← Eesti

3-22-654/18

Obsah (8)§ 6§ 14§ 38§ 20§ 22§ 221§ 9§ 222

KOHTUOTSUS EestiVabariiginimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 20.09.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-654 Menetlusosalised X. X. kaebus Maa-ameti 09.03.20

§ 6lg 2 p 1 kohaselt maad ei tagastata.

Üllatuslikult on õigustatud subjekti pärijad aga siiski saanud tagastamise korras maa omanikeks. Kaebaja ei ole vaatamata korduvatele pärimistele näinud tähtaegselt esitatud avaldusi, mille alusel oleksid õigustatud subjekt või tema pärijad taotlenud maa tagastamist. Seetõttu on kaebajal kahtlus, et maad on tagastatud ilma vastavate tähtaegsete avalduste esitamiseta. See on aga tekitanud olukorra, et kaebajal ei ole võimalik oma elamu juurde maad erastada. Samuti ei ole kaebajal võimalik kasutada enam EVP-sid mida ta maa erastamise otstarbel soovis kasutada. Ojala maa tagastamise toimikus ei sisaldu tähtaegset maa tagastamise avaldust, mida oli võimalik teha kuni

  1. a
  2. jaanuarini. Kaebaja palub kohtul vastustajalt vastav õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avaldus koos lisadokumentidega Väike-Oja 3 kohta välja nõuda. Vastustaja seisukoht
  3. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. 18.1 Maad, mida kaebajal on võimalik erastada, ümbritseb lääne pool Toomasmäe-SuureVeerksu tee nr 18196 ja põhja-ida pool endise Väike-Oja nr 3 talu maa, mis on Mikitamäe Vallavalitsuse 19.01.2017 korraldusega nr 2-3/16 (Ojala) ja Setomaa Vallavalitsuse 03.07.2018 korraldusega nr 312 (Väike-Oja) (Maa-ameti vastuse lisad 19 ja 20) õigustatud subjektidele tagastatud. Mõned 4

(14)Väike-Oja 3 talu maa õigustatud subjektidest soovisid küll maa eest kompensatsiooni, kuid

§ 14

lõikest 3 tulenevalt oli teistel õigustatud subjektidel õigus taotleda maa tagastamist nõudeõiguse osast suuremas ulatuses. Sellest tulenevalt tagastati kogu endine talumaa õigustatud subjektidele ning vaba maad ei tekkinud, mida oleks võimalik naaberkinnistu omanikule erastada. Vastustajale teada olevalt on Väike-Oja 3 talu maa tagastamise korraldus ja toimik edastatud Rahandusministeeriumile, kes järelevalvepädevana kontrollis haldusakti vastavust õigusnormidele ja nõustus maa tagastamisega. 18.2 Kaebaja on olnud teadlik Mikitamäe Vallavalitsuse 19.01.2017 korraldusest nr 2-3/16 ja Setomaa Vallavalitsuse 03.07.2018 korraldusest nr 312 vähemalt alates Maa-ameti 05.12.2019 kirja nr 6-13/19/15700-3 (Maa-ameti vastuse lisa 5) kättesaamisest. Kui kaebaja leidis, et maa tagastamine ei ole läbi viidud nõuetekohaselt, oleks tulnud tagastamise otsused seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustada. Kaebaja seda vastustajale teada olevalt vaidlustanud ei ole, mis tähendab, et maareform endise Väike-Oja nr 3 talu maa osas on lõppenud. 18.3 Seega ei ole kaebajal varem ega ole ka praegu võimalik ostueesõigusega erastada oma ehitiste juurde maad 10 ha, sest kaebaja majavaldusega ei piirne sellises ulatuses vabu maid. Kuna kaebaja ehitised ei asu endise Väike-Oja 3 talumaa piirides, siis ei tekkinud kaebaja õigust erastada endist Väike-Oja 3 talu maad ning Setomaa Vallavalitsus sai maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud viia lõpule Mikitamäe Vallavalitsuse poolt koostatud piiride kulgemise ettepaneku alusel. Seega, kuna tagastamise nõuetest vabasid piirnevaid maid ei ole, siis on kaebajal võimalik ostueesõigusega erastada ca (ca 0,45 + 0,55) 1 ha maad. 18.4 Maa-amet andis

§ 38

lõike 3 alusel 04.12.2019 korralduse nr 1-17/19/3147 (kaebuse lisa 2), millega moodustati reformimata maa kaardirakenduses masskandega 28 071 katastriüksust. Kui moodustatud piiriandmetes selgub maareformi sisulises menetluses vastuolusid, mille tõttu peab muutuma jätkuvalt riigi omandis oleva maatüki ruumikuju, siis saab seda teha läbi maakorraldustoimingute. Nimetatud katastriüksuste moodustamine maaregistris ei tekita, muuda ega lõpeta võimalike õigustatud subjektide õigusi ja kohustusi selle maa osas. Korralduse nr 3147 alusel moodustati ja registreeriti 28.04.2020 maakatastris ka Xxxxxx katastriüksus (xxxxx:xxx:xxxx, sihtotstarve elamumaa 100%, moodustatud kaardi- ja plaanimaterjali alusel, märkega katastriüksuse pindala on ebatäpne) kui maareformi reservi katastriüksus. Korraldus nr 3147 on avaldatud Ametlikes Teadaannetes 05.12.2019. 18.5 Maa-amet saatis maa ostueesõigusega erastamise menetluses 16.06.2021 kirjaga kaebajale tutvumiseks Xxxxxx maa ostueesõigusega erastamise korralduse eelnõu. Kaebaja kirjas märgitud tähtajaks arvamusi või põhjendatud vastuväiteid ei esitanud. Korraldusega nr 1-17/21/2024 (Maaameti vastuse lisa 9) otsustati erastada kaebajale Xxxxxx katastriüksus (xxxxx:xxx:xxxx, pindalaga 9721 m2) ning määrati erastamise ostu- müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimise tähtajaks 3 kuud korralduse jõustumisest. Korraldust nr 117/21/2024 kaebaja ei vaidlustanud. 18.6 Kuna kaebaja avaldas 27.10.2021vastustajale saadetud kirjas, et enne Xxxxxx katastriüksuse omandiõiguse vormistamist tuleb omandi ulatus piiritleda ehk moodustada katastriüksus tuli katastriüksus mõõdistada. Kuivõrd Xxxxxx katastriüksus registreeriti 28.04.2020 maakatastris korralduse nr 3147 alusel maakatastris nähtuvate piiriandmete, s.o plaanimaterjali alusel, pindalaga 9721 m2 märkega katastriüksuse pindala on ebatäpne ja maa erastaja on soovinud katastriüksuse moodustamist katastrimõõdistamise teel, siis 5

