Obsah (6)

§ 77§ 227§ 15§ 50§ 76§ 203

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Tartu Maakohus 28.septembril 2022. a, Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses 4-22-2386 Kohtukoosseis Kohtunik Peet

§ 77

lg 82 p 1 alusel seoses kahe aasta möödumisega viimasest tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimise tähtajast. Sellega rikkus P.P liiklusseaduse (

) § 15 lg 1 p 1, § 76 lg 1 ja § 77 lg 8 4, pannes toime

§-des 227 lg 3 ja 203 sätestatud väärteod. Kuna

§ 227lg 3 ja § 203 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määrati nende eest Kar

S § 63 lõike 1 alusel karistus

§ 227lg 3 järgi.

PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi 15.06.2022 otsusega määrati P.P-le KarS § 63 lg 1 alusel

§ 227lg 3 järgi karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

P.P esitas 07.07.2022 maakohtule kaebuse ja 16.08.2022 kaebuse täienduse PPA Lõuna prefektuuri 15.06.2022 otsusele väärteoasjas nr 2780,22,004628 ning palub otsuse muutmist karistuse osas. Menetlusalune isik soovib kas karistuse vähendamist või karistuse muutmist rahatrahviks või ühiskondlikult kasulikuks tööks. Kaebuse esitaja vajab juhtimisõigust xxxxxxxxxxx käimiseks ning ettevõtte juhtimiseks. Bussiliikus ei tuleks raviprotseduuridel käimiseks aga kõne alla, sest väljumiskellaajad ei sobi. Kaebusele on ka lisatud 01.

