2-23-136855 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 05.01.2024. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-136855 Tsiviilas

§ 1132lg 2 sätestatust.

Hageja sissenõudekulude summa on 50 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1764,79 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast, s.o 26.05.

1. a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 14.11.
2. a laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 40% aastas kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 5.1 ja

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 334,58 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 15.11.

1. a lepingujärgses intressimääraga võrdses määras s.o 40% aastas.
2. Kostja hagile vastanud ei ole. Maksekäsu kiirmenetluses on kostja esitanud 11.10.
3. a nõudele vastuväite (dtl 10-11). Kostja ei nõustu tema vastu esitatud nõudega põhjusel, et on igakuiselt tasunud talle esitatud arved summa 78,70 eurot ning sellist võlgnevust tal krediidiandja ees olla ei saa.
4. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata Placet Group OÜ-le 09.03.
5. a sõlmitud krediidikonto lepingus nr KK3527615 kokkulepitud põhikohustuse eest 1764,79 eurot, intressid 178,02 eurot ja viivised summas 334,58 eurot. Lisaks on hagejal tekkinud võlgnevuse sissenõudmiskulu 50 eurot. Placet Group OÜ on oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale (dtl 57). Kohtule on esitatud vaidlusaluse krediidikonto põhitingimused (dtl 30), millelt nähtub, et kostjaga sõlmiti leping, millega kostja sai tähtajatult laenu 2000 eurot, intressiga 40% aastas (3,33% kuus), krediidi kulukuse aastamääraga 49%. Laenuandja esitas kostjale 10.05.
6. a teate laenulepingu ülesütlemise kohta (dtl 56) põhjusel, et kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega. Teatise kohaselt oli kostja põhiosa võlgnevus 44,19 eurot ja intressi võlgnevus 148,61 eurot. Kostja võlgnevust ei tasunud ja laenuandja ütles lepingu alates 25.05.
7. a üles. Hageja saatis kostjale 01.06, 31.07 ja 21.08.
8. a võlateatised (dtl 81-87). Viimase, s.o 21.08.
9. a teatise kohaselt on kostja põhivõlgnevus 1774,79 eurot, viivisevõlgnevus summas 174,25 eurot, muude kulude võlgnevus summas 196,11 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot.

§ 402

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel.

§ 4034

lg 1 p-de 1, 2 kohaselt krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad 3

§ 4034

lg 6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kostja märkis laenutaotluses (dtl 59) enda sissetulekuks sotsiaaltoetus/hüvitis summas 476,83 eurot, kulud ülalpeetavatele 300 eurot ning majapidamiskulud 0 eurot. Hageja on esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule kostja suhtes tehtud krediidianalüüsi (dtl 59-74), lepingu ning sellega seonduva teabe (dtl 30; 33-44) ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 31-32). Kohus on seisukohal, et Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ega ka lepingueelne täiendav teave (dtl 33-36) ei tõenda seda, et konkreetne laenuandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingueelne täiendav teave täiendab ja selgitab Euroopa standardinfo tarbijakrediidi teabelehte ning on informatiivse tähendusega. Laenuandja jõudis kostja taustauuringut tehes järeldusele, et kostja on võimeline tasuma krediidikonto lepingus ettenähtud makseid summas 78,70 eurot (dtl 62).

§ 4034

lg 7 kohaselt kui krediidiandja sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

§ 4034

lg-s 7 sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt viidatud paragrahvi lõigetele 3, 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-20-10661 tehtud otsuses leidnud, et ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja on enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks (sotsiaaltoetus/hüvitis) märkinud 476,83 eurot ja väljaminekuteks ülalpeetavatele 300 eurot. Laenuandja on laenu väljastamise otsustuse aluseks võtnud sissetuleku 476,83 eurot ja väljaminekud 450 eurot (300 eurot ülalpeetavatele ning 150 eurot majapidamiskulu) ning jõudnud järeldusele, et laenusaaja taustakontroll on korras ning kostjal on reserv 248,13 eurot. Kohus on seisukohal, et laenuandja ei käitunud kostjale laenu väljastades vastutustundlikult. Kostja sissetulekuks on üksnes sotsiaaltoetus/hüvitis summas 476,83 eurot ning kostja ülalpidamisel on alaealised, kelle igakuine ülalpidamiskulu on 300 eurot. Olukorras, kus laenuandja arvestas kostja igakuisteks majapidamiskuludeks 150 eurot, oleks ta pidanud ka nendest andmetest lähtuma, mitte looma kunstliku reservi (248,13 eurot). Hagiavaldusest ei nähtu, millist krediidi andmise seisukohast tähtsust omavat teavet laenuandja kostja kohta avalikest andmebaasidest teada sai. Krediidiandja oleks pidanud kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta. Kuivõrd kostjal laenuandja märgitud reservi laenumaksete tasumiseks tegelikkuses ei olnud ning kõik kostja kohustused ei olnud arvesse võetud ei oleks laenuandja

§ 4034lg 6 kohaselt tohtinud kostjaga 4

§-st 94 tulenev Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates 01.01.2020. a laenulepingute sõlmimisest on 0,00%, seega tuleb kohtu hinnangul vaidlusalusele krediidilimiidilepingule kohaldada intressimäära 0,00%. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hageja intressinõue kostja vastu rahuldamisele.

§ 4034

lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kui lepingueelse kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eesmärgiks on

§ 127

lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine (Riigikohtu lahend nr 2-14-21710). Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (

§ 127

lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (mh viivis, leppetrahv, lepingu sõlmimise kulud) rahalist hüvitamist. Krediidikonto leping nr KK3527615 on lõppenud 25.05.

1. a. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagimaterjalide kohaselt on kostja saanud kogu perioodil 10.03.
2. a kuni 30.04.
3. a krediiti 2298,58 eurot. Kostja on teinud laenuandjale tagasimakseid kokku summas 2673,11 eurot, millest laenuandja luges põhiosa katteks 531,72 eurot ja intressi katteks 2141,39 eurot (dtl 75-80). Kohus on seisukohal, et kostja on tasunud laenuandjale 374,53 eurot rohkem (2673,11-22298,58) kui laenuandja oleks õigustatud saama. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude summas 334,58 eurot. Hageja arvestab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 26.05.
4. a kuni hagiavalduse esitamiseni 14.11.
5. a. Kohus jätab viivisenõude rahuldamata. Kostja on tasunud laenuandjale rohkem kui laenuandja oli õigustatud saama, mistõttu puudub hagejal viivisenõue TsMS § 367 alusel.

§ 4034

lg 7 teise lause kohaselt ei võlgne tarbija krediidiandjale vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise korral muid tasusid. Seega ei ole põhjendatud hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 50 eurot. Arvestada tuleb sedagi, et kostja on tasunud perioodil 22.07.

1. a kuni 06.03.
2. a meeldetuletuskirjade hüvitiste katteks kokku 40 eurot. Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja menetluses osalenud ei ole ja seega puuduvad kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5