Obsah (7)

§ 637§ 405§ 442§ 232§ 168§ 638§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 23.01.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-124789 Kohtuasi Osaühingu EURO

) § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda. Kohus tuvastas, et kostja tasus 06.08.2021 vaidlusaluses parklas parkimise eest mobiilsideoperaatori kaudu vastavalt hageja tariifile, kuid seda sõiduki numbrimärgiga YYYYYY eest. Seega oli kostjale kuuluv sõiduk XXXXXX pargitud parkimistingimusi rikkudes ja hagejal oli õigus nõuda leppetrahvi tasumist. Kohus pidas usutavaks kostja selgitust, 2 et tegemist oli eksitusega sõiduki numbrimärgi ühe numbri sisestamisel ja kostja tegelik soov oli parkida talle kuuluv sõiduk. Kuivõrd kostjal puudus seos sõidukiga, mille parkimise eest ta tasus, ei olnud põhjust arvata, et tal oli soov tasuda sõiduki parkimise eest, mille omanik/vastutav kasutaja ta ei olnud. Kohtu hinnangul esines käesoleval juhul alus leppetrahvi vähendamiseks 0 euroni. Tegemist oli inimliku eksitusega andmete sisestamisel ja kostja tasus sõiduki parkimise eest, mille eest ta ei pidanud tasuma. Seega sai hageja alusetult kostjalt sõiduki numbrimärgiga YYYYYY eest parkimistasu. Hageja ei väitnud ega tõendanud, et ta tagastas selle summa kostjale. Kostja ei esitanud ka nõuet selle tasu tagasisaamiseks, vaid leidis, et ta täitis hageja ees sõiduki parkimistasu maksmise kohustuse. Kohtu hinnangul oli põhjendamatu kostjalt välja mõista leppetrahv olukorras, kus kostja tasus vaidlusalusel kuupäeval kõnealuses parklas sõiduki numbrimärgiga XXXXXX parkimise eest. Hageja märkis, et esitas kostjale leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Samuti tõendas hageja fotodega, et paigutas rikkumise kuupäeval kostja sõiduki esiklaasi kojamehe vahele leppetrahvi teate. Kostja ei tõendanud erandlike asjaolude esinemist. Kohtu hinnangul ei olnud hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue põhjendatud. Hageja saatis kostjale kohtueelselt meeldetuletuskirja 07.08.2021 määratud leppetrahvile. Seega märkis hageja meeldetuletuskirjale vale leppetrahvi kuupäeva. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses märkis hageja samuti sõiduki parkimise kuupäeva valesti. Kostja tõi välja, et esitas vastuväite seetõttu, et sel päeval ei parkinud ta sõidukit, ei sõlminud hagejaga lepingut ega rikkunud seda. Kuivõrd hageja eksis meeldetuletuskirjas ja maksekäsu kiirmenetluses leppetrahvi kuupäeva märkimisel, ei saanud kostjale ette heita viga sõiduki numbrimärgi ühe numbri sisestamisel. Hageja oleks saanud kostja esitatud selgitusi arvesse võtta juba maksekäsu menetluses ja kaaluda hagi perspektiivi. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus millega hagi rahuldada. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Olukorras, kus kostja tasus teise sõiduki parkimise eest (eksides numbrimärgiga), rikuti lepingut VÕS § 100 mõttes ja kohustus täideti mittekohaselt, leppetrahv väljastati põhjendatult. Mobiilse parkimise korral tuli sisestada sõnumisse selle sõiduki number, mida parkima sooviti panna. Kuivõrd kostja pani parkima vale sõiduki ja ei kontrollid vastussõnumit, siis ei täitnud ta lepingut parkimistingimustest lähtuvalt kohaselt ja hagejal oli õigus väljastada leppetrahv. Kuivõrd kostja märkis ise sõnumiga vale sõiduki parkima, ei olnud lepingurikkumine vabandatav. Tasudes asjasse mittepuutuva sõiduki parkimise eest, kannab riisikot see, kes sõiduki pargib. Mh tõendas hageja, et sõiduk YYYYYY oli olemas ja registreeritud Eesti liiklusregistris. Lisaks parkis see sõiduk aastate jooksul korduvalt erinevatel hageja parkimisaladel ning kostja ei tõendatud, et samal päeval ei parkinud sõiduk YYYYYY ka vaidlusalusel parkimisalal. Hagejale ei saanud ette heita leppetrahvinõude esitamist või vastava võla nõudmist kohtumenetluses, kui hagejale ei olnud enne kohtumenetluse alustamist teada asjaolu, et kostja soovis oma sõidukit parkida, kuid pani parkima mõne teise sõiduki. Leppetrahvil viidati võimalusele esitada vaie parkimiskorraldajale, kuid kostja sellekohast pretensiooni ei esitanud. Maakohus jättis põhjendamatult sissenõudmiskulud välja mõistmata. Kui maakohus leidis, et esines põhjus vähendada leppetrahv 0 euroni, siis tuli jaatada seda, et põhjus leppetrahvi esitamiseks oli olemas, sest vastasel korral oleks pidanud kohus jõudma järelduseni, et 3 leppetrahv väljastati õigusvastaselt. Isegi kui vähendada leppetrahv 0 euroni, siis oli leping sõlmitud ning sellega olid VÕS § 1132 lg 2 p 1 eeldused täidetud. Maakohus oleks pidanud mõistma sissenõudmiskulu kostjalt täies ulatuses välja. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637

