Obsah (5)

§ 223§ 236§ 50§ 2§ 169

4-22-2788 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kaitsja Kohtuv

) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot;

§ 223

lg 2 alusel lisakaristusena m/s juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks;

§ 236lg 1 alusel rahatrahviga 70 trahviühikut, s.o.

280 eurot ja

§ 236

lg 2 alusel lisakaristusena m/s juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks R.I - isikukood xxxxxxxxxxx; X kodanik; elukoht: XXX; arvel Töötukassas; e-post:xxx; karistusregistri kohaselt varem süütegude eest karistamata Vandeadvokaat Raiko Paas (volikirja alusel) – Advokaadibüroo Sirel & Partnerid; e-post: menetlus@sirel.com Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood: 70008747) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus, esindaja Jaak Paju; aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn; e-post: ppa@politsei.ee RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-135, maakohus otsustas: 1. Rahuldada menetlusaluse isiku R.I kaebus osaliselt. 2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 01.08.2022 otsus väärteoasjas nr 2302,22,008998 R.I’le

§ 236lg 2 alusel määratud lisakaristuse kohaldamise osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus ning jätta R.I osas

§ 236

lg 2 alusel määratud lisakaristus - mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks - kohaldamata.

1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
2. Määratud rahatrahvid, millest kohtuotsuse tegemise päeva seisuga tasumata 280 eurot, tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul 1 4-22-2788 Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Luminor Bank EE701700017001577198 või LHV Pank EE777700771003813400), märkides ära kohustusliku viitenumbri
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile.
4. R.I’le määratud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 1-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest. R.I on

§-st 127 tulenevalt kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

1. Otsuse koopia anda R.I’le, tema kaitsjale ja Politsei- ja Piirivalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis 07.10.
2. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEOETTEHEIDE R.I juhtis 03.07.2022 kell 5.50 Tallinnas Nõmme teel mootorsõidukit Toyota Yaris (registreerimismärgiga xxxxxx), ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavaks liiklusoludele, ei arvestanud oma sõidukogemust, tee- ja sõiduki seisundit ning nende nõuete rikkumise tõttu kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli ning sõitis ristmikul teelt välja vastu piirdeaeda ja otsa kõnniteel pargitud elektrilisele tõukerattale (Bolt). Oma tegevusega põhjustas varalise kahju AS X’le, BT’le ja X piirdeaia omanikule. Lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, ehkki varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Oma tegevusega rikkus R.I

§ 50

lg 3 p 1 ja § 169 lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõudeid ning väärteod on kvalifitseeritud

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 järgi.

ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 1. 01.08.2022 otsusega väärteoasjas nr 2302,22,008998 määras PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus R.I’le karistuseks

§ 223

lg 1 järgi rahatrahvi 75 trahviühikut ja võttis lisakaristusena sama seaduse § 223 lg 2 alusel ära mootorsõiduki juhtimisõiguse üheks kuuks. Sama otsusega määras kohtuväline menetleja R.I’le

§ 236

lg 1 järgi rahatrahvi 70 trahviühikut ja võttis lisakaristusena

§ 236lg 2 alusel temalt sõiduki juhtimisõiguse neljaks kuuks.

