Obsah (9)

§ 63§ 1091§ 268§ 901§ 1262§ 61§ 289§ 2891§ 154

Kriminaalasi nr.1-21-2758 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 23. märtsil 2023.a Tallinnas Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Margot Mikler Sekretär Moonika Rubizova, Katrin Lopsik, Maris Karna, Mari Kir

§ 63

lg-s 1 sätestatud tõendi vormile.

§ 63

lg 1 loetleb tõendina asjatundja ütlust, ekspertiisiakti, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel. Kohtule esitatud arvamuse puhul ei ole tegemist menetleja ekspertiisimääruse alusel koostatud ekspertiisiaktiga. Samuti ei saa G T Bu hinnangut kasutada tõendina ka seetõttu, et tõendiks on asjatundja ütlus, mitte kirjalik hinnang/arvamus vms ning samuti on

§ 1091

lg-s määratletud asjatundja mõiste, millest johtuvalt peab kohus välja selgitama asjatundja erialase pädevuse ning sellele hinnangu andma. Kohus seda antud juhul teha ei saa, samuti nõustub kohus kaitsjaga, et G T B poolt koostatud hindamisraport, on koostatud juriidilise isiku poolt, mitte füüsilise isiku nagu seda nõuab

§ 1091lg 1.

Seega jätab kohus G T B hindamisraporti tõendikogumist välja kui lubamatu. Sellest johtuvalt ei arvesta kohus ka tunnistajate, asjatundja ja eksperdi kohtus antud ütlusi, mis puudutavad nimetatud hindamisraportit. Samal põhjendusel jätab kohus tõendikogumist välja ka U V e-kirjaga edastatud arvamused X OÜ tekitatud kahju osas ning 10.10.2018 ja 30.10.2018 arvamused Y OÜ omakapitali väärtuste kohta (tõendid 125-127), ekspert A J ja menetleja B B vaheline e-kirjavahetus 29.07.25.08.2020 (tõend 139) ning 02.10.2018 X OÜ e-kiri ja sellega edastatud N tellitud asjatundja arvamus Y OÜ äritegevuse väärtuse kohta (tõend 34), kuna

§ 63lg 1 kohaselt on tõendiks asjatundja ütlused, mitte kirjalikud arvamused.

3.2.2. Kohtule on esitatud tõendina A L G käitise müügileping 13.05.2019 koos lisadega (tõend 128), mille poolteks on A L G OÜ (võõrandaja) ja V OÜ (omandaja) vahel, millest nähtub, et omandaja ostab lepingu alusel käitise hulka kuuluvad varad, nendega seonduvad õigused ja omadi. Samuti ülevõetavad lepingud, sh töö- ja kliendilepingud. Käitise ostuhind 475 00 eurot. Samuti on esitatud ridamisi tõendeid, mis seonduvad H OY teenuse osutamisega, millest nähtuvad S T ja Hi esindaja e-kirjavahetus ning O H poolt edastatud arved ja e-kirjavahetus (tõend 129). Riigikohus on oma 06.10.2015 määruse nr 3-1-1-70-15 p-s 11.1 selgitanud, et tulenevalt

§ 268

lg-dest 1 ja 5 saavad isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. 15 Eelnevalt nimetatu osas on süüdistusakt puudulik. Käesoleva otsuse punkti esimeses lõigus kajastatud käitis ja sellega seonduvate tõendite puhul jääb kohtule selgusetuks, mida nimetatud tõendiga soovitakse tõendada ning kuidas see on kuriteo koosseisu tõendamise kontekstis asjakohane. Mis puudutab H OY-ga seonduvaid tõendeid, märgib kohus, et süüdistuses nimetatud O H tegevust ei ole süüdistusaktis üldse kajastatud, samuti ei selgu, kuidas süüdistatavad on sellega seotud. Kohus ei saa asuda süüdistaja rolli ega ise süüdistust sisustada. Nimetatud asjaolude tuvastamisel väljuks kohus aga süüdistuse piiridest ning rikuks oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Seega jätab kohus nimetatud tõendid kuriteokoosseisu hindamisel kõrvale. 3.2.3. Kohtule on esitatud elektroonilise side ettevõtjalt andmete nõudmise load 06.07. ja 18.07.2018 ning sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 03.08.2018 koos lisadega, millega soovitakse tõendada E. Maasi, L. Latti ja E V omavahelist suhtlust ning viibimist vastavate tugijaamade piirkonnas (tõend 35). Prokuratuuri loa alusel sideettevõtjalt saadud andmete protokollides toodud andmete puhul on tegemist

§ 901alusel hangitud elektroonilise side seaduse § 1111 lg-s 2 loetletud andmetega.

Riigikohus on 18.06.2021 kriminaalasjas nr 1-16-6179 märkinud, et Eesti õigus eksib puutuvalt selliste andmete kogumisse Euroopa Liidu õiguse vastu ja sellest tulenevalt saab niisuguseid andmeid tõendina kasutada vaid erandlikel juhtudel. Samas märkis Riigikohus ka, et enne 07.10.2020 antud prokuratuuri lubade alusel hangitud andmeid võib teatud tingimustel kasutada, arvestades tõendi kogumisega kaasnenud rikkumise laadi ja ulatust, kuriteo raskust, kannatanute või avalikkuse huve ning seda, kas sama sisuga tõendi oleks võinud saada ka ilma rikkumiseta. Riigikohus on selgitanud, et EK praktika mõttes saab säilitatud sideandmetele juurdepääsu andmist põhjendada ainult võitlusega raske kuritegevuse vastu. Kuigi antud kriminaalasjas on luba antud 20.05.2020 ehk enne Riigikohtu otsuses märgitud kuupäeva, tuleb kohtul arvestada

§ 901

toodut.

§ 901

lg 2 kohaselt võib uurimisasutus teha prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku loal kohtueelses menetluses või kohtu loal kohtumenetluses päringu elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 loetletud andmete kohta, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 1. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib

§ 901

lg-s 2 ettenähtud päringu teha, kui tegemist on käesoleva seadustiku § 1262 lõikes 2 nimetatud kuriteoga ning kui see on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks. Loetelus nimetamata kuritegude korral on sideandmete päring lubatud siis, kui see on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks ning seda õigustab kuriteo raskus ja laad ning kui päringuga ei riivata põhjendamatult isikuõigusi. Süüdistatavatele inkrimineeritud kuritegu kuulub

§ 1262lõikes 2 nimetatud kuritegude hulka.

Kuigi tegemist on

§ 1262

lõikes 2 nimetatud kuriteoga, tuleb hinnata, kas see oli ka vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll kajastab ajavahemikul 01.01.2018-18.07.2018 E. Maasi, L. Latti, E V ja R T omavahelisi kõnesid. Protokoll tõendab, et E. Maas on suheldnud L. Lattiga, E V on suhelnud L. Lattiga, E. Maasiga. Samuti kajastab protokoll, millised tugijaamad katavad Y OÜ kontori aadressil P 8, T küla, Harjumaa ning milliste kõnede ajal on E V, E. Maas ja L. Latt viibinud nende tugijaamade piirkonnas, mis katavad aadressi P 8, Harjumaa. Protokoll kinnitab, et kõik nimetatud isikud on sellel aadressil erinevatel aegadel viibinud. Samas märgib kohus, et protokollis märgitu kohaselt E. Maasi elukoht xxx ja Y OÜ kontor aadressil Saku vald, T küla, P 8 tugijaamade levialad võivad osaliselt vaatamata tugijaamade kaardil kajastatud tugijaama suunalevialast, mis kattuvust ei näita, siiski kattuda. Kohus jätab sideettevõtjalt saadud andmete protokolli tõendikogumist välja, kuna kohtu hinnangul ei olnud päringu tegemine kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. Käesolevas kriminaalasjas ei ole olnud sisulist vaidlust, et eelnevalt nimetatud 16 osapooled on omavahel suhelnud. Süüdistatav E. Maas on E Vga suhtlust enda ütlustes kinnitanud. Samuti selgus nii süüdistatava E. Maasi kui tunnistajate ütlustest, et E. Maas ja L. Latt on kolleegid ning neil on ka sõbrasuhted, mistõttu protokollis kajastatud nendevahelised kõned, ei ole mingil viisil ebatavalised ega tõenda kuriteokoosseisu kontekstist mitte midagi. Mis puudutab kõnede tegemist Y OÜ kontorit katvatest tugijaamadest, märgib kohus, et süüdistatav E. Maas on oma ütlustes kinnitanud, et on viibinud enne 2018 juulit P 8 asuval aadressil, lisaks nähtub ka, et tema elukoha ja Y OÜ kontori tugijaam võivad kattuda, mistõttu ei oleks selle pinnalt võimalik kohtul tõsikindlaid järeldusi kuriteokoosseisu tuvastamiseks teha. Kuivõrd E. Maasil ja L. Lattil olid nii tööalased kui ka sõbrasuhted, siis ei saa välistada, et L. Latti kõned nimetatud tugijaamast, on tehtud E. Maasil külas viibides. Seejuures märgib kohus sedagi, et edaspidi kohtuotuse seisukohtades, mis puudutavad Y OÜ-le üüripinna otsimist, on L. Latti seotust võimalik tõendada tunnistajate ütluste ja kirjalike tõenditega. Seega piisanuks käesolevas kriminaalasjas kuriteokoosseisu tõendamiseks süüdistatavata, tunnistajate ütlustest ja muudest kirjalikest tõenditest, mis on kohtule ka esitatud. Kohtu hinnangul ei olnud sideandmete päring seega vältimatult vajalik. 3.2.4. Prokuratuur palub kohtul otsust tehes Elmer Maasi ütlused tõendite kogumist kõrvale jätta kui ebausaldusväärsed. Kohus prokuratuuri sellise taotlusega ei nõustu. Riigikohus on oma 21.12.2015.a lahendis nr 3-1-1-101-15 selgitanud, et : „…kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb aga kohtul

§ 61lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt.

Osutatud täpsustus ei muuda aga seisukohta, et tunnistaja või süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlusi, mis on avaldatud

§ 289

lg 1 (§ 293 lg 1) alusel, ei saa kasutada tõendina tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks, välja arvatud

§ 2891lg-s 2 sätestatud juhul.

Kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel teenib jätkuvalt vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Võimalus jätta KarS § 289 lg 1 (§ 293 lg 1) alusel avaldatud deponeerimata ütluste ja sama isiku ristküsitlusel antud ütluste osalise vastuolu korral ütluste see osa, milles vastuolusid ei ole, tõendikogumisse, puudutab üksnes ristküsitlusel antud ütlusi. Asjaolu, et ristküsitlusel antud ütlused on mingis osas vastuolus sama isiku kohtueelses menetluses antud deponeerimata ütlustega, ei anna kohtule alust jätta ristküsitluse tulemina saadud ütlusi kõrvale ja eelistada tõendina kohtueelses menetluses antud ütlusi“. Seega tulenevalt Riigikohtu lahendist saab isiku ütlused välja jätta tõendi kogumist kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Kuivõrd süüdistav E. Maas ei ole kohtueelsel menetlusel ütlusi andnud, puudus kohtul võimalus

§ 289lg 1 alusel kontrollida E.

