← Eesti

5-21-10/18

Obsah (4)§ 26§ 27§ 9§ 12

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Menetlusosalised Asja läbivaatamine 5-21-10 1

) vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata välismaalaste seaduse osas, milles see ei võimalda anda välismaalasele tähtajalist elamisluba elama asumiseks Eestis elamisloa alusel elava välismaalasest registreeritud elukaaslase juurde. Samuti tunnistas halduskohus põhiseadusega vastuolus olevaks siseministri

  1. jaanuari
  2. a määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ osas, milles see ei sätesta taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate tõendite loetelu juhuks, kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba elama asumiseks Eestis elamisloa alusel elava välismaalasest registreeritud elukaaslase juurde.
  3. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas
  4. septembri
  5. a otsusega nr 5-21-4/13 välismaalaste seaduse põhiseadusvastaseks osas, milles see ei võimalda anda välismaalasele tähtajalist elamisluba elama asumiseks Eestis elamisloa alusel elava samast soost registreeritud elukaaslase juurde, ning siseministri
  6. jaanuari
  7. a määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ (edaspidi määrus nr 7) osas, milles see ei sätesta juhuks, kui Eestis elamisloa alusel elava välismaalase samast soost registreeritud elukaaslane taotleb Eestisse elama asumiseks tähtajalist elamisluba, taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate tõendite loetelu. 2

(11)5-21-10
  2. septembril 2021 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Tallinna Halduskohus rahuldas taotluse
  3. oktoobri
  4. a määrusega ja kohustas PPA-d andma kaebajale tähtajaline elamisluba kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas. PPA esitas
  5. oktoobril 2021 selle määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, mis jättis kaebuse
  6. novembri
  7. a määrusega rahuldamata. TALLINNA HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
  8. Tallinna Halduskohus märgib, et kuigi kaebaja väited on üles ehitatud selliselt, nagu oleks kaebaja ja tema registreeritud elukaaslane samast soost isikute paar, on tegemist eri soost isikutega, kes on abielu asemel eelistanud oma suhte reguleerida California osariigis sõlmitud kooselulepinguga. Sel põhjusel ei ole asjakohased kaebaja väited, mis puudutavad samast soost isikute paaride õiguseid.
  9. Kuna kaebaja ja tema Eestis elamisloa alusel viibiva kooselupartneri vahel ei ole sõlmitud abielu, on PPA otsus seaduslik osas, milles kaebajale keelduti tähtajalise elamisloa andmisest abikaasa juurde asumiseks. Ka ei saanud PPA kaebajale elamisluba anda VMS § 118 punkti 62 ehk riiklikult kaaluka huvi alusel ega Riigikohtu otsusele nr 5-18-5/17 tuginedes. Viimane puudutas olukorda, kus tähtajalist elamisluba taotleti elama asumiseks Eesti kodanikust samast soost registreeritud elukaaslase juurde.
  10. PPA otsus on sellele vaatamata õigusvastane, kuna selle aluseks olev välismaalaste seadus, mis välistab tingimusteta kooselulepingu sõlminud vastassoost partnerile tähtajalise elamisloa andmise, on vastuolus

§-dega 12, 26 ja

  1. Põhiseadusvastasust ei välista asjaolud, et vastassoost isikute paaridel on õigus abielluda või et põhiseadus ei anna välismaalasele subjektiivset õigust elada Eestis. Kui riik on võimaldanud välismaalasel elamisloa alusel Eestis elada, tekib haldusakti alusel õigus elada Eestis samasugust perekonnaelu nagu elukohariigis.
  2. Kuigi välismaalaste riiki sisenemist ja riigis viibimist puudutavates küsimustes on riigil ulatuslik otsustusruum, tuleb arvestada ka era- ja perekonnaelu kaitsmise vajadusega ning võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise keelu põhimõtetega. 16.

§ 26

esimeses lauses sätestatud perekonnapõhiõigus on ka Eestis viibival välismaalasel. Samuti ei sätesta

§ 26

esimene lause ja

§ 27õigust perekonnaelu ja eraelu puutumatusele üksnes abieluga seotud põhiõigusena.