1. R.I vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse mõistetud lisakaristuste osas. Kaebaja selgitab, et kohaldatud rahatrahv on asjaolusid ja varasemate karistuste puudumist arvestades piisav tema käitumise suunamiseks. Lisakaristus põhjustab talle rasked tagajärjed, kuna tema esmane juhtimisõigus tunnistatakse kehtetuks ja tal tuleb minna uuele eksamile. See põhjustab kaebajale rahalisi kohustusi, ka ei saa ta asuda soovitud töökohale, kus juhtimisõigus on vajalik. Kaebaja oli vastutustundlik ja teatas kohe autot rentinud ettevõttele õnnetusest. Otsuses ei ole põhjendatud, miks üksnes rahatrahvist isiku käitumise suunamiseks ei piisa. Kaebaja väitel on teda karistatud liiklusõnnetusest mitteteatamise eest, aga otsuse põhjendustes on talle ette heidetud hoopis liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemist. Ta ei varjanud enda 2 4-22-2788 isikut ega juhtunut. Kohtuväline menetleja ei ole otsuse tegemisel arvestanud kaebaja kirjalike selgitustega. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud taotluse juurde. Kaitsja selgitas, et kaebaja on kahetsenud toimepandut ning on teinud toimunust vajalikud järeldused.
2. Kohtuvälise menetleja arvates on R.I olnud liikluses väga hoolimatu. Tema selgitused GPSseadme suuniste kohta ei ole eluliselt usutavad, vaid pigem on juht valinud vale sõidukiiruse, mille tagajärjed võinuks olla raskemad. Sellise hoolimatu käitumise eest liikluses peab riik juhti karmilt karistama. Menetleja möönab, et juhiloa äravõtmise tähtaeg ei pea olema neli kuud, mistõttu

§ 236lg 2 alusel määratud karistuse võib jätta kohaldamata.

Küll aga peab sellisele rikkumisele järgnema ajutine liiklusest eemaldamine. Kui isik peab uuesti eksamile minema, siis see on pigem vajalik, et ta saaks täiendada oma teadmisi. Kui auto jäetakse keset teed, tõukeratas auto all ning hiljem teavitatakse liiklustakistusest B ja mitte politseid, siis selline käitumine ei ole õige. Määratud rahatrahvid on sanktsiooni alumises neljandikus. Seega on arvestatud, et kaebaja on noor inimene, kelle sissetulek ei pruugi olla suur. Kokkuvõttes palus kohtuväline menetleja jätta kaebus

§ 223lg 2 lisakaristuse kohaldamata jätmise osas rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

1. Poolte vahel ei ole vaidlust väärtegude toimepanemise asjaolude osas. Toimunud avarii kohta annab üksikasjalikku infot sündmuskoha vaatlusprotokollid, skeem ja lisatud fotod. Nimetatud tõenditest nähtuvalt on 03.07.2022 kell 6.50 vaadeldud liiklusõnnetuse sündmuskohta Tallinnas Nõmme tee – Linnu tee ristmikul X maja juures. Sõidutee on korras, püsikattega ja kuiv. Õnnetuses on osalenud sõiduauto Toyota Yaris registrimärgiga xxxxxx (omanik: X AS), mille esiosa all on elektritõukeratas B (omanik: BT). Ristmikul on kuni sõiduautoni lohisemisjäljed ja teele on voolanud vedelikku, millest suur osa välja voolanud auto alt. Autol on kahjustatud parem esiosa, ratas, velg ja vasak küljepeegel, tõukerattal on kahjustused kogu ulatuses ning kraapejäljed on ka X maja piirdeaial. Sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi juhtis sõiduautot R.I. Toodut tõendab veel R.I 03.07 saadetud e-kiri B’ile, milles ta selgitab, et kaotas samal päeval kell kuus hommikul sõiduauto üle juhitavuse ja sõitis vastu äärekivi. R.I ei eita oma süüd toimepandus. Ta selgitas kohtus, et sõitis tol päeval sõpru bussijaama viima. Ta kasutas GPS-seadet, mis suunas algul paremale ja siis ristmikul ootamatult vasakule. Vasakule keerates hakkas auto libisema, ta vajutas pidurile ja sõitis kõnniteele ja sealt tagasi teele. Kuna sõbrad hakkasid bussi peale hilinema ja tema mobiili aku oli tühi, siis läks sõbra juurde, et seal laadida telefoni ja teavitada B’i. Natuke sõitis ta vastu aeda ka, aga sellel oli ka varem kahjustusi. Veel jäi ette tõukeratas, see jäi lihtsalt auto alla, sest seda ei õnnestunud kätte saada.
2. Liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, sh arvestama sõidukiiruse valikul oma sõidukogemust, teeolusid ja sõiduki seisundit. Liiklusõnnetus on