Maasi ütluste usaldusväärsust, seega ei saa kohus E.Maasi ütlusi jätta tõendite kogumist kõrvale kui ebausaldusväärseid, vaid kohus peab E. Maasi ütlusi hindama

§ 61

lg 2 kohaselt kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt, mida kohus teeb vastavate kohtuotsuse alapunktide all. 3.2.5. Samuti on süüdistatavate kaitsja O N teinud ette heiteid süüdistusakti kvaliteedile, mistõttu peatub kohus süüdistatavate kaitsja poolt tõstatatud küsimusele, mis puudutab süüdistusakti kvaliteeti. Süüdistatavate kaitsja asus kohtuvaidlustes seisukohale, et süüdistusaktis ei ole võimalik aru saada, kas süüdistatavatele heidetakse ette teo toimepanemist teo või tegevusetusega, ning süüdistusakt on umbmäärane ja umbisikulise teokirjeldusega, mistõttu ei ole võimalik aru saada, kelle tegevust süüdistusaktis kirjeldatakse. Kaitsja etteheidete kohaselt ei selgu süüdistusaktist, kas süüdistatvatele heidetakse ette teo 17 toimepanemist teo või tegevusetuse vormis, kuna süüdistusaktis on viited mõlemale ning prokuratuur oleks pidanud süüdistust koostades otsustama, kas karistusõiguslik raskuspunkt lasub koostatava süüdistuse seisukohalt süüdistatavate tegevusel või tegevusetusel ning viimasel juhul ei ole süüdistusaktis kirjeldatud tegevusetusdelikti nõutavaid kriteeriume. Kõik eelnev on kaitsja hinnangul toonud kaasa süüdistusakti ebaselguse ja vastuolulisuse ning ei taga kaitseõiguse teostamist. Nõuded süüdistusaktile kehtestab

§ 154

. Süüdistusakti põhiosas märgitakse mh kuriteo asjaolud, süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsioon esitatakse akti lõpposas. Isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku arutamise piirid. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. See tähendab eelkõige seda, et süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Teisisõnu tuleb süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu.Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. (Riigikohtu 27.09.2013 lahend 3-1-1-24-05, p 7.2.1.). Süüdistusakti peamine funktsioon on teavitada süüdistatavat talle ette heidetava käitumise olulistest faktilistest asjaoludest ja etteheite õiguslikust sisust, tagades nii tema kaitseõigust (Riigikohtu 22.03.2019 otsus nr 1-179941, p 8). Kohtu hinnangul ei ole süüdistusakt selliste puudustega, mis tingiks süüdistusakti tagasisaatmise või süüdistatavate õigeks mõistmise selle ebakonkreetsuse tõttu. Süüdistuses on kajastatud kõik

§ 154

sätestatud andmed, süüdistus on kohtule sisuliselt arusaadav, süüdistatavatele etteheidetud tegude kirjeldus on piisav ning kohtule esitatud süüdistusakti alusel on võimalik E. Maasi ja L. Latti süüküsimust arutada. Kohus märgib, et kuigi süüdistusaktile tehtud ette heidete osas on ka asjakohast kriitikat, lahendab kohus need küsimused vastavate kohtuotsuse punktide juures. Riigikohtu 31.03.2008 lahendi nr 3-1-1-4-08 p-s 25 selgitanud, et usalduse murdmise koosseis hõlmab juhtumeid, mil isik rikub varaliste huvide järgimise kohustust kannatanu vara käsutamisest või talle kohustuse võtmisest erineval viisil, mh ka tegevusetusega, mis viib kannatanu varalise olukorra halvenemiseni. Seega ei ole välistatud, et usalduse kuritarvitamise võib toime panna nii tegevuse või tegevusetusega, mis viib kannatanu varalise olukorra halvenemiseni. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et süüdistusakti ebaselguse ja vastuolulisuse tõttu on kaitseõiguse teostamine raskendatud, kuna terve menetluse vältel on kaitsja esitanud aktiivselt asjakohaseid vastuväiteid ja tõendeid, nimetatut kinnitab ka põhjalikult koostatud kohtukõne ja selle kirjalikud teesid. Terve kriminaalmenetluse kestel on süüdistatavate kaitseõigus olnud tagatud, kaitseõiguse teostamine ei saanud süüdistusaktis nimetatud puuduste tõttu olla raskendatud ega võimatu.

1. Y OÜ ettevõtte äri- ja majandustegevuse alustamine ja rahastamine 4.
2. Süüdistust puudutavate äriühingute kohta on kohtus andnud ütlusi süüdistatav E. Maas, kelle ütluste kohaselt 2007 kevadel läks ta tööle AS V juhatajaks ja ainukeseks juhatuse liikmeks. Paralleelselt 2011 asutas ta ettevõtte X ja sealt lahkus
3. Tänaseks päevaks on V AS-ist saanud V OÜ, mis tegeleb lao ja jaotuslogistikaga. X OÜ asutati 2011 alguses, mille 18 asutajaks juriidilise isikuna oli V AS, keda esindas tema. Initsiatiiv äriühingu asutamiseks oli tal koos J. R, L. Lati, A N ja M Sga. 55% osanikuks sai ettevõte J G ja 45% osanikuks sai Ameerikas registreeritud T H L. T H L olid osanikud võrdsetes osades 1/5 Maas, Latt, R, S ja N. Süüdistatava ütluste kohaselt oli äriühing registreeritud Ameerikas, kuna Sl ja Nl oli vaja varjata topeltosalust suurosanike K ja L ees. Seda öeldi ka korduvalt välja ja paluti hoida saladuses, et nemad on ühed osanikud. Neil Latti ja Rga ei olnud sellest mingit probleemi. Ameerika ettevõtte asutamiseks tuli initsiatiiv A Nlt, kellel oli sõber A. R, kes selle ettevõtte asutas ja oli variomanikuks. T H osanike vahel sõlmiti osanike leping ja oli ette nähtud konfidentsiaalsus, sest info N ja S osaluse kohta välja ei tuleks, sest maja sees räägiti sellest, et T Hi taga on Maas, Latt ja R - igaühel 1/3 ettevõttest, aga tegelikult see nii ei olnud. X asutamise järgselt valiti juhatuse liikmeteks Lauri Latt ja tema, kuna see oli A N ja M S ettepanek, kuna Latt oli sellel alal Eesti mõistes üks tugevamaid proffessionaalne ja tema kui usaldusisik ja järelvaataja. Ta esindas lao logistika ja Eesti sisese logistika poolt, et vajadusel seal nõu ja jõuga abiks olla. Tema ütluste kohaselt pidi ta olema järelvaataja R ja Latti üle ning raporteerima Nle ja S. R roll oli struktuuris uute inimeste värbamine, personali probleemidega tegelemine ja Eesti siseste klientide haldamine, kuna tal oli KN tulles väga tugev kliendiportfell. Tema ametikoht oli tegevjuht. L. Latti roll oli otsida Soome kliente, samuti IT-küsimused ning tema ülesanne oli suhtlus grupiga ja kui vaja, siis Baltikumi kliendid, laondus, kohalik Eesti sisene logistika. Ettevõttesse võeti tööle esimese paari kuu jooksul 6-7 inimest ning värbamisega tegeles R. Sinna tulid M B , L , T P , R T, R V, H T, A V ning kõigil neil oli varasem aastate pikkune töökogemus logistika valdkonnas. Hiljem värvati töötajaid juurde. Tema ei olnud Xiga sõlmitud juhatuse liikme lepingut, kuid see oli tal Qiga, kes ostis T Hilt 45% X osaluse ja on põhimõtteliselt valdusettevõte, mis tegeleb X osade hoidmisega ja muud tegevust seal ei olnud. Qi osanikeks oli Maas, Latt, R, N ja S - igal ühel 1/5 osalust. Tunnistaja M S ütluste kohaselt J I OÜ-l oli 4 omanikku - J K, K L, tema ja A N. OÜ-s T H oli 2018 alguses 5 osanikku - Maas, Latt, N, tema ja R. 55% X OÜ kuulus J I OÜ-le ja 45% kuulus T H. T H OÜ osanikele kuulus 9% kokku ettevõttest ehk kui 45% on T, siis 45% jagada 5 osanikuga on 9%. Latt ja Maas olid väikeosanikud. Tema on X OÜ ettevõtte loomise juures olnud ja on tegev tänaseni. Alates 2018 on olnud seal ka juhatuse liige. Ka Latt ja Maas olid ettevõtte loomise juures, neil oli ühine idee luua rahvusvaheline transpordifirma JNG-is, kuna ise kasutasid J palju välistransporti ja maksid majast välja miljoneid. Ka J. Rl oli osalus X OÜs algusest peale. Tunnistaja roll oli pigem nõukogu rolli moodi, kuna neil oli ettevõtteid nii palju, J on inimeste inimene, kes sai läbi töötajatega, kuulas nende muresid ja aitas neil asjadega toime tulla, hoidis ka teatud Eesti kliente. Lauri oli hea müügiinimene ja tegeles klientidega, samuti Elmer. Elmeri roll oli alguses V AS-is juhataja ning oli rohkem tegev seal, aga tema kaalukauss kaldus Xisse. Lõpuks nad temaga V AS-is töösuhte lõpetasid ja siis ta oli 100% tööl Xis. Kui J lahkus, siis pandi paika, kes mille eest vastutab. L. Latt arvas, et probleemi ei ole. Elmeri roll oli korporatiivkliendid. Elmer ja Lauri müük, J inimesed. Jil oli ametlikult tegevjuhi roll, sest ta ei olnud juhatuse liige. Juhatuse liikmed olid Latt ja Maas. Tunnistaja ütluste kohaselt liikusid R, Maas ja Latt tandemina koos. Töötajate värbamisega tegelesid Latt ja R ning tema sellega kokku ei puutunud, suuretõenäosusega võeti tööle logistikuid. Seda, kas nendel inimestel olid eelnevaid kliendisuhteid logistika vallas, tunnistaja ei tea. Samuti ei tea, kas nad tõid uusi kliendisuhteid V S OÜ-sse. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole ekspedeerija müügimees, vaid nendeks olid Maas, Latt ja R. Tema ei olnud X OÜ operatiivtasandil tegev ehk ta ei tea, kuidas sõlmiti mingeid kokkuleppeid, kuidas kliendid tulid, kas nad olid varasemalt kellegi kliendid või hilisemad kliendid. Seda tegevust alustati J baasil. Tunnistaja A N ütluste kohaselt teab süüdistatavaid ning varasemalt olid head sõbrad. A N ütlused on S ja Maasi ütlustega identsed osas, mis puudutavad 2018.a alguses X OÜ kuuluvust 19 ja osanikke ning kui suur osa sellest kuulus E. Maasile ja L. Lattile. A N andis ütlusi, et T H ei olnud algselt Eestis registreeritud ettevõte ja oli USA-s registreeritud, kuna Lauri ja J ei soovinud, et nemad ettevõtte osanikena töötajate jaoks välja paistaks. Tunnistaja selgitas, et alguses ei olnud J G suurosanikud teadlikud, kes T Hi taga on ja said sellest hiljem teada. Ta ei leia, et nad osalust varjasid, kuna grupp on suur ja erinevate ettevõtete loomise juures on omanike struktuurid erinevad ja need on muutumises. Neil on olnud osalusi mitmetes teistes ettevõtetes, millest nad ei ole teavitanud üksteist. Ta ei mäleta, kas ta on Lattile esitanud palve, et J K ei tohi teada, kes on USA ettevõtte taga. Lattiga ei ole otsest juttu olnud, et temaga tulevad kaasa mingid kliendid X OÜ-sse. Nad plaanisid X OÜ esimesel aastal käivet 4-5 miljoni ümber ja see käive pidi tulema klientidelt. Suur klient oli J . Kuid seda milliste klientide käibest see 5 miljonit moodustus, ta ei tea. Töötajaid X OÜ-sse värbasid Lauri ja J. Seda kas nendel töötajatel oli isiklik kliendipagas ta ei tea, kuna ei puutunud kokku. Seega puudub kriminaalasjas vaidlus selles, et nii E. Maas kui ka L. Latt olid X OÜ juhatuse liikmed. Nimetatud asjaolu on tõendatud nii isikuliste kui ka kirjalike tõendiAatega. X OÜ äriregistri väljavõte (kd 1, tl 6-7) tõendab, et X OÜ juhatuse liikmed on Elmer Maas alates 10.01.2011, Lauri Latt alates 10.03.2011, A N alates 23.02.2018 ja M S alates 23.02.
4. Kõikides õigustoimingutes esindavad osaühingut vähemalt kaks juhatuse liiget alates 10.03.2011 kuni 23.02.2018 ja alates 23.02.2018 3 juhatuse liiget ühiselt. Osanikud on V AS, OÜ T H, OÜ J G. X OÜ osaniku Q OÜ äriregistri väljatrükk tõendab, et äriühingu esmakande aeg on 02.08.2016, põhitegevusalaks valdusfirmade tegevus (EMTAK xxx) alates 28.07.
5. Juhatuse liikmeteks on A N, M S ning kuni 27.11.2018 L. Latt ja E. Maas ning kuni 27.02.2018 ka J R. Kuni 21.11.2016 esindas kõikides õigustoimingutes OÜ-d vähemalt kaks juhatuse liiget ühiselt. Alates 21.11.2016 kuni 27.11.2018 esindas äriühingut kolm juhatuse liiget ühiselt. Osanikeks oli T H L 02.08.2016-17.11.2016, Q OÜ 17.11.2016-11.12.2017, S P OÜ 17.11.201620.02.2018, L H OÜ 17.11.2016-20.02.2018, T OÜ 11.12.2017-20.02.2018, T OÜ 20.02.201820.11.2018, S P OÜ alates 20.02.2018 ja L OÜ alates 20.11.2018 (4 kd, lk 34-35). L H OÜ üld- ja isikuandmete ajalugu (kd 2, tl 88-89) tõendab L H OÜ äriregistri andmeid, sh et L H OÜ osanik oli alates 13.11.2013 ja juhatuse liige alates 25.10.2010 J R. T OÜ üld- ja isikuandmete ajaloo väljatrükk (kd 2, tl 90) tõendab T OÜ äriregistri andmeid, sh et T OÜ asutajad, osanikud ja juhatuse liikmed alates 26.07.2017 olid Elmer Maas ja Lauri Latt. E. Maasi ja L. Latti seoseid äriühingutega tõendavad kohtule esitatud õiendid äriregistri andmete põhjal. Õiendist äriregistri andmete põhjal Elmer Maasi seoste kohta (kd 2, tl 73-75) nähtub, et E. Maas oli AS V L juhatuse liige 17.04.2007 kuni 12.05.2017, AS VL nõukogu liige 09.05.2017 kuni 15.03.2018, S OÜ juhatuse liige 04.01.2018 kuni 18.04.2018, OÜ T H juhatuse liige alates 02.08.2016, mille osanik on T OÜ, T OÜ juhatuse liige ja osanik alates 26.07.2017, V S OÜ juhatuse liige 20.01.2011 kuni 04.07.2018 ja osanik alates 28.07.2016 T H L. Õiendist äriregistri andmete põhjal Lauri Lati seoste kohta (kd 2, tl 76-77) nähtub, et L. Latt oli L H juhatuse liige alates 25.02.2011-04.12.2015, V S juhatuse liige 10.03.2011- 04.07.2018, Q OÜ juhatuse liige 11.11.2013- 16.07.2018 ja osanik alates 11.11.2013-23.02.2018, OÜ T H juhatuse liige alates 02.08.2016 ja osanik on T OÜ, T OÜ juhatuse liige ja osanik alates 26.07.
6. Äriregistri väljatrükk J I OÜ kohta (kd 2, tl 71-72) tõendab, et mh kuulub J I OÜ alla ka X OÜ ning J I OÜ juhatuse liikmed olid A N, J K, K L ja M S. 4.
7. Käesoleval juhul on vaidluskese, millistel asjaoludel toimus J R lahkumine X OÜ osaniku 20 Q OÜ juhatuse ja osanike ringist. Süüdistuses märgitud ette heite kohaselt selgitasid Elmer Maas ja Lauri Latt X OÜ osaniku Q OÜ teise osaniku S P OÜ esindajatele A N ja M S, et X OÜ tegevjuhti J R ei ole X OÜ ettevõtte edasises arengus tarvis ja temaga koostöö jätkamine ei ole võimalik ning tegid ettepaneku, et OÜ Q teised osanikud T OÜ ja S P OÜ ostavad J R ettevõtte L H OÜ osa välja. Süüdistatav E. Maas selgitas kohtus antud ütlustes, et seda, et R ei jätka X tegevjuhina sai ta teada 2018 jaanuaris R käest. Jaanuari lõpus kohtus R üksi N ja Sga, mis ei olnud tavapärane. Peale seda kohtumist tuli ta kontorisse ja rääkis neile L, et N ja S tahavad teda lahti lasta ja osaluse välja osta. R mängis neile ette salvestuse, mis ta oli sellest kohtumisest teinud. See oli 05.02.
8. N ja Sga rääkisid nad sellest kohtumisest juba samal päeval ja küsisid, mis toimub. Neile öeldi, et suurosanik tahab kulusid vähendada ja et nad ostavad R välja ning nemad saavad ka osasid juurde. Nemad tegid sellest järelduse selle salvestuse pinnalt, et neid kõiki kolme tuleb välja vahetada ning alustati Rst ning edasi tuleb Latt ja Maas. N ja Sga vestlust ei ole ta palunud salvestada ja miks R seda tegi, seda ta ei tea. Seda, et N ja S otsustasid Rga töösuhte lõpetada, oli üllatuslik.

