1-08-6549\2

Toimik nr.1-08-6549 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2008.a Kohtla-Järve kohtumajas avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-6549 Kohtunik Jüri Sakkart Kohtuistungisekretär Inna Kossinets Prokuröri abi Natalja Firsova Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid A K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu A K (isikukood: xxx; viibib Viru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta A K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et A K vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui ühe aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Määrus saata teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja A Kle. Edasikaebamise kord: Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 13.05.2008.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. A K mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu 28.02.2005.a kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 200 lg 2 p 7 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 ja § 68 kohaldamisega mõisteti lõplikuks karistuseks 5 aastat 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 15.12.2003.a ja lõpp on 15.07.2009.a. 1 A K kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal on ta korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Võimalikul vabanemisel asub elama abikaasa I S juurde aadressil xxx. Vabanedes kavatseb tööle asuda ettevõttesse xxx. Kinnipeetav tunnistab toimepandud kuritegu ja väidetavalt ka kahetseb tehtut. Usub, et on saanud nüüdseks targemaks ja suudab seekord vabaduses elu jätkata seadusekuulekalt. Oma probleemiks peab oskamatust õiget tutvus- ja sõprusringkonda valida, kuid mitte narkootikumide tarbimist. Tunnistab, et on olnud kaaslaste poolt mõjutatav. Antud momendil peab positiivseks, et on leidnud enda kõrvale inimese, kes võib teda raskustes toetada (abikaasa). Samas on kinnipeetav korduvalt karistatud narkootiliste ainete tarvitamise või omamise eest, kuid kinnipeetav ise ei näe narkootikumides enda jaoks mingit ohtu ega probleemi, sest ei pea ennast sõltlaseks. Seega võib oletada, kas kinnipeetav ei ole enesele piisavalt selgeks teinud seda, millest tingituna ta on kuritegusid toime pannud või ta lihtsalt vähendab narkootikumide osa kuritegude toimepanemisel. A K ohtlikus seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, rahva tervise ohustamises narkootiliste ainetega.. Materiaalsete vajaduste rahuldamiseks võib taas toime panna vargusi, rööve või vahendada narkootilisi aineid. On kõrge tõenäolisus, et vabanedes ta jätkab narkootiliste ainete tarvitamist. Isik on ka eelnevalt lubanud jätkata õiguskuulekalt, soovinud kasvatada oma last ja hoolitseda perekonna eest, kuid tema teod näitavad, et ta jätkas narkootiliste ainete tarvitamist ning tema kuriteod läksid vägivaldseteks. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust A K tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Leiab, et A K ei ole sobilik määramiseks kriminaalhooldusele. Antud isiku määramine kriminaalhooldusele oleks käesoleval ennatlik, kuna ta on varem viibinud kriminaalhooldusel, kuid ei ole täitnud kohustusi ning on sooritanud uue kuriteo katseajal. Kinnipeetav omab pikka narkootikumide kasutamise staaži kuid ise seda eitab, seega ei tunnista probleemi ning pole võimeline olukorda muutma. Samuti ei saa hinnata rahuldavaks võimaliku elamispinda ega toetava võrgustiku. Ning sellises olukorras on kinnipeetava poolt uue kuriteo sooritamise risk kõrge. A K taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul on A K ennetähtaegne vabastamine ebaotstarbekas. Ta juba oli kriminaalhooldusel kuid ei suutnud järgida kontrollnõudeid ja täita kohustusi ning katseajal pani toime uue kuriteo Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A K ja prokuröri arvamuse, leiab, et A K tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A K isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et A K varasem käitumine ja toimepandud kuritegude arv ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kuritegu oli toime pandud teise inimese ohustaval viisil ning A K poolt toimepandavad kuriteod läksid vägivaldseteks. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine võib ka uue kuriteo toimepanemist soodustada. 2 Peale seda suurendab uue kuriteo riski see, et vabaduses tal ei ole tal garanteeritud töökohta ja oma sissetulekut. Kohus arvestab ka seda asjaolu, et A K juba oli kriminaalhooldusel kuid ei suutnud järgida kontrollnõudeid ja täita kohustusi ning katseajal pani toime uue kuriteo. Sellest võib teha järeldusi, et ta ei suhtu kriminaalhooldusesse tõsiselt ja ei suuda korralikult täita katseaja tingimusi. Isik on ohtlik ühiskonnale. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta ei ole teinud enda jaoks tema sotsiaalset ohtlikust alandavaid järeldusi ega muutnud oma käitumist. A K puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Arvestades A K poolt toimepandud kuritegude arvukust, ohtlikust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Jüri Sakkart Kohtunik 3