Sellise õigusliku raamistiku ja kohase menetluse puudumine, mis võimaldaks anda välismaalasele tähtajalise elamisloa elama asumiseks Eestis elamisloa alusel elava välismaalasest registreeritud elukaaslase juurde, rikub nende õigust elada perekonnana koos. Seda ei muuda asjaolu, et kaebajal on võimalik viibida Eestis viisa alusel või et tal oleks võimalik asuda Eestisse elama mõne muu tähtajalise elamisloa alusel, kuna õiguslikud alused Eestis viibimiseks muul kui pererände eesmärgil võivad olla seotud põhiõiguse kandja jaoks ebasoodsate piirangutega. Põhiseadusest tulenevalt võib perekonnapõhiõigust piirata vaid kaalukatel põhjustel. Praeguses asjas ei esine ühtegi

§ 26

lõikes 2 toodud asjaolu, mille alusel kooselulepingu alusel elamisloa andmine peaks olema tingimusteta välistatud. 17. Eesti kehtiv õigus aktsepteerib kooselulepingut, kuid kooselulepingu sõlmimine ei anna registreeritud elukaaslaste perekonnaelule sama tõhusat kaitset, nagu see on nähtud ette abikaasadele. Kui isikute peresuhe vastab VMS §-s 138 sätestatud nõuetele, tuleb neile tagada abikaasadega sarnased õigused elamisloa saamiseks. Perekonnapõhiõiguse seisukohalt ei ole vahet, kas tegemist on samast või vastassoost kooselupartneritega. Asjaolu, et eri soost kooselupartneritel on õigus abielluda, ei ole erineva kohtlemise õigustamiseks piisav. Nii Eestis kui ka California osariigis on paaridel lisaks abielule võimalik oma suhet ja pühendumist teineteisele tõendada kooselulepingu sõlmimisega. 3

(11)5-21-10 Mõlema (osa)riigi õigusaktide kohaselt on kooselulepingu sõlminud paaridel abikaasadega sarnased õigused ja kohustused. Ka kooselupartnerite puhul on soov elada ühist perekonnaelu ilmne, ning ei ole ühtegi asjakohast ja avalikest huvidest lähtuvat põhjendust, mis õigustaks seda, et kooselulepingu sõlminud vastassoost isikute paaridele ei saa anda elamisluba sarnaselt abielus olevatele paaridele.
  1. Olukorras, kus põhiseadus ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) ei sätesta, et perekonnaõiguslikku kaitset vajab üksnes abieluna registreeritud perekonnaelu, riivab kooselulepingu alusel tähtajalise elamisloa taotlemist võimaldav regulatsioon isiku perekonnapõhiõigust väga ulatuslikult. Kohtule ei nähtu ka sellise piirangu legitiimne eesmärk. Samuti ei võimalda VMS hinnata ja kaaluda konkreetse isiku ja tema perekonnaeluga seotud asjaolusid.
  2. Samadel põhjustel on põhiseadusega vastuolus ka määrus nr
  3. MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED
  4. Riigikogu nimel arvamuse esitanud Riigikogu põhiseaduskomisjon on seisukohal, et VMS on põhiseadusega vastuolus osas, milles see ei võimalda registreeritud kooselupartneril taotleda elamisluba perekonnaelu elamise eesmärgil. Abikaasade ja kooselupartnerite erineva kohtlemise põhjendatust tuleb hinnata olukorras, kus riik on kooseluseaduse vastuvõtmisega aktsepteerinud perekonnaelu elamise vormina lisaks abielule ka registreeritud kooselu. Mõlemal institutsioonil on enam ühist kui erinevat.
  5. Praegusel juhul tuleb võrdsuspõhiõigust vaadelda koosmõjus

§ 27lõikest 1 tuleneva õigusega elada koos oma perekonnaga.

EIK praktika kohaselt hõlmab perekonnaelu ka samast soost inimeste kooselu, samuti on EIK leidnud, et perekonnaelu küsimusi tuleb vaadelda koos konventsiooni artiklis 14 tagatud õigusega võrdsele kohtlemisele. See artikkel keelab diskrimineerimise seksuaalse orientatsiooni alusel. 22.

§ 9

kohaselt laieneb

§-des 26 ja 27 tagatud perekonnapõhiõigus ka Eestis seaduslikult viibivatele välismaalastele. Keeruline on leida mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaks kooselu registreerinud välismaalaste erinevat kohtlemist sõltuvalt sellest, kas elamisluba taotletakse Eesti kodanikust või välismaalasest registreeritud partneri juurde elama asumiseks. Samuti on keeruline leida mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaks abikaasade ja registreeritud kooselupartnerite erinevat kohtlemist elamisloa taotlemisel. Perekonnapõhiõiguse piiramiseks peab olema väga oluline, põhiseaduses eneses sisalduv põhjus.