§ 289lg 3 alusel lubas kohus avaldada kannatanu esindajal E.

Maasi saadetud e-kirja vastuse M S kirjale 12.12.2017, milles M S on kirjutanud E. Maasile: “…lähme jaanuaris Jiga edasi ja saame siis uuesti veel asjadele otsa vaadata”, millele E. Maas vastab: “…seni kuni J R olemas, siis jätkame nagu seni. Kui saame sellega ühele poole, lähme uue skeemiga edasi”. Süüdistatav ei soovi neid kirju täpsustada, kuna ta arvab, et need kirjad ei ole seotud R lahkumisega. Ta ei oska kommenteerida, millega need kirjad on seotud ning mis skeemi silmas peeti. N ja S teavitasid, et nad tahavad ise hakata kaasa lööma ettevõtte tegevuses ja tulevad juhatusse. Otseses mõttes võeti ära esindusõigus Latilt ja Maasil, kehtestati kolme allkirja õigus nelja juhatuse liikmega ehk siis ilma nendeta ei saanud nad teha enam mitte midagi, mis puudutab juhatuse pädevust. Tema jaoks oli see kõige otsesemas mõttes usaldamatuse avaldamine senisele juhatusele. Ta tajus, et tema töökoht on ohus ja kartis, et tema sissetulek on kadumas ning seetõttu ei julgenud ta neile näidata ka mingisugust rahulolematust, sest kartis tööst ilma jääda. Enda 9% osalusega kogu ettevõttes ei olnud tal mingit sõnaõigust, piisab ainult sellest, kui suuromanik tõstab kapitali ja tema ongi läinud sealt. Kui suuromanik dividende ei maksa, siis ei olegi midagi köhida. Osanikul on õigus juhatus väljavahetada enamushäältega päeva pealt. Ühine esindusõigus ettevõttes kehtestati pärast Rga kokkuleppe tegemist, võis olla veebruari alguses. Lepingud lükati neile ette võta või jäta meetodil, seal ei olnud mingit läbirääkimist. N ja Sga juhatuse liikme lepinguid ei sõlmitud, neil ei olnud ühtegi lepingut, mis oleks neid kohustanud midagi tegema. Tema silmis olid nad seal nö kapitalisti rollis järelvalvamas, et nemad tööd teeks. Pärast N ja S juhatuse liikmeks tulemist ei muutunud igapäevases majandustegevuses midagi, nad ei käinud kontoris, ei suhelnud inimestega ega tundnud huvi. Kui R ettevõttest lahkus, siis osad töötajad suhtusid sellesse traagiliselt, kuna paljud töötajad oli R majja toonud. Pärast R lahkumist X OÜ-st suhtles ta temaga korra kuus, R kirjutas ja uuris, kas talle on kirju tulnud. Töö ja vastutusalade jaotuse tabelis on tema vastutusalas inimestega suhtlus. See tabel koostati pärast seda, kui N ja S juhatusse tulid. N ja S tööülesandeid nimetatud tabelis ei ole, kuna nad ei olnud nõus endale ühtegi ülesannet võtma. Tunnistaja M S ütluste kohaselt 2018 alguses said nad kõne, helistasid Latt ja Maas. Kohtuti Faehlmanni tn kohvikus ja nad teavitasid, et ei soovi Jiga jätkata, kuna J ei tee midagi, mängib golfi ja temast mingit kasu ei ole, miks teda hoida. Nemad vaidlesid sellele vastu alguses, pärast arutasid, kuidas seda teha, et see näeks viisakas välja. See võis olla kuskil veebruari keskpaigas. Koosolekul pakkus Lauri, et Ji võiks üle lasta, nemad sellega nõus ei olnud ja ütlesid, et lepivad kokku, mis on selle osaluse hind, ostavad selle välja ja pakuvad ka talle võimaluse olla passiivne osanik. Lepivad kokku, mismoodi nad saavad ennast kindlustada selles osas, et J konkurendi 21 juurde tööle ei asuks. Jiga kohtusid nad umbes nädal hiljem kohvikus, võis olla 23.01.2018, selles vestluses nad ütlesid, et see ei ole puhtalt nende initsiatiiv, aga selleks, et ettevõte saaks normaalsetel tingimustel edasi töötada, siis pakuti Jile, kas jääda passiivseks osanikuks või ostavad tema osaluse välja. Tema ei lindistanud seda kohtumist ega ka teadnud, et seda lindistati, kuid menetluses on ilmsiks saanud, et J R seda kohtumist lindistas. Sellel kohtumisel ei ole ta Jile andnud mõista, et kõik X OÜ juhid vahetatakse välja, ei mäleta ka seda, et oleks öelnud, et Xi tuleks korraliku konkurssi alusel uus juht leida.

§ 289

lg 3 alusel lubas kohus kaitsjal mängida ette salvestise lõigu, kus on öeldud: “Kõige lihtsam on see, et kõik osanikud oleks sealt eemal, paneks sinna korraliku konkurssiga ühe korraliku juhi ja vaataks need asjad üle.” Tunnistaja kinnitab, et see hääl on tema, kuid põhjendas seda selliselt, et ta räägib laiemalt, selleks peaks teda tundma, et mõista seda keelt, mida nad räägivad kohtumisel. Ta ei leia, et seal on mingit otsest ettepanekut kellelegi tehtud astuda tagasi. Ta võib siiamaani seda lauset öelda, ta ei näe mingit omapoolset sooviavaldust, et nad peavad kõik tagasi astuma. Ta ei mäleta, kas ta on öelnud, et Maas ei ole suuteline Xi OÜ-d juhtima, samuti ei mäleta, kas ta on öelnud, et Xi ootavad ees muudatused. Kõike seal öeldut ei saa võtta faktina. Tunnistaja arvab, et Lattil, Maasil, Rl oli vaja ilmselt mingit nurgakivi, millele ülesehitada see kaaperdamine, see andis neile põhjuse ja võimaluse öelda kolleegidele, töötajatele, klientidele, et nemad on pahad ja tahavad inimestest lahti saada. Pärast kohtumist lepiti kokku, et Ji osalus ostetakse välja, see summa oli 294 000 eurot. Ta ei mäleta, kas kohtumisel lepiti kokku kompensatsioonis, et ta ei töötaks 6 kuud konkurendi juures, aga see sai kokkulepitud ja suurusjärk oli 20 000 eurot. Ji osalus Tes pidi minema jaotamisele, et tema osalusest 4,5% läks jaotusele N ja tema vahel ning 4,5% Maasile ja Lattile. Seega 147 000 pidid maksma nemad Ji ettevõttele ja sama summa Maas ja Latt. Kuna Lattil ja Maasil seda raha ei olnud, siis lepiti kokku, et nad saavad laenu J I OÜ ettevõttelt L ja L kandis selle raha nende ettevõttele T OÜ. Seda raha nad ei ole tänaseni tagasi saanud. Lõppkokkuvõtteks Ji saadud raha liikus tema hea sõbra ettevõttesse ja sealt edasi Nsse. Sellest rahast, mis J sai, võtsid Latt ja Maas kumbki 20 000 eurot, et oleks võrdsus majas, kuna J oli saanud 20 000 selle eest, et ta ei töötaks konkureerivas ettevõttes. Pärast Jiga juhtunut toimus neil Xi juhatuses muudatused ning juhatusse läksid N ja tema. Tunnistaja selgitas, et süüdistatavate tasusid ei vähendatud, kui jätta välja dividendid, siis nad teenisid 7-8 tuhat eurot kuus. Dividendide suurusjärk on kümned tuhanded. Pärast R lahkumist lepiti Latti ja Maasi osas kokku täiendavalt palgatingimused ja rollide jaotus. Uue kokkuleppega Latti puhul palga ja esinduskulude süsteem küll paranes, kuid Maasi osas ei ole 100% kindel. Samuti lepiti kokku, et maksimaalne ühine puhkus on 1 nädal, kuna Lauri ja Elmer käisid ka koos puhkamas mitmel korral, ja nende eesmärk oli, et kuna Jit enam ei ole, siis nad ei oleks koos ära rohkem kui nädal, et ettevõttel oleks tagatud normaalne juhtimine. Vesteldi omavahel veel ka mitte ainult puhkustest, vaid suuremad planeeritud sündmused, raha kulutused, et oleks ette teada, mitte tagantjärgi. Samuti kehtestati kolme allkirja õigus, et oleks teada, mis toimub ja suuremad tehingud. See oli neil igas ettevõttes nii. Ta ei väidaks, et selle mõte oli, et Latt ja Maas ei saaks enam ilma nendeta midagi teha. Võibolla oli selle kolme allkirjaõiguse lisamine seotud, et parandada nende omavahelist suhtlust, ta ei olnud igapäev selles ettevõttes toimiv. Tema jaoks ei olnud see märk usaldusest või mitte usaldusest. Tekkis selliselt võimalus olla rohkem kursis ja saada rohkem infot, kui nad olulisi asju teevad. Usaldusega ei olnud see seotud. Sarnaselt M Sle, andis ka tunnistaja A N kohtus ütlusi, et J. R lahkumiseks tuli initsiatiiv E. Maasilt ja L. Lattilt. J R oli X OÜ-s tegevjuht ning temaga lõppes Xi suhe nii, et Latt ja Maas tegid ettepaneku, et J on ettevõtte jaoks justkui liigne kulu, midagi ta ei tee ja kliente, keda haldab on tal vähe, mistõttu tegid süüdistatavad ettepaneku selle koha kaotamiseks. Nemad usaldasid oma partnereid, kuna igapäevaselt nad seal ettevõttes tööd ei teinud. Süüdistatavad kinnitasid, et kõik tööd saab tehtud ja ettevõtte kulud sellega vähenevad, siis nad usaldasid neid. 22 Kuna nemad olid suurema omaniku esindajad, siis tuli nende poolt ettepanek, et nemad peaksid selle jutuajamise Jiga läbiviima. Jiga lepiti kohtumine kokku, nad rääkisid selle loo ära, et on plaanis see töökoht kaotada ja talle pakuti võimalus ettevõtte osalus säilitada ja jätkata passiivse osanikuna, sellega ta nõus ei olnud. Kohtumine võis olla 23.01.

