinnata keskmisest suuremana. Kuivõrd Nikita Karp on ühe teoga toime pannud kaks erinevat ja enamohtlikku väärtegu, siis tema süü on selle võrra veelgi suurem. Kohtuväline menetleja viitab asjaolule, et rikkumine leidis aset asulasisesel teel Tallinna linnas, kus olenemata kuupäevast ja kellajast on liiklus alati aktiivne ning kaebaja seadis oma käitumisega reaalsesse ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Kohtuväline menetleja ei pea usutavaks, et mootorsõiduki juhtimisõiguse vajalikkus ei olnud menetlusalusele isikule teada väärteo toimepanemise ajal. Teadmine juhtimisõiguse säilimise olulisusest oleks pidanud olema, kuid ei olnud talle takistuseks väärteo toimepanemisel. Juht peab ennekõike ise tegema kõik enesest oleneva, et tema senine mugav elulaad tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks. Juhtimisõigus ei ole sünnipärane õigus, see on ainult nendel, kelledele see on omistatud. Juhtimisõiguseta isikud peavad ja ka tulevad elus hästi toime sõltumata nende igapäevatoimetuste tegemiseks vajalikest ja läbitavatest vahemaadest. Kui isikule on juhtimisõigus eluliselt niivõrd olulise tähtsusega, nagu kaebaja on kaebuses märkinud, siis käitub isik juhina liikluses viisil, mis välistab teiste liiklejate ja nende vara ohustamise ja juhtimisõigusest ilmajäämise. Kohtuväline menetleja viitab, et väärteoprotokolli koostamisel on Nikita Karp enda ütlustes selgitanud, et pani end kuu lõpus arsti vastuvõtule ja teeb süsti alkoholi tarvitamise lõpetamiseks. Süsti tehakse isikule, kellel on alkoholi tarvitamisest sõltuvus. Lisaks eeltoodule ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit arsti külastamise kohta, seega ei saa tulla järeldusele, et kaebaja on enda probleemiga tegelenud. Seega peab kohtuväline menetleja sarnase rikkumise toimepanemist tulevikus piisavalt tõenäoliseks. Kohtuväline menetleja nõustub, et karistusregistri andmetel menetlusalusel isikul kehtivaid karistusi ei ole, kuid viitab karistuse määramisel Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-122-13 punktile 11. Käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus ja tuvastatud alkoholi kogus väljahingatavas õhus ületasid olulisel määral lubatut ning isiku käitumine näitab ilmselgelt tema ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku saabuvase tagajärge. Riigikohtu üldkogu on lahendis nr 3-4-1-2-05 asunud seisukohale, et karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle toimepannud isiku riiklikku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning eri- ja üldpreventiivsed vajadused. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et eripreventiivselt aitab juhtimisõiguse äravõtmine menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning mõista, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ning et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi piirav tagajärg. Õiguskorra huvidest lähtuvalt ei ole karistuse eesmärk anda isikule võimalus valida temale meelepärasem ja sobivam karistus. Karistus oma olemuselt ei peagi olema menetlusalusele isikule mugav kanda.
lg 3 p 1 lubab kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmist alates 3 kuust kuni 9 kuuni. Seega on seadusandja sellise iseloomuga süütegu pidanud niivõrd ohtlikuks, et on kehtestanud juhtimisõiguse äravõtmise sellise teo eest nii põhi- kui ka lisakaristusena. Seejuures on seadusandja näinud juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise ette ka
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning seda nii põhikaristuse kui ka lisakaristusena, mis viitab sellele, et seadusandja jaoks on juhi ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vahemikus 0,10 mg kuni 0,24 mg sedavõrd liiklusohtu põhjustav, et ka sellises juhile keelatud seisundis juhid saab liiklusest kõrvaldada. Eeltoodust lähtuvalt võib asuda 3 seisukohale, et kõnealune rikkumine on enamohtlik süütegu ning sellele tuleb reageerida rangelt. Lisaks eeltoodule kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Kohtuväline menetleja peab oluliseks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele nr 3-1-159-15 p-le 15, milles on kolleegium asunud seisukohale, et kui isik juhib sõidukit alkoholi piirmäära ületades esimest korda, saab sarnast rikkumist tulevikus pidada piisavalt tõenäoliseks juhul, kui rikkuja süü on suur: nt kui isik ületab piirmäära oluliselt, eksib muudegi liiklusnõuete vastu või suhtub toimepandud teosse hoolimatult. Väärteotoimikust lähtuvalt eksis menetlusalune isik juhtides mootorsõidukit alkoholipiirmäära ületavas seisundis veel teisegi liiklusnõue vastu, nimelt ületas ta suurimat lubatud sõidukiirust. Nikita Karbi suurele süüle vaatamata ning tema kahetsust arvestades kohaldas kohtuväline menetleja rahatrahvi sanktsiooni keskmises määras. Minimaalses määras lisakaristuse kohaldamine on samuti tingitud vajadusest mõjutada isikut edaspidi hoiduma rikkumiste toimepanemisest ning arvestada õiguskorra kaitsmise huvidega. Seega palub kohtuväline menetleja jätta kohtul VTMS § 132 lg 1 alusel kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht Tutvunud Nikita Karpi poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Kuigi esitatud kaebuses ei vaidlustata otsust sisuliselt, taotletakse vaid kohaldatud karistuse kergendamist, peab kohus vaatamata sellele väärteoasjas esitatud kaebust läbi vaatama täies ulatuses. