Obsah (11)

§ 230§ 231§ 438§ 436§ 328§ 232§ 238§ 386§ 445§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 25.08.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-17512 Tsiviilasi Osaühingu ALLESTPAC (pankrotis) pank

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 5 2-22-17512 9.

§ 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad

§ 328lg 1 kohaselt olema tõesed.

Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks

§ 232lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.

1. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: − K. P. sai Allestpac OÜ ainuosanikuks 11.01.2022.a.. Alates 12.01.2022.a. on K. P. hageja juhatuse liige ja pankrotimenetluses võlgniku esindaja. K. P. on olnud hageja juhatuse liikmeks ka varasemalt (27.09.2010-18.08.2017). − 10.01.2022 sõlmis kostja hageja osa omandamise lepingu S OÜ-ga, keda esindas K.-V. D. O., kes oli ühtlasi ka tolleaegne hageja juhatuse liige. Lepingu kohaselt sai kostja enda omandisse hageja 100%-lise osaluse nimiväärtusega 50 000 eurot, tasuma pidi ta osa eest kokku 45 000 eurot. Vastavalt lepingu p. 1.7-le, juhul kui kostja ei tasu ära sõiduki liisingujääki, oli osa müüjal õigus endal tasuda sõiduki liisingujääk ning K. P.le jäi kohustus vormistada sõiduki müük S OÜ-le liisingu jääkväärtuse hinnaga 22 500 eurot. − Hagejale kuulus kuni 16.02.2022 sõiduk TOYOTA LAND CRUISER 150, reg.nr XXX, esmane registreerimise aasta
2. Sõiduki omanikuks on alates 16.02.2022 S OÜ (xxx) ja kasutajaks K.-V. D. O. . − Samuti kuulus hagejale kuni 31.01.2022 sõiduk TOYOTA AURIS, reg.nr XXX, esmane registreerimise aasta
3. Sõiduki omanikuks on alates 31.01.2022 X OÜ (xxx) ja kasutajaks K. P.. − X OÜ (xxx) ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on K. P.. − 13.01.2022 sõlmis kostja kolmepoolse lepingu hageja, X OÜ ja iseenda vahel. Lepingu kohaselt asus kostja juhtima hagejat ning pidi tegema hagejale esmase majandusanalüüsi hinnaga 11500 eurot, mille eest kohustus hageja tasuma X OÜ-le rahas 7 500 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 9000 eurot ning üle andma sõiduki TOYOTA AURIS reg.nr XXX. − X OÜ on esitanud vastavad juhtimisteenuse osutamise arved hagejale kokku koos käibemaksuga summas 9 000 eurot. Hageja LHV pangakonto väljavõttest nähtub esitatud arvete tasumine kokku summas 9 000 eurot.
4. Hageja palub kohtul mõista K. P.lt Allestcpac OÜ (pankrotis) kasuks välja 41 500 eurot; viivis alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg-le 1, viidates et kostja vastutab osaühingule ALLESTPAC (pankrotis) tekkinud kahju eest Äriseadustiku § 187 alusel. Kostja vaidles hagile vastu, tuues välja, et kostja ei olnud osa ostulepingu sõlmimise hetkel hageja juhatuse liige, sõiduki 1 võõrandamisega selle jääkväärtusele vastava hinnaga ei tekkinud hagejale mitte kahju, vaid see hoopis aitas parandada hageja finantsseisu, kostja ei olnud teadlik hageja nõudest eelmise juhatuse liikme vastu, kahju tekkimine ei olnud kostjale ettenähtav ning kostja ei rikkunud juhtimisteenuse osutamisega hoolsuskohustust.
5. Kohus on seisukohal, et hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 esimese lause alusel, mille kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Hagi rahuldamiseks tuleb seega kohtul tuvastada, kas kostja oli osaühingule kahju tekkimise ajal osaühingu juhatuse liige; juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, 6 2-22-17512 TsÜS § 35); osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).
6. Eeltoodust lähtuvalt peab hageja nõude maksmapanemiseks tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et kahju on osaühingule tekkinud just selle rikkumise tulemusena. Kostjal on võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.
7. Esmalt käsitleb kohus hageja nõuet kostja vastu seoses 10.01.2022 sõlmitud hageja osa omandamise lepinguga.
8. Lähtuvalt kohtu ette toodud asjaoludest sõlmiti 10.01.2022 võlgniku osa omandamise leping S OÜ, mida esindas juhatuse liige K.-V. D. O. ja K. P. (kostja) vahel. Hageja tõi välja ja tõendas, et K. P. sai Allestpac OÜ (pankrotis) ainuosanikuks 11.01.2022.a. ning alates 12.01.2022.a. on K. P. hageja juhatuse liige ja pankrotimenetluses võlgniku esindaja. K. P. on olnud võlgniku juhatuse liikmeks ka varasemalt (27.09.2010-18.08.2017) (tl 18).
9. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole täitnud