1. Ta ütles, et sel juhul müüb ära ja hakati rahades kokkuleppima. Nemad ei öelnud, et see initsiatiiv tuli süüdistatavatelt. J. Rle ei räägitud kohtumist kokkuleppides selle sisust. Tunnistaja ei tea küll, et kohtumisel oleks talle mõista antud, et kõik V S OÜ juhid vahetatakse välja ja ei oska öelda, kas talle anti mõista, et korraliku konkursi alusel tuleb uus juht otsida. Seda, kas öeldi, et isegi Maas ei ole suuteline X OÜ-d juhtima, siis mõeldi ilmselt V OÜ-d, mille juht ta varem oli ja mingi hetk kuna suur osa tema tööressursist läks Sisse, siis Maas liikus 100% Xisse. Teab, et kohtumisel ei öeldud, et see on nende poolt initsieeritud ja ei mäleta, kas lepiti kokku, et sellest kohtumisest kellelegi ei räägita. Tema hinnangul oli J R teadlik, et temaga töösuhe lõpetatakse, kuna miks ta muidu oleks kohtumist lindistanud. Lindistus, mis on 23.01.2018 salvestatud, on tunnistaja selgitanud, et tegemist on tema, R ja S kohtumisega. Osaluse eest maksti Rle 284 000, millest 254 000 maksti kohe, 30 000 maksti konkurentsi keelu eest. Algselt maksti 2 kuud korrektselt seda konkurentsi keelu tasu, kuid mingi aeg tuli R advokaadilt kiri, et lõpetame lepingu ära, kuna rahad on maksmata. Seejärel helistas ta Maasile ja küsis miks on maksmata. Lõpuks lasi ta Elmer raamatupidajal need ära maksta, kui juuni lõpus toimus ettevõtte kaaperdamine, siis millegi pärast maksti kõik korraga, kõik kulud mis tal olid saada. Tunnistaja ütluste kohaselt on vist seda raha kasutatud N ülesehitamiseks. Pärast J. R lahkumist ettevõttest astus ta koos Sga X OÜ juhatuse liikmeks ja kehtestati kolme juhatuse liikme ühine allkirja õigus. Kolme juhatuse liikme allkirjaõigus kehtestati selleks, et nad tahtsid selles ettevõttes rohkem sees olla, kuna J lahkus, teada igapäevaselt rohkem ja et suuremad tehingud jookseks reaalselt, mitte et nad saavad tagantjärgi teada mingitest tehingutest, et mingid tehingud, mis vajavad juhatuse liikmete allkirja oleks võimalik kõigil allkirjastada, et vähemalt üks neist oleks kursis. Pärast Ji lahkumist jäid neil suhted süüdistatavatega samaks, käidi veel märtsis 2018 suusatamas. Samuti lepiti pärast Ji lahkumist edasised tasustamise tingimused, nad saatsid puhkusegraafikud, keegi ei öelnud, et talle ei sobi. Tunnistaja andis ütlusi, et Jiga kohtumisel pidasid silmas seda, et nad kaasaks iseennast juhina, et inimesed määraks oma tegevusvaldkonnad juhtkonnas. Neil olid valdkonnad ära jagatud. Kõik mis puudutab müüki, tarnijaid, ei tegele tema. Tema tegeleb pankade, audiitoritega. Kohtule on esitatud arvukalt tõendeid, mis seonduvad J. R osaluse välja ostmisega. A N ja J. R 23.01.2018 e-kirjavahetus (kd 5, lk 1-3), mille koopias on ka M S ning millest nähtub, et A N edastab kell 20.57 J. Rle kirja, milles annab teada, et nad vaatasid M üle lepingu väljaostu ja konkurentsikeeldu puudutavad punktid ning tegid pakkumise, mis summa nad on valmis maksma J. Rle: osa omandamine 235 000 eurot ja konkurentsikeelu tasu 50 000 eurot. Seejärel vastab kell 22.42 J R A Nle ja M Sle, milles leiab, et õiglane hind on märksa suurem, kui nende pakutu ning on nõus ka kompromissile tulema 300-320 tuhande juurde, et viivitamata tehinguni jõuda. A N, L. Latt, E. Maas, M S 24.01.2018 e-kirjavahetus seoses J. R lahkumisega (kd 5, lk 4-5), millest nähtub, et A N on J. Rle saadetud kirja edastanud ka teistele osanikele ning L. Latt vastab 23.01.2018 kl 21.44, et andku siis teada, mida R vastab. Kell 22.25 edastab A N uue kirja, milles annab teada, et J helistas ja lubas oma nägemuse talle täna edastada. Samuti pakub välja, et nad võiksid neljakesi ilma Jita kohtuda, et tema nägemust arutada. Kirja lõpus selgitab A N, et ta ütles Jile, et Lauri ja Elmeriga pole väljaostust jm rääkinud, aga et neid on informeeritud, et äkki on homme vaja korra kõigil kohtuda. 24.01.2018 edastab A N M Sle, E. Maasile ja L. Lattile Ji nägemuse summadest. J. R ja A N 05.02.2018 e-kirjavahetus L H OÜ-le kuuluva T H OÜ osaluse väljaostu lepingu sõlmimiseks notaris (kd 5, lk 6-7), millest nähtub, et lepitakse kokku homseks D 23 Advokaadibüroosse minek ning notariaalne tehing võiks toimuda 21.
2. E. Maas, Latt, A N ja M S 06.-07.02.2018 e-kirjavahetus J. R konkurentsikeelu kokkuleppe ja X OÜ edasise tööjaotuse teemal (kd 5, lk 28-30), millest nähtub, et A N annab E. Maasile, L. Lattile ja M Sle 06.02.2018 teada, et käis J P juures, mille teemaks oli konkurentsikeelu maksmine ning kompromissina leiti, et Jile maksavad eraisikuna tasu 6 kuud 3000 eurot, maksudega 5000 eurot ning selliselt võidavad rahaliselt 20 000 ja J saab hakata nii varem uut tööd otsima. Seejärel nähtub nende 07.02.2018 omavahelisest vestlusest, et lepitakse kokku tööjaotus, mis on kajastatud slaidil. Kohtule on esitatud ka M S poolt üle antud juhatuse liikmete vastutusala skeem (kd 1, tl 240), millest nähtub et ühine vastutus on: eelarvestamine ja investeerimine. E. Maasil: haldusküsimused ja lepingud, kontserni suhtlus ja aruandlus, inimesed ja mured, korporatiivkliendid Baltikumis. L. Lattil: kliendilepingud ja suhtlus, korporatiivkliendid Soomes, IT-küsimused, töö operatiivküsimused. E. Maas, L. Latt, J R, A N ja M S 05.02.2018-20.02.2018 e-kirjavahetus L H OÜ-le kuuluva T H OÜ osa müügilepingu ülevaatamise ja sõlmimise teemal (kd 5, lk 8-27), millest nähtub, et 05.02.2018 on A N saatnud E. Maasile, J. Rle, M Sle ja L. Lattile tutvumiseks notariaalse ostumüügilepingu ning 02.02.2018 veebruaris edastab A N M Sle, L. Lattile ja E. Maasile osanike otsuse J. R tagasikutsumisega ühingu juhatusest konkurentsikeelu rakendamisest ning OÜ Q põhikirja kommentaaridega. 20.02.2018 edastab E. Maas A Nle, M Sle ja L. Lattile kõigi osapoolte poolt digiallkirjastatud OÜ Q osanike lepingu muutmise lepingu, mille kohaselt muudetakse lepingu 2.3, 2.5, 4.1.4, 6.2 punkte. E. Maas, L. Latt, A N ja M S 09.03.2018 e-kirjavahetus J. R lahkumisega seotud teemadel (kd 5, lk 31-32), millest nähtub, et E. Maas kirjutab 09.03.2018 Sle, Nle ja Lattile, et Ji viimane päev tööl on
3. ning Ji klientidega on kohtutud ja võtmeisikud on informeeritud. Seejärel uurib N, kuidas Maas kavatseb
4. töötajatega lõuna teha, kui sõidetakse suusatama, Maas annab teada, et teevad siis
5. L. Latti, E. Maasi ja M S ja A N 12.-13.03.2018 e-kirjavahetus seoses uue palgasüsteemiga (kd 5, tl 33-35) nähtub, et A N on edastanud pdf-is juhtkonna palgasüsteemi alates 01.04.2018 ning L. Latt vastab, et tundub mõistlik. E. Maasi 13.03.2018 e-kiri seoses uue palgasüsteemiga (kd 5, lk 36), milles kirjutab A. N, M Sle ja L. Lattile, et ta ei saa EBITA% mõttest aru ning annab teada, et temale kui aktsionärile on variant a) EBITA 900k aga protsent 4,5% (sel juhul boonust ei saaks), meeldivam. 4.
6. Kohtu hinnangul ei ole võimalik jaatada, et J. R osa Q OÜ-s väljaostmiseks tuli initsiatiiv süüdistatavatelt. Kuigi eelnevates lõikudes tsiteeritud e-kirjadest nähtub, et süüdistatavad olid kaasatud J. R osa väljaostmisega seonduvasse, ei kinnita nimetatud asjaolu, et initsiatiiv tuli neilt, kuna T H OÜ osanikena oli neil samuti õigus ja kohustus sellises vestluses osaleda, seda enam, et e-kirjades toimuv vestlus on toimunud hiljem, kui J. R, A N ja M S kohtumine kohvikus. Seega on antud juhul sõna sõna vastu olukord, kus ühelt poolt tunnistajad A N ja M S viitavad süüdistatavatepoolsele initsiatiivile ning kohtus üle kuulatud süüdistatav E. Maas kinnitab vastupidist. 4.
7. Kohtule on esitatud J. R, A N ja M S 23.01.2018 toimunud kohtumise helisalvestis CDplaadil koos stenogrammiga (kd 4, lk 36-50), mida on kohtuistungil kuulatud ning mille osas ei ole pooltel vastuväiteid olnud. Helisalvestiselt koos stenogrammiga nähtub, et 23.01.2018 toimunud kohtumise eesmärk on anda teada, et J. R ei nähta enam X OÜ tegevjuhi kohal (lk 38-39). Nii kinnitab M S, et nad tõmbavad igalt poolt kokku ning nad ei näe, et oleks kolme inimest S vaja, võiks kaks inimest juhtida (lk 39). Samuti kinnitab A N korduvalt, et nende eesmärk on teha kogu organisatsioon õhemaks (lk 39-40). M S selgitab, et kõige lihtsam oleks, kui kõik osanikud oleks sealt eemal ja paneks sinna konkursiga ühe korraliku juhi (lk 40). 