← Eesti

4-23-2473/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL lõpposa Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2023, Kuressaare Kohtuasja number 4-23-2473 Kohtukoosseis kohtunik Rajar Miller Kohtuistungi sek

§ 227lg 3 järgi kvalifitseeritud väärtegude toime panemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel karistuseks LS § 224 lg 2 järgi rahatrahv 250 trahviühikut, s.o 1000 eurot. 4. Rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest (s.o 15. detsembrist 2023) ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest: nr EE891010220034796011 (SEB Pank AS), EE932200221023778606 (Swedbank AS), nr EE701700017001577198 (Luminor Bank AS) või EE777700771003813400 (LHV Pank AS). Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber 4100081886. 5. Kui rahatrahvi pole tähtaegselt tasutud, saadab vastavalt VTMS § 202 lg-le 3 ja § 204 lg-le 3 kohtuväline menetleja 10 päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebe kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates 9. jaanuarist 2024, s.o päevast, mil põhjendustega kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD Kohtuväilise menetleja otsus 1. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 13. juuli 2023 otsusega karistati Velvo Võrelit liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 ja § 227 lg 3 järgi karistusseadustiku (KarS) 63 lg-t 1 kohaldades LS § 224 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega kaheksaks kuuks. Etteheidetavad väärteod pani Velvo Võrel toime sellega, et juhtis 10. juunil 2023 kell 06.05 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee 141. kilomeetril sõiduautot xxxxxxxxx registreerimismärgiga xxxxxxx keelatud seisundis, kus alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,53 mg/l (0,58+/-0,05 mg/

  1. l)ja kiirusega 140 km/h (laiendmääramatus +/- 5 km/
  2. h)teelõigul, kus lubatud sõidukiirus on 90 km/h. Lubatud sõidukiirust ületas ta mitte vähem kui 45 km/h. Kaebus 2. Velvo Võrel esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale 26. juulil 2023 kaebuse, milles taotles juhtimisõiguse alles jätmist ja enda karistamist rahatrahviga kasvõi maksimaalses määras. V. Võrel tõi kaebuses välja, et lisaks B-kategooria lubadele on tal ka AM-kategooria load, ehk ta on liikluses osalenud kokku mõned aastad ning selle aja jooksul on see tema esimene rikkumine. Rikkumist ta ei õigusta, ent avaldab kahetsust, et nii juhtus. Pärast sündmust ostis alkomeetri, et end enne rooli istumist kontrollida. Kasutab igapäevaselt autot tööl ja poes käimiseks ning vanemate abistamiseks. Tõi välja, et otsuses on märgitud, et ta ei tööta, kuid tegelikult töötab varsti juba aasta X OÜ-s. Poolte seisukohad kohtuistungil 3. Kohtuistungil jäi V. Võrel esitatud kaebuse juurde sooviga, et kohtuvälise menetleja mõistetud karistuse asemel karistataks teda rahatrahviga. Kinnitas, et on oma vigadest aru saanud, neist õppinud, on arukam ja annab kõik endast oleneva, et sellist asja enam ei juhtuks. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta muutmata. Karistus on V. Võrelile määratud õigesti, see on proportsionaalne ja vastab tema süüle. KOHTU SEISUKOHT 4. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuse lahendamisel kohtu poolt väljaselgitatavad küsimused on loetletud VTMS §-s 133. Kohus on väärteoasja arutamisel seotud VTMS §-st 87 tulenevalt väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. 2