  1. Riigi suveräänne õigus kontrollida sisserännet ebasoovitavate välismaalaste riiki sisenemise takistamise kaudu on kantud eesmärgist kaitsta riigi julgeolekut ja avalikku korda. Põhjendatud ei ole aga kehtestada täielikke välistusi mingitele välismaalaste gruppidele elamisloa taotlemiseks, vaid lähtuda tuleks hinnangust konkreetsele elamisloa taotlejale.
  2. Arvamusele on lisatud põhiseaduskomisjoni kahe liikme eriarvamus.
  3. Õiguskantsler on seisukohal, et mõlemad õigusaktid on vastuolus

§-dega 26 ja 27 osas, mis ei võimalda anda elamisluba välismaalasele, kes soovib asuda Eestis elamisloa alusel elava elukaaslase juurde, kellega ta on sõlminud kooselulepingu. 26. Perekonnapõhiõigus laieneb ka vastassoost elukaaslastele, kes ei ole abielus, kuid kelle vahel on sisuliselt peresuhted. 4

(11)5-21-10
  1. Riigikohtu halduskolleegium on
  2. novembri
  3. a otsuses asjas nr 3-3-1-61-09 asunud seisukohale, et elamisloa taotlemise tingimusena on naise ja mehe vahelise suhte puhul registreeritud abielu nõue üldjuhul proportsionaalne, sest eri soost partneritel on võimalik abielluda. See seisukoht pärineb aga ajast, kui Eesti õiguskorras ei olnud veel reguleeritud kooselulepingu sõlmimise võimalust ning tsiviilpartnerluse instituut polnud ka teistes riikides nii levinud kui praegu.
  4. Kooseluseadus on jõustunud ja kehtib. Kuigi see sätestab seletuskirja järgi vastassoost isikutele nn üleminekuperioodi, mil pooltele laienevad õigused ja kohustused on vähem ulatuslikud kui abielu puhul, tuleks kooselulepingu õiguslikku tähendust hinnata lähtuvalt sellega kaasnevatest õigustest ja kohustustest ning sellest, millisel määral need seostuvad perekonnapõhiõiguse olemuslike aspektidega. Eestis on abielul ja registreeritud kooselul enam ühist kui erinevat ning California osariigis on registreeritud elukaaslastel samad õigused, kaitse ja hüved ning sama vastutus, ülesanded ja kohustused, nagu on kehtestatud abikaasadele.
  5. Eesmärgiga tagada sisemise rahu kaitse ning eesti rahvuse säilimine võib riik kontrollida välismaalaste riiki saabumist üldiselt, kuid proportsionaalsuse nõudega ei ole kooskõlas, et Eestis elamisloa alusel elava välismaalase registreeritud elukaaslasele ei saa anda elamisluba. Riigikogu võib kehtestada reeglid, mis võimaldavad hinnata konkreetsest elamisloa taotlejast lähtuvat ohtu, ning keelduda põhjendatud juhul elamisloa andmisest inimesele, kelle puhul on oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale.
  6. Kuna vaidlusalune määrus sätestab üksikasjalikult elamisloa taotlemise korra ja nõuded ega näe ette võimalust perekonnaelu tõendada muu dokumendiga, on ka see määrus vastuolus põhiseadusega.
  7. Justiitsminister leiab, et vaidlusalused sätted ei ole põhiseadusega kooskõlas. Ehkki tegemist ei ole Eesti kooseluseaduse alusel, vaid Ameerika Ühendriikides registreeritud kooseluga, mis lisaks puudutab vastassoost isikuid, on õiguslik probleem sarnane põhiseaduslikkuse järelevalve asjades nr 5-18-5 ja 5-21-4 käsitletuga. 32.