lg 21 alusel (koosmõjus

§ 405lg-ga 1) menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid. 6. Ringkonnakohus märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

§ 405

lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Käesolevas asjas palus hageja mõista kostjalt välja lepptrahvi 30 eurot ja sissenõudmiskulud 15 eurot. Seega ei ületa hageja nõue ülalmärgitud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

7. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 8. Käesoleval juhul ei andnud maakohus otsuses luba selle edasikaebamiseks. Üldise edasikaebamise korra märkimine ei ole võrdsustatav loa andmisega

§ 442lg 10 tähenduses (RKTKm 10.05.2016, 3-2-1-25-16, p 11).

9. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist

§ 637

lg 2¹ alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15). 10. Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse tegemise. Maakohus asus tõendeid kooskõlas

§ 232

lg-tega 1 ja 2 hinnates põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Kaebuse väidete kohta märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Hageja hinnangul rikkus kostja sõiduki numbrimärgi sisestamisega eksides ja teise sõiduki parkimise eest tasudes lepingut ja leppetrahv väljastati põhjendatult. Kostja tunnistas oma 4 eksimust numbrimärgi sisestamisel, kuid väitis, et tasus parkimise eest täies ulatuses vastavalt hageja tariifidele.
2. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei vaidlustanud hageja kostjalt parkimise eest tasu saamist ajal, mil kostja sõidukit parkis. Ekslik oli hageja väide, et kostja pidi tõendama, et ta ei täitnud kolmanda isiku kohustust hageja ees (s.o hageja väidete kohaselt ei tõendanud kostja seda, et samal ajal ei parkinud parkimisalal kaks sõidukit numbrimärkidega YYYYYY ja XXXXXX). Seda, et kolmandal isikul oli samasugune kohustus hageja ees, mida täitis kostja, tuleb tõendada hagejal, kui ta sellele tugineb. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et käesoleval juhul esines alus vähendada leppetrahvi 0 euroni. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu põhjendustega, ei tähenda, et maakohus on sellisele järeldusele jõudnud menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes või tõendeid ebaõigesti hinnates.
3. Sissenõudmiskulude osas märgib ringkonnakohus, et hageja eksis nii kostjale kohtueelselt saadetud meeldetuletuskirjas kui ka maksekäsu kiirmenetluses parkimise kuupäevaga, märkides selleks 07.08.
4. Kostja tõi välja, et esitas vastuväite seetõttu, et ei parkinud nimetatud kuupäeval hageja opereeritavatel parkimisaladel, ei sõlminud hagejaga lepingut ega rikkunud seda. Kostja põhjendas oma vastuväites ka 06.08.2021 toimunut. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja oleks saanud kostja selgitusi maksekäsu kiirmenetluses arvesse võtta ja kaaluda hagi perspektiivi. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus õigesti, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei olnud põhjendatud ja tuli jätta rahuldamata.
5. Ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637lg 2¹ alusel.

Maakohtu otsuse tegemisel ei esine

§ 637

lg-s 2¹ nimetatud eksimusi, mis õigustaksid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist. Samuti puudub alus muuta maakohtu määtatud menetluskulude jaotust. 15. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 168lg 1 järgi apellatsioonkaebuse esitaja, s.o hageja kanda.

Kuna kostjal ei ole kaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. 16. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning kaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

17.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) 5