24 Samuti leiab M S, et ettevõttes on kolm osanikku, aga ühtegi juhti ei ole (lk 40 pöördel) ning selgitab edasi, et J ei ütle Laurile, Elmer ei ütle Laurile (lk 41) ning keegi ei tea, mida teised teevad ning mitte keegi ei ole ettevõtte juht, kuna keegi ei taha ja ei saa võtta kontrolli teiste tegevuste eest (lk 41 pöördel). Samuti nähtub salvestiselt ning selle juures olevalt stenogrammilt, et M S arvates võiks tulla V-i võõras palgaline tegevjuht (lk 41) ning selgitab, et ettevõttele tuleb leida juht, kuid täna ta ei näe, et Elmer oleks selleks võimeline, kuna nad on L suured sõbrad (lk 42). J. R küsimusele, kas Lauri ja Elmer on ka sellest teadlikud, vastab A N, et: „Lauri ja Elmeriga me plaanime rääkida“ (lk 39). Sama kinnitab ka M S, et: „Elmer ja Lauri ei tea midagi sellest“ (lk 39). J. R küsimusele, miks kõiki kolme ei kutsutud sellele kohtumisele, vastab A N, et tema meelest oleks see kõige lollim, et ajavad kõik kokku ja räägivad kõigile (lk 41). Ka kohtumise lõpu poole kinnitab A N veelkordselt, et nad pole Elmerile ja Laurile samamoodi öelnud, et Jiga kohtuvad (lk 47). Seega vastupidiselt M S ja A N kohtus kinnitatule, et initsiatiiv tuli süüdistatavatelt, kinnitab J. R, A N ja M S 23.01.2018 toimunud kohtumise helisalvestis CD-plaadil koos stenogrammiga vastupidist. Asjaolu, et M Sl ja A Nl oli plaan viia ellu personalimuudatused, organisatsiooni õhemaks teha ning et see ka õnnestus kinnitab A N 02.05.2018 e-kiri JNG 2017-2018 majandusaasta 9-kuu koondtulemuste kohta ja selgitused grupi ettevõtete olukorra kohta (5 kd, lk 37-39), millest ta selgitab, et V Eestil oli märtsi tulemus 70,3 tuhat ja on eelarvet ületanud 9,3%. Samuti nähtub kirjast, et kõik nende plaanitud suured personalimuudatused, seda just vana kaadri osas, ellu viidud, st Leedu ja Läti Jte juhtkonnad on vahetatud. Elmeriga on praktiliselt V-is töösuhe lõppenud ja uus nõukogu liige tema asemel on T. Elmer jätkab aprilli algusest 100%-liselt S ning S on kolme mehe asemel ettevõtet ruulimas Elmer ja Lauri. Kohtule on esitatud E. Maasi ja M S ning A N 12.12.2017 e-kirjavahetus (kd 5, lk 170), millest nähtub, et M S on edastanud E. Maasile ja A Nle kirja, milles kirjutab, et kui sellise skeemiga edasi lähme, siis nemad enam boonuseid ei näe ning kui teistele sobib siis jätkavad 1000 eurose palgaga. Kaardiprobleemi Lauri ei näe ja asja punasesse ei ole mõtet ajada. Eks siis reguleerivad neid asju edaspidi igakuiselt kontrollides ikkagi. Kodukõrtsud, Sd ei ole ettevõtte kulud. Samuti lisab S Elmerile, et viimane võiks teda suunata. Lõppu on lisanud, et jaanuaris lähevad Jiga edasi ja siis saavad uuesti veel asjadele otsa vaadata. Seejärel vastab E. Maas, et las asjad jäävad nii nagu Lauri pakkus. Samas kui tulemustasu ei ole, siis võiksid vähemalt dividendid maksimaalses mahus välja maksta, see asendaks tulemustasu. Seni kuni JR on olemas, siis jätkame nagu seni. Kui saavad sellega ühele poole, lähevad uue skeemiga edasi. Ka 12.12.2017 e-kirjavahetus ei kinnita kohtule, et J. R osa väljaostmise initsiatiivi taga oleksid süüdistatavad. M S on kohtus andnud ütlusi, et süüdistatavatega 2018 alguses toimunud kohtumisel anti teada, et Jiga ei soovita jätkata, ei ole tõepärane, kuna nimetatud e-kiri viitab asjaolule, et J. R edasise saatuse osas äriühingu tegevuses on olnud juttu juba enne 2018.a algust. E. Maasi vastus viidatud kirjale kinnitab kohtu hinnangul, et vähemalt süüdistatav E. Maas oli teadlik, et mingil hetkel ei pruugi J R enam ettevõtte tegevuses kaasa toimetada, mistõttu ei ole ka E. Maasi ütlused nimetatud e-kirjaga seonduva osas usaldusväärsed. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et eelnevalt uuritud tõenditega ei ole üheselt tõendamist leidnud, et J. R osa välja ostmiseks tuli süüdistatavatelt, mistõttu ei ole võimalik jaatada, et nende eesmärgiks oli läbi J. R osa väljaostmise rahastada Y OÜ äritegevuse algust. Et sellisele järelmile jõuda oleks tulnud nimetatud asjaolude osas vähemalt J R üle kuulata, kuid seda ei ole tehtud. 4.
8. Kuigi süüdistatavatele ei saa ette heita, et nende initsiatiivil toimus J. R lahkumine ja tema osa välja ostmine, on kohtule esitatud tõenditega leinud kinnitust, et Q OÜ osa võõrandamisest 25 saadud vahendid on edasi kantud Y OÜ-le. Seejuures märgib kohus, et antud asjaolu osas ei ole pooled sisuliselt vastu vaielnud. Vaidlust ei ole asjaolus, et Q OÜ osanikud T OÜ ja S P OÜ on J. R äriühingule L H OÜ-le kandnud osade võõrandamise tulemusel 254 000 eurot. Nimetatud asjaolu on tõendatud AS LHV Pank 08.08.2018 vastuskirjaga päringule (kd 2, tl 64-68), millest nähtub, et L H OÜ konto allkirjaõiguslik isik/volitatud kasutaja on Lauri Latt (alates 16.07.2013) ja J R (alates 12.11.2013), tõendab pangaandmeid, sh konto (XXX) väljavõte 01.01.2017-23.07.2018, millest nähtub, et 20.02.2018 on S P OÜ on kandnud 147 000 eurot ning T OÜ 107 000 eurot. Asjaolu, et L H OÜ arvelduskontolt on kantud 254 000 eurot edasi G OÜ-le, on tõendatud LHV Pank vastuskirjadega L H OÜ ja G OÜ arvelduskontode väljavõttega. L H OÜ arvelduskonto XXX väljavõttest nähtub, et 254 000 eurot on edasi kantud G OÜ-le kolmes osas: 26.
9. (selgitusega „Vastavalt lepingule 26.04.2018“), 27.
10. (selgitusega „Vastavalt lepingule 01.05.2018“) ja 28.04.2018 (selgitusega „Vastavalt lepingule 27.04.2018“). LHV Pank AS 27.04.2022 vastus (5 kd, lk 245-273), millest nähtub, et internetipanga maksekorraldused L H OÜ kontolt on allkirjastatud järgmiselt: 26.04.2018 makse summas 100 000 eurot Lauri Latt; 27.04.2018 makse summas 54 000 eurot J R ja 28.04.2018 makse summas 100 000 eurot J R. Viimati nimetatud summad on kantud G OÜ-le. G OÜ äriregistri väljatrükk (kd 2, tl 90) tõendab, et G OÜ asutaja, osanik ja juhatuse liige oli alates 04.04.2017 L P. LHV Pank vastuskirjaga päringule (kd 3, tl 216-221), mille kohaselt G OÜ allkirjaõiguslikud isikud/volitatud kasutajad L P, E. Maas, J R ja L. Latt. Kõik isikud on internetipanga kasutajad alates 11.04.
11. Vastuskirja juures olevast konto väljavõttest nähtub, et L H OÜ-lt on 26.04.2018, 27.04.2018 ja 28.04.2018 kantud G OÜ-le summa 254 000 eurot ning ajavahemikul 26.04.-07.05.2018 on G OÜ teinud 9 ülekannet selgitusega „vastavalt kokkuleppele 26.04.2018“ kogusummas 254 000 eurot Y OÜ-le. Kuigi süüdistusaktis ei ole etteheiteid Y OÜ äritegevuse rahastamise osas varasemalt, kui 26.04.2018, märgib kohus, et kohtule edastatud arvelduskonto väljavõttes nähtub samuti, et juba 04.04.2018 on Y OÜ-le tehtud G OÜ poolt ülekanne summas 18 000 eurot selgitusega „Vastavalt kokkuleppele 03.04.2018“. Lisaks nähtub Y OÜ LHV arvelduskonto väljavõttelt, et ka 21.02.2018 on G OÜlt kantud 10 000 eurot selgitusega „Vastavalt kokkuleppele 21.02.2018“. Vaatlusprotokoll 09.12.2020 (kd 3, tl 224-236), mille eesmärgiks oli tuvastada G OÜ kontol kriminaalasjas tähtsust omavad tehingud ja tehingute aluseks olevate rahaliste vahendite päritolu, mis kanti edasi Y OÜ-le, tõendab, et G OÜ LHV Pank AS-is asuvalt arvelduskontolt on L H OÜ-lt tehtud sinna ülekandeid ajavahemikul 26.04.2018-28.04.2018 summas 254 000 eurot. Samas summas on ajavahemikul 26.04.2018-07.05.2018 selgitusega „Vastavalt kokkuleppele 26.04.2018“ G OÜ kontolt kantud edasi Y OÜ kontole. L H OÜ LHV Pank ASis asuvast arvelduskontolt nähtub, et rahalised vahendid, kokku summas 254 000 eurot, mis kanti edasi G OÜ-le on saabunud ettevõttelt S P OÜ (summas 147 000 eurot) ja T OÜ (107 000 eurot) selgitusega T H OÜ osade eest. T OÜ LHV Pank AS-is asuvalt arvelduskontolt nähtub, et rahalised vahendid summas 147 000, mille eest omandas T OÜ T H OÜ osad, on laekunud 20.02.2018 ettevõttelt L OÜ ning 107 000 eurot on edasi kantud 20.02.2018 L H OÜ-le ning 20 000 eurot Q OÜ-le ja 20 000 eurot M D OÜ-le. Vaatlusprotokollist nähtub, et S P OÜ juhatuse liikmeteks on M. N ja M S. L OÜ juhatuse liikmeteks olid M S ja A N. Q OÜ juhatuse ainuliige on L. Latt ning M D OÜ juhatuse liikmeks E. Maas. Seega kinnitavad eelnevad tõendid, et T OÜ ja S P OÜ poolt L H OÜ-le kantud 254 000 eurot, mis tulenes J. R osade müügist, on edasi kantud läbi G OÜ arvelduskonto Y OÜ-le. Kannatanu 26 esindaja esitatud tõendid kinnitavad kohtule, et 254 000 euro suurust summat on kajastatud L H OÜ antud laenuna G OÜ-le. Hagi arvamuse lisa
12. L H OÜ
13. a majandusaasta aruandest (kd 2, tl 100-104) nähtub, et 2018 oli äriühingu kasum 154 708 eurot ning laenunõudeid on summas 254 000 eurot. Hagi arvamuse lisa
14. G OÜ
15. a majandusaasta aruandest (kd 2, tl 95-99) nähtub, et 2018 oli G OÜ-l kasum 14 450 eurot ning laenukohustuseks 254 000 eurot. Hagi arvamuse lisa
16. www.teatmik.ee väljavõte G OÜ kohta (kd 2, tl 92- 94) tõendab, et 2018.a G OÜ-l puuduvad töötajad ning maksustatav käive on 2018.a olnud ainult teises kvartalis summas 4600 eurot. Käesoleva kohtuotsuse punktis 4.5 uuritud tõendid kinnitavad kohtule üheselt, et J. R osade müügist saadud 254 000 eurot oli mõeldud Y OÜ äritegevuse alustamiseks. Nii kinnitavad kohtule esitatud ja eelnevalt tsiteeritud arvelduskontode väljavõtted, et saadud raha kanti läbi G OÜ Y OÜ-le. Kuigi L H OÜ ja G OÜ majandusaasta aruanded tõendavad, et L Hs OÜ andis G OÜ-le laenu summas 254 000 eurot, ei olnud see mõeldud siiski G OÜ-le, kuna nimetatud summad on mitmes osas pärast G OÜ arvelduskontole laekumist kantud koheselt edasi Y OÜle. Seejuures nähtub G OÜ majandusaasta aruandest ning www.teatmik.ee väljavõttes G OÜ kohta, et sisuliselt igasugune majandustegevus äriühingul puudus. Seega nõustub kohus prokuratuuriga selles, et ilmselgelt oli selline skeem mõeldud varjamaks Y OÜ algkapitali päritolu. Asjaolu, et nimetatud raha oli mõeldud Y OÜ äritegevuse alustamiseks, kinnitab kohtule ka Y OÜ LHV arvelduskonto väljavõte perioodist 01.01.2018-03.08.2018, millest nähtub, et enne G OÜ-lt saadud summasid, puudus Y OÜ arvelduskontol äritegevuse alustamiseks vajalik algkapital. Nagu kohus eelnevalt märkis on G OÜ-lt kantud Y OÜ arvelduskontole summasid ka enne 26.04.2018, nt 21.02.2018 10 000 eurot ning enne seda ülekannet oli Y OÜ arvelduskonto algsumma 43,82 