Obsah (4)

§ 158§ 157§ 162§ 167

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 12.06.2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-9760 Tsiviilasi X avaldus täiteasjas 052/2012/2904 täitemenetlu

§ 158lg 1 ei kehti antud menetluses.

Nimelt vastavalt

§ 158

lg 3 ütleb, et aegumist ei loeta katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega. Avaldaja esitas kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude aegumise tõttu, seega tuleb antud olukorras rakendada

§ 158

lg 3 mitte lõiget 1, sest lõiget 1 kohaldatakse tsiviilnõuete puhul, mille osas ei ole jõustunud kohtulahendit ega muud täitedokumenti. Avaldaja leiab, et nõue aegus 05.04.

2. Lisaks selgitas avaldaja, et enne tähtaja möödumist avalduse esitamine ei mõjuta avalduse menetlemist, kuivõrd kohus võttis avalduse menetlusse pärast 10 aasta möödumist täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest. PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
3. Capital Net OÜ ja Redhot OÜ (edaspidi sissenõudjad) esitasid avaldusele 10.10.2022 vastuse. Sissenõudjad vaidlevad avaldusele vastu ning paluvad jätta avalduse rahuldamata.
4. X on 04.07.2022 esitanud kohtule avalduse, millega taotleb tema suhtes käiva täitemenetluse nr 052/2012/2904 lõpetamist seoses täitmise aegumisega. Viidatud täitemenetluses täidab kohtutäitur Harju Maakohtu 17.05.2022 kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-08-16029, millest tulenevad nõuded oma omandanud Capital Net OÜ ja Redhot OÜ 15.05.2014 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga.
5. Sissenõudjad on arvamusel, et avaldaja avaldus tulnuks jätta menetlusse võtmata ning kuivõrd see on menetlusse võetud, tuleks selle menetlemine lõpetada. Avaldaja esitas oma avalduse kohtule enne

§ 157

lg 1 sätestatud tähtaja möödumist, s.o 04.07.2022, kuid täitedokument anti täitmiseks 27.08.

1. Seega on avaldaja esitanud avalduse kohtule enne seda kui möödus 10 aastat kohtulahendi täitmiseks esitamiseks.
2. Juhul, kui kohus avaldaja avalduse menetlemisega jätkab, leiavad sissenõudjad, et avaldus tuleks jätta rahuldamata. Esiteks on avaldaja korduvalt nõuet tunnistanud sissenõudjate eriõiguseellase Target Capital OÜ seadusjärgse esindaja A. K. ja kohtutäituri bürooga peetud e-kirjavahetuses. Avaldaja on selgesõnaliselt avaldanud, et ta tunnistab nõuet ja tal on mõislikud võimalused selle kustutamiseks, samuti et ta võib otsuse allkirjastada ja asuda seda täitma. Avaldaja avaldas ühemõtteliselt, et on nõus kohtutäituri koostatud otsuse projektiga ja nõus tasuma 21 739,06 eurot.

§ 158

lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kui kohustatud isik on nõuet tunnustanud. Sissenõudjad leiavad, et Harju Maakohtu 17.05.2012 määrusest tuleneva nõude aegumine on nii 03.06.2013 kui ka 17.07.2014 katkenud ning selle tulemusena hakkas samadel kuupäevadel uuesti kulgema ka selle nõude aegumine. Kummastki aegumise katkemisest ei ole tänaseks möödunud 10 aastat.