(14)teavitati maa erastajat Maa-ametit 11.11.2021 kirjaga (Maa-ameti vastuse lisa 14) Xxxxxx katastriüksuse katastrimõõdistamise korraldamisest ja maa ostueesõigusega erastamise menetluse peatamisest kuni katastriüksuse täpsustatud pindala selgumiseni. Pärast katastrimõõdistamise läbiviimist registreeriti 04.03.2022 maakatastris MaaKatS § 193 lõike 1 alusel Xxxxxx katastriüksuse andmete muudatused, mille kohaselt on katastriüksuse täpsustatud pindala 9691 m2. Seega, vaidlustatud korralduse nr 117/22/528 punktiga 1 üksnes täpsustati tulenevalt Xxxxxx katastriüksuse mõõdistamise tulemustest korraldusega nr 1-17721/2024 kaebajale erastatud maa pindala. Muus osas jäi korraldus muutmata. 18.7 Olukorras, kus katastriüksus moodustati algselt maakatastrist nähtuvate piiriandmete, s.o plaanimaterjalide alusel ja lisatud oli ka märge katastriüksuse pindala on ebatäpne, peaks olema arusaadav, et katastrimõõdistamise käigus võib suure tõenäosusega katastriüksuse pindala muutuda (suureneda või väheneda). Käesoleval juhul on Xxxxxx katastriüksuse pindala vähenenud 30 m2 võrra. Eelnevast tulenevalt oli korralduse nr 1-17/22/528 andmine vajalik, et pärast katastrimõõdistamise läbiviimist maakatastris MaaKatS § 193 lõike 1 alusel registreeritud Xxxxxx katastriüksuse muudatus, s.t katastriüksuse ruumilise ulatuse täpsustus, kajastuks ka korralduses nr 1-17/21/2024. Sisuline otsustus kaebajale maa ostueesõigusega erastatava maa ulatuse kohta on tehtud korralduses nr 1-17/21/2024, millega on kaebaja taotletud erastatava maa asemel erastati talle 0,9721 ha, ehk 9721 m2. Asjaoludest nähtuvalt ei ole kaebaja korraldust nr 1-17/21/2024 vaidlustanud. KOHTU PÕHJENDUSED 19. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Kaebaja on oma 19.08.2022 menetlusdokumendis esitanud järgmised varasemas menetluses esitamata taotlused:
  1. a)tuvastada Maa-ameti tegevuse õigusvastasus maa erastamise avalduse läbivaatamisel;
  2. b)kohustada Maa-ametit välja andma uut korraldust, millega on kaebajal võimalik maad erastada suuremas ulatuses;
  3. c)nõuda vastustajalt välja Väike-Oja 3 kohta õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avaldus koos lisadokumentidega;
  4. d)kaebaja soovib saada selgust selles, kas Väike-Oja 3 maad on erastatud kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning õiguspäraselt ning palub kohtul tuvastada, kas haldusorgani tegevus tema 18.11.1997 avalduse lahendamisel Väike-Oja 3 maade erastamisel ning kaebajale ainsana külgnevatest talukohtadest elamu juurde alla 2 ha maa jätmine on õiguspärane. 19.1 Kaebaja palub tuvastada Maa-ameti tegevuse õigusvastasuse, kuna maa ostueesõigusega erastamise avalduse menetlemine on kestnud äärmiselt kaua, mistõttu on kaebaja jäänud ilma võimalusest erastada oma hoonete juurde maad. Samuti palub kaebaja kohustada Maa-ametit andma välja uut korraldust, millega kaebajal on võimalik erastada maad suuremas ulatuses. 19.1.1 HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebus esitatud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. 19.1.2 HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. 19.1.3 Kaebaja ei ole Maa-ameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamisel toonud välja, milles seisneb tema põhjendatud huvi Maa-ameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamisel. Kaebaja 6
(14)selgitustest tulenevalt võib tema huviks olla üksnes soov esitada Maa-ameti vastu tulevikus kahju hüvitamise nõue, kuivõrd ta ei ole saanud maad kasutada juhul, kui menetluses peaks ilmnema, et kaebaja on Maa-ameti tegevuse tõttu jäänud ilma maa erastamise võimalusest soovitud ulatuses. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna aga alust tuvastamisnõude esitamiseks. Seega esineb praegusel juhul HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise piirang, mis tähendab et kaebuse muutmine selle täiendamise teel tuvastamisnõudega ei ole HKMS § 49 lg 1 kohaselt lubatav. Tuvastamisnõude esitamine ei ole praegusel juhul ka kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik, kuivõrd kohus annab ka käesolevas asjas hinnangu Maa-ameti tegevuse õiguspärasusele maa ostueesõigusega erastamise menetluses. Seega jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks selle täiendamise teel uue nõudega tuvastada Maa-ameti tegevuse õigusvastasus kaebaja maa erastamise avalduse läbivaatamisel. 