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt oli 05.10.2023 kell 15:54 – 15:57 toimunud mõõtmisel alkoholisisaldus menetlusaluse isiku ühes liitris väljahingatavas õhus 0,53 mg/+/0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,48 mg/l. Taatlustunnistuse nr TTRC-23-00100 kohaselt oli tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDM-0068 taadeldud 27.07.2023 ning vastas esitatud nõuetele. Tõendusliku alkomeetriga Nikita Karpi joovet mõõtnud politseiametnik Artur Abramov on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab õigust kasutada eelnimetatud mõõteseadet. Eelnevatest andmetest saab järeldada, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev ja vastava koolituse läbinud mõõtja. Nikita Karp kõrvaldati sõiduki juhtimiselt alates 05.10.2023.a kell 15.44
lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt esines Nikita Karpil joobele viitava tunnusena silmade punetus. Nikita Karpi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine on tõendatud kiirusmõõturi väljatrükiga (Prolog), mille kohaselt mõõdeti 05.10.2023 kella 15:42 ajal Tallinnas Laagna teel Punane tn 71 juures suunaga Mustakivi tee poole sõitnud mootorsõiduki BMW 430D XDRIVE registreerimisnumbriga XXXXXX kiiruseks 88 +/-3 km/h. Kiirust mõõdeti mõõturiga LaserCam4 nr LE0274, mis oli taatlustunnistuse nr TTRS-23/00017 kohaselt taadeldud 07.02.
lg 3 järgi ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem ning
lg 5 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Nikita Karbil oli mootorsõidukijuhina ühes liitris väljahingatavas õhus 0,48 mg alkoholi ning ta sõitis asulasisesel teel, kus lubatud suurim kiirus 70 km/h kiirusega 88+/-3 km/h. Seega on Nikita Karpi käitumine õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ja
Nikita Karpi ütluste kohaselt lõpetas ta alkoholi tarvitamise 05.10.2023 kella 04:00 paiku ning sõitma asudes arvas, et on kaineks saanud. Kohus leiab, et subjektiivsete tunnuste poolest on väärtegu toime pandud tahtlikult ja tahtluse liigiks on kaudne tahtlus. Nikita Karp ei ole andnud ütlusi selle kohta, kui suures koguses alkoholi tarvitas ja kuidas ta end enne mootorsõiduki rooli istudes tervislikult tundis, kuid joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtuvalt esines tal silmade punetus. Tunnistaja Y ütluste kohaselt oli Nikita Karp peale sõiduki peatamist närviline ja tema silmad läikisid. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus (0,48 mg/l), leiab kohus, et tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi oma seisundist aru saada. Antud juhul ei olnud alkoholi piirmäär minimaalne. Seega leiab kohus, et menetlusalune isik pidi pidama võimalikuks, et ta ei ole sõitma asudes juhile lubatud seisundis ning tal puudub õigus mootorsõidukit juhtida, kuid möönas seda ehk suhtus sellesse ükskõikselt. Nikita Karp ei ole enda poolt kirja pandud ütlustes selgitanud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise põhjust. Kohus leiab, et subjektiivsete tunnuste poolest on kiiruse ületamine toime 5 pandud kavatsetult. Õigusrikkumise toimepanemist kinnitab asjaolu, et menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse (88 km/h) ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse (70 km/h) vahe oli sedavõrd suur, et see pidi olema Nikita Karpile tajutav ja ei saanud jääda märkamatuks. Seda enam, et kiirusmõõte seadmele lähenedes on hakanud sõidukijuht kiirust vähendama. Siinjuures nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et sõidukiiruse ületamine on juhi jaoks tajutav visuaalselt ja auditoorselt, sest kiiruste kasvades suureneb maanteemüra ja aheneb juhi nägemisväli. Lisaks eeltoodule on võimalik juhil jälgida enda sõiduki kiirust spidomeetrilt, muidugi eeldusel, et see on töökorras. Nikita Karpi süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Praeguses väärteoasjas on tuvastatud, et mõlemad väärteod olid suunatud sama objekti liiklusohutuse vastu. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.
lg 1 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.
lg 2 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 p 1 lubab süüteo eest lisakaristusena kohaldada ka juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem
§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtuväline menetleja on Nikita Karpi karistanud
lg 2 ja
S § 63 lg 1 kohaselt
lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Määratud karistuse osas on menetleja kohtu arvates õigesti hinnanud menetlusaluse isiku süü suurust ning arvesse võtnud karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates menetlusaluse isiku süüd tema poolt toimepandud liiklusseaduse sätete rikkumisel, leiab kohus, et mõõdetavate suuruste puhul sõltuvad süüteo kvalifikatsioon ja süü suurus muuhulgas numbrilisest näidust.