§ 230

lg-st 1 tulenevat tõendamiskoormist ning hageja nõude rahuldamise esmane eeldus – tõendada, et kostja oli 10.01.2022 tehingu sõlmimise ajal võlgniku juhatuse liige – on täitmata. Kohtu hinnangul tegutses kostja 10.01.2022 tehingut sõlmides isiklikest huvidest lähtuvalt ning esindades nimetatud tehingus vaid iseennast ei saa kostja vastutada võlgniku juhatuse liikme kohustuste rikkumise eest. Kohus nõustub kostjaga, et kostja tegutses 16.02.2022 sõidukit TOYOTA LAND CRUISER 150, reg.nr XXX võõrandades võlgniku 10.01.2022 tehinguaegse ainuosaniku otsuse järgi ning seega on tema vastutus välistatud TsÜS § 37 lg 1, II lause kohaselt, millest lähtuvalt juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Kohtu hinnangul on nimetatud nõudes esitatud hagi vale kostja vastu, millest lähtuvalt jätab kohus nimetatud nõude osas hagi rahuldamata.

1. Täiendavalt on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt 13.01.2022 võlgniku, kostja ja X OÜ vahel sõlmitud lepingust, millest lähtuvalt asus kostja juhtima võlgnikku ning pidi tegema võlgniku esmase majandusanalüüsi hinnaga 11500 eurot, mille eest kohustus võlgnik tasuma X OÜ-le rahas 7500 eurot+km ning üle andma sõiduki TOYOTA AURIS reg.nr XXX (tl34). Hageja on esitanud tõendid, millest lähtuvalt oli 13.01.2022 lepingu sõlmimise ajal X OÜ ainuosanik ja juhatuse liige K. P. (tl 33-33a). Täiendavalt on hageja välja toonud, et kostja ei ole esitanud pankrotihaldurile viidatud lepingu alusel väidetavalt koostatud esmast majandusanalüüsi ning pankrotihalduri seisukoht on, et seda analüüsi ei ole üldse koostatud ning äriühingu osa ostjana võlgniku majandusliku seisukorra tutvumine ei ole käsitletav majandusanalüüsina. Täiendavalt on hageja seisukohal, et sõiduki TOYOTA AURIS reg.nr XXX turuväärtus oli oluliselt kõrgem (9000 eurot) lepingus märgitust (4000 eurot), kostja pole 13.01.2022 lepingust märgitud teenuseid hagejale osutanud ning ka juhul, kui kostja läbi X OÜ võlgnikule mingis ulatuses juhtimisteenust osutas, on tegemist sedavõrd ebakvaliteetse teenusega, et selle väärtuseks võib hinnata 0 eurot.
2. Kostja tõi välja, et ei rikkunud juhtimisteenuse osutamisega hoolsuskohustust, kuna juhtimisteenuse lepingus ettenähtud tasu hõlmas peamiselt tasu võlgniku juhtimise eest; juhtimisteenuse eest saadud tasu oli mõistlik; juhtimisteenuse eest tasuks antud sõiduk võõrandati turuhinnaga ning juhtimisteenuse eest tasumine enne pankrotiavalduse esitamist ei tähenda vastuolu hoolsuskohustusega.
3. Puudub vaidlus, et 13.01.2022 lepingut sõlmides oli kostja ALLESTPAC OÜ juhatuse liige ning antud asjaolu on ka tõendatud, millest lähtuvalt on nõude rahuldamise esimene eeldus täidetud.
4. Nõude rahuldamise teise eeldusena tuleb tuvastada, kas juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35). 7 2-22-17512
5. Esmalt märgib kohus, et juhatuse liikme tasustamist reguleerib ÄS § 1801, mille lg 1 kohaselt määratakse juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord osanike otsusega. Olukorras, kus kostja oli ALLESTPAC OÜ ainus osanik, saab kohus asuda seisukohale, et juhatuse liikme tasu määramise osas oli olemas osanike otsus.
6. ÄS § 187 lg 2 lähtuvalt vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Eeltoodust lähtuvalt oli kostja kohustuseks tõendada, et ta on täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega.
7. Hageja väitel on kostja rikkunud võlgniku vara põhjendamatu kasutamisega juhatuse liikme kohustusi ning on sellega põhjustanud võlgnikule kahju, mille hüvitamist hageja käesolevas menetluses nõuabki. Kostja on välja toonud, et „Analüüsi tegi kostja nii, et tutvus hageja majandusliku olukorraga ja analüüsis oma peas hageja majanduslikku seisu.“ (tl 88p). Kostja tõi välja ka, et 13.01.2022 lepingus ette nähtud tasust moodustas suurema osa tasu võlgniku juhtimise eest ning „kostja tegeles igapäevaselt intensiivselt ja suures mahus hageja juhtimisega.“ (tl 88p). Kostja tõi välja oma tööülesanded ning esitas tõendamiseks oma suhtluse pankadega, tarnijatega ja klientidega ning võlgniku tootmist korraldanud O. J. kinnituse. Kostja oli seisukohal, et juhtimisteenuse eest saadud tasu oli mõistlik, sest tasu (11500 eurot) arvestamisel ümber kuupalgaks, sai kostja netopalga 3314,20 eurot kuus. Täiendavalt tõi kostja välja, et juhtimisteenuse eest tasuks antud sõiduk võõrandati turuhinnaga ning viitab, et hageja poolt sõiduki väärtuseks esitatud auto24.ee kuulutus analoogse sõiduki kohta väärtusega 9000 eurot, võtab aluseks võrreldavate sõidukite pakkumishindasid, mitte nende sõidukite tegelikku müügihinda.