§ 2

p-st 32 tulenevalt mh juhtum, kus sõiduki teel liikumise tagajärjel tekib varaline kahju. Sama seaduse § 169 lg 4 lubab küll teatud juhtumitel liiklusõnnetusest politseile teatamata jätta, kuid selleks peab olema täidetud rida tingimusi, sh peab olema nimetatud varalise kahju eest vastutav isik ning juht ja varalise kahju saajad peavad asjaolud olema kirjalikult vormistanud. Kui varalise kahju saaja ei ole teada või varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal, peab

§ 169

lg 5 järgi liiklusõnnetuses osalenud juht teatama politseile ja tegutsema vastavalt politsei korraldusele. 3 4-22-2788 Punktis 5 toodud tõendite alusel on leidnud kinnitust, et R.I ei kohandanud oma sõidukiirust manöövrile vastavaks ja põhjustas liiklusõnnetuse. Varalise kahju tekitas kaebaja AS X’le, B T’le ja X piirdeaia omanikule. Kaebaja ei teadnud, kes on aia omanik. Ta teadis, et kasutab B sõidukit ja seda, et tema juhitud auto all oli kinni B logoga tõukeratas. Ühtki kahju kannatanud isikut sündmuskohal ei olnud. Varalise kahju eest vastutav isik oli kirjalikult nimetamata. Sellegipoolest jättis R.I liiklusõnnetusest politseile teada andmata. Seega on kaebaja rikkunud

§ 50

lg 3 p 1 ja § 169 lg 4 p-des 4, 5 ja lg-s 5 sätestatut ning täitis oma tegevusega

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsed tunnused.

7.

§ 223

lg-s 1 (mootorsõiduki juhi poolt varalise kahju tekitamine) sätestatud väärteo toimepanemine on võimalik tahtlikult või ettevaatamatusest. R.I selgitas kohtus, et teda eksitas GPS-süsteem, mis algul suunas teda paremale ja ristmikul ootamatult vasakule pöörama. Kohtu arvates on selline väide ennastõigustav ja pigem kinnitab, et kaebaja ei pea liiklusreegleid oluliseks. Juht peab järgima liiklusseadust ning see kohustab juhti kohandama oma kiiruse olukorrale vastavaks. Arutatavas olukorras pidanuks juht enne ristmikku kiirust manöövriks vähendama olenemata sellest, kas ta kavatseb pöörata paremale või vasakule. R.I juhitava sõiduki kiirus oli ristmikule jõudes ilmselgelt ülemäära suur, mida kinnitavad muuhulgas sündmuskoha vaatlusprotokolli fotodel img_1321.JPG ja img_1322.JPG nähtavad autorataste lohisemisjäljed. Fotodel img_1318.JPG ja img_1319.JPG jäädvustatud liiklusmärkidest ja teekattemärgistustest selgub aga, et vasakpööret võis sõiduteel teha vaid vasakpoolsest sõidureast ning vahetult enne ristmikku sõidurida vahetada ei tohtinud. Seega isegi kui GPSseade ootamatult ristmikul suuniseid muutis, ei tohtinud R.I selles olukorras enam rida vahetada, vaid pidanuks pöörama paremale. Kohtu hinnangul peab esmast juhiluba omav isik aru saama, et tema sõidukogemus ei ole sellise hoo juures ristmikul manööverdamiseks piisav ning äkiline pööre soovitud suunas võib lõppeda liiklusõnnetusega. Kuna aga kaebaja enne pöörde alustamist hoogu maha ei võtnud, siis järelikult ta ka aktsepteeris (möönis) liiklusrikkumist ja võimalikku varalise kahju tekitamist. Seega on R.I talle etteheidetava väärteoteo toime pannud tahtlikult, vähemalt kaudse tahtluse vormis. 8. Ka