(7)
  2. juunil 2023 koostatud väärteoprotokollis sisalduva kirjelduse järgi juhtis V. Võrel
  3. juunil 2023 kell 06.05 Saare maakonnas Saaremaa vallas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee
  4. kilomeetril sõiduautot XXXX registreerimismärgiga XXXX keelatud seisundis: tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,53 mg/l (tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,58 mg/l +/- 0,05 mg/l) ja sõidukiirusega 140 km/h (laiendmääramatus +/- 5 km/h). Lubatud sõidukiirus sel teelõigul on 90 km/h, seega ületas ta lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 45 km/h.
  5. Vaidlust pole, et nii nagu väärteoprotokollis talle ette heidetakse, rikkus V. Võrel LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi väljahingatavas õhus olla alkoholi rohkem kui 0,10 mg/l ning tema väljahingatavas õhus mõõdetud alkoholikogus 0,53 mg/l täitis LS § 224 lg 2 väärteokoosseisu. Ka pole vaidlust, et V. Võrel rikkus LS § 15 lg 1 nõuet, mille kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h, ning sõites lubatust kiiremini 45 km/h, täitis V. Võrel LS § 227 lg 3 väärteokoosseisu.
  6. Väärtegude toimepanemine on tõendatud eelkõige tõendusliku alkomeetri väljatrüki, kiirusmõõturi kasutamise protokolli ning tunnistaja ja menetlusaluse isiku enda ütlustega.
  7. Tunnistajana andis ütlusi K A, kes oli
  8. juuni 2023 hommikul Kuivastu maanteel liiklusjärelvalve käigus V. Võreli auto kiirust mõõtnud ja selle peatanud patrulli koosseisus. Tunnistaja ütlused kinnitavad, et varahommikul 6.00 paiku möödus neist V. Võreli juhitud X suurel kiirusel Kuressaare poole. Tunnistaja ütluste kohaselt mõõtis tema paarimees auto kiiruseks 140 km/h. Auto peatamiseks pidid nad sellele järele sõitma ja vilkuritega märku andes peatasid auto kiiruse mõõtmise kohast
  9. kilomeetril 4 kilomeetrit Kuressaare suunas. Tunnistaja ütlused kinnitavad ka, et auto peatamisel selgus, et V. Võrelil olid alkoholijoobe tunnused, sh alkoholi lõhn ja aeglasemad reaktsioonid. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille põhjal tuvastab kohus, et indikaatorvahend andis
  10. juunil 2023 kell 06.05 mõõtetulemuseks alkoholisisalduse V. Võreli väljahingatavas õhus 0,59 mg/l. V. Võrel on selle protokolli allkirjastanud, märkusi tal polnud.
  11. Tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 9510 EE, seerianumbriga ARMD-0150, väljatrükk tõendab, et V. Võreli väljahingatavas õhus mõõdeti
  12. juunil 2023 kell 06.27 alkoholisisalduseks vähemalt 0,53 mg/l (lõplik lugem 0,58 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l). Mõõtevahend on taadeldud, tunnistuse nr on TTRC-2300061 ja järgmise hoolduse ajaks oli
  13. oktoober
  14. V. Võrel on mõõtetulemuse allkirjastanud, samuti on ta andnud allkirja, et temale on joobe tuvastamisega kaasnevaid õigusi tutvustatud.
  15. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll tõendab, et V. Võreli juhitud sõiduauto X kiiruseks mõõdeti kiirusmõõturiga Stalker II MDR nr AS003996
  16. juunil 2023 kell 06.02 Kuivastu maantee
  17. kilomeetril 140 km/h. Arvestades kiiruse mõõtmise laiendmääramatust +/- 5 km/h, on lõplikuks mõõtetulemuseks 135 km/h. Protokolli märgitust nähtuvalt liikus V. Võreli juhitud sõiduk Kuressaare suunas. V. Võrel on andnud allkirja selle kohta, et kiirusmõõturi lugemit on talle näidatud.
  18. Kohus märgib, et väärteoprotokolli on märgitud kiiruse ületamise kohana Kuivastu maantee
  19. kilomeeter. Tunnistaja ütlustest ja kiirusmõõturi protokolli kantud andmetest tuleneb, et protokolli kantud sõidukiirus mõõdeti V. Võreli juhitud sõidukil sama maantee
  20. mitte
  21. kilomeetril. Praegusel juhul ei takista võimalik ebatäpsus väärteoprotokollis selle tuvastamist, et
  22. juunil 2023 V. Võrel Kuivastu maanteel mõõdetud ulatuses kiirust ületas. 3
(7)Mõne minuti ajas ega mõne kilomeetri erinevus kohas ei mõjuta teokirjelduses kajastuvaid faktilisi asjaolusid, sh kiirusmõõturiga fikseeritud mõõtetulemust. Need ei muuda menetlusalusele isikule süüksarvatava väärteo kvalifikatsiooni ega takista kaitseõiguse teostamist. Teo toimepanemise aeg ja koht on määratletud piisavalt võimaldamaks menetlusalusel isikul kahtlusteta aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse.
  1. V. Võrel on oma rikkumisi tunnistanud. Ta kinnitas kohtuistungil, et sündmusele eelnevalt jõi sõbra sünnipäeval suutäie rummi ja kaks lahja alkoholisisaldusega õlut. Enda sõnul arvas, et seejärel hinnanguliselt üle viie tunni ta alkoholi ei tarbinud. Pärast pidu polnud ühel sõbral transporti koju organiseeritud, tal polnud kusagil olla ning V. Võrel läks sõpra XXXXXXX koju viima. V. Võreli selgituse kohaselt tundus talle, et erilisi alkoholi tarvitamise tundemärke tal enam polnud ja ta on võimeline autot juhtima. Kiirust ületas ta oma sõnade järgi seetõttu, et Valjalast tagasiteel arutasid sõbraga auto tehnilise seisukorra üle ning rääkis sõbrale, et auto rattad tunduvad balansist väljas olema. Sõber leidis, et kui sõita suurema kiirusega, tuleb viga paremini välja. V. Võrel arvas, et tagantjärele see tundus küll loogiline, aga kindlasti mitte mõistlik teguviis. Avalikul teel proovimise asemel võinuks seda teha rehvipingis. Samal ajal, kui kiirus oli suur, ta tee ääres patrullsõidukit ei näinud ja märkas seda, kui patrullsõiduk tal vilkuritega seljataga oli. Ta peatas siis sõiduki ja toimetati jaoskonda. Oli teadlik oma tegudest, tegi politseiga koostööd ja sai aru kui rumala teoga ta hakkama sai. Hiljem viisid politseinikud ta patrullautoga koju ja andsid autovõtmed ema kätte. Oma ütluste järgi ostis V. Võrel endale järgmisel päeval alkomeetri, et saaks enne tee äärde jäänud autole järele minekut enda kainuses veenduda.
  2. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et V. Võreli tegevus täidab LS §