8. Kohtu hinnangul ei ole kostja täitnud oma tõendamiskoormist. Kostja on edastanud kohtule kirjavahetused ning O. J. kinnituse tõendamaks, et kostja täitis võlgniku juhatuse liikme kohustusi. Viidatud kirjavahetustest (tl 96-101) lähtuvalt on kostja suhelnud võlgniku endise juhatuse liikmega võlgnikule kuulunud sõiduki TOYOTA LAND CRUISER 150, reg.nr XXX võõrandamisega seonduvates küsimustes (saab hinnata 10.01.2022 lepingust kostjale tuleneva kohustuse täitmisega seonduvaga), Bigbank AS-iga seoses ettevõttele arvelduslaenu taotlemisega (1 päring seoses tehnilise probleemiga panga koduleheküljel), Swedbank AS-iga arvelduskrediidilepinguga seonduvalt ning Mediplast AB-ga koosoleku aja kooskõlastamisega seonduvalt. O. J. on edastanud kostja e-postile üldsõnalise kinnituse 13.03.2023 – „Annan teada, et K. P. ajavahemikus 13.01.2022-veebruari keskpaik 2022 tegeles igapäevaselt Allestpac OÜ juhtimisega.“ (tl 102)
9. Kohus saab asuda kostja poolt esitatud tõenditest lähtuvalt seisukohale, et kostja on äriühingu juhtimisega mingil määral tegelenud, kuid O. J. kinnitusest ega muudest tõenditest ei ilmne, millises mahus seda tehtud on. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud ka, millises proportsioonis nähti talle 13.01.2022 lepinguga ette tasu võlgniku juhtimise ja võlgniku osas majandusliku analüüsi koostamise osas. Samuti on tõendamata, mis on sellise täitmise väärtus. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et tema võlgniku juhatuse liikmena täidetud ülesannete näol oleks tehtud toiminguid, millel oli konkreetne väljund võlgniku huvides, mida saaks lugeda juhatuse liikme kohustuste täitmisena korraliku ettevõtja hoolsusena. Kohtu hinnangul ei ole kohtul võimalik hinnata, kas ja/või millises ulatuses on K. P. 13.01.2022 lepingust lähtuvaid kohustusi täitnud, kuivõrd 13.01.2022 lepingus ei ole välja toodud täpsemaid (töö)ülesandeid, tingimusi (sh tähtaegasid), ülesannete täitmise vormi ega ulatust. Kohtul puuduvad eriteadmised, et hinnata kostja poolt teostatud toimingute (e-kirjavahetused) väärtust, mistõttu kohus ei arvesta osutatud teenuse väärtust tekitatud kahju summast maha. Eeltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et ta täitis juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ning on põhjendatult tasunud juhtimisteenuse eest arved X OÜ-le, mistõttu on nõude rahuldamise teine eeldus täidetud.
10. Kohus on seisukohal, et kohtu ette toodud asjaoludest ja tõenditest lähtuvalt on osaühingule tekkinud läbi 13.01.2022 lepingu sõlmimise varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128), juhatuse 8 2-22-17512 liikme hoolduskohustuse rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) ning juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga.
11. Kohtu hinnangul leppisid ALLESTPAC OÜ, X OÜ ja K. P. 13.01.2022 dateeritud lepingus nr 20220113-KP kokku K. P.le hageja juhtimise ja esialgse analüüsi koostamise eest makstava tasu suuruses ja vormis. Kohtu hinnangul on nimetatud lepingu tingimused puudulikud (millise perioodi eest juhtimistasu makstakse nimetatud summas, millises vormis peab olema esitatud analüüs ning milliseks tähtajaks) ning vasturääkivad (lepingus on mh välja toodud, et K. P. tasu Allestpac OÜ juhtimise ja analüüsi eest on 11500 eurot; samas on lepingus välja toodud ka, et hageja kohustub tasuma K. P.le X OÜ poolt väljastatud arvete alusel 7500 eurot + km (kokku 9000 eurot) ning võõrandama sõiduki TOYOTA AURIS, mille turuväärtus samast lepingust lähtuvalt oli 4000 eurot – seega lepingu andmete kohaselt tuli hagejal tasuda K. P.le mitte 11500, vaid 13000 eurot.