1. Lisaks nähtub kohtutäitur Kaire Põltsi poolt käesolevas asjas esitatud seisukohast ja dokumentidest, et täitemenetlus on olnud ka peatunud. Kohtutäitur Põltsi poolt on kohtule esitatud varasemalt kohtutäitur Tärno tehtud kohtutäituri otsus, milles on selles täiteasjas rahuldatud tänaste sissenõudjate Capital Net OÜ ja Redhot OÜ eriõiguseellase Target Capital nõusolekul X poolt võlgnevuse ositi tasumise taotlus ja ajatatud ka täiteasjas 052/2012/2904 nõudesumma tasumine 150 kuuks arvates 20.08.
2. Nii on alates 20.08.2013 nõude aegumine olnud peatunud perioodil 20.08.2013 – 19.08.2016 summaarselt kokku 3296,88 euro ulatuses, perioodil 20.08.2016-19.01.2022 summaarselt 29763,50 euro ulatuses ning perioodil 20.01.2022-19.01.2034 summaarselt 11 982,84 euro ulatuses jne. Kohtutäituri otsuse lõpposas olevast graafikust nähtub, et 49 557,90 euro ulatuses hakkab peatunud aegumine kulgema uuesti alles 20.01.2026 aastal. Seega isegi juhul kui aegumine ei oleks katkenud, vaid oleks üksnes peatunud, ei saaks Capital Net OÜ ja Redhot OÜ nõue olla tervikuna kuidagi aegunud. KOHTUTÄITURI VASTUS
3. Kohus esitas 22.09.2022 kohtutäiturile kohtunõude ning palus esitada vaidlusaluse täiteasja kohta teave ja olemasolevad tõendid selle kohta, millal esitati täitedokument esimest korda täitmiseks. Juhul, kui antud täitemenetluse aluseks olev täitedokument esitati esmakordselt täitmiseks varasema täitemenetluse raames ja täituril on olemas vastavasisuline teave, palus kohus välja tuua vastava täitemenetluse numbri ja kohtutäituri, kellele avaldus esmakordselt täitmiseks esitati. Lisaks palus kohus, et kui kohtutäiturile on teada antud täiteasjas esinenud asjaolud, mis võivad tingida antud täiteasjas nõude täitmise aegumise peatumise ja/või katkemise, palub kohus esitada teabe antud asjaolude kohta.
4. Kohtutäitur esitas kohtule 29.09.2022 vastuse. Vastuse kohaselt on täitemenetlus nr 052/2012/2904 algatatud 27.08.2012 sissenõudja 21.08.2012 koostatud avalduse ja täitedokumendi Harju Maakohtu 17.05.2012 otsuse tsiviilasjas nr 2-09-16029 alusel. Täitemenetluse algatas endine kohtutäitur Urmas Tärno. Tulenevalt asjaolust, et kohtutäitur Urmas Tärno on ametist vabastatud justiitsministri 01.03.2018 käskkirjaga nr 9 alates 01.03.2018, on täitetoimikud üle antud Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts menetlusse.
5. Täitemenetluse läbiviimisel on endine kohtutäitur Urmas Tärno 09.08.2013 koostanud kohtutäituri otsuse. Otsuse kohaselt esitas võlgnik 03.08.2013 avalduse, mille kohaselt on raske majandusliku olukorra tõttu raskendatud ülaltoodud võlanõude tasumine ühes osas, mistõttu taotleb võlgnik võlgnevuse tasumise võimaldamist ositi, 150 kuu jooksul, igakuiste maksetena. Kohtutäitur otsustas anda võlgnikule täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks 150 kuu jooksul alates 20.08.
6. Võlgnikul on kohustus tasuda igakuiste maksetena iga kuu 20 kuupäevaks võlgnevus vastavalt alltoodud graafikule:
7. Kohtutäitur selgitab, et maksegraafiku sõlmimise läbirääkimist tõendab ka osapoolte vaheline kirjavahetus perioodil 13.08.2013-02.06.
8. Täiendavalt toimus läbirääkimine õigustatud ja kohustatud isiku veel 13.06.
9. Muu teave kokkuleppe läbirääkimiste ja saavutamise osas puudub, kuivõrd tegemist on teiselt kohtutäiturilt üle tulnud menetlusega. Muud aegumist peatavad asjaolud kohtutäiturile teadaolevalt puuduvad, mis ei välista, et sissenõudja esitab kohtule täiendavaid tõendeid aegumise peatumise kohta. KOHTU PÕHJENDUSED
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. TsMS § 477 lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning TsMS § 477 lg 7 esimese lause kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
11. TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) §-s 157 sätestatud tähtaeg.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et OÜ Target Capital on esitanud 03.09.2012 täitmisavalduse täitemenetluse algatamiseks võlgnik X suhtes ning täitedokumendiks on kohtumäärus tsiviilasjas 2-09-16029 (dtl 33). Täitedokumendist nähtuvalt on Harju Maakohus teinud 17.05.2012 määruse tsiviilasjas 2-09-16029, mille kohaselt mõistetakse OÜ-lt Rõivakaupmees ja Xlt solidaarselt välja Target Capital OÜ kasuks menetluskulud summas 19 650,93 eurot (dtl 35-40). Target Capital OÜ on eeltoodud kohtumäärusest tulenevad nõuded loovutanud Osaühingule Redhot ja Osaühingule CAPITAL NET (dtl 5963).
2. Avaldusest ja kohtutäituri vastusest nähtuvalt anti Harju Maakohtu 17.05.2012 määrus esimest korda täitmisele 27.08.2012.

159 lg 1 järgi jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine algas seega 27.08.2012.

§ 157

lg 1 kohaselt jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat. Pooltel on vaidlus, kas nimetatud sättest tulenevalt aegus täitedokumendist tulenev nõue 27.08.