§ 227lg 3 sätestatud väärtegude objektiivse koosseisu.

14. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et tegemist on tahtlike rikkumistega. Mootorsõiduki juhtimise alkoholi piirmäära ületavas seisundis (LS § 224 lg 2 ) pani V. Võrel kohtu hinnangul toime kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik toime teo kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. V. Võreli väljahingatavas õhus mõõdetud alkoholisisaldus 0,53 mg/l polnud miinimumi lähedal, vaid ületas LS § 224 lg 2 keskmise määra. Tegemist on alkoholikogusega organismis, mille puhul pidi enesetunne andma V. Võrelile põhjust arvata, et ta siiski ei pruugi auto juhtimiseks piisavalt kaine olla ja autot juhtida ei tohi. Arvestada tuleb sedagi, et väljahingatava õhu alkoholisisalduse mõõtmise ajaks oli V. Võrel enda ütluste kohaselt juba mõnda aega autoroolis olnud ja enne rooli istumist hinnanguliselt 5 tundi varem alkoholi tarbimise lõpetanud (enda väitel jõi 2 lahjat õlut ja suutäie rummi). Ka juhul, kui pidada usaldusväärseiks V. Võreli väiteid joodud alkoholi koguse ja autojuhtimisele eelnenud tarvitamisvaba perioodi kohta, ei saa tema subjektiivset lootus piisavast kainusest juhtima asumise otsuse tegemise hetkeks usaldusväärselt tõsimeelsena näha. Politseiametniku ütlustest selgus, et auto peatamisel oli alkoholilõhn V. Võreli juures selgelt tuntav ning ka reaktsioonid olid aeglasemad. Et rooli istumise otsuse ning auto peatamise ja väljahingatava õhu alkoholisisalduse mõõtmise vahele oli jäänud omakorda „mõnda aega“, mille jooksul organism alkoholi veelgi põletada jõudis, pidi V. Võreli joove olema rooli istumise hetkel hilisemast mõõtetulemusest suurem ja talle eneselegi subjektiivselt enam tajutavad ka võimaliku joobega kaasnevad tunnused, mis auto juhtimiseks piisavas kainuses kahtlusi pidanuks tekitama. Teise, LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo, pani V. Võrel toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes. Seda, et suur sõidukiirus ja seeläbi lubatud sõidukiiruse ületamine oli eesmärgiks, kinnitavad tema enese ütlused, et auto rataste stabiilsust tahtis ta kontrollida suurel kiirusel sõites. 4

