Obsah (9)

§ 444§ 173§ 174§ 168§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Kohtujurist Kertu Altin Otsuse tegemise aeg ja koht 02.01.2024, Tallinn Tsiv

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused 1. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444

lg-st 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja võttis hagi õigeks 09.12.2023 kohtule saadetud vastuses. 2.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 3.

§ 168

lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda tulenevalt asjaolust, et kostja on hagi vastuses tunnistanud hageja nõuet, kuid ei ole kohtuväliselt hageja nõuet täitnud, seega on kostja andnud põhjuse hagi esitamiseks. 4.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Kohtute Infosüsteemi andmetest nähtuvalt on hageja tasunud 12.09.2023 riigilõivu hagiavalduse esitamisel summas 1260 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 1260 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud 700 eurot, mis on tekkinud seoses hagiavalduse koostamisega. Võttes arvesse hagiavalduse sisu, mahtu (14 lk) ja sellele lisatud tõendeid ning asjaolu, et hagejat esindab vandeadvokaadist esindaja, peab kohus eelnimetatud hagiavalduse koostamiseks kokku lepitud õigusabikulusid põhjendatuks.
3. Kokku on hageja menetluskulud 1960 eurot, millest 700 eurot on õigusabikulud ning 1260 eurot riigilõiv. 8.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul taotleb hageja menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. 9. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate 2 menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 3