§ 26

kohaldub ka Eestis viibivatele välismaalastele ning seda võib piirata vaid kaalukatel põhjustel. Kui registreeritud kooselupartnerite peresuhe vastab VMS §-s 138 sätestatud perekonna definitsioonile, tuleb neile tagada sarnased õigused elamisloa saamiseks. 33. Arvestada tuleb

§-ga

  1. Asjaolu, et tegemist on vastassoost kooselu sõlminud isikutega, kellel on teoreetiliselt võimalik abielluda, ei muuda elamisloa andmata jätmist põhiseaduspäraseks. Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele ei ole käsitatav ainult abielus olevate või kooselu registreerinud samast soost isikute õigusena ning kooselu sõlminud isikuid tuleb sõltumata nende soost kohelda võrdselt.
  2. Siseminister möönab, et välismaalaste seadus ja määrus nr 7 võivad olla põhiseadusega osaliselt vastuolus.
  3. Kooseluseaduse kohaselt võivad kooselulepingu sõlmida nii samast kui ka vastassoost kooselupartnerid. Seega aktsepteeritakse Eestis perekonnaelu elamise vormina ka registreeritud kooselu, sh välismaal registreeritud kooselu vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seaduses (REÕS) sätestatule. Perekonnaseaduse ja kooseluseaduse regulatsioonidest nähtub, et tegu on sarnases olukorras olevate inimestega, kuna neil on teineteise vastu sarnased kohustused. VMS välistab tähtajalise elamisloa andmise välismaalasest registreeritud elukaaslase juurde elama asumiseks ja kohtleb sarnases olukorras olevaid isikud ebavõrdselt. Sisemise rahu kaitseks ning eesti rahvuse 5

(11)5-21-10 säilimiseks on leebema vahendina võimalik kehtestada reeglid, mis võimaldavad hinnata konkreetsest elamisloa taotlejast lähtuvat spetsiifilist ohtu ning keelduda elamisloa andmisest isikule, kelle puhul vastav oht ilmneb.
  1. Kuna määrus nr 7 ei võimalda registreeritud elukaaslastel esitada perekonnaelu tõendamiseks vajalikku dokumenti, võib ka see olla nimetatud osas põhiseadusega vastuolus.
  2. Politsei- ja Piirivalveamet ei esitanud põhiseaduslikkuse järelevalve asjas õiguslikku seisukohta, kuid selgitas elamisloa taotlemise asjaolusid. PPA-le ei ole teada, millal kooselupartnerid Eestisse sisenesid.
  3. Kaebaja leiab, et välismaalaste seadus ja siseministri määrus nr 7 on vastuolus põhiseadusega osas, milles need ei võimalda anda elamisluba Eestis elamisloa alusel elava välismaalase vastassoost registreeritud elukaaslasele. Tegemist on isikute põhiõiguste intensiivse riive ja ebavõrdse kohtlemisega.
  4. Perekonnapõhiõiguse tuumaks on pereliikmete õigus ja võimalus olla üksteisega koos, sh võimalus viibida üksteise seltsis, luua ühine kodu ja elada koos. Välismaalaste puhul tähendab see riigi kohustust luua õiguslik alus elamisloa taotlemiseks, et pereliikmed saaksid samas riigis koos elada.
  5. Kooseluseadus on sooneutraalne. Seega on riik loonud abielu kõrvale kooselu instituudi, ent jätnud kehtestamata regulatsiooni, mille alusel oleks kooselulepingu sõlminud isikutel võimalik koos ühes riigis elada. See olukord on ebavõrdne ja põhiseadusega vastuolus.
  6. Kooseluseaduse kohaselt loetakse välisriigis registreeritud kooselu Eestis kehtivaks vastavalt REÕS-s sätestatule. Poolte vahel USA-s sõlmitud kooseluleping tuleb lugeda Eestis kehtivaks. Kui registreeritud elukaaslasel ei ole võimalik Eestisse perekonnaliikme juurde elama asuda, kohtleb riik neid isikuid ebavõrdselt võrreldes isikutega, kes on abielus. Nende isikute survestamisel abielluma on tegemist põhiõiguste ja -vabaduste intensiivse riive ning eraellu tungimisega.
  7. Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaselt on võrdsus, mittediskrimineerimine ja võrdõiguslikkus Euroopa Liidu aluspõhimõtted, ja need tuleb nii Eesti Vabariigi kodanikele kui ka siin viibivatele välismaalastele prioriteedi korras tagada. Välismaalaste seadus võimaldab hinnata elamisloa taotleja vastavust kehtestatud nõuetele ning teha taotluse läbivaatajal põhjendatud ja kaalutud otsus elamisloa andmiseks või mitteandmiseks nt turvakaalutlustel. Seega ei saa pidada isikute perekonnapõhiõiguste riivet proportsionaalseks ega kohaseks.
  8. Põhiseadusega on vastuolus ka siseministri määrus nr 7, kuna see ei näe ette võimalust tõendada perekonnaelu kooselulepingu abil. Lisaks juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et ehkki andmesubjektid on kohustatud esitama rahvastikuregistrisse õiged andmed oma perekonnaseisu kohta, ei saa sinna sisse kanda kooselulepinguid.
  9. Perekonnapõhiõiguse seisukohalt ei ole oluline, kas üks kooselupartneritest on Eesti kodanik või siin elamisloa alusel elav välisriigi kodanik (Riigikohtu otsus nr 5-21-4/13). Kuna riik andis kaebaja elukaaslasele lühiajalise elamisloa, on elukaaslasel õigus elada Eestis. On põhjendamatu ning kohatu sundida vastassoost isikute paare elamisloa saamiseks abielluma, kui samast soost isikute paarid seda tegema ei pea. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6
(11)5-21-10
  1. Tallinna Halduskohus leidis, et haldusasjas kohaldamisele kuulunud välismaalaste seadus ja siseministri määrus nr 7 on põhiseadusega osaliselt vastuolus. Kolleegium hindab kõigepealt halduskohtu taotluse lubatavust välismaalaste seaduse osas (I). Seejärel käsitleb kolleegium välismaalaste seaduse ning sellega seotud siseministri määruse nr 7 põhiseaduspärasust (II). Viimaks lahendab kolleegium taotluse hüvitada õigusabikulud (III). I
  2. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (

JKS) § 9 lõike 1 ja § 14 lõike 2 esimese lause järgi on esimese või teise astme kohtu taotlus tunnistada õigustloov akt, selle säte või õigustloova akti andmata jätmine põhiseadusega vastuolus olevaks lubatav siis, kui akt, selle säte või akti andmata jätmine oli kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv.

  1. Kolleegium nõustub halduskohtuga, et välismaalaste seaduses ei ole õiguslikku alust tähtajalise elamisloa andmiseks pererände eesmärgil olukorras, kus välismaalane soovib Eestisse elama asuda teise, vastassoost välismaalase juurde, kellega ta on sõlminud kooselulepingu. Õiguslikku alust sellise olukorra jaoks ei tulene ka Riigikohtu üldkogu otsusest nr 5-18-5/17 ega põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusest nr 5-21-4/
  2. Asjas nr 5-18-5 tunnistas Riigikohus välismaalaste seaduse põhiseadusvastaseks osas, milles puudus õiguslik alus tähtajalise elamisloa andmiseks Eesti kodaniku samast soost registreeritud elukaaslasele, ning asjas nr 5-21-4 osas, milles puudus õiguslik alus tähtajalise elamisloa andmiseks Eestis elamisloa alusel elava välismaalase samast soost registreeritud elukaaslasele.
  3. Kaebaja kaebuse lahendamine halduskohtus sõltus sellest, kas välismaalaste seaduses tähtajalise elamisloa andmise õigusliku aluse puudumine Eestis elamisloa alusel elava vastassoost registreeritud elukaaslase juurde asumiseks on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Seega on sellise õigusliku aluse puudumine välismaalaste seaduses asjassepuutuv ning halduskohtu põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus lubatav. II
  4. Õigusliku aluse puudumine tähtajalise elamisloa andmiseks riivab nii elamisluba taotleva välismaalase kui ka tema elukaaslase perekonnapõhiõigust. 50.

§-s 26 ja § 27 lõikes 1 tagatud perekonnapõhiõigus kaitseb perekonnaliikmete õigust hoida perekondlikke sidemeid nende kõige laiemas tähenduses, sealhulgas õigust elada koos. See annab igaühele õiguse eeldada, et riigiasutused ei sekku perekonnaellu muidu, kui põhiseaduses nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Püsivas partnerluses elavad inimesed võivad moodustada perekonna põhiseadusliku perekonnapõhiõiguse tähenduses ning põhiseadus kaitseb nende perekonnaelu riigivõimu sekkumise eest (vrd otsus nr 5-21-4/13, punkt 38). Kahtluseta kaitseb perekonnapõhiõigus ka vastassoost elukaaslasi, kes on oma perekonnaelu seadustanud kooselulepingu sõlmimise teel. 51.

