← Eesti

2-19-8667/79

Obsah (5)§ 291§ 8§ 274§ 197§ 297

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kädi Sacik-Korn Otsuse tegemise aeg ja koht 29.04.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-8667 Tsiviilasi R. K. hagi Ar

271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 291

lg 1 järgi kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist või kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku valdusse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Seega, kuna uuele omanikule lähevad üle üksnes üürilepingust tulenevad üürileandja õiguse ja kohustused, tuleb käesolevas vaidluses tuvastada, kas hageja ja T. K. vahel oli sõlmitud just üürileping, mitte muule lepinguliigile vastav võlasuhe. Üürilepingu järgi kohustub üks isik (antud juhul võlgnik T. K.) teisele isikule (antud juhul hagejale ja tema abikaasale) andma teisele isikule üle asja (antud juhul kinnisasja) ja teine isik (antud juhul hageja ja hageja abikaasa) kohustub selle asja kasutamise eest tasuma ja lepingu lõppedes asja tagasi andma. Hageja on esitanud oma väite tõendamiseks käsitsi kirjutatud dokumendi, mis kannab pealkirja „Üürileping“, mille koostamise kuupäevaks on märgitud 10.09.2008 (I kd tlk 166-168pöördel). Nimetatud dokumendist nähtub, et T. K. ühelt poolt ning R. K. ja S. K. teiselt poolt on sõlminud lepingu tingimustel, mille kohaselt üürileandja annab ja üürnikud võtavad üürile XXX asulas 1930-ndatel aastatel ehitatud maja ja võrkaiaga piiritletud osa krundist, mis asub krundil (katastritunnis XXX pindalaga 5 353m², 100% maatulundusmaa) võrkaia sisse ja üürniku käsutusse jäävad ka kaks remonti vajavat abihoonet. Leping kehtib allakirjutamise hetkest ning kehtib tähtajalisena kuni 25.09.2023 (p 1.3). Üürnikud on kohustatud tasuma üüri kord kuus alates 26.09.2023, mille suurus vaadatakse üle ja lepitakse kokku vahetult enne lepingu lõppemist punktis 1.3 nimetatud tähtaja lõppemist (p 2.1). Lepingu punktis 2.4 on pooled leppinud kokku erikokkuleppe üüri tasumise osas ja tasaarvestuses arvestades, et üürnikud on tasunud üürileandja eest Vahtramäe kinnistul nii uue kui ka vana maja ehitus- ja remontööde eest (mõlema maja uute ahjude, kaminate, korstnate ja pliidi eest kokku 211 470 krooni, mõlema maja uue katuse eest 253 600 krooni, lisaks uued uksed, aknad jms) kokku 704 000 krooni, on pooled kokku leppinud, et üüri suuruseks on 3 900 krooni ühes kalendrikuus. Seega ei pea üürnikud tasaarvestuse korras maksma üüri enne 25.09.2023 ja üürnikud ei nõua üürileandjalt sisse võlga (tehtud kulutuste hüvitamist), vaid annavad lepingu allkirjastamisega nõusoleku tasaarvestamiseks. Kui üürnik tervislikest põhustest tingituna või muudel alustel peaks leping ennetähtaegselt lõppema, kuulub lepingus kasutamata perioodi eest tehtud ettemaks proportsionaalses osas tagastamisele (p 2.5). 10. Kostja on 10.09.2008 kuupäeva kandva üürilepingu ehtsuse vaidlustanud ning põhistanud seda sellega, et kuigi vaidlusalune täitemenetlus algatati juba 2016.aastal, ei maininud võlgnik kolme aasta jooksul kordagi üürilepingu olemasolu, isegi mitte ts.asjas nr 2-18-12168 oma 08.10.2018 vastuses, esitades selle alles 17.06.2019 seisukohtades. Kostja esitas 15.06.2021 taotluse esitatud üürilepingu suhtes ekspertiisi tegemist, tuvastamaks, kas 10.09.2008 dateeritud üürilepingu käekirjaline tekst ja allkirjad on kirjutatud dokumendil märgitud kuupäeval, s.o 10.09.2008 või hiljem. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut teatas, et puudub väljatöötatud meetod tuvastamaks käsikirjalise lepingu kirjutamise aega (I kd tlk 197). Seega on kostja tuginenud sellele, et tegemist on näilise lepinguga, mis koostati eesmärgiga vältida väljatõstmist. Samuti on kostja leidnud, et hageja ei ole tõendanud üüriga tasaarvestatud kulude kandmist ehk tõendatud ei ole üüri tasumine (II kd tlk 48pöördel – 49). 11. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (

