← Eesti

1-23-7275/14

Obsah (4)§ 424§ 69§ 75§ 50

1-23-7275 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-7275 (23231751350) Kohtunik Sandra-Kristin Kärner Kohtui

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav Samuel Saarsalu – isikukood 38811306019; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxx; xxxharidus; emakeel eesti keel; töökoht xxx; e-post xxx; telefon xxxxxxxx; tõkendit ei ole kohaldatud; üks kehtiv kriminaalkaristus Kaitsja Aivar Ennok (süüdistatav ei soovi kaitsja osavõttu kohtuistungist) RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Samuel Saarsalu

§ 424lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud.

2.

§ 69

lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus 1 aasta 6 kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 540 tundi üldkasulikku tööd. Määrata üldkasuliku töö tegemiseks 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 3.

§ 69

lg 4 alusel allutada Samuel Saarsalu üldkasuliku töö tegemise ajal

§ 75järgi käitumiskontrollile.

Samuel Saarsalule mõistetud karistust ei pöörata täitmisele tingimusel, et ta ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib

§ 75lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid.

Samuel Saarsalu on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1

(5)1-23-7275 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. territooriumilt 4.

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustada Samuel Saarsalu käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 5.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Samuel Saarsalu osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või sellega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. 6.

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. 7. Allutada Samuel Saarsalu üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 8.

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada Samuel Saarsalu suhtes lisakaristust, võttes Samuel Saarsalu mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

  1. Välja mõista Samuel Saarsalult riigituludesse KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o 1087,5 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 267 eurot ja määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 432 eurot, s.o kokku 1786,5 eurot.
  2. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Samuel Saarsalul tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest nii, et esimese 11 kuu jooksul 148 eurot kuus ja
  3. kuul 158,5 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK AS-is EE351010052031000004, SWEDBANK AS-is EE522200221013264447, LUMINOR BANK AS-is EE401700017002872300, LHV PANK AS-is EE
  4. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Samuel Saarsalu, kriminaalasi 1-23-7275, menetluskulud“ ja viitenumber
  5. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
  6. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 142,5 eurot riigi kanda.
  7. Kohtuotsuse koopia edastada süüdistatavale, prokurörile, kriminaalhooldusosakonnale ning Transpordiametile. Tallinna Vangla 2

(5)1-23-7275 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
  1. peatüki
  2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS Samuel Saarsalu süüdistatakse selles, et tema, olles
  3. veebruaril 2021 karistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja poolt

§ 424lg 1 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, st korduvalt 16.

mail 2023 kella 22.51 ajal Harju Maakonnas, Tallinna linnas Paldiski mnt 106 maja juures mootorsõidukit Toyota Yaris reg-nr XXXXXX olles narkojoobes (EKEI uuringuakti 794T kohaselt esineb joove kokaiin ja amfetamiin), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Samuel Saarsalu toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU Süüdistatava Samuel Saarsalu, tema kaitsja Aivar Ennoki ja prokurör Natalia Duškina vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Samuel Saarsalule mõistetavaks karistuseks

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 69

lg-te 1-4 alusel asendada mõistetud vangistus – 1 aasta 6 kuud – üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 540 tundi üldkasulikku tööd, mille tegemise tähtajaks määrata 18 kuud. Määrata Samuel Saarsalu Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et Samuel Saarsalu on kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal

§ 75

lg 1 nimetatud kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3

(5)1-23-7275 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustada Samuel Saarsalu käitumiskontrolli ajal mitte omama ja tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Samuel Saarsalu käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.

§ 50lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Samuel Saarsalult mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Menetluskuludeks on Kr

MS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o 1087,5 eurot. Samuti on menetluskuluks joobeseisundi tuvastamise kulu kokku 267 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 432 eurot. Seega kuuluvad Samuel Saarsalult riigituludesse väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 1786,5 eurot. Kooskõlas KrMS § 180 lg-ga 3 lubada maksta süüdistataval menetluskulud osade kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. KOHTU SEISUKOHT Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Samuel Saarsalu

§ 424lg 2 järgi süüdi mõista.

Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle ja seaduse nõuetele, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nõuetele. Kokkuleppe sõlmimise ajal oli sundraha suurus teise astme kuriteo toimepanemise eest 1087,5 eurot ning kriminaalasja kohtuliku arutamise ajal, s.o alates

  1. jaanuarist 2024 on sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 1230 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse
  2. detsembri 2023 määruse nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 sätestab, et alates
  3. jaanuarist 2024 on kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 820 eurot. Sundraha väljamõistmisel tuleb kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti ja lähtuda kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast (RKKKo 3-1-1-83-10, p 28). Kuna kokkuleppe osapooltel puudus kokkulepet sõlmides teadmine, millal ja kas kohus peab võimalikuks sõlmitud kokkulepe 4

(5)1-23-7275 kinnitada, on selles olukorras põhjendatud jätta sundraha summas 142,5 eurot riigi kanda ning mõistab süüdistatavalt välja kokkuleppes märgitud sundraha 1087,5 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.