eurot. Isegi kui jätta G OÜ 21.02.2018 ja 04.04.2018 tehtud ülekanded Y OÜ-le tõendikogumist välja, kuna süüdistusaktis pole nimetatud summasid kajastatud Y OÜ äritegevuse rahastamisena, siis on eelnevalt viidatud tõenditega tõendatud, et Y OÜ äritegevuse alustamiseks kasutati T OÜ ja S P OÜ poolt L H OÜ-le kantud 254 000 eurot, mis tulenes J. R osade müügist. Süüdistatav E. Maas on kohtus antud ütlustes selgitanud, et Y OÜ rahastamisest ei tea ta midagi. Süüdistatav E. Maas on kohtus antud ütlustes selgitanud, et ettevõte G OÜ kuulub L Ple. 2016 soovis L P teha veoettevõtet kaubavedude tegemiseks, et teha allhanget ekspedeerimisettevõtetele, sh ka V-ile ja tegi ettepaneku neile selles ettevõttes kaasa lüüa. Ettevõte ei tegutsenud V S OÜ-ga samal alal. Huvide konflikti ei näinud, kuna logistika teooria kohaselt on vedaja ettevõte ehk antud juhul G ettevõte, mis omab autosid füüsiliselt, ja kellel on tööl tööautojuhid. Veokorraldusettevõte ehk ekspedeerimine, on ettevõte, kes kasutab kaubaveoettevõtjaid allhankijana ja tegutseb vedude korraldajana veoettevõtte ja kliendi vahel. Need ei ole konkureerivad ettevõtted ning tegemist on koostööd tegevate ettevõtetega. Selles äriühingus ei olnud ta osanik ega juhatuse liige, kuna see ei jõudnud selleni. Plaan oli teha nelja peale veoettevõte ehk P, R, Maas ja Latt. P asutas selle ettevõte ja pidi müüma neile igale ühele 1/4, aga enne seda jõudis veoturg minna langusesse ja nad ei näinud sellel enam mõtet. Kuigi majandustegevust seal ei olnud, oli tal pangas allkirjaõigus, mida ilmselt jõudis P teha Nt ja S ta sellest ei informeerinud, samamoodi nagu nemad ei informeerinud kunagi teda sellest, mis teistes ettevõtetes neil osalus ja allkirjaõigus on. Samuti ei konkureerinud see ettevõte X OÜga, vaid selle ettevõtte käivitumisel oleks olnud kasu V S OÜ-l. 21.08.2017 on G OÜ teinud ülekande Q OÜ-le, L H ja M D OÜ-le, igaühele summas 5400 eurot, millest süüdistatav samuti ei tea. L H OÜ oli augustis 2017 J. R firma ning Q OÜ-st kuuleb esimest korda. Samuti ei ole süüdistatav teadlik, miks 21.02.2018 on G OÜ kontolt kantud 10 000 eurot A L OÜ-le, mis on N S endine ärinimi. Seda, kas G-ilt A L kantud 10 000 eurot kasutati rendipinna ettemakse tegemiseks, süüdistatav ei tea. Samuti ei tea ta miks 04.04.2018 kanti Yile 18 000 eurot G-ilt 27 ega ka seda miks ajavahemikul 26.04.-28.
17. laekub L Hult G OÜ-le kokku 254 000 eurot. Tema ei ole ajavahemikul 26.04.-07.
18. Yi eest laekunud raha edasi kandnud. Tal ei ole R, Latti ega Vaga olnud kunagi juttu Yi rahastamisest. 4.
19. Kuigi süüdistuses märgitud 254 000 euro ülekandmine L Hs OÜ kontolt läbi G OÜ konto Y OÜ kontole on tõendatud, ei ole süüdistuses konkretiseeritud, kes on läbi G OÜ konto Y OÜle ülekanded teinud ning kas need on tehtud süüdistatavate teadmisel ja/või initsiatiivil. Kohus märgib, et otsuse punktis 4.2.-4.
20. ei leidnud tuvastamist, et J. R lahkumine X OÜ-st oleks toimunud süüdistatavate initsiatiivil. Sealjuures ei ole kohtule esitatud tõendite pinnalt võimalik jaatada ka seda, et Y OÜ rahastamise ettepanek T OÜ ja S P OÜ saadud rahaliste vahendite arvelt oleks tulnud just süüdistatavatelt. Kohus märgib, et L Hs OÜ arvelduskontole kantud summa 254 000 eurot oli saadud õiguslikult J. R T H OÜ osade müügist. Seega oli tegemist J. Rle kuuluva rahaga, kellel oli selle raha käsutamise õigus ning J. R otsustada oli, kuidas seda raha tulevikus kasutatakse. Samuti väärib märkimist ka see, et J. R lahkumisel X OÜ-st rakendus tema suhtes konkurentsikeeld, mille eest ta sai hüvitist ning mida on kohus kajastanud otsuse p-s 4.2 ja siinkohal seda uuesti kordama ei hakka. Kuivõrd J. Rl kehtis konkurentsikeeld, siis ei ole välistatud, et Y OÜ rahastamise ja uue äriühingu käivitamise ettepanek võis tulla ka J. Rlt, kes tõenäoliselt pidi leidma omale uue erialase väljundi X OÜ-st lahkudes. Kuna J. Rle süüdistust ei ole esitatud, siis kohus siinkohal nimetatud asjaolul ei peatu. Kuigi LHV Pank vastuskirjaga L H OÜ kohta on tõendatud, et internetipanga maksekorraldused G OÜ-le L H OÜ kontolt on allkirjastatud 26.04.2018 Lauri Latt poolt ja J R poolt 27.04.2018 ning 28.04.2018, ei ole kohtule esitatud samasugust tõendit, millelt nähuks, kes on kinnitanud G OÜ kontol maksed Y OÜ-le. Samuti ei ole kohtule esitatud mitte ühtegi tõendit, kes on G OÜ arvelduskontodele sisseloginud. Kuigi kohtule esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik tuvastada, kelle initsiatiivil on saadud rahalised vahendid Y OÜ-le kantud, on kohus veendumusel, et süüdistatavad olid teadlikud, et see raha Y OÜ-sse kanti ning et seda kasutati Y OÜ äritegevuse alustamise huvides. Esmalt märgib kohus, et LHV Pank vastusest nähtus, et L. Latt on allkirjastanud/kinnitanud G OÜ-le kantud 100 000 euro suuruse tehingu, mistõttu ei ole usutav, et ta ei olnud teadlik, kuhu ja mille jaoks nimetatud summa läks. Samuti nähtub LHV Pank vastusest, et G OÜ allkirjaõiguslikud isikud/volitatud kasutajad on L P, E. Maas, J R ja L. Latt. Kõik isikud on internetipanga kasutajad alates 11.04.
21. Seega tehti ülekandeid läbi äriühingu, mis oli seotud süüdistatavatega. Sealjuures nähtub G OÜ konto väljavõttest, et ülekandeid on tehtud nii E. Maasi, L. Latti kui ka J. Rga seotud äriühingutega. Sealjuures räägib süüdistatavate kahjuks ka LHV Pank 03.08.2018 vastuskiri päringule (kd 2, lk 43-48), millest nähtub, et L. Latt ja E. Maas olid Y OÜ kontol alates 11.05.2018 allkirjaõiguslikud isikud/volitatud kasutajad ning LHV Pank AS 27.04.2022 vastuse lisast (5 kd, lk 245-273) nähtub, et süüdistatavad on juba enne 01.07.2018 Y OÜ kontole sisse loginud ja kinnitanud maksekorraldusi. Nii on nt L. Latt allkirjastanud kõik ülekanded E. Maasi isiklikule arveldusarvele, mis puudutavad kuluaruandeid I kohta ning mida kohus kajastab järgnevalt otsuse punktis 4.
22. 4.
23. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selleski, et Y OÜ on kandnud E. Maasile kuuluvale ettevõttele M D OÜ ja samuti E. Maasi isiklikule kontole raha kogusummas 16 502,84 eurot. Nimetatud fakt on tõendatud LHV Pank 03.08.2018 vastuskirjaga päringule (kd 2, tl 43-58), millele on lisatud Y OÜ (endise nimega A L OÜ) arvelduskonto väljavõte perioodi 01.01.03.08.2018 kohta. Nimelt on Yi kontolt tehtud ülekanne M Ds OÜ-le 04.04.2018 summas 500,40 eurot selgitusega „arve NS12018“; ülekanne Elmer Maasile 02.05.2018 summas 5644,97 eurot selgitusega „kulu aruanne 02.05.2018 I“; ülekanne 17.05.2018 Elmer Maasile summas 6328 eurot selgitusega „kulu aruanne 17.05.2018 I“ ning 24.05.2018 Elmer Maasile summas 4029,47 eurot selgitusega „kulu aruanne 24.05.2018 I“. Samuti tõendab vastav LHV 28 Pank vastus päringule, et konto allkirjaõiguslik isik/volitatud kasutaja on alates 01.09.2014.a E V ja alates 11.05.2018.a Elmer Maas ja Lauri Latt, volitatud kasutajad J R alates 03.07.2018.a ülekannete õigusega ja K K alates 31.05.2018.a kuni 05.06.2018.a ülekannete õigusega, alates 05.06.2018.a 0 limiitidega. Sealjuures nähtub LHV Pank vastuse lisast, et kuluaruanded I kohta kuupäevadel 02.05., 17.
24. ja 24.05.2018 on allkirjastatud süüdistatav L. Latti poolt internetipangas ning arve summas 500,40 eurot, on allkirjastanud E V. Süüdistatav E. Maas on kohtule antud ütlustes kinnitanud, et ta on Yiga seoses kandnud kulutusi enda isiklikult pangakontolt seoses I-st mööbli tellimisega Nsse ning Y on tema isiklikule kontole kandnud selle eest raha 02.05., 17.
25. ja 24.
26. kogusummas 16 002,44 eurot. Mööblit otsis ta sinna E V palvel, et sisustada N kontorit. Ta ei näinud põhjust keelduda ja see ei olnud tema jaoks keeruline mööblit e-poest tellida. Mööbli tellimise ajal oli ta X OÜ juhatuse liige ja sellest tegevusest ta Nt ega S ei teavitanud, kuna ei pidanud vajalikuks. Ta oli aprilli lõpuks teinud enda jaoks otsuse, et ta läheb E juurde tööle ja seetõttu ta mööblit ostiski. Temale teadaolevalt tegeles E V veebruarist kuni maini 2018 ettevõtte võtmeisikute leidmisega või komplekteerimisega. Seda, kas ettevõttel oli mingi müügikäive või -tegevus sellel perioodil, süüdistatav ei tea. Süüdistatava ütluste kohaselt 2018 mais käis ta N kontoris mõned korrad seoses I mööbli planeerimisega, et üle vaadata pinda, kas mööbel sobib ja mahub. Mööbli kokku panemisel abistas ka üks töömees. Kontorivõtmed sai Elt, kuid mis kuupäeval, seda ta ei tea. Võtmed sai, et mööblit oleks võimalik kontorisse panna. Mööblit paigaldas pärast selle saabumist umbes aprill-mai. Süüdistatav ei näe selles tegevuses võimalikku konkurentsikeelu ja lojaalsuskohustuse rikkumist X OÜ suhtes. Ta ei konkureerinud X OÜ-ga, ta ei töötanud E juures. N kontori sisustamine ei olnud X OÜ huvides, kuid ei näe ka, kuidas oleks see X OÜ huvide vastane. Samuti ei teadnud ta sisustamise hetkel, et sinna lähevad tööle X OÜ töötajad. Süüdistatav ei ole teadlik, kas L. Latt seal kontoris käis, kuid võimalik et temaga käis. Seda, millal ta L. Latti esimest korda seal kontoris nägi, ei mäleta, kuid võis olla juuni-juuli. Mis puudutab 04.04.2018 tehtud ülekannet, andis süüdistatav ütlusi, et 04.04.2018 ülekanne Y kontolt M Dile summas 500,40 eurot oli kohvimasina Jura eest, kuna E V küsis temalt, kas ta teab, kust on võimalik osta kohvimasin kontorisse ja ta teadis, et M Dil on üks vana kohvimasin üle ja M D müüs selle kohvimasina Yile. Y OÜ LHV Pangas asuvas kontole juurdepääsuõiguse kohta selgitas süüdistatav, et kuna Ega oli juttu, et ta hakkab mingil hetkel konsulteerima ettevõtte juhatust majandusküsimustes või -tegevuses, siis E ilmselt arvas, et süüdistatavale oleks mõistlik teha pangakonto juurdepääs. Seda ta temal teha ei palunud ning ühtegi ülekannet ta sealt teinud ei ole. Miks talle konto tehti, tuleb küsida Elt. Juurdepääsu saab teha ka nii, et piisab konto valdaja otsusest. Seda, et tal oli juurdepääs sellele pangakontole ja allkirjaõigus, ei informeerinud ta Nt ega S, kuna ta ei näinud seal huvide konflikti. Konto kasutusõigusest sai ta teada 2018 suvel, kui ta asus Nsse tööle. Teada sai ta eraisikuna LHV panka sisselogimisel ja sealt näeb ta ka temale õigusi andnud ettevõte kontot. Seega on otsuse punktis 4.