§ 8lg 1).

Seadus ei sätesta üürilepingu sõlmimiseks kohustuslikku vormi, v.a kui soovitakse sõlmida tähtajalist eluaseme üürilepingut pikemaks kui üks aasta (

§ 274). Antud juhul on poolte vahel sõlmitud tähtajaline eluaseme üürileping kestusega kauem kui üks

(1)aasta. Seega oli sellel kirjaliku lepingu vormi nõue. Iseenesest ei ole keelatud, et pooled vormistavad oma tahteavalduste teel sõlmitud lepingu kirjalikus vormis hiljem kui seda kajastab dokumendile märgitud kuupäev, suurendab see kohtu hinnangul käesoleva vaidluse eset 4 arvestades võimalust, et tegemist on näilise tehinguga. Kuna kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, s.o et üürilepingulist suhet hageja ja võlgniku vahel ei olnud, pöördus tõendamiskoormis ümber ja hagejal lasus kohustus tõendada, et alates 10.09.2008 oli hageja vaidlusaluse kinnistu endise omanikuga just üürilepingule vastavas võlasuhtes. Kinnisasja valdus 11.1 Hageja on 30.11.2021 menetlusdokumendi p-s 2 kinnitanud, et valdas vaidlusalust kinnistut alates 10.09.2008 kuni väljatõstmiseni 07.06.
  1. Selle tõendamiseks viitas hageja valduse äravõtmise aktile koos väljatõstatava vara nimekirjaga (I kd tlk 27-35pöördel, II kd tlk 69pöördel). Kuna väljatõstmisel viibis hageja ja tema abikaasa S. K. ja arvestades aktile loetletus vara nimekirja, on hageja hinnangul ilmne, et hageja elas koos abikaasaga nimetatud kinnisasjal juba pikemat aega, kaotades valduse 07.06.
  2. Hageja taotles kohtult rahvastikuregistrisse päringu tegemist, et tõendada, et hageja oli registreerinud oma elukohana rahvastikuregistris XXX. Kohus rahuldas hageja taotluse ning tegi vastavasisulise päringu ning päringu vastusest nähtub, et R. K. registrijärgne elukoht oli 05.03.2007 kuni 11.08.2019 XXX (II kd tlk 37). Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub seega, et hageja näitab oma elukohana vaidlusalust kinnistut juba varem kui ta väidetavalt valduse sai. Kuigi hageja kinnitas, et sai valduse alles 10.08.2008, on tunnistaja T. K. ütluste kohaselt tõendatud, et hageja sai valduse juba 2002.aastal (II kd tlk 38pöördel – 39) , s.o 6 aastat varem kui sõlmiti üürileping. Hageja on 14.03.2022 lõplikes seisukohtades samuti seejuures asunud väitma, et hagejal oli valdus vähemalt alates üürilepingu sõlmimisest kuni väljatõstmiseni 07.06.2019 (II kd tlk 43). Kuigi kostja on küll asunud seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et valdas kinnistut alates 10.09.2008 (II kd tlk 24 p 7, 8), leiab kohus asjas kogumis esitatud tõendite pinnalt (väljatõstmise aktid koos vara nimekirjaga, rahvastikuregistri väljavõte, tunnistaja ütlus), et hagejal oli kinnisasja asukohaga XXX vald valdus alates 2002.aastast ja hageja kasutas asja. Üür asja kasutamise eest 11.2 Üürileping on tasuline leping, s.t asja kasutamise eest tuleb maksta. Vastavalt lepingu punktile 2.4 leppisid hageja kui üürnik ja T. K. kui üürileandja erikokkuleppena üüri tasumise osas ja tasaarvestuses kokku, et arvestades, et