) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma 10 2-23-6603 täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lastele on. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.
lg 1 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena).
lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui
alusel arvutatud summa.
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.
lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
lg 3 kohaselt, mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.
kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda.
lg 3 kohaldamisel tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Hagejad paluvad hagiavalduses kostjalt välja mõista elatise
Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hagejad olid õigustatud hagi esitama. Hagejad on kostja lapsed ja pooled ei ela perena koos, seega on hagejad õigustatud kostjalt elatist saama. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad elavad koos hagejate seadusliku esindajaga (isaga). Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kahelda selles, et hagejate isa on hagejatele ülalpidamist andnud vastavalt ülalpidamisvõimele 11 2-23-6603 ja on sellega hagejate suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Elatise hagi esitamisel on hagejaks laps ja hageja õigus nõuda elatist vähemalt miinimumsummas hagejast eraldi elavalt vanemalt ei sõltu hagejaga koos elava vanema ülalpidamisvõimest. Lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hagejate seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama kui elatise nõue on esitatud alammääras. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et kuna
lg 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Hagiavaldusest nähtuvalt on hagejate seadusliku esindaja sissetulekuks töötasu 2545 eurot kuus (neto), millele lisandub lastetoetus kahe hageja eest kokku 160 eurot kuus. Seega on hagejate isa ülalpidamisvõime 636,25 eurot kuus (2545:4, 2 last ja hagejate isa), millele lisandub lastetoetus. Kasutades tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, kulub hagejate isa enda ülalpidamiseks 1/2 sissetulekust, kuna laste osas on ülalpidamiskohustus ka teisel vanemal. Samuti kuulub hagejate isale ühisomandina kinnistu (korter) asukohaga Xxx, Tallinn (kinnistusregistriosa nr xxx), mis on ka hagejate elukohaks ja D OÜ (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 2500 eurot. Kostja poolt esitatud teabe kohaselt, alates 2023.a oktoobrist on kostja sissetulekuks Soome Kela poolt makstav töötu abiraha 760 eurot, lisaks maksab Kela otse üüritoetust I A Oy-le summas 235,09 eurot. Kuna osa kostja elamispinnaga seotud kuludest makstakse otse üürileandjale, loeb kohus nimetatud üüritoetuse kostja sissetulekuks. Seega on kostja ülalpidamisvõime 248,77 eurot kuus (995,09:4, 2 last ja kostja). Kasutades tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, kulub kostja enda ülalpidamiseks 1/2 sissetulekust, kuna laste osas on ülalpidamiskohustus ka teisel vanemal. Samuti kuulub kostjale ühisomandina kinnistu (korter) asukohaga Xxx, Tallinn (kinnistusregistriosa nr xxx). Kostja on avaldanud, et tema tööle asumisel jääb kostja arvestuslik netopalk 1400-1600 euro juurde. Kuna hagejad soovivad kostjalt elatist miinimummääras, ei tuvasta kohus hagejate põhjendatud kulutusi nende ülalpidamisele. Kostja selgituste kohaselt ei saa kostja töötada ja suuremat sissetulekut teenida oma tervisliku seisundi tõttu. 09.10.2023 e-kirja kohaselt on kostja tervislik seisund halvenenud seoses väga äkilisest ja ootamatust lahkuminekust tingitud depressiooni ja ärevuse tekkimisega, millest on edaspidi tekkinud meeleolu kõikumised ja kostja ei tea, millal ta täielikult sellest paraneb. 30.10.2023 e-kirjas esitab kostja Isonkyrö tervisekeskuse arsti 23.10.2023 tõendi selle kohta, et kostja psüühiline olukord on muutunud palju kehvemaks käesoleva kohtumenetluse tõttu. Rahvastikuregistri andmetel on kostja abielu lahutatud 2018.a veebruaris. Kohus nõustub kostjaga ja mõistab täielikult, et 2018.a toimunud abielulahutus võib mõjuda halvasti kostja tervisele, igapäevaelule, töövõimele ja toimetulekule veel ka 2023.a. Samas on elatise nõudes hagejateks lapsed, kelle suhtes on kostjal seadusest tulenev ülalpidamiskohustus ja kellel on õigus esitada kostja vastu hagi sõltumata sellest, millised on suhted hagejate vanemate vahel või kuidas võivad rahalised nõuded mõjuda kostja tervislikule seisundile. Hagejad on hagiavalduses märkinud, et hagejad on külastanud ema suvisel ja talvisel koolivaheajal, keskmiselt ca 50 kalendripäeva aastas, so keskmiselt 4,2 kalendripäeva kuus. Kostja on nõustunud 09.10.2023 e-kirjas sellega, et hagejad külastavad kostjat 12 2-23-6603 koolivaheaegadel. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagejad viibivad kostja juures vähemalt 84 kalendripäeva aastas, so keskmiselt 7 kalendripäeva kuus. Kohus leiab, et hagejate seadusliku esindaja viited tema tädile ei ole käesolevas menetluses asjakohased, kuna