§ 9

lõike 1 kohaselt laieneb perekonnapõhiõigus kui kõigi ja igaühe õigus ka Eestis viibivatele välisriigi kodanikele ja kodakondsuseta isikutele ning nende perekonnaliikmetele. Välismaalaste subjektiivne õigus elada Eestis elamisloa alusel võib tuleneda välismaalaste seadusest ja selle alusel väljastatud haldusaktist (vrd otsus nr 5-21-4/13, punkt 39). 52. Ei ole kahtlust, et kaebajale tähtajalise elamisloa andmise aluse puudumine takistab tema ja ta elukaaslase Eestis koos elamist ja riivab nende perekonnapõhiõigust. Riivet ei muuda olematuks see, et kaebaja võiks püüda taotleda elamisluba mõnel muul alusel, mis ei ole ette nähtud pererände 7

(11)5-21-10 võimaldamiseks. Elamisloa väljastamine muudel alustel ei tagaks samasugust kindlust perekonnaelu elamiseks Eestis (vrd otsus nr 5-21-4/13, punkt 38). 53. Samuti riivab vaidlusaluse õigusliku aluse puudumine

§ 12lõikes 1 sisalduvat võrdsuspõhiõigust.

Kolleegium ei kontrolli praeguses asjas võrdsuspõhiõiguse riivet eraldi, vaid koostoimes perekonnapõhiõiguse riivega. Kuna võrdsuspõhiõigus on lihtsa seadusereservatsiooniga ehk piiratav igal põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel (vt Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-4-1-12-10, punkt 31), lähtub kolleegium riive põhiseaduspärasuse kontrollimisel seejuures perekonnapõhiõiguse kui kõrgema kaitsestandardiga põhiõiguse piiramise legitiimsetest eesmärkidest. 54. Perekonnapõhiõigus ja võrdsuspõhiõigus ei ole piiramatud. Vastavalt

§-st 11 tulenevale proportsionaalsuse põhimõttele on põhiõiguse riive põhiseadusega kooskõlas, kui sellel on legitiimne eesmärk ning kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas abinõu. Põhiõigust riivav abinõu on sobiv siis, kui see aitab kaasa eesmärgi saavutamisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isiku põhiõigusi vähem koormava meetmega, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust (Riigikohtu järjekindel praktika alates põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. märtsi 2002. a otsusest asjas nr 3-4-1-1-02, punkt 15). 55. Perekonnapõhiõigust lubab põhiseadus piirata

§ 26

teises lauses nimetatud eesmärkidel või mõne teise põhiõiguse või põhiseadusliku õigusväärtuse kaitseks. Kohtuasjades nr 5-18-5 ja 5-21-4 leidis Riigikohus, et välismaalaste seadusest tulenevat perekonnapõhiõiguse riivet õigustasid põhiseaduse preambulis väljendatud väärtused, nagu sisemise rahu kaitse ning eesti rahvuse säilimine. Neid eesmärke saab riik saavutada siis, kui tal on õigus otsustada selle üle, kas ja millistel tingimustel lubada riiki välismaalasi (vt otsused nr 5-18-5/17, punkt 67; 5-21-4/13, punkt 44).

