← Eesti

2-23-12286/9

Obsah (9)§ 168§ 428§ 429§ 432§ 173§ 174§ 433§ 178§ 150

2-23-12286 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus Alan Biin 04.12.202

§ 168lg 4 alusel jätta hageja kanda.

Kostja taotleb hagejalt kostja menetluskulude summas 1080 euro väljamõistmist.

  1. Hageja esitas 04.12.2023 vastuväite kostja menetluskuludele. Hageja vaidleb osaliselt vastu kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas toodud ajakulule, mida palub vähendada 3 tunnini. Kohtumääruse põhjendused
  2. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja menetlus kuulub lõpetamisele.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Käesolevas asjas on hageja hagist kostja suhtes 22.11.2023 avaldusega loobunud. Kostja ei esitanud vastuväidet hagist loobumise osas. Seetõttu võtab kohus vastu hagist loobumise ja lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse. 6. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 432

ei saa hageja, juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 7.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul on menetluskulude kandmise kohustus hagejal, sest hageja ei ole loobunud hagist põhjusel, et kostja oleks hageja nõude rahuldanud, vaid hagist loobumise tingis asjaolu, et kostjal on kehtiv maksuvõlgnevus summas vähemalt 41 385,76 eurot, mistõttu on hagi hageja jaoks perspektiivitu. 2 2-23-12286 8.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

  1. Kostja 30.11.
  2. a menetluskulude nimekirja kohaselt sai kostja õigusabi tunnihinnaga 150 eurot tund, millele lisandub käibemaks 30 eurot, kokku 180 eurot tunnis. Kostja ei ole käibemaksukohuslane mistõttu palub kostja menetluskulud kindlaks määrata koos käibemaksuga. Hagiavaldusega tutvumisele ja kliendiga nõupidamisele kulus kostjal 2 tundi, vastuse koostamisele 3 tundi ja hagist loobumise avaldusele seisukoha ja menetluskulu nimekirja koostamisele 1 tund. Kokku õigusteenuse ajakulu 6 tundi ehk 1080 eurot.
  3. Hageja esitas kostja menetluskulude ajakulu osas vastuväite ja palub ajakulu vähendada 3 tunnini. Kohus peab kostja advokaadist esindaja tunnitasu suurust põhjendatuks ning tavapärase turuhinnaga kooskõlas olevaks. Kohus ei nõustu menetluskulu nimekirjas toodud ajakuluga. Kohus peab põhjendatud ajakuluks hagiga tutvumiseks ja kliendiga nõupidamiseks 1,5 tundi, vastuse koostamiseks 1 tund ning seisukoha ja menetluskulu nimekirja koostamiseks 0,5 tundi. Kostja ajakulu hagile vastuse koostamiseks on ülepaisutatud. Sisulist teksti on selles vaevalt 1 lehekülje jagu ning tegemist ei ole keeruka vaidlusega, mistõttu kohus vähendab selles osas ajakulu 1 tunnini. Samuti vähendab kohus hagiga tutvumise ja loobumise avaldusele seisukoha koostamise ajakulu mõlemat 0,5 tunni võrra. Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ja need sisaldavad käibemaksu, sest kostja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa ka muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodu alusel määrab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 3 tundi ja õigusabikulu suuruseks 540 eurot (sisaldab käibemaksu). Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 540 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust. 11.

§ 433lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 12.

§ 150

lg 2 p 2 alusel on hagejal õigus taotleda poole menetluses tasutud riigilõivust tagastamist. Sama sätte lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 150

lg 6 järgi riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Hagejal tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule vastavasisuline avaldus. 3 2-23-12286 /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.