lg 1 järgi vastutab juht lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis. Nikita Karp ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 15 km/h ning kiiruse ületamise pani ta toime asulasisesel teel. Seega on Nikita Karp kiiruse ületamise väärteo realiseerinud selle ülemise piiri lähedal.
lg 2 järgi vastutab juht lubatud alkoholi piirmäära ületamise eest, kui tema ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. Nikita Karpi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,48 mg ehk tegemist oli keskmise määra lähedase määraga. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et Nikita Karpi süüd tuleb hinnata keskmisest suuremana, kuivõrd menetlusalune isik on ühe teoga toime pannud kaks erinevat ja enamohtlikku väärtegu. Süü suurust mõjutab ka asjaolu, et Nikita Karp pani need väärteod toime asulasisesel teel – Laagna teel, kus liiklustihedus on alati suur. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud KarS § 57 lg 1 p 3 alusel asjaolu, et Nikita Karp on väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust ning kohtul ei ole põhjust selle siiruses kahelda. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud. Nikita Karpi ei ole küll varasemalt liiklusalaste väärtegude eest karistatud, kuid kohtupraktika kohaselt ei ole iseenesest ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki 6 juhtimisõiguse äravõtmine. Sellisel puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. (RKKKo 3-1-1-122-13 p 11) Käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus ja tuvastatud alkoholi kogus väljahingatavas õhus ületasid olulisel määral lubatut ning isiku käitumine näitab ilmselgelt tema ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku saabuvase tagajärge. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt lõpetas ka alkoholi tarvitamise varahommikul kella 04.00 paiku ja umbes 12 tundi hiljem oli jätkuvalt tema väljahingatavas õhus alkoholi kogus 0,48 mg. Kohus on eelnevalt leidnud, et enne sõidukiga sõitma asumist ei saanud menetlusalune isik olla kindel selles, et alkohol on tema organismist täielikult lahkunud. Seda tõendab menetlusalusel isikul tuvastatud alkoholi kogus väljahingatavas õhus ja tunnistaja ütluste kohaselt oli Nikita Karp ka närviline ning tema silmad läikisid. Samuti oli menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe sedavõrd suur, et see oli temale tajutav ega saanud talle jääda märkamatuks. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et väärteod pandi toime päevasel ajal, mil liiklustihedus Tallinnas Laagna teel on väga aktiivne, sõidutee oli märg, sõidukid kasutasid klaasipuhastajaid. Seega menetlusalune isik seadis oma käitumisega ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Üldteada olevalt kiiruse kasvades ja seda märjal teekattel, pikeneb pidurdusteekond, lisaks on alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhi tajumis- ja reageerimisvõime häiritud, mistõttu ei pruugi juht ootamatutes olukordades olema võimeline sõidukit ohutult peatama ega ohuolukorda vältima. Nikita Karpi ütlustest nähtuvalt on tal probleeme alkoholi tarvitamisega, sest miks muidu lubas ta minna arsti juurde süsti tegemiseks, et mitte juua. Küll peab kohus tõdema, et sellekohast tõendit, s.t kodeerimise kohta, ei ole kohtule koos kaebusega esitatud.
lg 3 p 1 kohaselt on paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise miinimummääraks 3 kuud. Nikita Karp on viidanud asjaolule, et juhtimisõigust vajab tööülesannete täitmiseks, kuna töötab autojuhina. Ühtegi tõendit selle kohta, et ta töötab autojuhina aga kohtule esitatud ei ole. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta vaid sellisel juhul, kui isik kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kõik muud põhjused, mis ei ole seotud isiku liikumispuudega, ei ole aluseks juhtimisõiguse kui karistusliigi mittekohaldamiseks. Kohus selgitab, et isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab ka ise käituma seda õigust säilitaval viisil, st järgima liikluses olles liiklusseadust. Kui isik otsustab valida käitumisviisi, millega seab ohtu nii enda kui kaasliiklejate turvalisuse ning riskib juhtimisõiguse ajutise ilmajäämisega, tuleb tal taluda sellest lähtuvaid negatiivseid mõjusid oma elukorraldusele. Karistuse eesmärgiks ongi mõjutada rikkujat karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega õiguskorda, mille alla kuulub ka liikluskord. Kokkuvõtvalt ei nõustu kohus vähendama kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi 600 eurot, sest kahe liiklusseaduse sätte rikkumine näitab süü suurust üle keskmise. Kergendav asjaolu - puhtsüdamlik kahetsus vähendab süüd ja võimaldab rahatrahvi määramist
Lisakaristusena Nikita Karpilt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine miinimummääras vastab kohtu hinnangul kaebaja süü suurusele ning on põhjendatud ka õiguskorra kaitsmise huvides. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Nikita Karpi kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Nikita Karpil tuleb tasuda rahatrahv 600 eurot kohtuvälise menetleja otsuses toodud Rahandusministeeriumi arvele. Kohustuslik on märkida otsuses toodud viitenumber. Samuti selgitab kohus, et vastavalt liiklusseaduse §-le 127 on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse 7 jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p 1. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.