19.1.4 Kaebaja soovib kaebust täiendada ka nõudega kohustada Maa-ametit andma välja uus korraldus, millega on kaebajal võimalik maad erastada suuremas ulatuses. Kohus leiab, et kohustamisnõude esitamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks ilmtingimata vajalik, kuivõrd olukorras, kus kohus leiab, et kaebaja poolt vaidlustatud haldusakt on õigusvastane, tuleb Maaametil asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus. Nimetatu on haldusakti tühistamise vältimatu tagajärg. Seega tuleneb vastav kohustus Maa-ametile jõustunud kohtulahendist ning kohustamisnõude esitamine ei ole vajalik. Kuivõrd maa erastamise korraldamine on alates 01.01.2018 Maa-ameti pädevuses, siis ei saaks kohus ka kohustada haldusorganit andma kaebaja poolt soovitud haldusakti. Vastava otsuse saab teha üksnes Maa-ameti kohtuotsusega tuvastatud asjaoludel juhul, kui kohus kaebaja poolt vaidlustatud haldusakti tühistab. Seega jätab kohus HKMS § 49 lg 1 kohaselt rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks selle täiendamise teel nõudega kohustada Maa-ametit andma välja uus korraldus, millega on kaebajal võimalik maad erastada suuremas ulatuses. 19.2 Kaebaja soovib saada selgust selles, kas Väike-Oja 3 maad on erastatud kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning õiguspäraselt ning palub kohtul tuvastada, kas haldusorgani tegevus tema 18.11.1997 avalduse lahendamisel Väike-Oja 3 maade erastamisel ning kaebajale ainsana külgnevatest talukohtadest elamu juurde alla 2 ha maa jätmine on õiguspärane. Kohus saab kaebajast aru selliselt, et kaebaja palub kohtul pöörata nimetatud küsimusele tähelepanu kohtuotsuse põhjendavas osas ning tegemist ei ole kaebuse muutmise taotlusega. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebaja ei ole taotlust kaebuse nõudena esitanud. 19.3 Kaebaja palub nõuda vastustajalt välja Väike-Oja 3 kohta õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avaldus koos lisadokumentidega. Kohus leiab, et taotlus ei ole põhjendatud. Käesolevas asjas kontrollib kohus kaebaja poolt vaidlustatud haldusakti õiguspärasust ning ei teosta absoluutset kontrolli Väike-Oja 3 maa tagastamise õiguspärasuse üle. Kuna kaebaja soovib maad ostueesõigusega erastada endise Väike-Oja 3 talumaade arvel, on kaebusega puutumuses üksnes küsimus sellest, kas Väike-Oja 3 talumaade osas on maareform kehtivalt läbi viidud. Juhul, kui maareform on kehtivalt läbi viidud, siis ei saa kaebaja Väike-Oja 3 maa arvel maad ostueesõigusega erastada ka juhul, kui maa tagastamisel on tehtud vigu. Seega jätab kohus HKMS § 62 lg 2 alusel rahuldamata kaebaja taotluse nõuda vastustajalt välja VäikeOja 3 kohta õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avaldus koos lisadokumentidega. 19.4 Kaebaja esitas 16.09.2022 kohtule avalduse ja dokumendid 109 leheküljel (pdf formaadis). Nimetatud dokumentide hulgas on valdavalt kohtule juba käesolevas asjas esitatud dokumendid, Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-22-804 esitatud dokumendid ning kaebaja ja teada esindanud advokaadibüroo vahelist suhtlust puudutavad dokumendid. Kaebaja palub 14.09.2022 kuupäeva kandvas avalduses selgitada, kas edastatud dokumente läheb vaja ka haldusasjas nr 322-804 ning 7
(14)tagastada talle kohtule edastatud dokumendid. Samuti on kaebaja esitanud avalduse menetlusabi saamiseks. Dokumentide hulgas olevas 01.09.2022 kuupäeva kandvas avalduses (kohtule varasemalt esitamata) selgitab kaebaja, et pole esitanud kaebust Maa-ameti 09.03.2022 korralduse nr 1-17/22/528 tühistamiseks; selgituse, et ta ei ole sama korraldusega siiski rahul; taotluse riigi õigusabi saamiseks. 19.4.1 Esmalt märgib kohus, et kaebaja seisukoht, mille kohaselt ei ole ta esitanud kaebust Maaameti 09.03.2022 korralduse nr 1-17/22/528 tühistamiseks on vastuolus kaebaja enda poolt samas 01.09.2022 kuupäeva kandvas ja kohtule 16.09.2022 avalduses esitatuga, milles kaebaja selgitab, et ta ei ole Maa-ameti 09.03.2022 korraldusega rahul ja soovib maa ostuga lõpule jõuda. Samuti on kaebaja ise esitanud kohtule kaebuse, milles sõnaselgelt taotleb Maa-ameti 09.03.2022 korralduse nr 1-17/22/528 tühistamist. Seega ei ole kohtule äratuntav, et kaebaja on avaldanud soovi kohtule esitatud tühistamisnõudest loobuda ning kohus ei käsitle kaebaja taotlust kaebusest loobumise avaldusena ning lahendab käesoleva otsusega vaidluse sisuliselt. 