2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur teinud 09.08.2013 otsuse (dtl 41-42), mille kohaselt võlgnik esitas 03.08.2013 avalduse, mille kohaselt on raske majandusliku olukorra tõttu raskendatud võlanõude tasumine ühes osas, mistõttu taotleb võlgnik võlgnevuse tasumise võimaldamist ositi, 150 kuu jooksul, igakuiste maksetena. Kohtutäitur otsustas anda võlgnikule täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks 150 kuu jooksul alates 20.08.
3. Võlgnikul on kohustus tasuda igakuiste maksetena iga kuu 20 kuupäevaks võlgnevus vastavalt alltoodud graafikule:
4. Puudutatud isik leiab, et täitemenetlus on olnud peatunud tulenevalt

§-st 162, kuivõrd täitemenetluses on kehtestatud maksegraafik.

§ 162

kohaselt aegumine peatub ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täiendav tähtaeg täitmiseks. Kohus leiab, et täitemenetlus ei ole olnud maksegraafiku sõlmimise tõttu peatunud. Kohus selgitab enda seisukohta järgmiselt. 20. Riigikohus on tsiviilasjas 2-21-10665 (12.3 ja 12.4) selgitanud, et

§ 162

kohaselt peatub aegumine ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täitmiseks täiendav tähtaeg.

§ 162

kohaldub täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja peatumisel, kuid seda piiratud tingimustel. Kolleegiumi arvates on

§ 162

lg 1 aegumistähtaja peatumise eeldus see, et peatatud on ka täitemenetlus, seda nõude sundtäitmise asjaolude (nt nõude vähendamine) üle peetavate läbirääkimiste ajaks. Sellisele järeldusele jõuab kolleegium

§-s 157 sätestatud aegumistähtaegade pikkust arvestades ja abstraktselt võlgniku ning sissenõudja huve kaaludes. Muu hulgas arvestab kolleegium

§ 158

lgs 3 võlgniku kaitseks kehtestatuga, mille kohaselt ei loeta aegumist katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnevata osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega. See võimaldab vältida nõude täitmise aegumise ebamõistlikult pikaks venimist. Seega on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja peatumiseks vajalik kas sissenõudja avaldus täitemenetluse peatamise kohta läbirääkimiste ajaks, mille alusel on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse peatama (TMS § 46 lg 1 p 1), või sissenõudja avaldus täitetoimingute edasilükkamise kohta (TMS § 44) läbirääkimiste ajaks. Näiteks täitemenetluses maksegraafikus kokkuleppimise korral tuleb selle kehtivuse ajal täitemenetlus kas peatada või võimaldada muul viisil maksegraafiku täitmist (nt vabastada arestitud pangakonto aresti alt vms), hoidudes sel ajal ka muudest täitetoimingutest. Samuti peatub täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg nt juhul, mil kohus on rakendanud TMS §-s 45 märgitud abinõusid, st täitemenetluse peatanud, täitmise pikendanud või ajatanud.

1. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maksegraafiku kokkuleppimise korral oleks sissenõudja avalduse alusel täitemenetlus peatatud või sissenõudja oleks esitanud avalduse täitetoimingute edasilükkamise kohta läbirääkimiste ajaks või maksegraafiku täitmist on võlgnikule võimaldatud muul viisil, mh et võlgniku pangakontod ja kinnistud oleksid vabastatud maksegraafiku täitmiseks ajaks aresti alt. Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et võlgnik oleks maksegraafiku alusel teinud makseid, mis annaksid aluse aegumise peatumiseks. Pigem on võlgnik kirjavahetuses (dtl 43) väitnud, et: „Täpsustasin ja proovisin planeerida võimalike sissetulekuid ja kindlasti ei ole minul alust eeldada, et praeguses graafikus märgitud 457,9 eurot oleks reaalne tasuda“. Samuti nähtub kohtutäituri 09.08.2013 otsusest (dtl 41-42), et kohtutäitur otsustas, et peale esimese osamakse laekumist vabastatakse võlgniku pangakontod ja töötasu aresti alt, kuid tsiviilasja materjalidest võib aru saada, et võlgnik ei teinud makseid maksegraafiku alusel ning täitemenetlust ei peatatud. Samuti ei ole kohtutäitur ja menetlusosalised enda vastustes märkinud, et täitemenetlus peatati, kuivõrd võlgnik tegi maksegraafiku alusel makseid. Asjaolust, et võlgnik ei ole makseid teinud, võib aru saada ka poolte kirjavahetusest, kuivõrd sissenõudja on 16.01.2014 kirjas märkinud: „igakuiste maksete kokkulepe on võimalik üle vaadata siis, kui tõesti on mingid maksed hakanud toimuma, on võlgniku koostöö ning hea tahe näidatud. Praegu me räägime juba pool aastat tingimusi läbi, kuid mingit rahade liikumist pole olnud – sellele tegevusel ei ole mõtet. Rõhutan, et makse kohustus on ka ilma igasuguse kokkuleppeta“. Seega leiab kohus, et maksegraafiku sõlmimise tõttu ei peatunud täitemenetluses täidetava nõude aegumine.
2. Poolte kirjavahetusest (dtl 43-48) nähtub, et pooled on pidanud läbirääkimisi uue kokkuleppe sõlmimiseks.