  1. Kolleegium leiab, et ka praeguses asjas on põhiõigusi riivaval abinõul (abielu seadmine elamisloa andmise tingimuseks) lõppastmes sama eesmärk. Täpsemini leiab kolleegium, et elamisloa andmise tingimuste siht välismaalaste seaduses on vältida kontrollimatut rännet mis tahes väidetavate paarisuhete alusel. Kontroll sisserände üle on üks sisemise rahu tagamise viise ja seega perekonnapõhiõiguse riive eesmärgina legitiimne. Riigi kontrolli sisserände üle on EIÕK artiklis 8 sätestatud perekonnapõhiõiguse piiramise legitiimse eesmärgina järjekindlalt aktsepteerinud ka EIK (vt nt EIK suurkoja
  2. oktoobri
  3. a otsus asjas Jeunesse vs. Madalmaad, punkt 100).
  4. Seadusandja on selle eesmärgi saavutamiseks otsustanud võimaldada pererännet vaid nendele paaridele, kelle perekonnaelu on püsiv ja tegelik, kehtestades (VMS § 138 alusel ümberlükatava) eelduse, et perekonnaelu on püsiv ja tegelik siis, kui see on seadustatud abieluna (Riigikohtu otsustest nr 5-18-5/17 ja 5-21-4/13 tulenevate eranditega). Kolleegium leiab, et abinõu on nimetatud eesmärgi saavutamiseks sobiv. Ehkki ka abielu ei pruugi igal üksikul juhul tagada perekonnaelu püsivust ja tegelikkust, ei muuda see abielust lähtumist üldise eeldusena sobimatuks. Abielu suurendab tõenäosust, et perekonnaelu vastab VMS §-s 138 nimetatud tunnustele.
  5. Kolleegiumi hinnangul on see meede ka vajalik. Sisemise rahu tagamiseks on tõepoolest võimalik ette näha reeglid, mis võimaldavad hinnata konkreetsest elamisloa taotlejast lähtuvat spetsiifilist ohtu, ning keelduda elamisloa andmisest isikule, kelle puhul vastav oht ilmneb (vrd otsus nr 5-18-5/17, punkt 70 ja otsus nr 5-21-4/13, punkt 45). Kolleegium leiab siiski, et välismaalaste seaduse vaidlusaluse regulatsiooni eesmärk ei piirdu konkreetsest üksikust elamisloa taotlejast lähtuva spetsiifilise ohu välistamisega, vaid seisneb üldisemas taotluses vältida kontrollimatut rännet. 8