lg 1 kohaselt, kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Kohus leiab, et kostja viited sellele, et ta on oma laste kodus viibides oma laste pesu pesnud ja koristanud, ei ole käesolevas menetluses asjakohased. Samuti ei ole kohtule vajalik teave kostja ja hagejate seadusliku esindaja emade kohta. Riigikohus on 26.06.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13 kohtuotsuse p 14 selgitanud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada vanemate kokkulepet ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-159-12 tulenevalt on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Seega üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks muul viisil või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kostja on soovinud maksta elatise hagejate pangakontodele. Hagejate seaduslik esindaja ei ole nõustunud elatise maksmisega hagejate pangakontodele ja soovib elatise maksmist enda pangakontole. Seega on kostja oma elatise maksmise kohustust kohaselt täitnud siis, kui kostja maksab elatise hagejate seadusliku esindaja pangakontole. Hagejad on pakkunud välja kompromissina, et kostja tasub tagantjärele alates 01.09.2022 elatist 50 eurot kuus ühe lapse pealt, kokku 100 eurot kuus ja alates 01.09.2023 100 eurot kuus kummagi lapse pealt ehk kokku 200 eurot kuus ning alates sellest hetkest kui kostja asub tööle, siis selle miinimumi järgi, milleks ta tollel hetkel seaduse kohaselt on kohustatud. Kostja ei ole nimetatud kompromissiga nõustunud. Kostja on nõustunud maksma mõlemale hagejale elatist 30 eurot kuus. Kohus leiab, et kui kostja sissetulekust ei piisa hagejatele elatise maksmiseks, siis on kostjal võimalik hagejatele ülalpidamist anda oma muu vara arvelt. Kostjale kuulub ühisomandina kinnistu (korter) asukohaga Xxx, Tallinn (kinnistusregistriosa nr xxx), mis ei ole kostja elukohaks. Seega on kostjal võimalik nimetatud ühisvara hagejate seadusliku esindajaga jagada ja kui kostjale makstakse ühisvara jagamisel hüvitist, siis tasuda hagejatele elatist hüvitiseks saadud rahast. Pooled jagavad ühisvara üldjuhul kokkuleppel. Kui pooled ei jõua ühisvara jagamises kokkuleppele, siis on pooltel võimalik pöörduda vastava hagiga kohtusse. Arvestades hagejate vanust ja seega kuni hagejate täisealiseks saamiseni elatise maksmiseks kuluvat summat, piisab kostjale kuuluvast varast elatise maksmiseks. Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-37-11 tuleneb, et kostjalt elatist välja mõistes tuleb hinnata muuhulgas kostja väidet, et ta maksab regulaarselt lapse ülalpidamiseks elatist ning kannab vabatahtlikult ka muid lapse kulusid. Samas kohtuasjas asus Riigikohus seisukohale, et kui kostja täitis laste suhtes ülalpidamiskohustust regulaarselt ja piisavalt, tulnuks hagi jätta rahuldamata. 13 2-23-6603 Pooled on üksmeelel selles, et kostja on tasunud hagejate telefonikulud. Kostja teabe kohaselt on telefonikulude suurus 8,70 eurot mõlema hageja kohta. Kostja on ostnud hagejatele ka riideid, kuid ei ole tõendanud riiete maksumust ja asjaolusid, mille alusel oleks põhjendatud kulu riietele arvata makstud elatiseks. Menetluses on kinnitust leidnud, et kostja ei ole täitnud laste suhtes ülalpidamiskohustust regulaarselt ja piisavalt. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas menetluses asjaolusid, mille korral on võimalik jätta hagi täielikult rahuldamata. Kohus leiab, et kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab edaspidi oma ülalpidamiskohustust hagejate ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hagejate heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid pooled siiski kohtumenetluses kokkuleppele ei jõudnud. Tulenevalt eeltoodust on alust eeldada, et hagejate vanemate vahel on ka edaspidi suure tõenäosusega eriarvamused elatise tasumisega seonduvas, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt elatis välja mõista. Lähtudes hagejate menetluses avaldatud seisukohtadest ning kostja ülalpidamisvõimest ja vara, milleks on ühisomandina kostjale kuuluv kinnistu (korter) asukohaga Xxx, Tallinn, olemasolust, peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista elatis hagejate kasuks järgmiselt: -hageja I kasuks elatis ajavahemiku 01.09.2022-31.08.2023 eest 58,70 eurot kuus, millest on maha arvestatud kostja poolt tasutud telefonikulu 8,70 eurot kuus, seega 50 eurot kuus; ajavahemiku 01.09.2023-31.12.2023 eest 108,70 eurot kuus, millest on maha arvestatud kostja poolt tasutud telefonikulu 8,70 eurot kuus, seega 100 eurot kuus ja alates 01.01.2024 kuni hageja I täisealiseks saamiseni
-hageja II kasuks elatis ajavahemiku 01.09.2022-31.08.2023 eest 58,70 eurot kuus, millest on maha arvestatud kostja poolt tasutud telefonikulu 8,70 eurot kuus, seega 50 eurot kuus; ajavahemiku 01.09.2023-31.12.2023 eest 108,70 eurot kuus, millest on maha arvestatud kostja poolt tasutud telefonikulu 8,70 eurot kuus, seega 100 eurot kuus ja alates 01.01.2024 kuni hageja II täisealiseks saamiseni
Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt
lg-le 3 ning
lg-t 4 arvestades muutub summa, mis tähistab kolme protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Elatise suurus muutub, kui muutub PHS § 17 mõttes lapsetoetuse suurus. Elatise suurus muutub, kui elatise suurust on põhjendatud vähendada vastavalt
Elatise baassumma on pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus. Baassummat korrigeeritakse eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutuse võrra iga aasta 1. aprillil. Seadusjärgne miinimumelatis arvutatakse Eesti keskmise brutokuupalga alusel. Keskmist brutokuupalka korrigeeritakse eelmise aasta andmete alusel iga aasta 1. aprillil. Elatise miinimumsumma alates 01.01.2024 arvutuskäik: Baassumma 249,78 eurot. Elatise baassummale lisatakse reeglina 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. 1685 * 0,03 = 50,55 eurot. 50,55 + 249,78 = 300,33 eurot. Lapsetoetus Lapse G P (15.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.