1. – 16.08.2022 P.P pangakonto väljavõte, millest nähtuvad väidetavalt ravitreenerile tasutud maksed. Digiloo saatekirjade väljatrükid (saatekirjade kehtivus lõppes
2. a) nähtub, et P.P on diagnoositud xxxxxx ja ta on suunatud xxxx vastuvõtule, samuti xxxx ja muude xxxxxxxxxxxxxx ja ta on suunatud xxxxx vastuvõtule. Saatekirjade kohaselt on menetlusalusel isikul xxxxx, xxxxx, samas xxxxxxxx ei esine. Menetlusalune isik kahetseb süüteo toimepanemist. P.P on nõus kirjaliku menetlusega. PPA Lõuna prefektuur 09.09.2022 vastuses kaebusele on seisukohal, et otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks alused puuduvad. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud väärteomenetlusega seotud rikkumisi, mis tooksid kaasa otsuse tühistamise, samuti kontrolliti kiiruse mõõtmise protseduuri ja koostatud dokumente. Selle tulemusena ei tuvastatud mõõtemetoodilisi või protseduurilisi reeglite rikkumisi. Väärteoprotokollis kajastatud kiiruse ületamine 49 km/h võrra on õiguslikku alust omav mõõtetulem. Arvestades karistuse määramise aluseid ja selle üld- ning eripreventiivseid kaalutlusi, ei peetud võimalikuks madalamaliigilise karistuse ehk rahatrahvi kohaldamist. Menetlusalust isikut on karistatud samalaadsete liiklusalaste süütegude toimepanemise eest rahatrahviga, juba on ära võetud ka juhtimisõigus, kuid pärast selliste korduvate karistuste saamist on P.P siiski jätkanud liiklusseaduse nõuete eiramist. Seega varasemad karistused ei ole soovitud eesmärki täitnud ning hetkel on P.P kolm kehtivat liiklusalast väärteokaristust. Siinkohal ei saa enam rääkida pelgalt hooletusest tekkinud rikkumisest, vaid tegemist on süstemaatilise rikkujaga tegemist on teadliku ja tahtliku teoga. Teisalt juhib kohtuväline menetleja ka tähelepanu rikkumise ajale: 23.05.2022 kell 16.44 oli õhtune aeg, mil paljudel juba tööpäevad lõppenud ning inimesed olid suundumas kodudesse ja sel kellaajal on liiklus maanteedel intensiivsem. Seega leiab kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku süü on äärmiselt suur. Kuna varasemad karistused ei ole P.P liikluskäitumist suutnud õiguskuulekusele mõjutada, tuleb karistuse eesmärgi, milleks eeskätt on isiku poolt uute süütegude toimepaneku ärahoidmine, saavutamiseks kohaldada teiseliigilist karistust ehk mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kuigi kohtuvälisele menetlejale on P.P vajadus juhtimisõiguse järele inimlikult mõistetav, siis kaebuse esitaja ei ole esimest korda liikluses ega saa esimest liiklusalast karistust. Rikkumise toimepanemise ajal oli P.P teadlik, et tal on töökoht, millel toimetamiseks on juhtimisõigus hädavajalik ning et ka xxxx käimiseks ja xxxx juurde minekuks on juhtimisõigus oluline. P.P ka ületas kiirust mootorsõidukiga, mis on seaduse mõistes registreerimata, kuna sõidukil, millega ta sõitis, oli pikka aega (rohkem kui kaks aastat) läbimata kohustuslik tehnonõuete kontroll. Kuigi P.P on väitnud, et rikkumise hetkel oli ta maanteel üksi ja ta ei seadnud ohtu teisi liiklejaid, siis videosalvestisest siiski nähtub, et kiiruseületamise fikseerimise hetkel on vaateväljas kaks kaubikut. Kohtuvälise menetleja andmetel ei ole P.P ka KarS § 50 lg-s 2 kirjeldatud isik, kellelt ei tohi juhtimisõigust ära võtta. Menetlusalusele isikule kohaldatud karistus vastab toimepandud teole, isiku süüle ja tegemist on mõjusa meetmega. Kuigi menetlusalune isik väljendas kahetsust, siis on see juba neljas liiklusalane 2 süütegu, seega ei ole menetlusaluse kahetsused enam kuigi tõsiseltvõetavad. Lähtudes eeltoodust ja VTMS § 132 p-st 1, taotleb kohtuvälise menetleja esindaja jätta asjas tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendid VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses ( ), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna prefektuurile edastanud kaebuse ja selle täienduse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti on mõlemad osapooled saanud kirjalikult oma seisukohti avaldada. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll ja väärteootsus vormistatud nõuetekohaselt. Nii väärteoprotokollis kui ka väärteootsuses on süüteokirjeldus ühtne, selge ning arusaadav. Samuti nähtub väärteoprotokollist, et P.P-le on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja. Väärteoprotokollist ka nähtub, et menetlusalune isik on andnud kirjalikke ütluseid väärteo toimepanemise kohta. Neid asjaolusid ei ole vaidlustanud kohtuvälises ega kohtumenetluses ka menetlusalune isik. Vaidlust ei ole asjaoludes, et P.P 23.05.2022 kella 16.44 paiku Tartu maakonnas Elva vallas Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee
3. kilomeetril suunaga Viljandi juhtis mootorsõidukit Yamaha YZF-R1 reg-nr-ga XXX asulavälisel teel kiirusega 144 +/- 5 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h. Samuti juhtis ta mootorsõidukit, mille registrikanne oli peatatud

§ 77

lg 82 p 1 alusel seoses kahe aasta möödumisega viimasest tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimise tähtajast. Neid faktilisi asjaolusid ei ole kohtuvälises ega kohtumenetluses kordagi vaidlustanud ka menetlusalune isik. Küll aga on tõusetunud küsimus selles, kas menetlusalusele isikule on rikkumise eest määratud õiguspärane karistus. Kohus on seisukohal, et P.P-le mõistetud karistus on õiguspärane ja seda järgmistel põhjendustel. Väärteoasjas kogutud tõendid (kiirusmõõturi ja patrullsõiduki pardakaamera videosalvestised, menetlusaluse isiku ütlused väärteoprotokollis ja Transpordiameti liiklusregistri väljatrükk sõiduki andmetega) kinnitavadki kohtu hinnangul kogumis, et P.P väärteoprotokollis nimetatud ajal, kohas ja sõidukiga asulavälisel teel sõitis kiirusega 144 +/- 5 km/h, s.o vähemalt 139 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h. Samuti juhtis ta mootorsõidukit, mille registrikanne on peatatud seoses kahe aasta möödumisega viimasest tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimise tähtajast. Kohus on tutvunud kiirusmõõturi videosalvestisega ja ka sellest nähtub üheselt, et 23.05.2022 kell 16.44.21 ja 16.44.24 mõõdeti mootorratta, millele kiirusmõõtur LE0155 oli suunatud, kiiruseks 144 km/h. Kiiruse mõõtmist segavaid asjaolusid videosalvestiselt kohus ei tuvasta (kiirusmõõtur oli kogu mõõtmise aja suunatud ühele mootorrattale ja kiiruse mõõtmisel 3 takistusi ei esinenud). Väärteoprotokollist tuleneb, et kiirust mõõtis patrullpolitseinik T. O. seadmega LaserCam 4 LE0155, salvestise number on REC: XXX. Kiiruse mõõtmiseks kasutatava seadme number ja salvestise number nähtuvad ka kiirusmõõturi videosalvestisest ning need ühtivad väärteoprotokolli kantud andmetega. Kohtu hinnangul kiirusmõõturiga LaserCam 4 LE0155 salvestatud video kogumis väärteoprotokolliga täidab VTMS § 31 lg 11 pdes 1-3 sätestatud nõuded ning on asjas hinnatav iseseisva tõendina. Taatlustunnistusest nr XXXX nähtub, et kiirusemõõturit LaserCam 4 nr LE0155 on taadeldud 10.01.