(7)
  1. V. Võreli tegude õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus
  2. V. Võrel vaidlustas talle määratud karistuse, juhtimisõiguse äravõtmise kaheksaks kuuks, ning taotleb enda karistamist rahatrahviga. Väärteootsusele esitatud kaebust lahendades tuleb kohtul mh lahendada küsimus, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (VTMS § 133 p 7).
  3. V. Võrel pani LS §

§ 227lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteod toime ühe teoga ja Kar

S § 63 lg 1 alusel tuleb talle määrata karistus raskemat karistust ette nägeva sätte järgi. Selleks on LS § 224 lg 2, mis näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 12 kuuks.

  1. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Mõistes karistust KarS § 63 lg 1 alusel tuleb arvestada kõigi kogumisse kuuluvate süütegude asjaolusid. See tähendab, et ideaalkogumi eest karistust mõistes peab lähtuma eelkõige isiku süü suurusest, mis sellisel puhul väljendub küll ühes teos, kuid sisaldab kahele süüteokoosseisule vastavat ebaõigust.
  2. V. Võreli väljahingatavas õhus mõõdetud alkoholikogus 0,53 mg/l on LS § 224 lg 2 kvalifikatsiooni (vahemik 0,25–0,74 mg/l) mõttes üle keskmise, seega on alkoholi piirmäära ületades mootorsõiduki juhtimise teosüü kvalifikatsiooni mõttes üle keskmise. Lisaks ületas V. Võrel lubatud sõidukiirust vähemalt 45 km/h võrra. Selliselt jääb kiiruse ületamise piir LS § 227 lg 3 vahemiku algusesse (41–60 km/h), kuid arvesse tuleb võtta, et see on kolmas kvalifitseeritud koosseis sama LS § 227 all ning eelnev lõige näeb maksimaalsete karistusmääradena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuks. Kui alkoholi tarvitanuna suurel kiirusel kihutamine on iseenesest vastutustundetu ja ohtlik, siis V. Võreli ütlustest tuleneb, et autos oli vähemasti üks ta sõber ning kihutati selleks, et kontrollida kas auto on teel stabiilne või mitte. Nii pani ta alkoholi tarvitanuna ja sellise auto tehnilise kontrollimisega ohtu ka enda kaassõitja. Seega tuleb kokkuvõtlikult hinnata V. Võreli süü võrdlemisi suureks. V. Võrel avaldas kohtuistungil kahetsust ja kohtul pole põhjust selle puhtsüdamlikkuses kahelda. Kohus võtab seda KarS § 57 lg 1 p 3 kohase karistust kergendava asjaoluna arvesse.
  3. Erinevalt kohtuvälisest menetlejast leiab kohus, et V. Võrelit on võimalik karistada rahalise karistusega. Kohtu hinnangul on süü suurusele vastavaks ja karistuse eesmärke täitvaks karistuseks rahatrahv sanktsioonimäära ülemises osas maksimumilähedaselt 250 trahviühikut. Kohtu põhjendused on järgnevad.
  4. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise üks eesmärk on rikkuja liiklusest kõrvaldamine. Kohtupraktikas on karistusliigina juhtimisõiguse äravõtmist peetud mõistlikuks olukorras, kus isik on varasemalt väärteokorras rahatrahviga karistatud ning see ei ole hoidnud teda edaspidi rikkumisi toime panemast. Riigikohus on selgitanud, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, mistõttu on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Rahatrahvi kohaldamine on end üldjuhul ammendanud ega täida eripreventiivset eesmärki 5