19.4.2 HKMS § 62 lg 3 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellised tõendid ja korraldab selliste tõendite kogumist, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul piisavalt tõendatud. Kaebaja menetlusdokumendile lisatud pdf formaadis dokumendi lehekülgedel 4, 7, 8, 10, 13, 14, 16, 19-25, 28-31, 34, 37, 42-46, 48-49, 50-51, 53-54, 69-77, 78-86, 87-99 olevad dokumendid on kohtule juba esitatud, mistõttu puudub vajadus nende lisamiseks toimiku materjalide juurde. Kaebaja menetlusdokumendi lehekülgedel 5, 6, 9,11, 12, 15, 17, 18, 26, 27, 32, 33, 35, 36, 38, 39-41, 47, 52, 55-68, 103-107 olevad dokumendid on kohtule esitamata, kuid kohus keeldub nende vastu võtmisest kuivõrd need sisaldavad kaebaja pöördumisi haldusorganite poole ja pöördumisele saadud vastuseid, kaebaja maamaksu tasumisega seotud dokumente, kaebaja ja teda esindava advokaadiga toimunud suhtlust, kaebaja poolt haldusasjas nr 3-22-804 esitatud materjale ja maa tagastamisega seonduvat. Kohus märgib, et haldusasjas nr 3-22-804 esitatud avaldused ei oma puutumust käesoleva vaidlusega, maamaksu tasumisega seonduva väite osas võtab kohus seisukoha otsuses, sh maamaksu tasumise fakti osas vaidlust ei ole, kaebaja pöördumisi ja nendele saadud vastuseid on toimikus juba arvukalt, kaebaja ja tema advokaadi vahelisi erimeelsusi ei lahenda kohus käesolevas asjas, maa tagastamisega seotud ja tähtsust omavad materjalid on kohtule juba varasemalt esitatud. Kohus keeldub dokumentide vastu võtmisel ka HKMS § 62 lg 1 kohaselt ka põhjusel, et tõendid on esitatud pärast kohtu poolt tõendite esitamiseks esitatud tähtaega ning tõendite vastu võtmine tingiks asja menetlemise viibimise, sh peaks kohus tühistama kohtuotsuse kuulutamise aja. Kaebajal oli võimalik esitada tõendid kohtu poolt määratud tähtajaks, kuid kaebaja seda ei teinud. Vastuseks kaebaja palvele selgitada, kas kohtule esitatud dokumente läheb vaja ka haldusasjas nr 3-22-804, märgib kohus, et ei saa võtta käesolevas asjas seisukohta asjaolude osas, mis puudutavad vaidlust haldusasjas nr 3-22-804. Kaebajal on õigus esitada dokumendid nimetatud haldusasjas, milles kohus hindab tõendite asjakohasust. 19.4.3 Kaebaja palub tagastada talle kohtule esitatud dokumendid. Kohus mõistab, et kaebaja soovib ärakirju kaebaja poolt kohtule 16.09.2022 edastatud dokumentidest. Dokumendid paiknevad 108 leheküljel. Kohus rahuldab menetlusökonoomiast lähtudes kaebaja taotluse koopiate saamiseks. Kohus edastab kaebajale ärakirjad tema 16.09.2022 kohtule edastatud menetlusdokumendist koos lisadega. 19.4.4 Kaebaja on 01.09.2022 kuupäeva kandvas ja 16.09.2022 kohtule esitatud avalduses avaldanud, et soovib endale advokaati, kes teda tõesti kaitseks. Avaldusest tulenevalt ei ole 8
(14)kaebaja olnud rahul teda eelnevas menetluses esindanud advokaadi tööga ning soovib, et kohus määraks talle kaitsja, kes teda aitaks. 19.4.4.1 Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 aga sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta. 19.4.4.2 Kaebajat on käesolevas haldusasjas kuni dokumentide esitamise tähtaja lõppemiseni esindanud advokaat. Seega ei vaja kaebaja menetluses Tallinna Halduskohtus enam advokaadi abi. Kuivõrd taotlus riigi õigusabi saamiseks ei hõlma aga üksnes menetlust Tallinna Halduskohtus, siis lahendab kohus taotluse sisuliselt. Kohus on seisukohal, et kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes on võimeline ise enda õigusi kaitsma. Võttes arvesse, et kaebaja on kohtule ilma advokaadi abita esitanud selge kaebuse nõude, kohus on esitatud kaebuse menetlusse võtnud ning kaebaja on suutnud enda soovid ja seisukohad teha kohtule vajalikul määral arusaadavaks, leiab kohus, et kaebaja on suuteline halduskohtumenetluses osalema ilma kaebajale riigi õigusabi korras esindajat määramata. Eelnevat ei muuda kohtu hinnangul asjaolu, et kaebajal on raske liikumispuue. Kaebaja ei pea pöördumiste esitamisel ilmuma kohtusse, vaid saab seda teha ka kirjalikult. Kohus märgib täiendavalt, et kaebajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on halduskohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika selgitab kohus vajadusel välja enda initsiatiivil ja kohtul on võimalik lahendada vaidlus ka kaebajale advokaadist esindajat määramata. 19.4.4.3 Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi määramine ei ole antud juhul põhjendatud ning taotlus tuleb RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata. 19.5 Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt. 20. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 21. Kaebaja taotleb käesolevas haldusasjas Maa-ameti 09.03.2022 korralduse nr 1-17/22/528 tühistamist (kaebuse lisa 1). Nimetatud korraldusega määrati kaebajale Võru maakonnas, Setomaa vallas Toomasmäe külas asuva Xxxxxx katastriüksuse erastamise maa ostumüügilepingu sõlmimise tähtajaks 3 kuud arvates korralduse jõustumisest (p 1) ning muudeti Maa-ameti peadirektori 18.08.2021 korralduse nr 1-17/21/2024 „Maa ostueesõigusega erastamine (Setomaa vald, Xxxxxx)“ punkti 1 ning sõnastati see järgmiselt „1. Erastada X. X.le (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxx, Toomasmäe küla, Setomaa vald, Võru maakond) Xxxxxx katastriüksus asukohaga Võru maakond, Setomaa vald Toomasmäe küla, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, pindalaga 9691 m2 ja sihtotstarbega elamumaa“. Kaebaja taotleb Maa-ameti 09.03.2022 korralduse tühistamist põhjusel, et sellega võimaldati tal erastada ostueesõigusega 0,97 ha, kuigi ta soovib erastada 10 ha maad. 22. Kohus leiab, et vaidlustatud korraldusega nr 1-17/22/528 ei ole piiratud kaebaja maa ostueesõigusega erastamise õigust kaebuses toodud asjaoludel. 9
(14)22.1 Maa-ameti peadirektori 18.08.2021 korralduse nr 1-17/21/2024 (Maa-ameti vastuse lisa 9) puntiga 1, mida vaidlusaluse korraldusega muudeti, otsustati erastada X. X.le Xxxxxx katastriüksus asukohaga Võru maakond, Setomaa vald Toomasmäe küla, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, pindalaga 9721 m
  1. Kuivõrd kaebaja oli taotlenud maa ostueesõigusega erastamist 10 ha ulatuses ning korraldusega võimaldati tal erastada maad 9721 m2 ulatuses, siis tähendab see, et kaebaja avaldus maa erastamiseks suuremas ulatuses jäi rahuldamata. Kaebajale toimetati korraldus kätte 24.08.
  2. Kaebaja korraldust seaduses sätestatud tähtaja jooksul ei vaidlustanud, mis tähendab, et korraldus jõustus. 22.2 Kaebaja poolt käesolevas asjas vaidlustatud Maa-ameti 9.03.2022 korraldusega nr 117/22/528 ei lahendatud kaebaja maa ostueesõigusega erastamise küsimust uuesti, vaid üksnes täpsustati Xxxxxx katastriüksuse pindala lähtuvalt katastrimõõdistamise tulemustest. Xxxxxx katastriüksus moodustati ja registreeriti 28.04.2020 maakatastris Maa-ameti 04.12.2019 korralduse nr 1-17/19/3147 „Katastriüksuste moodustamine“ (kaebuse lisa 2) alusel, millega otsustati kogutud piiriandmete alusel moodustada katastrikandega katastriüksused kõikide seni reformimata maade arvel. Xxxxxx katastriüksus moodustati ja registreeriti maakatastris 28.04.2020 plaani- ja kaardimaterjali alusel koos märkega katastriüksuse pindala on ebatäpne. Katastriüksus moodustati maakatastrist nähtuvate piiriandmete alusel ning katastrimõõdistamist ei teostatud. Maa-ameti 09.03.2022 korraldusega nr 1-17/22/ 528 korrigeeriti üksnes Xxxxxx maaüksuse pindala lähtuvalt läbi viidud mõõdistamise tulemustest. MaaKatS § 193 lg 1 sätestab, et katastripidajal on õigus katastrimõõdistamise alusel katastriandmeid parandada. Seega otsustati kaebaja poolt vaidlustatud korraldusega üksnes korrigeerida maaüksuse pindala lähtuvalt mõõdistamise tulemustest, mitte aga maa ostueesõigusega erastamise võimalikkust kaebaja poolt soovitud ulatuses. Lähtuvalt korrigeeritud mõõdistamise tulemustest vähenes katastriüksuse pindala 30 m2 võrra. Seega saaks kaebaja õigusi hüpoteetiliselt rikkuda üksnes katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx pindala vähenemine 30 m2 võrra. Kaebaja aga ei väida, et korraldus rikub nimetatud põhjusel tema õigusi. Kaebaja leiab hoopis, et korraldus rikub tema õigusi põhjusel, et tema õigust erastada maad ostueesõigusega 10 ha ulatuses on piiratud. Nimetatud küsimust aga ei lahendatud Maa-ameti 9.03.2022 korraldusega nr 1-17/22/528, vaid juba 18.08.2021 korraldusega nr 1-17/21/2024, millega otsustati, et kaebajal ei ole võimalik erastada maad 10 ha ulatuses, vaid üksnes maakatastris registreeritud katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx piirides, mille ebatäpne pindala oli 9721 m
  3. 22.3 Eeltoodut kokku võttes nõustub kohus vastustajaga, et sisuline otsustus kaebajale maa ostueesõigusega erastamise küsimuses tehti juba 18.08.2021 korraldusega nr 117/21/2024, millega lahendati kaebaja avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks ning võimaldati kaebajal erastada maad 9721 m
  4. Kui kaebaja leidis, et tal on õigus erastada maad 10 ha ulatuses, siis oleks ta pidanud korralduse seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustama. Kaebaja seda teinud ei ole. 22.4 Kaebaja ei ole vaidlustanud ka Xxxxxx maaüksuse ostueesõigusega erastamise menetluses koostatud piiride kulgemise ettepanekuid. Mikitamäe Vallavalitsuse 19.03.2004 kirjaga nr 246 (Maa-ameti vastuse lisa 23) on kaebajale edastatud piiride kulgemise ettepanek, millelt nähtub, millises ulatuses on kaebajal võimalik maad ostueesõigusega erastada. Kaebaja ei nõustunud piiride kulgemise ettepanekuga 03.05.2004 ning edastas plaani, millel avaldas, millistes piirides ta soovib maad ostueesõigusega erastada. Mikitamäe Vallavalitsus vastas kaebajale 17.05.2004 (Maaameti vastuse lisa 25), milles selgitas, et jääb piiride kulgemise ettepanekus toodu juurde. Kaebaja piiride kulgemise ettepanekut kohtus ei vaidlustanud, mistõttu see jäi jõusse eelhaldusaktina. Setomaa Vallavalitsuse 05.05.2021 kirjaga nr 7-3/1048 (Maa-ameti vastuse 10