1. Majandus- ja taristuministri 18.12.
2. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt nende kasutusalast koos eranditega ja nõuded mõõtevahenditele ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ p 7.2 kohaselt on liiklusjärelevalves kasutatavate kiirusmõõturite taatluskehtivusaeg 1 aasta. Seega on sõiduki liikumiskiirus mõõdetud mõõtevahendi taatluskehtivusajal. Mõõtmise viis PPA tõendi kohaselt läbi patrullpolitseinik T. O. , kes on muuhulgas läbinud 15.03.2021 mõõtealase koolituse (sh laser ja radar kiirusemõõtmine). Seega viis mõõtmise läbi ka vastava pädevusega politseiametnik. Sõiduki Yamaha YZF-R1 reg-nr-ga XXX peatamisel tuvastati juhina P.P, kes on ka väärteoprotokolli kirja pannud enda ütlused. Ütluste kohaselt menetlusalune isik tunnistab kiiruse ületamist ja avaldab kahetsust, samuti soovib ta riiki rahaliselt toetada, kuid topeltkaristus ei ole võimalik. Kohus siinkohal märgib, et menetlusaluse isiku ütlused väärteoprotokollis väärteo toimepanemise kohta on väärteomenetluses tõendiks, sest nad sisaldavad faktilisi andmeid, mille alusel on võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja isiku süüd selle toimepanemises, samuti muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid (vt analoogia korras RKKKo 3-1-1-100-03, p 8). Transpordiameti liiklusregistri 09.09.2022 väljatrükist nähtub, et mootorsõiduki Yamaha YZFR1 reg-nr-ga XXX viimane ülevaatus kehtis kuni 30.04.2017 ja viimane omanikuvahetus leidis aset 31.08.
3. Eeltoodut kokku võttes on kohtu hinnangul üheselt tuvastamist leidnud, et P.P 23.05.2022 kella 16.44 paiku Tartu maakonnas Elva vallas Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee
4. kilomeetril suunaga Viljandi juhtis mootorsõidukit Yamaha YZF-R1 reg-nr-ga XXX asulavälisel teel kiirusega 144 +/- 5 km/h, s.o vähemalt 139 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h. Samuti juhtis ta mootorsõidukit, mille registrikanne on peatatud

§ 77

lg 82 p 1 alusel seoses kahe aasta möödumisega viimasest tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimise tähtajast (viimane ülevaatus kehtis kuni 30.04.2017). Menetlusalune isik ei ole ka ise otsuses märgitud ajal, kohas ja sõidukiga kiiruse ületamist ja registreerimata sõiduki juhtimist eitanud. Seega on täidetud