üürnikud on tasunud üürileandja eest X kinnistul nii uue kui ka vana maja ehitus- ja remontööde eest (mõlema maja uute ahjude, kaminate, korstnate ja pliidi eest kokku 211 470 krooni, s.o 13 515,40 eurot (kursiga 15,6466), mõlema maja uue katuse eest 253 600 krooni, s.o 16 208 eurot, lisaks uued uksed, aknad jms) kokku 704 000 krooni, s.o 44 993,80 eurot, on pooled kokku leppinud, et üüri suuruseks on 3 900 krooni, s.o 249,26 eurot ühes kalendrikuus (I kd tlk 167). Kohus selgitas hagejale, et hagejal lasub kohustus tõendada, et lepingus väljatoodud kulutused tehti, millega igakuine üür tasaarvestati. Hageja esitas üüriga tasaarvestatud kulude kandmiseks Vahtramäe KV OÜ arve saatelehe nr 100017 (II kd tlk 10), X OÜ 08.08.2013 arved (II kd tlk 17, 18) ja X FIE sularaha arve nr
  3. Samuti on hageja soovinud nimetatud asjaolu tõendada tunnistaja T. K. ütlustega. Kostja on 13.12.2021 menetlusdokumendis juhtinud tähelepanu sellele, et X FIE arvel märgitud summad ei kattu üürilepingus p-s 2.4 märgitud summadega. Samuti märkis kostja, et FIE X ei ole leitav äriregistrist ning seetõttu ei ole võimalik selle arve usaldusväärsust kontrollida. Vahtramäe KV OÜ arve-saateleht nt 100017, mis on dateeritud 25.04.2012 ei ole samuti kostja hinnangul kuidagi väidetava üürilepingu p-s 2.4 märgitud tasaarvestusega kuidagi seotud. Kostja juhtis tähelepanu ka sellele, et esitatud arved on makstud sularahas, mis arvestades summade suurust ja seda, et hageja on pensionär, tekitab küsimusi sularaha päritolu ning esitatud tõendi usaldusväärsuse kohta. 5 Lepingus on märgitud, et hageja on lepingu sõlmimise hetkeks juba lepingus välja toodud kulud kandnud – mõlema maja uute ahjude, kaminate, korstnate ja pliidi eest kokku 211 470 krooni, mõlema maja katuse eest 253 600 krooni, uued uksed/aknad jms. Kuna leping sõlmiti väidetavalt 10.09.2008, tuleneb lepingu tekstist, et nimetatud kulud pidid olema kantud enne 10.09.
  4. Esitatud arvetest on enne lepingu sõlmimist esitatud üksnes X FIE 15.05.2008 sularahaarve nr 19 summas 217 940 krooni, s.o 13 928,90 eurot. Vahtramäe KV OÜ arve 100017 summas 13 546,50 eurot kannab kuupäeva 25.04.2012 ja X OÜ arve (number puudub) summas 7 678,60 eurot ja arve nr 11739 summas 3 475,49 eurot. Tunnistaja selgitas istungil, et tegelikult teostati suuremad tööd nagu katuse vahetus, ahjude, kaminate, korstna ja pliidi remont tehti pärast lepingu sõlmimist ning üürilepingusse on märgitud summa, mis oleks orienteeruv tööde maksumus tulevikus. Tunnista väitel võis lepingu sõnastuses olla viga. Tunnistaja sõnul tehti enne lepingu sõlmimist siseruumide remont (II kd tlk 39). Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kui üürileping tõesti sõlmiti 10.09.2008, et pooled said sedavõrd keeleliselt eksida, et summalise täpsusega pandi kirja tehtud kulutused, kuigi silmas peeti hoopis tehtavaid kulutusi. Samas, kui tõesti peeti silmas, et hageja kannab kulud tulevikus, ei ole see vaadeldav tasaarvestusena