27. kajastatud tõenditega leidnud kinnitust, et E. Maas on kandnud kulutusi seoses Y OÜ kontori sisustamisega. Kuigi süüdistusakti kohaselt on E. Maas kulutusi kandnud enda ettevõtte S OÜ kaudu, ei ole kohtule esitatud materjale, kust selline informatsioon nähtub. Küll aga on tõendatud E. Maasi seosed S OÜ-ga äriregistri andmetega E. Maasi seoste kohta, mille kohaselt oli ta S OÜ juhatuse liige 04.01.2016 kuni 18.04.2018 ning hagi arvamuse lisaga
28. S OÜ üld- ja isikuandmete ajalooga, mille kohaselt on äriühingu asutaja E. Maas ning ta oli osanik 24.01.2011-11.12.2017 ning juhatuse liige 29.01.200719.10.2015 ning 04.01.2016-18.04.
29. Vaatamata sellele, et rahade kandmine S OÜ kaudu kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, on Y arvelduskonto väljavõttega kinnitatud, et E. Maasi tehtud kulutused on temale kompenseeritud. Nimetatud asjaolu kinnitas ka E. Maas kohtus antud ütluses ning selgitas, et kulutused olid seotud kohvimasina müümisega Y OÜ-le ning Ist mööbli tellimisega Y OÜ-le. Seega oli tegemist Y OÜ kontori sisustamisega, mida kohus hindab 29 osana äritegevuse alustamiseks. Sealjuures märgib kohus sedagi, et Y OÜ kontori sisustamisse oli kaasatud ka süüdistatav L. Latt ning ta oli sellest teadlik, mida kinnitab kohtule eelkõige LHV Pank vastus koos lisadega, mis tõendab, et kuluaruanded I kohta on internetipangas kinnitatud L. Latti poolt. Seega on kohus veendumusel, et L. Latt oli teadlik, et E. Maas kandis alguses isiklikult kulutusi Y OÜ kontori sisustamisega ning süüdistatav L. Latt hüvitas Y OÜ arvelduskontolt nimetatud kulutused E. Maasile.
30. Y OÜ-le äripinna otsimine 5.
31. Asjaolu, et süüdistatav E. Maas otsis Yile kontoripinda on tõendatud tema enda kohtus antud ütlustega, mille kohaselt teab ta A O, kes on kinnisvara maakler Eftenis. 2018 alguses suhtles ta temaga, kuna ta otsis E V palvel kontoripinda Harjumaal. Üüripinda otsis E V, kuna tal oli huvi alustada logistikaettevõttega ja seetõttu küsis ta süüdistatavalt, kas ta saaks aidata teda kontoriga seotud küsimustes. Yist kuulis pärast R lahkumist, võis olla veebruaris
32. E V on paljude ettevõtete omanik, millest üks on Euro Liising, kellelt X OÜ rentis aastaid haagiseid. E V pöördus tema poole seetõttu, et ta oli kuulnud, et X OÜ-s käärib ja tõenäoliselt ettevõtjana nägi ta võimalust selles, et sellesse sektorisse siseneda ja seal toimetama hakata. Ta kutsus ka süüdistatavat sellesse ettevõttesse, kuid sellel hetkel ei olnud ta huvitatud. Samas kinnitas süüdistatav, et täielikku huvipuudust ei olnud, kuna ta nägi selles võimalust, kui teda X OÜ-st eemaldatakse, siis see võiks olla koht, kus ta tulevikus tööd saab. Kui ta nägi, et E V tahab selles sektoris tegutseda, siis ta tahtis hoida mõlemad uksed lahti, et kui kunagi peaks olema vajadus E ettevõttes tööd teha, siis ei saa ta talle ära öelda, kuna ta teda aitas. Algselt suhtles ta A. Olega X OÜ meiliaadressilt, kuid hiljem palus, et ta ei kasutaks seda aadressi, kuna see ei olnud X OÜ tööga seotud ja soovis, et kasutataks elmer@maas.ee. Millal ta A. Olega suhtlust alustas ta kuupäevaliselt ei mäleta, aga kusagil seal kandis, kui neilt esindusõigus ära võeti ja R läinud oli. Samuti käis ta potentsiaalset üüripinda vaatamas, kuna ta elab seal piirkonnas. Samuti oli E kaasas. L. Latt kaasas ei käinud. Tema teada ei olnud L. Latt kaasatud ettevõtte ruumide otsimisse ning ta ei oska öelda, miks L. Latt kirjutab E Vle ja palub E Vl leping allkirjastada. Samuti ei oska ta öelda, miks E V kirjutab L. Lattile raporteerimisvormis, et allkirjastatud ja saadab allkirjastatud lepingu L. Lattile. Samuti ei tea süüdistatav, miks L. Latt kirjutas, et tuleb ettemaks tasuda ning kuidas ta teadis, mis ajaks saab E V ettevõtte käibemaksu numbri. Miks E V allkirjastatud lepingut otse A. Olele ei edastanud, süüdistatav ei tea. Lisaks andis süüdistatav ütlusi, et Eftenile kirjeldas ta N äriplaani E esindajana, kuna E andis sisendi telefonitsi. Sisendi hulka kuulus inimeste arv, ruutmeetrid ja et pind oleks Harjumaal logistiliselt mõistlikus kohas. Ta ei näinud selles suhtluses midagi keerulist ega problemaatilist, kuna ta on palju rendilepinguid sõlminud, rendipindasid otsinud ja kokkuleppeid teinud. Suhtluses, mis toimus A. O ei olnud E V, kuna viimane palus süüdistataval sellega tegeleda. E ise elab Tartus ja see füüsiliselt takistas üüripinna otsimist. Tegemist oli P 8 kontoripinnaga ning selle objekti suhtes sõlmiti temale teadaolevalt üürileping. Leping sõlmiti E V allkirjaga Y. Ta läks üüripinda kaasa vaatama, kuna ta oli selle ruumi enne Annikaga üle vaadanud ja E tahtis seda näha, et kas see on sobiv. Ta pidas seda viisakaks, et lähevad koos ja ta annab selle suhtluse viisakalt üle. Kontoripinna otsimisest, sellest suhtlusest ta teisi X OÜ juhatuse liikmeid ei teavitanud, kuna ei pidanud seda vajalikuks. Samuti ei näinud ta selles huvide konflikti. Süüdistatav andis ütlusi, et on sellel kontoripinnal käinud seoses mööbli ostmise ja paigaldamisega, et vaadata üle, kui palju ja kuhu mingit mööblit on vaja. 5.
33. Y OÜ-le üüripinna otsimist kinnitavad kohtule ka teised tõendid, mille üle puudus vaidlus. E C AS vastuskiri koos lisadega tõendab, et veebruari alguses 2018 tundis üüripinna vastu huvi E. Maas ning kokkuleppel käidi üüripinda ka vaatamas. Kohapeal käis pinnaga tutvumas kolm inimest E. Maas, E V ning kolmandat isikut müügijuht ei mäleta. 12.02.2018 palus e-kirjas E. 30 Maas saata neile mõlema kontoriplaanid ning 15.02.2018 palus E. Maas üürileping ette valmistada ning täpsustati üürilepingu tingimusi. Lepingulisi läbirääkimisi pidas E K müügijuht A. Ole. Üürileping allkirjastati 19.02.2018 digitaalselt. Ettevõtte Y (reg.nr xxx) oli kuni 02.04.2018 A L OÜ, keda esindas lepingu allkirjastamisel E V. Vastuskirja juurde on lisatud ekirjad. 15.02.2018 e-kirjast nähtub, et E. Maas kirjutab A. Olele ning palub leping ette valmistada ning annab teada, et rendile võtja on A L OÜ, periood 5 aastat. Samuti palub ta kirjas kasutada ainult meili xxx ning palub teise e-maili üldse ära kustutada, millelt ta on eelmine kord kirjutanud, et kogemata segi ei läheks. Sealjuures on 15.-16.02.2018 nende omavaheline suhtlus selle kohta, et omanikel ja juristidel on tekkinud küsimusi selle kohta, et firma on asutatud ilma sissemakseta ning pole käibemaksukohuslane, A. Ole soovib tausta selgitust E. Maasilt. 16.02.2018 saadab E. Maas e-kirja, kus selgitab, et A L on ettevõte, mis hakkab aktiivsemalt tegutsema aprillis. Märtsis saab KMK numbri. Rahalises mõttes muretsema ei pea, teevad kõik vastavalt lepingule. Ettevõttes tuleb poole aasta jooksul tööle ca 15-20 inimest, vajadusel võivad ka esimesel perioodil rentida pikema ettemaksuga. 19.02.2018 e-kirjast nähtub, et E. Maas saadab allkirjastatud lepingu ning sellelt nähtub varasem vestlus, millelt selgub, et L. Latt on edastanud 19.02.2018 lepingu allkirjastamiseks E Vle ning viimane saadab allkirjastatud lepingu L. Lattile tagasi (3 kd, tlk 315-321). P 8 OÜ vastuskiri koos lisadega, mille kohaselt puudub P 8 OÜ-l teadmine, kuidas ja kelle poolt toimus esimene kontakt. Antud üürniku leidis ning lepingueelsed läbirääkimised viis läbi E C AS, kes nende nimel maja haldab ning E C edastas neile vastava üürilepingu digiallkirjastamiseks (1 kd, tlk 302-304). Vastuskirja juurde esitatud äripinna üürileping kinnitab, et OÜ P 8 ja A L OÜ (reg.kood xxx), keda esindas E V, vahel on 19.02.2018 sõlmitud äripinna üürileping objektile P 8, T küla, Saku vald, Harjumaa. Ruumid antakse üürniku valdusesse ja kasutusse hiljemalt 06.03.
34. Leping on digitaalselt allkirjastatud E V ja S. R poolt (3 kd, tlk 305-312). 5.