§ 227lg 3 ja § 203 objektiivne koosseis. Kar

S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et P.P õigusvastane tegu seoses kiiruse ületamisega on toime pandud vähemalt otsese tahtlusega, kuna ta oma varasematest samaliigilistest liiklusrikkumistest tulenevalt ilmselgelt teadlikult ületas asulavälisel teel mootorrattaga sõites sõidukiirust ning järelikult sisimas ka nõustus sellega. Sõiduki kiiruse suurenemine lubatud 90 km/h piirkiirusest 4 49 km/h võrra, sõltumata sõiduki eripäradest, on ka sõiduki juhile endale selgelt äratuntav. Ka oma ütlustes on menetlusalune isik kinnitanud kiiruse ületamist. Registreerimata mootorsõiduki juhtimine on kohtu hinnangul toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes - isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kuna P.P poolt juhitav mootorsõiduk ei ole juba peaaegu 4,5 aastat tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud ja viimane omanikuvahetus leidis aset 2020. a augustis, s.o üle 2 aasta tagasi, pidi sõiduki valdaja tehnonõuetega seonduvaga iseenesest kursis olema. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas ka õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut P.P toimepandud väärtegude eest karistada.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

§ 50

lg 1 sätestab, et juht peab järgima

§-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust.

§ 76

lg 1 esimese lause kohaselt mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid.

§ 77

lg 82 p 1 järgi transpordiamet peatab mootorsõiduki või selle haagise registrikande, kui on möödunud kaks aastat käesoleva seaduse § 73 lõike 6 kohaselt sõiduki tehnonõuetele vastavuse kehtivusest.

§ 77

lg 84 esimene lause sätestab, et mootorsõiduk või selle haagis, mis on liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või mille registrikanne on peatatud, loetakse registreerimata sõidukiks ning sellise sõiduki kasutamine liikluses on keelatud.

§ 227

lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 203

sätestab, et kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Järelikult on menetlusaluse isiku süüteod kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud

§ 227lg 3 ja § 203 järgi.

Vaidlus on aga selles, kas kohtuväline menetleja on P.P-le määranud rikkumise eest õiguspärase karistuse. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 alusel menetlusaluse isiku P.P kahetsust, mis selgelt väljendub väärteoprotokollis ja kaebuses. Kuigi kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusaluse isiku kahetsus, arvestades mitmeid eelnevaid rikkumisi, mitteusutav, siis kohtul ei ole põhjust P.P kahetsuse siiruses kahelda – reeglina rikkujad kahetsevadki rikkumise toimepanemist alles vahelejäämisel. Raskendavaid asjaolusid karistuse mõistmisel kohus ei tuvastanud. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud P.P-le rikkumiste eest proportsionaalse ja õiguspärase karistuse.

§ 227

lg 3 järgi saab karistusena mõista rahatrahvi kuni 200 trahviühikut (s.o kuni 800 eurot), võtta juhtimisõiguse ära kuni 12 kuuks või karistada arestiga.

§ 227

lg 5 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni.

§ 203järgi saab karistuseks mõista rahatrahvi kuni 100 trahviühikut (s.o 400 eurot). Käesoleval juhul määrati P.P-le Kar

S § 63 lg-t 1 kohaldades (mitu rikkumist pandi toime ühe teoga) rahatrahv juhtimisõiguse äravõtmise näol 5 sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. Mõistetud karistuse määrast ka nähtub, et kohtuväline menetleja on karistuse liigi valikul ja selle määramisel arvesse võtnud seda, et menetlusalust isikut on varasemalt mitmel korral liiklusrikkumiste (sh kiiruseületamiste) eest karistatud nii rahatrahvi kui ka juhtimisõiguse äravõtmisega. P.P on aga samaliigiliste rikkumiste sooritamist jätkanud. Seega menetlusaluse isiku liikluskäitumine kogumis viitab sellele, et tal on aeg ajalt siiski kombeks sooritada liiklusrikkumisi ning käesolev rikkumine ei ole jäänud ainsaks korraks. Rikkumist ei saa kohtu hinnangul vabandada ka eraeluliste asjaoludega (tervis, töö), rääkimata tähelepanematusest mootorsõiduki juhtimisel. Kiiruse ületamisega seatakse potentsiaalselt ohtu lisaks juhile endale ka kaasliiklejate tervis, elu ja vara. Halvematel juhtudel võivad sellega kaasneda ka fataalsed tagajärjed. Ka kohtu hinnangul on P.P süü seetõttu keskmisest suurem. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja lähtunud Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohtadest (vt nt RKKKo 1-18-2232, p 71 koos edasiste viidetega).