(14)lisa 3) edastati kaebajale kooskõlastamiseks Xxxxxx maa erastamise toimikus (Maa-ameti vastuse lisa 22) sisalduv väljavõte nr 1265724813023982953, mille kohaselt on erastatava maa pindalaks 9721 m2 ja see on koostatud Xxxxxx katastriüksuse (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) kohta. Väljavõtte koostamise ajaks on 04.12.2020 ning plaanil on märge, et maaüksuse piirid on ebatäpsed. Setomaa Vallavalitsuse poolt kaebajale 05.05.2021 saadetud (korduva) piiride kulgemise ettepaneku on kaebaja kätte saanud 12.05.2021, kuid ei ole ka seda vaidlustanud. Nimetatud plaanil kajastatud maaüksuse piirid ühtivad Maa-ameti kaardiserveris kajastatud Xxxxxx katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx plaanil kajastatuga. Eeltoodust järeldub, et erastatava maa piirid on kehtivalt kindlaks määratud, kuna kaebaja ei ole piiride kulgemise ettepanekuid vaidlustanud. Vaidlustatud korraldusega ei ole erastatava maa piire muudetud. Nimetatu tähendab, et erastatava maa piirid on juba enne vaidlustatud haldusakti andmist kehtivalt kindlaks määratud ning vaidlustatud korraldusega neid ei muudetud. Erastatava maa pindala täpsustamine ilma, et muudetaks maaüksuse piire ei kahjusta erastamise õigustatud subjekti õigusi. 22.5 Eeltoodust järeldub, et:
  1. a)juba Maa-ameti peadirektori 18.08.2021 korraldusega nr 117/21/2024 otsustati, et kaebajal puudub õigus erastada ostueesõigusega maad suuremas ulatuses, kui 9721 m2, st soovitud 10 ha ulatuses;
  2. b)Maa-ameti 09.03.2022 korraldusega nr 1-17/22/528 üksnes täpsustati tulenevalt Xxxxxx katastriüksuse mõõdistamise tulemustest kaebajale juba korraldusega nr 1-17/21/2024 erastatud maa-ala pindala;
  3. c)erastatava maa piirid olid kehtivalt kindlaks määratud ning neid ei muudetud vaidlustatud korraldusega. Nimetatu tähendab, et Maaameti 9.03.2022 korraldus nr 1-17/22/528 ei riku kaebuses toodud asjaoludel kaebaja õigusi. Vaidlustatud korraldusega ei ole piiratud kaebaja õigust erastada maad 10 ha ulatuses ega muudetud maaüksuse piire. Juhul, kui kohus peaks ka nimetatud korralduse tühistama, ei tooks see kaebajale kaasa õigust erastada ostueesõigusega maad suuremas ulatuses, kui seda on võimaldatud 18.08.2021 korraldusega nr 1-17/21/2024 ja kehtiva piiride kulgemise ettepaneku alusel. 23. Ehkki kaebus tuleks jätta rahuldamata juba eelmises alapunktis toodud põhjendustel, märgib kohus täiendavalt, et kaebaja taotlust erastada maad 10 ha ulatuses ei ole võimalik rahuldada ka põhjusel, et kaebaja kinnistuga ei piirne reformimata vaba maad, mida kaebajale oleks võimalik ostueesõigusega erastada. 24. Kaebajale ostueesõigusega erastatud maa piirid nähtuvad Setomaa Vallavalitsuse 05.05.2021 kirjaga (Maa-ameti vastuse lisa 3) kaebajale kooskõlastamiseks esitatud Xxxxxx maa erastamise toimikus (Maa-ameti vastuse lisa 22) sisalduval väljavõttel nr 1265724813023982953, mille kohaselt on erastatava maa pindalaks 9721 m2. Väljavõtte koostamise ajaks on 04.12.2020. Nimetatud plaanil kajastatud maaüksuse piirid ühtivad Maa-ameti kaardiserveris kajastatud Xxxxxx katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx plaanil kajastatuga. 25. Puudub vaidlus selles, et kaebaja esitas 18.11.1997. a Mikitamäe Vallavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise avalduse, milles soovis erastada maad 10 ha talle kuuluvate hoonete juurde Toomasmäe külas (kaebuse lisa 4). Avalduses on senise maakasutuse osas märgitud „ajutine maakasutus 1,7 ha“. Mikitamäe Vallavalitsuse 19.03.2004 kirjaga nr 246 (Maa-ameti vastuse lisa 23) on kaebajale esitatud piiride kulgemise ettepanek, millelt nähtub, millises ulatuses on kohaliku omavalitsuse hinnangul kaebajal võimalik maad ostueesõigusega erastada. Kaebaja ei ole piiride kulgemise ettepanekuga nõustunud ning on 03.05.2004 esitanud vastuse, millel on märkinud erastada soovitava maa piirid (Maa-ameti vastuse lisa 24). Nimetatud avaldusele lisatud plaani kohaselt soovib kaebaja ostueesõigusega erastada maad, mis VäikeOja katastriüksuse moodustamise toimiku nr 46465 lk-l 2 asuva endise kinnistu plaani kohaselt jäävad endise kinnistu Väike-Oja piiridesse. 11
(14)26.