§ 236

lg-s 1 (liiklusõnnetusest mitteteatamine) kirjeldatud süütegu on võimalik toime panna tahtlikult või ettevaatamatult. R.I selgitas kohtus, et ta ei teatanud politseile liiklusõnnetusest, sest kannatanuid ei olnud ja riigi vara ta ei kahjustanud. Ta ei olnud kindel, et kriiped aial olid tema tekitatud ning tõukeratas oli autoga sama firma oma, mistõttu võttis ta ühendust ainult B’ga. Seaduse mittetundmine aga ei õigusta kaebaja käitumist ja ei välista tahtlust ega ettevaatamatust tema tegevuses (vt KarS § 17 lg 3). R.I on ise kinnitanud, et omandas juhtimisõiguse ligi kaks aastat tagasi. Ta on hiljuti läbinud juhiloa saamiseks vajaliku teooriakoolituse ja värskelt teadmisi omandanuna pidi talle olema teada, et säärases olukorras tuleb sündmuskohal viibides võtta ühendust politseiga ning tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kaebaja pidi aru saama ka sellest, et ta on kohustatud tegema kõik võimaliku, et liiklus õnnetuse kohal oleks ohutu (

§ 169lg 1 p 2).

Kaebaja toodud nõudeid ei täitnud, ei teavitanud sündmuskohal juhtunust politseid ning lahkus, jättes auto ilma mingi märgistusteta keset sõidurada. Ta ei teavitanud politseid ka edasiselt, mil enda sõnul läks läheduses elava sõbra juurde telefoni laadima ja mil järelikult tal oli võimalus juhtunust politseid teavitada. R.I hoolimatut suhtumist näitab seegi, et olles juba mõnda aega sündmuskohalt eemal, ei maini ta e-kirjas sõiduauto rendifirmale sõnagagi sellest, millises seisus ja kuhu ta auto maha jättis. Ta räägib üksnes äärekivile sõitmisest. Seega on ka see tegu toime pandud tahtlikult. 9. Eelnevalt tuvastatud asjaolude pinnal kohus leiab, et menetlusaluse isiku tegu vastab

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 koosseisule.

Isiku süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 4 4-22-2788 10. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt arvestatakse lisaks isiku süüle ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse määramisel arvestab kohus Riigikohtu praktikaga, milles on korduvalt rõhutanud (viimati RKKKo 1-18-2232/179 p 71), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 11.

§ 223

lg 1 ja § 236 lg 1 alusel kvalifitseeritava väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Lisakaristusena võib sõiduki juhtimise

§ 223

lg 2 alusel ära võtta ühest kuust kuni kolme kuuni ja § 236 lg 2 alusel kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohtuväline menetleja on kaebajale määranud

§ 223

lg 1 järgi rahatrahvi 75 trahviühikut ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise üheks kuuks ning

§ 236

lg 1 järgi rahatrahvi 70 trahviühikut ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise neljaks kuuks. Seega on kohtuväline menetleja määranud mõlema teo eest kergemaliigilise karistuse ning sedagi neljandiku ulatuses sanktsiooni maksimummäärast. Samuti on kohaldanud kummagi teo puhul sanktsiooni alammäära või sellele lähedast lisakaristust.