§ 227lg 3 juhtimisõiguse äravõtmise sanktsiooni keskmine määr on 6 kuud.

Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust (mh süüteo toimepanemise asjaolusid), karistust kergendavat asjaolu, eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi (s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid) on kohtu hinnangul juhtimisõiguse äravõtmisega kohtuväline menetleja kõiki eelloetletud põhimõtteid arvesse võtnud. P.P on korduvrikkuja ning ta pani uue rikkumise toime tiheda liiklusega maanteel, samuti pani ta ühe teoga toime mitu liiklusrikkumist. Seega on juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks kohtuvälise menetleja poolt määratud kaalutlusõigust õiguspäraselt kasutades ning mõistetud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne. Arvestades P.P süü suurust, ei pea kohus võimalikuks temale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse liiki ja määra muuta. Kohus karistab menetlusalust isikut P.P

§ 227lg 3 ja § 203 alusel toime pandud rikkumiste eest Kar

S § 63 lg-t 1 kohaldades

§ 227lg 3 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Kohus on veendunud, et määratav sanktsioon saadab ka tegelikult menetlusalusele isikule signaali, et temapoolsete korduvate rikkumiste toimepanemine ei ole mingil moel aktsepteeritav ning P.P peab mõistma, et juhtimisõiguseta on ilmselgelt tema võimalused ühest kohast teise liikuda ja oma igapäevast elu korraldada raskendatud. Karistuse kandmine ei pea olema isikule mugav, vaid peab hoidma ära uued süüteod ja saatma ka ühiskonnale signaali, et rikkumistele järgnevad mõjusad karistused. Kohtu hinnangul on P.P süü keskmisest suurem eelkõige seoses varasemate samaliigiliste rikkumistega – korduvad rikkumised suurendavad süüd, mille lisandub ühe teoga mitme rikkumise sooritamine tiheda liiklusega maanteel. Samuti ei ole asjakohane, et menetlusalune isik varjub karistuse kandmise eest enda tervisliku seisundi taha – sellele, et tal on vajadus käia raviseanssidel ja tööl, oleks pidanud mõtlema juba enne rikkumisi. Neid argumente on P.P kasutanud ka varasemalt kohtule kaebuste esitamisel. Kohtule ei ole teada, et juhtimisõiguse äravõtmisega ei saaks P.P teisi võimalusi (nt ühistransport, takso) kasutades oma igapäevaseid toiminguid teha. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et P.P ei ole ka KarS § 50 lg 2 mõttes isikuks (kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu), kellelt ei tohi juhtimisõigust ära võtta – nimetatud asjaolu esinemist ei ole kohtule tõendanud ka menetlusalune isik, sest kohtule ei ole esitatud tõendit, et P.P-le oleks määratud Sotsiaalkindlustusameti poolt liikumispuue (vt nt RKKKo 3-1-1-7014, p 7-7.2 koos edasiste viidetega). On ilmselge, et kui P.P oma rikkumisi tulevikus jätkab, võetakse temalt edaspidi juhtimisõigus ära veelgi pikemaks ajaks. Tuginedes eeltoodule, jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ning PPA Lõuna prefektuuri 15.06.2022 otsuse väärteoasjas nr 2780,22,004628 muutmata. Kohus siinkohal selgitab menetlusalusele isikule, et ei pea võimalikuks tema suhtes ka väärteomenetlust lõpetada. Tuvastamist on leidnud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo 6 toimepanemine. Kohtu hinnangul on kiiruseületamiste osas olemas ka suur avalik menetlushuvi, kuna tegemist on massirikkumistega, mille tagajärjel on hiljuti ka mitmed isikud kas tõsiselt viga või surma saanud. Samuti ei ole menetlusaluse isiku süü niivõrd väike, sest on leidnud tõendamist, et ta teadlikult asulavälisel ületas enda poolt juhitava sõidukiga kiirust, jättes samal ajal tähelepanuta kiirusepiirangu järgimise. Samuti on ta ka lähiminevikus sarnaseid rikkumisi korduvalt sooritanud. Seega puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlustel. Menetluskulude nimekirja kohtule esitatud ei ole. Kohus jätab menetluskulud menetlusaluse isiku kui süüteo toimepanija kanda. Kohtunik Peet Teidearu ( ) 7