§ 20

lg 1 sätestab, et erastamisele kuulub maa, mida

-i alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse.

§ 22

lõike 1 kohaselt saavad maad erastada isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna vastavalt

-le, arvestades §s 2 sätestatud kitsendusi. Kui õigusvastaselt võõrandatud maal asuva elamu omanik soovib maad osta rohkem kui 2 ha, määratakse erastatava maa ulatus vastavalt

§ 221lõigetele 1 ja 6 ning § 9 lõigetele 2 ja 9 nende koosmõjus.

Vabariigi Valitsuse 06.11.1996. a määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ punkti 132 punkti 7 kohaselt loetakse piirnevateks vabadeks maadeks

§ 9

lõike 2 ning § 221 lõigete 2 ja 22 mõttes selle maaga, millel asub ostueesõigusega erastamist taotlevale isikule kuuluv elamu, külgnevaid maaüksusi (endiseid kinnistuid või nende osi), millele ei ole esitatud tagastamise või kompenseerimise või asendamise avaldusi, või mille kohta oli küll esitatud asendamise või kompenseerimise avaldus, kuid nimetatud avalduses väljendatud soovi muutmise tähtaeg on möödas, või mis ei kuulu täies ulatuses tagastamisele, Nimetatud maid käsitatakse ühtse tervikliku vaba maana, arvestamata maade õigusvastase võõrandamise aegseid piire.

§ 222

lg 1 kohaselt korraldab alates 01.01.2018 maa ostueesõigusega erastamist ning kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud. Vabariigi Valitsuse 06.11.

  1. a määrusega nr 267 kinnitatud Maa ostueesõigusega erastamise korra p 132 p 7 järgi on piirnevateks vabadeks maadeks maareformi seaduse paragrahvi 9 lõike 2 ning paragrahvi 221 lõigete 2 ja 22 mõttes loetakse selle maaga, millel asub maa ostueesõigusega erastamist taotlevale isikule kuuluv elamu, külgnevaid maaüksusi (endisi kinnistuid või nende osi), millele ei ole esitatud tagastamise või kompenseerimise või asendamise avaldusi, või mille kohta oli küll esitatud asendamise või kompenseerimise avaldus, kuid nimetatud avalduses väljendatud soovi muutmise tähtaeg on möödas, või mis ei kuulu täies ulatuses tagastamisele. Nimetatud maid käsitatakse ühtse tervikliku vaba maana, arvestamata maade õigusvastase võõrandamise aegseid piire.
  2. Kaebajale kuuluvad ehitised asuvad endise Mäenurme nr 5 talumaa lahustükil nr 5a ligikaudse suurusega 0,45 ha, mida Mikitamäe Vallavalitsuse 07.04.2015 kirjas nr 5.3-1.3/261-2 (Maaameti vastuse lisa 18) toodud selgituse kohaselt õigustatud subjektile ei tagastatud. Selgituse kohaselt on kaebajale kuuluva elamuga piirnevaks ainsaks vabaks maaks ligikaudu 0,55 ha suurune endise Liiva nr 10 talumaa lahustükk nr 10a, mida õigustatud subjektid tagasi saada ei soovinud.
  3. Võrreldes kaebaja poolt Mikitamäe Vallavalitsusele koos 03.04.2004 vastusega edastatud plaanil (Maa-ameti vastuse lisa 24) toodud maa-ala, mida kaebaja soovib ostueesõigusega erastada ning Väike-Oja katastriüksuse toimiku leheküljel 2 olevat endise Väike-Oja 3 kinnistu plaani nähtub, et kaebaja poolt ostueesõigusega erastada soovitud maa jääb endise Väike-Oja 3 kinnisasja piiridesse. Ka kaebaja ise on kaebuses ja kohalikule omavalitsusele ja Maa-ametile edastatud avaldustes avaldanud, et soovib erastada maad just endise Väike-Oja 3 kinnistu arvel. VäikeOja 3 talu maa on aga Mikitamäe Vallavalitsuse 19.01.2017 korraldusega nr 2-3/16 „Maa nimetusega Ojala tagastamine“ (Maa-ameti vastuse lisa 19) ja Setomaa Vallavalitsuse 03.072018 korraldusega 312 „Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine (Maa-ameti vastuse lisa 20) õigustatud subjektidele tagastatud. Tagastatud maa piirid nähtuvad Väike-Oja katastriüksuse juriidilise toimiku lehekülgedel 18-19 ja Ojala maaüksuse tagastamise toimiku leheküljel 10 olevatelt katastriüksuse plaanidel. Plaanimaterjalid kinnitavad vastustaja väidet, et tagastatud on kogu Väike-Oja 3 talu maa (kajastatud endise Väike-Oja kinnisasja plaanil), st tagastatud on maa, mida kaebaja soovib ostueesõigusega erastada. Seega ei piirne Xxxxxx maaüksusega õigustatud subjektide nõuetest vaba maad, mida oleks kaebajal võimalik ostueesõigusega erastada. Kaebaja on olnud teadlik Mikitamäe Vallavalitsuse 19.01.2017 korraldusest nr 2-3/16 ja Setomaa Vallavalitsuse 03.07.2018 korraldusest 12