§ 197

lg 1 tähenduses, et

§ 197

lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega tasaarvestada saab nõuet, mis on juba olemas. Tasaarvestuse õiguse tekkimise ehk tasaarvestuse olukorra esmaseks eelduseks on, et kahe isiku ehk tasaarvestuse poolte vahel on vastastikused rahalised või muud samaliigilised nõuded. See tähendab, et kuna hageja on tõendanud, et hageja nõuded, sh T. K. nõuded üüritasu näol tekkisid alles tulevikus, ei ole tasaarvestatava olukorraga

§ 197

lg 1 tähenduses.

§ 297

reguleerib eluruumide üüritasude tasaarvestamise erisusi, mille lõike 1 järgi elu- või äriruumi üürnik võib talle kuuluva nõude tasaarvestada üürileandja üürinõudega või seaduses sätestatud alusel keelduda üüri maksmisest, kui ta on sellest kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist. Viidatud normist tuleneb samuti, et üürileandjal oli õigus tasaarvestada tulevikus sissenõutavat üürinõuet üürniku suhtes juba sissenõutavaks muutunud nõudega, mis võib tuleneda asjal parenduste tegemisest, kusjuures ka siis saab tasaarvestada parendusteks kantud summat, mitte orienteeruvat summat nagu lepingus on tunnistaja sõnul kajastatud. Tuginedes eeltoodule ning arvestades, et hageja ning tunnistaja, kes on ise andnud selgitusi poolte tahte kohta lepingu p-s 2.4 sisu osas ning selgitanud, et hageja kavatses alles hakata seal nimetatud tööde tegemiseks kulutusi tegema, ei ole antud kokkulepe vaadeldav ka tasaarvestusena

§ 297järgi ning hageja kohustus tasuma üüri.

Kohtu hinnangul ei saanud hageja 10.09.2008 seisuga tasaarvestada ka X FIE 15.05.2008 sularahaarve nr 19 summas 217 940 krooni, s.o 13 928,90 euro ulatuses kinnisasja parendamiseks kantud kulu üüritasuga, sest leping hakkas kehtima alles 10.09.2008, kuid arve esitati juba 15.05.2008, s.o ajal, kui hageja, tema abikaasa S. K. ja T. K. vahel ei olnud üürilepingut sõlmitud, kuid nad valdasid vaidlusalust kinnisasja juba 2002.aastast. Kokkuvõtvalt, kuigi hagejatel võis olla asja valdus ning nad elasid aadressil XXX, ei ole hageja toonud kohtu ette asjaolusid, mis tõendavad üüri tasumist asja kasutamise eest. 12. Nagu kohus juba eelnevalt tõi välja, on kostja vaidlustanud lepingu sõlmimise 10.09.2008 ehk sisuliselt väitnud, et tegemist on näiliku tehinguga. Lepingu allkirjastamise aega ei olnud võimalik ekspertiisiga tuvastada (I kd tlk 197). TsÜS § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. 6 Kohus asub seisukohale, et asjas esitatud tõendid kogumis annavad alust arvata, et tegemist on näiliku lepinguga, sest: - Harju Maakohtu menetluses on kostja hagi T. K., S. K. ja R. K. vastu kahju hüvitamise nõudes. Arvila OÜ tugineb oma nõudes asjaolule, et T. K., S. K. ja R. K. on vallanud Arvila OÜ kinnisasja ilma õigusliku aluseta (ts.asi nr 2-18-12168; I kd tlk 162-163). Viidatud tsiviilasjas esitas T. K. vastuse hagile juba 08.10.2018, kuid 10.09.2008 sõlmitud üürilepingule ei viidatud ega lisatud vastusele (I kd tlk 171 p 6). Ts.asjas 2-18-12168 esitati üürileping alles 17.06.2019 seisukohtades. - Esimest korda mainiti ja esitati üürileping alles 31.05.2019 (I kd tlk 9), kuigi T. K. võlgade sissenõudmiseks oli algatatud täitemenetlus juba 2016.aastast (täiteasi 008/2016/2014) ning kinnistut, mida täitemenetluse käigus enampakkumisel võõrandati üüris väidetavalt T. K. ema. - Üürilepingus tekst ja tunnistaja ütlused lepingus nimetatud tööde teostamise aja ja maksumuse osas on erinevad - lepingus järgi on märgitud kulud nimetatud summades juba kantud, tunnistaja sõnul kajastasid märgitud summad orienteeruvat töödele kuluvat maksumust tulevikus. - Tunnistaja sõnul olid asusid vaidlusalusele kinnisasjale hageja ja S. K. juba 2002.aastal, kuid väidetav leping sõlmiti alles 10.09.2008, mis hakkas kehtima allkirjastamise hetkest. See tähendab, et enne 10.09.2008 elas nn üürileandja ema koos hagejaga vaidlusalusel kinnisasjal tasuta. Tunnistaja sõnul ei olnud tema soov üürilepingut sõlmida, seda soovis hageja. Eluliselt ei ole usutav, et pärast kuute