§ 167

lg 1 sätestab, et nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Riigikohus on tsiviilasjas 2-21-10665 (p 12.2) selgitanud, et

§ 167

lg 1 peamine eesmärk ei ole reguleerida täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja peatumist. Täitemenetluses ei peeta enam läbirääkimisi nõude üle või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Nõue on sellisel juhul täitedokumendist tuvastatud (on välja mõistetud rahasumma, kohustatud toiminguks vm) ning sellise nõude üle saab täitemenetluses sisuliselt vaielda vaid erandjuhtudel TMS § 221 järgi esitatud hagiavalduse alusel. Siiski leiab kolleegium olevat võimaldada kohaldada

§ 167

lg-t 1 ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaja peatumisele, kuid seda piiratud tingimustel. Läbirääkimiste korral täitemenetluse peatumiseks peavad esinema samad tingimused, mis maksegraafiku sõlmimise ja TsMS § 162 korral (käesoleva määruse p 20 selgitused). Kohus nimetatud asjaolusid ei tuvastanud. Lisaks ei nähtu asja materjalidest, et pooled oleksid sõlminud uue maksegraafiku ning selle täitmise ajaks oleks täitemenetlus peatatud. Seega ei saanud täitemenetluses täidetava nõude aegumistähtaeg peatuda täitemenetluses peetud läbirääkimiste tõttu. 23. Puudutatud isik leiab, et käesoleval juhul kohaldub muuhulgas

§ 158

lg 1, mille kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Avaldaja on kohustatud isikuna korduvalt nõuet tunnistanud võlausaldaja ja kohtutäituriga peetud kirjavahetuses. Kohus selgitab, et käesoleval juhul kohaldub

§ 158

lg 3, mille kohaselt aegumist ei loeta katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et võlgnik on 03.06.2013 e-kirjas märkinud, et ta tunnistab nõuet, samuti 17.07.2014 e-kirjas nõustunud kohtutäituri otsuse projektiga nõude ositi täitmise kohta (dtl 65-66), kuid tulenevalt

§ 158lg-st 3 ei saa lugeda, et aegumine on katkenud.

1. Lisaks leidis puudutatud isik, et avalduse menetlemine tuleks lõpetada, kuivõrd avaldaja esitas avalduse enne aegumise tähtaja möödumist. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei mõjuta avalduse esitamine enne aegumistähtaja tähtaja avalduse menetlemist, kuivõrd kohus võttis avalduse menetlusse pärast 10 aasta möödumist täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud alates 27.08.
3. Täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus täiteasjas tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise osas lõpetada.
4. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus toimetab määruse TsMS § 466 lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale. Avaldajal tuleb määrus ise edastada kohtutäiturile.
5. Avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Hagita menetluses kannab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Vastavalt eeltoodule tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
7. Avaldaja esitas 22.05.2023 menetluskulude nimekirja. Avaldaja teatas, et tema kulu on 18 eurot, mis ta on tasunud kohtutäiturile avalduse esitamisel täitemenetluse lõpetamiseks.
8. Kohus selgitab, et kohtumenetluses hüvitatakse kohtukulud (TsMS § 138 lg 1) või kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1, § 144). Täitemenetluses tasutud kulu ei ole tasutud kohtumenetluses ning ei kuulu seaduse kohaselt käesolevas menetluses hüvitamisele. Kuivõrd avaldajal muud kulud puuduvad, määrab kohus avaldaja menetluskulude suuruseks 0 eurot.
9. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd puudutatud isik esitas kohtule oma seisukoha, kuid menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ei esitanud, puudub menetluskulude rahaline suurus, mida kindlaks määrata ja avaldajalt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 15.01.2024 kohtumäärusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 12.06.2023 kohtumääruse resolutsioon muutmata, kuid täiendati osaliselt kohtumääruse põhjendusi.