35. Y OÜ-le äripinna otsimise ja rentimisega seotud asjaolude kohta andis kohtus ütlusi tunnistaja A O-H, kelle ütluste kohaselt ta Latti ega Maasi isiklikult ei tea ning 3,5 aastat tagasi telefoni kõne pealt läks neile ühte äripinda näitama. P 8 hoonega seoses on kokku puutunud E. Maasi ja L. Lattiga. Kohtuistungil osutab tunnistaja õigesti vasakpoolsele härrale, kui L. Lattile ja parempoolsele kui E. Maas. Kontoripinna vaatamiseks helistas talle Elmer veebruaris 2018 ja soovisid seda objekti kohapeal näha. Objektiga tulid tutvuma nemad kahekesi, seda kas seal oli ka kolmas isik, ta ei ole kindel. Kohus lubas kaitsjal tunnistaja mälu värskendada ning tunnistaja selgitas, et mäletamist mööda oli kolm isikut, aga kolmandat ei mäleta, mäletab Elmerit ja Laurit täpselt. Võis olla, et seal oli kolmas, isiku nime ei mäleta. Nende huvi oli põhjendatud kontoripinna otsimisega. Mis ettevõttele nad pinda otsisid, sellest alguses juttu ei olnud, kuid pärast see selgus, kui nad olid ettevõtte andmed saatnud. Nende jurist palus selgitusi, kuna tegemist oli värske ettevõttega ja siis telefonikõnes nad ütlesid, et teevad ühe haru sinna S OÜ ettevõtte, selle juurde. Neil ei olnud käibemaksu numbrit ning jurist ütles, et täiesti uus ettevõte, käibemaksu nr ei ole, tuleb täpsustada natuke tausta. Siis nad täpsustasid, et lähiajal tuleb tööle 15-20 inimest ja on nõus tegema suurema ettemaksu juhul, kui seda soovitakse. See vastus sobis majaomanikele ja juristile ning nad läksid nii edasi. Ettevõte, kes lepingu sõlmis oli neile juba eelnevalt saadetud meili peale lepingu sõlmimiseks. Kõige esimene meil, mida Elmer kasutas, tuli X pealt ja pärast soovis ta seda muuta, mis oli xxx või .com, et suhtlus käiks hiljem selle meiliaadressi pealt. Meiliaadressi muutmine ei tundunud talle kummaline, kuna tegemist oli uue ettevõttega. Samuti oli e-kirjavahetuses vahepeal Lauri nimi, kes saatis tagasi allkirjastatud lepingu. Tema üürilepingut ei sõlminud, vaid edastas andmed nende ettevõtte juristile ja tema valmistas üürilepingu ette, tema edastas lepingu kliendile ehk Elmerile, kes oli eelnevalt kirjutanud, et allkirjastaja on kolmas isik V. E Vga tema ei suhelnud ja kogu infovahetus käis läbi Latti ja Maasi. Neile oli algusest peale teada, et E V on lepingu allkirjastaja. A L OÜ oli logistika ettevõte ja selle nime andis lepingu jaoks E. 31 Maas. Lepingu allkirjastas E V ja nende poolt S. R. Tunnistaja kinnitas kohtus, et tõend nr 99, mis on e-kirjavahetus A. O ja E. Maasi vahel on tema esitatud ja need on õiged. 5.
36. M S ja A N on mõlemad kohtus antud ütlustes kinnitanud, et L. Latt ega E. Maas ei ole teavitanud neid sellest, et nad on otsinud uue rendipinna uuele konkureerivale ettevõttele. Nimetatud asjaolu kinnitas kohtus ka süüdistatav E. Maas, kinnitades, et ei pidanud seda vajalikuks. 5.
37. Kuigi E. Maas on oma ütlustes selgitanud, et L. Latt ei käinud kaasas üüripinda vaatamas, on kohtu hinnangul sellised E. Maasi ütlused ebausaldusväärsed, kuna tunnistaja A O-H on oma ütlustes kinnitanud, et P 8 pinda käisid vaatamas just E. Maas ja L. Latt, kellele tunnistaja kohtus ka osutas. Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused selles osas usaldusväärsed, kuna need riimuvad ka kohtule esitatud kirjalike tõenditega, millelt nähtub, et äripinna rentimisega seonduva kirjavahetusega on aktiivselt seotud ka L. Latt. L. Latti osalemise kohta äripinna rentimisega seonduvas kirjavahetuses, ei osanud süüdistatav E. Maas midagi öelda, kuid selgitas, et tema teada ei olnud L. Latt sellesse teemasse pühendatud. Võttes arvesse tunnistaja ütlusi ning kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, on kohtus leidnud tõendamist, et vastupidiselt E. Maasi väidetele oli L. Latt Y OÜ-le äripinna rentimisega seonduvasse kaasatud. Muus osas puudub kohtul alus E. Maasi ütlustes kahelda, kuna need on vastavuses teiste kohtus uuritud tõenditega. Süüdistatava ütluste osaline tõendina kasutamine ei ole välistatud ega vastuolus kohtupraktikaga (Riigikohtu 28.05.2014 otsus nr 3-1-1-131-13, p 13). 5.
38. Seega on eelnevate tõenditega leidnud kinnitust, et nii E. Maas kui L. Latt olid kaasatud Y OÜ-le (endise nimega A L) äripinna otsimisse, mis päädis 19.02.2018 E V poolt üürilepingu sõlmimisega objektil P
39. Sealjuures ei ole kohtule esitatud vastuväiteid ka selle kohta, et süüdistatavad ei oleks teadnud, et Y OÜ (endise nimega A L) tegevusvaldkond oleks X OÜ-ga erinenud. Nii on E. Maas oma ütlustes kinnitanud, et E V soovis samasse sektorisse siseneda. Samas sektoris tegutsemist X OÜ-ga kinnitab ka Y OÜ äriregistri väljatrükk (kd 1, tl 25-26), millest nähtub, et äriühingu tegevusala alates 15.11.2017 on veoste ekspedeerimine (EMTAK xxx).
40. Vahekokkuvõte süüdistatavatele ette heidetud uue konkureeriva ettevõtte rahastamise ja äripinna otsimise kohta 6.
41. Kohtuotsuse p-s 4 kajastatu kohaselt ei leidnud kinnitust, et J. R lahkumine ja Y OÜ rahastamise ettepanek T OÜ ja S P OÜ saadud rahaliste vahendite arvelt oleks tulnud just süüdistatavatelt. Küll aga leidis kohtu veendumusel tõendamist, et J. R osade müügist saadud raha kasutati Y OÜ äritegevuse alustamiseks ning süüdistatavad olid teadlikud, et see raha Y OÜ-sse kanti ning et seda kasutati Y OÜ äritegevuse alustamise huvides (vt kohtuotsuse p 4.5). Samuti leidis otsuse punktis 4.
42. kajastatud tõenditega kinnitust, et E. Maas on kandnud kulutusi seoses Y OÜ kontori sisustamisega ja Y OÜ kontori sisustamisse oli kaasatud ka süüdistatav L. Latt. Lisaks eelnevale leidis kinnitust ka asjaolu, et süüdistatavad tegelesid Y OÜ-le äripinna otsimisega. 6.
43. Järgnevalt tuleb kohtu vaagida, kas eelnevalt kohtuotsuse p-des 4 ja 5 tuvastamist leidnud tegevustega, s.o Y OÜ-le äripinna otsimisega ja viimase äritegevuse rahastamisega seonduvast X OÜ juhatuse liikmetena ning sellest tegevusest X OÜ teisi juhatuse liikmeid teavitamata jättes, rikkusid süüdistatavad lojaalsuskohustust ja huvide konflikti keeldu nagu süüdistusaktis on neile ette heidetud. 6.
44. ÄS § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. 32 ÄS § 187 lg 1 peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. TsÜS § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes (Riigikohtu 8.10.2008 lahend nr 3-2-1-65-08, p 33). VÕS § 620 lg 1 peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 624 lg 1 peab käsundisaaja teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. Kohtupraktikas on selgitatud, et juhatuse liikme kohustused võivad tuleneda seadusest, ühingu põhikirjast, üldkoosoleku otsustest ja muudest poolte vahel sõlmitud kokkulepetest. Kõige üldisema kohustuse näeb juriidilise isiku juhatuse liikme jaoks ette TsÜS § 35, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Hoolsusstandardi sisusse kuulub ka kohustus tegutseda heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega ja juriidilise isiku huvides. Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele (Riigikohtu 6.05.2015 otsus nr 3-2-1-38-15, p 14; 4.03.2015 otsus nr 3-2-1-169-14, p 13). Kolleegium on selgitanud ka, et üksnes ühingu jaoks negatiivse tagajärje saabumisest ei saa rikkumist veel järeldada (Riigikohtu 24.11.2015 otsus nr 3-2-1129-15, p 15). Võlaõigusseaduse III kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et lojaalsuskohustuse sisuks on keeld eelistada kellegi teise huve käsundi täitmisel käsundiandja huvidele, sh hõlmab see saladuse hoidmise kohustust ja kohustus olla diskreetne. Samuti on välja toodud, et juriidilise isiku juhtorganite lojaalsuskohustus on lisaks § 620 lg-le 1 sätestatud ka TsÜS §-s 35 ning ÄSis, millest viimases väljendub juhatuse liikmete lojaalsuskohustus muu hulgas konkurentsikeelu (ÄS §-d 185 ja 312), konfidentsiaalsuskohustuse (ÄS §-d 186 ja 313) ja laenukeelu (ÄS §-d 159 ja 281) kaudu (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Varul P., jt, p 3.
45. Kättesaadav: https://volaoigusseadusiii.juuraveeb.ee/sisu/51477/_620_kasundisaaja_hoolsus_kasundi_taitmisel ). X OÜ äriregistri väljavõttega on tõendatud, et süüdistatavad olid nii väidetava Y OÜ rahastamise kui ka Y OÜ-le äripinna otsimise ajal X OÜ juhatuse liikmed. Kohtule on esitatud T H OÜ juhatuse liikme lepingud (kd 1, lk 292-298), mis olid sõlmitud ühelt poolt T H OÜ ja teiselt poolt vastavalt E. Maasi ja L. Lattiga. T H OÜ 20.09.2016 sõlmitud juhatuse liikme lepingud E. Maasi ja L. Lattiga, mis on allkirjastatud digitaalselt E. Maasi ja L. Latti poolt ning millest nähtub, et p-s 5 on reguleeritud konkurentsikeeld ja konfidentsiaalsus. Juhatuse liige ei või lepingu kehtivuse ajal ilma osanike kirjaliku nõusolekuta olla omanik või juhtorgani liige äriühingus, mis tegutseb äriühinguga samal tegevusalal, omada sellise äriühingu üle mistahes huvi või mõju, olla sellise äriühingu omaniku või juhtorgani liikmega seotud isikuks ega töötada või osutada teenust sellisele äriühingule. Konkurentsikeeld kehtib Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Norra territooriumi osas. Konkurentsikeeld kehtib 18 kuud peale lepingu lõppemist, juhul kui seda nõuab 3/4 osanikest. Konkurentsikeelu rakendamisest teavitatakse juhatuse liiget 33 hiljemalt 30 päeva jooksul peale lepingu lõppemist. Lepinguga on reguleeritud hüvitise suuruseks 50 000 eurot. Samuti kohustub juhatuse liige hoidma ärisaladust ning äriühingul on õigus nõuda juhatuse liikmelt p-des 5.1 ja 5.3 sätestatud kohustuste rikkumise eest leppetrahvi. Lepingu järgi on pooltel kohustus teatada teineteisele tingimustest mis võivad mõjutada lepingu täitmist. Lepingu alapun