(6)aastat kinnisasjal tasuta elamist, soovib isik ise hakata üüri maksma. - Üheks üürnikuks oli nn üürileandja T. K. ema. Eluliselt ei ole usutav, et poeg küsib emalt üüri. - Tunnistaja sõnul oli hageja ja S. K. tervis väga halb (emal kopsuvähk, hagejal eesnäärmevähk). Arvestades tunnistaja ütluste pinnalt hageja ja S. K. tervislikku seisundit, ei ole eluliselt usutav, et 2008.aastal sõlmitakse üürileping kehtivusega kuni 25.09.2023. -

§ 291

lg 1 alusel lähevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale, mis tähendab, et muu hulgas hagejal oli isiklik huvi, et teda ei saaks vaidlusaluselt kinnisasjalt täitemenetluse nr 008/2019/750 raames välja tõsta. Tuginedes eeltoodule on seega kohus seisukohal, et üürilepinguga, mis kandis 10.09.2008 kuupäeva koostamise ja allkirjastamisega, soovisid lepingus märgitud isikud jätta muljet tehingust, mis takistab täiteasjas nr 008/2019/750 kinnisasja valduse kostjale üleandmise, mistõttu on tegemist näiliku tehinguga. Näilik tehing on tühine, mistõttu jätab kohus hagi rahuldamata.

  1. Kostja väitele, et ta ei pruugi olla kohane kostja, sest võõrandas kinnisasja, olles omanikus alates 22.02.2017 kuni 04.07.2019 (II kd tlk 48pöördel) viitab kohus TsMS § 211 lg-le 1-2, mille kohaselt kui omaniku ja kolmanda isiku vahel on vaidlus kinnisasjaga seotud asjaõiguse või seda tagava märke olemasolu või puudumise või kinnisasjaga seotud kohustuse üle, on õigusjärglasel kinnisasja võõrandamise korral õigus ja vastaspoole taotlusel kohustus astuda menetlusse omandi ülemineku ajast alates poolena senise poole asemel. See kehtib ka kinnisasja üüri- või rendilepingust või selle puudumisest tuleneva vaidluse kohta, kui lepingu kohta on kantud märge kinnistusraamatusse. Kuna käesoleva menetluses ei ole hageja, kostja ega kostja kinnisasja ostnud isik enda kaasamist menetlusse taotlenud, ei saa kohus isikut menetlusse ise kaasata. Menetluskulude jaotus
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas 7 määruses. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.