← Eesti

2-21-6137/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 23.01.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-21-6137 Kohtuasi X hagi Y OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks kohtu poolt ja hüvitise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.06.2022 kohtuotsus Kaebuse esitaja ja liik X 01.08.2022 apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maris Alt Kostja Y OÜ (registrikood XXXXXXXXXXX; kustutatud), endine seaduslik esindaja ja dokumentide hoidja LN Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Jätta X 01.08.2022 apellatsioonkaebus läbi vaatamata.
  2. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. 2-21-6137 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. X (hageja, töötaja) esitas Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Y OÜ (kostja, tööandja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu töövaidluskomisjonis lõpetamise ja hüvitise välja mõistmiseks. TVK rahuldas nõude 18.03.2021 otsusega nr 4-1/2277/20, tuvastas poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 3, p 5 ja p 7 alusel, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 24.08.2020 ja mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel summas 2100 eurot. Tööandja sai otsuse kätte 19.03.2021 ja vaidlustas kohtus TVK otsuse täies ulatuses, paludes vaadata töötaja avaldus samas töövaidlusasjas läbi hagimenetluse korras ja jätta töötaja nõuded rahuldamata.
  4. Hageja palus kostja vastu esitatud hagis tuvastada poolte vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping kohtu poolt 24.08.2020 TLS § 107 lg 2 alusel ning välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis kolme kuu töötasu ulatuses 2100 eurot. Hageja täpsustas 10.06.2022 keskmise palga suurust ja vähendas oma nõuet paludes kostjalt välja mõista hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses 1921,95 eurot.
  5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  6. Harju Maakohus jättis hagi kostja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks kohtu poolt 24.08.2020 TLS § 107 lg 2 alusel ning kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise 1921,95 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda otsustades need kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist.
  7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtusse. Kõik menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
  8. Kostja apellatsioonkaebusele seisukohta ei esitanud.
  9. Ringkonnakohtule sai teatavaks, et kostjaks olev juriidiline isik kustutati äriregistrist 12.10.
  10. Ringkonnakohus selgitas menetlusosalistele 05.12.2023 ja 21.12.2023 menetluslikku olukorda ning andis pooltele tähtaja seisukohtade esitamiseks.
  11. Hageja tähtaegselt seisukohta ei esitanud. Kostja endine seaduslik esindaja kinnitas 19.01.2024 seisukohas, et kostja on registrist kustutatud, lõppenud ilma õigusjärgluseta, äriühing on varatu ning et seisukoha esitamise ajaks ei ole kostja suhtes esitatud ühtegi avaldust täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 643 lg 1 II lause alusel jätta läbi vaatamata.
  13. 01.02.2023 jõustunud TsMS § 643 lg 1 II lause kohaselt jätab kohus apellatsioonkaebuse määrusega läbi vaatamata ka juhul, kui apellandiks või vastustajaks olev juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta ja see takistab asja edasist menetlust. ÄS § 2 lg 3 järgi tekib äriühingu 2 2-21-6137 õigusvõime äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega, kui äriühingul puudub vara. TsÜS § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega varatu juriidiline isik lõpeb. Äriregistri kohaselt on käesolevas menetluses kostjaks olev juriidiline isik äriregistrist kustutatud 12.10.
  14. Kostja kustutati Harju Maakohtu 26.01.2023 kohtumääruse (tsiviilasi nr 2-22-18027) ja 05.10.2023 esitatud ajutise pankrotihalduri likvideerija ülesannetes avalduse alusel. Äriregistrist nähtub, et kostja lõppes õigusjärglaseta – seda kinnitas ka kostja seaduslik esindaja 19.01.2024 seisukohas. Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui kostjal on vara, võib huvitatud isikul esineda alus kostja täiendava likvideerimise läbiviimiseks (ÄS § 218). Vaatamata ringkonnakohtu 21.12.2023 selgitustele ning menetlusosalistele tähtaja andmisele soovi korral kostja täiendava likvideerimise läbiviimise kohta kohtule esitatud avalduse ärakirja esitamiseks (RKTKm 23.02.2023, 2-19-5302, p 10-12), menetlusosalised nimetatud avalduse ärakirja ringkonnakohtule ei esitanud. Samuti kinnitas kostja endine seaduslik esindaja 19.01.2024, et kostja on varatu ning et seisukoha esitamise ajaks ei ole kostja suhtes esitatud ühtegi avaldust täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks.
  15. Arvestades eelnevat jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 643 lg 1 II lause kohaselt läbi vaatamata.
  16. TsMS § 643 lg 4 kohaselt võib apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule.
  17. Apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 2 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 hageja kanda. Kuivõrd maakohus ei määranud vaidlustatud kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 II lause järgi ka ringkonnakohus.
  18. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 I lause). (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.