(14)nr 312 vähemalt alates Maa-ameti 05.12.2019 kirja (Maaameti vastuse lisa 5) kättesaamisest. Kirjas on kaebajale selgitatud, et Väike-Oja nr 3 talu maa on tagastatud Mikitamäe 19.01.2017 korraldusega nr 2-3/16 ja Setomaa Vallavalitsuse 03.07.2018 korraldusega nr 312 õigustatud subjektidele kogu ulatuses. Seega pidi kaebaja mõistma, et maa, mida ta soovib ostueesõigusega erastada, on tagastatud ning selle erastamine kaebajale ei ole võimalik. Kui kaebaja leidis, et maa tagastamine ei ole olnud õiguspärane, oleks ta pidanud nimetatud korraldused vaidlustanud. Kaebaja seda ei teinud. Kuivõrd endise kinnistu Väike-Oja 3 maa on tagastatud, siis on maareform nimetatud endise kinnistu osas lõppenud. Nimetatu tähendab, et kaebajal ei ole võimalik talle kuuluvate ehitiste juurde erastada 10 ha maad, sest kaebaja hoonetega ei piirne sellises ulatuses vaba maad. Kuivõrd Väike-Oja 3 kinnistu osas on maareform lõppenud, siis ei hinda kohus kaebaja väiteid, mille kohaselt ei ole maa tagastamine toimunud õiguspäraselt. Kaebajal oleks olnud võimalik vastavad väited esitada maa tagastamisele suunatud korralduste vaidlustamise menetluses. Kaebaja seda aga teinud ei ole ning kohaliku omavalitsuse korraldused, millega otsustati endise kinnistu Väike-Oja 3 maa tagastada, on jõus.
  1. Kuna maareform endise kinnistu Väike-Oja 3 maa osas oli lõppenud, siis sai Setomaa Vallavalitsus viia maa ostueesõigusega erastamise toimingud viia lõpule Mikitamäe Vallavalitsuse poolt 19.03.2004 kirjaga nr 246 (Maa-ameti vastuse lisa 23) koostatud piiride kulgemise ettepaneku alusel. Setomaa Vallavalitsus on maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud viinud lõpule 09.12.2020 korraldusega nr 563 „Xxxxxx maa ostueesõigusega erastamise võimalikkus“. Kaebajale on korduvalt selgitatud, et tema kinnistuga ei piirne tema soovitud ulatuses vaba maad, mida tal oleks võimalik erastada.
  2. Kaebaja väidab ekslikult, et Mikitamäe Vallavalitsus on talle 13.10.2004 kirjas nr 5.2-1.3/659 (kaebuse lisa 6) kinnitanud, et tema kasutuses on 1,6 ha haritavat maad ja 0,1 ha õuemaad. Nimetatud kirjas on üksnes konstanteeritud, et Maksu- ja Tolliameti andmetel on kaebaja maksnud aastatel 1997-1999 maamaksu 1,6 ha haritava maa ja 0,1 ha õuemaa eest ning aastatel 2000 kuni 2004 on kaebaja maksnud maamaksu 0,1 ha õuemaa eest. Mikitamäe Vallavalitsus ei ole kaebaja maakasutust viidatud osas kuidagi kinnitanud ning kaebaja tõlgendus on ekslik. Kirjas on hoopis kinnitatud, et jõusse jääb kaebajale tehtud piiride kulgemise ettepanek, millega kaebajal on võimalik erastada maad üksnes ca 1 ha. Seonduvalt kaebaja väidetega selgitab kohus täiendavalt, et maamaksu tasumine ei anna isikule mingit õigust maa ostueesõigusega erastamiseks. Maa ostueesõigusega erastamise alused ja ulatus tulenevad

-st ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ning maamaksu tasumise fakt ei oma maa ostueesõigusega erastamisel menetluses mingit tähendust.

  1. Kaebajale on nii Mikitamäe Vallavalitsus, Setomaa Vallavalitsus kui ka Maa-amet korduvalt selgitanud maa ostueesõigusega erastamise võimalikkust (vt nt 07.05.2015 kiri (Maa-ameti vastuse lisa 4); 05.12.2019 kiri nr 6-13/19/15700-3 (Maa-ameti vastuse lisa 5); 17.02.2021 kiri nr 6-1/21/2975 (Maa-ameti vastuse lisa 6); 24.11.2004 kiri nr 5.2-1.3/851 ja 13.10.2004 kiri nr 5.21.3/659 (kaebuse lisad 6 ja 7). Seega ei ole menetluses rikutud selgitamiskohustust.
  2. Kaebaja teeb iseenesest õige järelduse

§ 9

lõike 1 punktis 1 sätestatust leides, et erastamise kohustatud subjekt pidanuks arvestama sellega, et kaebajale jääks elamu juurde maad 2 ha ulatuses. Kaebaja ei ole aga vaidlustanud haldusakte, millega kaebaja maa ostueesõigusega erastamise õigust piirati. Nimetatust tulenevalt ei ole õiguslikult võimalik kaebajale maad soovitud ulatuses erastada. 33. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. MENETLUSKULUD 13

(14)34. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus tehakse kaebaja kahjuks. Seega jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja kanda. Kuivõrd menetluskulud jäävad kaebaja kanda, siis ei hinda kohus käesolevas asjas menetluskulude suurust ja põhjendatust ega kaebajale osutatud õigusabi kvaliteeti. Kaebajal on võimalik esitada vastav järelepärimine teda esindanud advokaadibüroole ja advokaadile. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.