← Eesti

1-17-9195/110

Obsah (5)§ 200§ 68§ 74§ 75§ 871

Kriminaalasi nr 1-17-9195 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuni 2022, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-9195 Täitmiskohtunik Marek Vahing Taotlus Marek L.B-le

§ § 263 lg 1 p 1 ja

§ 200lg 2 p 7 järgi. Kohtuotsuste kogumis karistati teda 4 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati Marek L.B-le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõisteti vangistus 2 aastat 10 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.01.2016 ja 25-26.07.2016, so kokku 3 päeva, kandmisele jäi vangistus 2 aastat 9 kuud 27 päeva.

§ 74

lg 1,3 kohaselt määrati, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui 3aastase katseaja jooksul Marek L.B ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna (Tallinn, Tartu mnt 85) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. 2. 28.11.2019. a Harju Maakohtu kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-17-9195 pöörati

§ 74lg 4 alusel täitmisele Marek L.B-le Harju Maakohtu 07.12.2017.

a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva 1

(2)vangistust. Marek L.B karistuse kandmise alguseks on tema kinnipidamine 20.11.
  1. a ja karistuse lõpp 11.09.2022.a.
  2. Tartu Vangla esitas 27.05.2022 kohtule Marek L.B isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Vangla iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puudub vabanemise korral elukoht. Rahvastikuregistri andmetel ei ole Marek L.B kehtivat sissekirjutust ning isik on avaldanud, et pärast vanglast vabanemist läheb ta välismaale elama. Vanglal puuduvad andmed, kuhu kinnipeetav vabanemise järgselt elama asub.
  3. Süüdimõistetule karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üheks eelduseks on kindla elukoha olemasolu.

§ 871

lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt

§ 75

sätestatule ning

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Riigikohtu 30.05.2016 määruse nr 3-1-1-45-16 kohaselt ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. VangS § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. 5. Kuna Marek L.B elukoht puudub, ei oleks võimalik tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada isegi juhul, kui muud eeldused selleks on täidetud. 6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Tartu Vangla materjalid Marek L.B-le karistus järgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.