12. Võttes arvesse esmalt asjaolu, et 13.01.2022 lepingust lähtuvalt on lepitud kokku juhatuse liikme tasus summas 11500 eurot, kuid sama lepingu alusel viidi ettevõttest välja vara 13000 euro ulatuses, ilmneb antud asjaolust kohtu hinnangul otsene rikkumine ning võlgnikule kahju tekitamine, mille eest vastutab kostja võlgniku juhatuse liikmena. Lähtuvalt eelpoolkäsitletust, on kohus tuvastanud, et ehkki kostja võis täita võlgniku juhatuse liikmena juhtimiskohustusi, ei ole kostja selles osas täitnud tõendamiskoormist ning kohtul ei ole võimalik hinnata üksikute toimingute eest makstava (õiglase) tasu suurust ehk kohus nõustub hagejaga ja asub seisukohale, et juhul ka, kui kostja täitis mõningaid võlgniku juhtimisega seotud ülesandeid (nt võlgniku nimel pankrotiavalduse esitamine), ei saa mõistlikuks pidada kostjale võlgniku poolt makstud tasu suurust ning kostja on oma tegevusega tekitanud võlgnikule kahju.
13. Pooled on olnud eriarvamusel selles osas, milline oli 13.01.2022 X OÜ-le võõrandatud sõiduki TOYOTA AURIS turuväärtus lepingu sõlmimise ajal. 13.01.2022 lepingust lähtuvalt hindas BCS Autoteenindus sõiduki turuväärtuseks selle seisukorda arvestades 4000 eurot (tl 34). Hageja on esitanud menetluses tõendi, millest lähtuvalt oli analoogse sõiduki turuväärtus auto24.ee portaali müügikuulutusest lähtuvalt 9000 eurot (tl 43-44). Kostja hinnangul kajastab viidatud kuulutus sõiduki pakkumishinnale, mitte tegelikule müügihinnale.
14. Kohus on seisukohal, et kuna kostja poolt lepingus viidatud hinnang sõiduki turuväärtusele on paljasõnaline – kohtule pole esitatud tõendina lepingus viidatud BCS Autoteenindus hinnangut ega muid tõendeid, millest lähtuvalt saaks kohus anda hinnangu sõiduki tegelikule väärtusele ja kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest lähtuvalt saaks kohus võtta arvesse, kas sõiduki pakkumishind ja tegelik müügihind alati erinevad ning kui, siis kui suures ulatuses, tuleb käesoleval juhul lähtuda hageja poolt esitatud tõendist ja hinnata, et kostja poolt X OÜ-le võõrandatud sõiduki väärtus oli 9000 eurot.
15. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu tulenevalt 13.01.2022 sõlmitud lepingust ning mõistab kostjalt välja kahju hüvitisena 18000 eurot (st X OÜ arvete alusel tasutud 9000 eurot ning X OÜ-le võõrandatud sõiduki turuväärtus 9000 eurot).
16. Hageja on taotlenud mõista kostjalt välja viivis alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg-le
17. Kuivõrd kohus hagi osaliselt rahuldab, on kohtu hinnangul põhjendatud ka hageja viivisenõue, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
18. Kohus jätab

§ 238

lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata kohtuotsuses käsitlemata tõendid, millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Hagi tagamine 9 2-22-17512 34.

§ 386

lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.

§ 445

lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti ei taotle abinõu tühistamist. 35. Harju Maakohtu 23.11.2022.a määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja määras hagi tagamise korras kanda Osaühingu ALLESTPAC (pankrotis, registrikood 11028616) kasuks kinnistule registriosa nr 1084950, katastrinumbriga 19801:001:2459 kantud ja K. P.le (isikukood 38202170329) kuuluva kinnisasja registriosa IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 45 000 eurot. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kohus hagi osaliselt rahuldab ja hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist, tuleb jätta kohtuotsuse täitmist tagama käesolevas asjas 23.11.2022 seatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud 36.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 37.

§ 163

lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 38. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid ning hageja hagi rahuldamise, on õiglane jätta kummagi poole menetluskulud vastava poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik Osaliselt tühistautd TRK lahendiga 10