1. Kohus leiab, et kaebaja süü on keskmisest väiksem. Ehkki õige on kohtuvälise menetleja väide, et ebasobivate asjaolude kokkulangemisel võinuks juht tekitada ka tervisekahjustusi, oli tegemist üksnes varakahjuga ning auto kahjustamise osas võttis kaebaja kahju kannatanuga ühendust. Arvestades veel seda, et süüteo toimepanijat ei ole varem karistatud ning tegemist oli pigem noore juhi mõtlematusest toime pandud teoga, siis on põhikaristused sanktsiooni alumises neljandikus õigustatud ning peaks suunama teda edaspidi olema liikluses vaoshoitum ning vastutustundlikum. Kohus ei jaga kaebaja kaitsja seisukohta, justkui R.I kahetseks oma tegu. Ta on nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtuistungil püüdnud oma süüd vähendada. Nii on ta toimunut selgitanud sellega, et GPS-seade eksitas, siis et tema juhitud autost aiale kahjustusi ei tekkinud, seal olid üksnes varasemad vigastused, seejärel et tema telefoni aku sai tühjaks ja lõpuks sellega, et B ei teavitanud teda politseisse pöördumise vajadusest. Selline eneseõigustamine ei peegelda seda, et isik on oma teost aru saanud ja selle hukka mõistnud. Pigem näitab toodu seda, et kaebajal on hirm kaotada oma teo pärast juhtimisõigus. Samuti ei ole asjakohane kaitsja väide, et kohtuväline menetleja ei ole menetlusaluse isiku kirjalike selgituste ja vastuväidetega arvestanud. Nagu varem öeldud, on kaebaja selgitused valdavas osas sellised, mis püüavad vähemalt osa süüst jätta teiste kanda. Kohtuväline menetleja ei saanudki selliste väidetega arvestada, sest liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutab sõiduki juht ja mitte navigatsiooniseade. Samuti ei ole rendifirma ülesanne kliendile liiklusseaduse nõuete tutvustamine ning aia kahjustamist ei õigusta see, et keegi on seda varemgi rikkunud.
2. Kaebaja leiab, et talle määratud lisakaristused peab tühistama, sest tema on varem karistamata ja sellisel juhul trahvist piisab. Pealegi toob juhtimisõiguse äravõtmine kaasa esmase juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamise ja uutele eksamitele saatmise ning tekitab sellega rahalisi kohustusi. Kohus möönab, et uute eksamite sooritamine toob paratamatult kaasa kulutusi. Samas on kaebaja arutatavate tegudega näidanud, et tal ei puudu üksnes vajalik 5 4-22-2788 sõiduoskus, vaid tal on ka lüngad teoreetilistes teadmistes. Kohtu hinnangul on juht, kes ei taju sõidukiirust õigesti, teeb ootamatuid manöövreid ning õnnetusse sattudes jätab auto kedagi teavitamata sõidurajale maha, liikluses ohtlik. Seda isegi siis, kui teda ei ole varem liiklussüütegude eest karistatud. Kui R.I peab määratud karistuse tõttu tegema uued eksamid, siis on see kasulik talle endale ja see on vajalik ka üldistes huvides liiklusohutuse tagamiseks. Toodu alusel leiab kohus, et juhtimisõiguse äravõtmine lühikeseks ajaks on R.I puhul õigustatud.
3. Riigikohus on nentinud, et liiklussüüteo toimepannud isikute hulgas näib olevat levinud arusaam, nagu kujutaks juhtimisõiguse äravõtmine endast võimalikest enim piiranguid kaasa toovat karistusliiki, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. Tegelikult see nii ei ole, vaid mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu (vt RKKKo 3-1-1-6-17, p 17). Kohtul ei ole andmeid, et R.I’l oleks liikumispuue ning juhtimisõiguse äravõtmine võiks takistada teda ühiskonnaelus osalemisel. Kuivõrd kaebaja on töövõimeline isik ja elab Tallinna linnas, on tal võimalik leida tööd ka alal, kus juhiluba ei ole vaja. Määratud karistus peab aitama tunnetada, et juht ei tohi liiklusseaduse nõuetesse suhtuda ükskõikselt ning kui kaebaja soovib edaspidigi liikluses osaleda, tuleb tal omandada vajalikud teadmised ning oma käitumist vastavalt nendele muuta.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et R.I’le

§ 236

lg 2 alusel määratud lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks – tuleb jätta kohaldamata. Muus osas jääb kaebus rahuldamata. Kuivõrd kaebaja tasus

§ 223

lg 1 alusel määratud rahatrahvi juba enne kohtuistungit, tuleb

§ 236lg 1 alusel määratud rahatrahv tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul.

R.I’le

§ 223

lg 2 alusel määratud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 1kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 6