(7)olukorras, kus menetlusalusele isikule määratud korduvad rahatrahvid ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. (Riigikohtu
  1. märtsi 2017 otsus nr 3-1-1-6-17, p-d 16-19.) Sarnaselt on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus isik ei taju kiirusepiirangu rikkumisest tulenevat ohtu ja teda on varem sarnase rikkumise eest karistatud, õigustavad eripreventiivsed kaalutlused juhtimisõiguse äravõtmist (Riigikohtu
  2. detsembril 2014 otsus nr 3-1-1-77-14, p 13).
  3. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et juhtides autot alkoholi piirmäära ja sõidukiiruse ületamise kogumis, võib juhi suurt süüd arvestades põhikaristusena juhtimisõiguse ära võtta ja kohtuvälise menetleja karistusliigi valikule kohtul sellises olukorras põhimõttelisi etteheiteid ei ole. Süü suuruse kõrval tuleb aga arvesse võtta ka eripreventiivseid aspekte. Praegusel juhul ei selgu kohtuvälise menetleja otsusest siiski see miks just on juhtimisõiguse äravõtmine karistusliigina vajajalik konkreetse isiku mõjutamiseks ehk miks ei ole võimalik suunata V. Võrelit käitumist korrigeerima ja edaspidi süütegudest hoiduma teda rahatrahviga karistades. Kohtuväline menetleja on otsuses karistust põhjendades keskendunud teole ja üldpreventsioonile. V. Võreli isikust tulenevad asjaolud on tahaplaanile jäänud. Nii nagu kohtuväline menetleja on otsuses välja toonud pole V. Võrelil kehtivaid karistusi. V. Võrel tõi karistust vaidlustades välja, et tal on lisaks B-kategooria juhtimisõigusele ka AMkategooria juhtimisõigus ning ta on liikluses seni osalenud probleemideta. Väärteotoimikusse lisatud väljavõte V. Võreli juhtimisõiguse andmetest kinnitab, et juhtimisõigus on antud V. Võrelile
  4. juulil 2016 (AM) ja B-kategooria esmane juhtimisõigus
  5. novembril
  6. Kohus kontrollis V. Võreli karistusregistri andmeid
  7. detsembril 2023 seisuga ja registrisse kantud karistusi V. Võrelil jätkuvalt polnud.
  8. Lisaks sellele, et V. Võrelit pole varem karistatud, usub kohus istungil antud selgituste toel, et V. Võrel on suutnud vahepealsel ajal teha järeldusi, et selline käitumine liikluses pole mingilgi moel lubatud ega aktsepteeritav. V. Võrel tõi istungil välja, et läbis B-kategooria lõppastme koolituse, kust sai kaasa mh ka praktilised teadmise kuidas sõidukiirus muudab auto juhitavust ja pidurdusteekonda. V. Võrel esitas kohtule
  9. novembril 2023 väljastatud juhiloa ja kinnitas, et on viimase poole aastaga saanud targemaks, tema arusaamad ja maailmavaade on muutund. Sealhulgas soetas alkomeetri ning enam oma juhtimisvõimelisust enesetunde ega möödunud aja järgi ei hinda.
  10. Seega leiab kohus, et V. Võreli liiklusest eemaldamine pole praegu vältimatult vajalik ning teda on võimalik mõjutada liiklusrikkumistest hoiduma rahatrahviga. V. Võrel käib tööl, seega on tal võimalik rahatrahv tasuda. V. Võrel põhjendas talle juhtimisõiguse jätmise vajadust ka sellega, et tal on vaja käia autoga tööl ja täita perekondlike ülesandeid. Need argumendid juhtimisõiguse äravõtmist ei välistaks ja kohus karistusliiki valides neid ka ei arvesta.
  11. Eeltoodu tõttu tühistab kohus väärteoasjas nr 2740,23,000849
  12. juulil 2023 tehtud kohtuvälise menetleja otsuse V. Võrelile mõistetud karistuse osas. Kohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega karistab V. Võrelit LS § 224 lg 2 ja § 227 lg 3 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 250 trahviühikut, s.o 1000 eurot. Kohtu hinnangul on see piisav esmakordsele, tõsi raskele rikkumisele, reageerimiseks, ning rikkumise tagajärgede mõistmiseks ja edaspidise käitumise korrigeerimisest. Karistus on piisavalt range ka õiguskorra kaitsmise huvisid arvestades ja sel põhjusel korrigeerimist ei vaja. 6
(7)26. VTMS § 111 p 10 annab rahatrahvi tasumiseks 45 päeva alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Pangarekvisiidid trahvi tasumiseks on märgitud kohtuotsuse resolutsioonis. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.