(11)5-21-10 Migratsioon võib olla ohuks sisemisele rahule, ilma et seda rahu ohustaks pererände alusel riiki sisenev isik eraldivõetuna. Seda üldisemat eesmärki on põhimõtteliselt võimalik saavutada ka iga üksiku liidu, mille alusel pererännet taotletakse, perekonnaelu olemasolu juhtumipõhise hindamisega, kuid kolleegium ei leia, et see meede oleks vaatlusaluse abielunõude kehtestamisega võrreldes sama efektiivne. Samuti tuleb arvestada erinevusi riigi kulutustes (vrd Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. märtsi 2002. aasta otsus asjas nr 3-4-1-1-02, punkt 15). 59. Riigikohtu halduskolleegium on asunud seisukohale, et sõlmitud abielu nõue tähtajalise elamisloa andmise eeldusena ei ole iseenesest ebaproportsionaalne perekonnapõhiõiguse piirang. Ebaproportsionaalseks võib see nõue osutuda halduskolleegiumi hinnangul näiteks siis, kui abielu sõlmimiseks on koos elavatest isikutest sõltumatu õiguslik takistus (õiguslik takistus, mida elamisloa taotleja(
  1. d)ei saa kõrvaldada), näiteks puudub elukaaslasel võimalus saada abielulahutust (RKHK 9. novembri 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-61-09, punkt 33). Praeguses asjas selliseid asjaolusid ei esine. 60. On tõsi, et viidatud halduskolleegiumi seisukoht pärineb ajast, kui Eesti õiguskord ei näinud ette kooselulepingu sõlmimise võimalust ning tsiviilpartnerluse instituut polnud ka teistes riikides veel nii levinud kui praegu. See ei ole aga praeguses vaidluses määrav. Asjaolust, et seadusandja on registreeritud kooselupartneritele ette näinud mõned abikaasadega võrdsed õigused, ei tulene, et ta peaks neile sätestama kõik õigused, mis on olemas abikaasadel. 61. Samuti ei saa kolleegium nõustuda halduskohtuga selles, et ka California osariigis on kooselulepingu sõlminud paaridel abikaasadega sarnased õigused ja kohustused. Esiteks ei saa üksnes California osariigi seaduste põhjal järeldada, et kaebajale ja tema elukaaslasele on USA teistes osariikides tagatud abielus isikutega võrdsed õigused, sh osariikidevahelise liikumise valdkonnas. Lisaks ei saa välisriigi seadusandja kirjutada ette Riigikogule Eestis, millistel tingimustel peresuhteid elamisloa andmise alusena tunnustada. 62. Kohustust kohelda elamisloa taotlemisel vastassoost registreeritud partnereid abikaasadega ühetaoliselt ei tulene ka Euroopa Liidu õigusest. Euroopa Liidus kolmandate riikide kodanike perekondade taasühinemist reguleeriva nõukogu direktiivi 2003/86/EÜ (taasühinemise direktiiv) artikli 4 lõike 1 punkti
  2. a)kohaselt lubavad liikmesriigid oma territooriumile ja seal elada perekonna taasühinemist taotleva isiku abikaasal. Sama artikli lõike 3 esimese lause kohaselt võivad liikmesriigid lubada siseneda oma territooriumile ja elada seal muu hulgas perekonna taasühinemist taotleva isiku kolmanda riigi kodanikust vallalisel elukaaslasel, kellega perekonna taasühinemist taotleval isikul on nõuetekohaselt tõendatud püsisuhe, või kolmanda riigi kodanikul, kes on perekonna taasühinemist taotleva isikuga registreeritud kooselus. Seega on taasühinemise direktiivi järgi abikaasa kui nn tuumikperekonna liikme riiki lubamine obligatoorne, registreerimata või registreeritud elukaaslase oma aga fakultatiivne. Taasühinemise direktiivi artikli 4 lõike 3 teine lause sätestab aga, et liikmesriigid võivad otsustada, et registreeritud elukaaslasi tuleb perekonna taasühinemise puhul kohelda võrdselt abikaasadega, mis viitab sõnaselgelt liikmesriigi võimalusele, mitte kohustusele seda teha. 63. Elamisloa andmist elama asumiseks vastassoost registreeritud elukaaslase juurde asjaoludel nagu praegused ei nõua ka EIÕK ega selle rakenduspraktika. Esiteks on EIK alati rõhutanud osalisriikide ulatuslikku otsustusruumi välismaalaste riiki sisenemist ja seal viibimist puudutavates küsimustes, märkides, et konventsioon ei taga iseenesest välismaalasele õigust siseneda mingisse konkreetsesse riiki või seal elada (EIK 30. juuni 2016. a otsus asjas Taddeucci ja McCall vs. Itaalia, punkt 55 koos seal esitatud viidetega). Teiseks on see kohus ka abikaasade perekonnaelu kohta korduvalt märkinud, et sisserände aspektist ei aseta EIÕK artikkel 8 konventsiooni osalisriikidele üldist kohustust austada abielupaaride valikut selles osas, millises riigis nad soovivad abikaasadena koos elada, vaid kohustust 9
(11)5-21-10 võtta arvesse konkreetsete isikute perekonnaelu eriomaseid asjaolusid, nagu nende ja asjaomase riigi vaheliste sidemete ulatus või päritoluriigis perekonnaelu elamise ületamatud takistused (vt nt Jeunesse vs. Madalmaad, punkt 107). Kolmandaks puudutavad kõik välismaalaste perekonnapõhiõigust käsitlevates EIK otsustes väljendatud seisukohad, millele menetlusosalised oma arvamustes viitavad, samast soost isikute konventsioonijärgseid õigusi ega ole käesoleva põhikohtuasja asjaoludele ülekantavad.
  1. Menetlusosalised on ka väitnud, et regulatsioon, mis ei võimalda taotleda elamisluba elama asumiseks vastassoost registreeritud elukaaslase juurde, kohtleb selliseid elukaaslasi põhiseadusvastaselt ebavõrdselt võrreldes samast soost registreeritud partneritega. Kolleegium tuletab meelde, et elamisloa andmine elama asumiseks registreeritud elukaaslase juurde ei ole Eestis olnud seadusandja valik, vaid asjades nr 5-18-5 ja 5-21-4 põhiseadusest tulenenud järeldus. Nimetatud asjades tingis abielunõude põhiseadusvastaseks tunnistamise elamisloa andmise tingimusena see, et samast soost inimestel pole Eestis (aga ka mitmel pool mujal) võimalik seda tingimust täita (otsus nr 5-18-5/17, punkt 63). Sellist põhimõttelist takistust vastassoost inimeste puhul ei esine.
  2. Lisaks juhib kolleegium tähelepanu sellele, et kaebaja sõlmis kooselulepingu kuu aega enne elamisloa taotluse esitamist ning enne, kui kaebaja ja tema elukaaslane olid Eestisse asunud. Seega ei puuduta praegune juhtum siin pikka aega perekonnaelu elanud välismaalasi, vaid isikuid, kes soovisid asuda Eestisse perekonnaelu elama. Kolleegiumi hinnangul mõjutavad need asjaolud kaebajate perekonnapõhiõiguse riive intensiivsust. Olukorras, kus VMS § 138 lõike 1 kohaselt peab välismaalastest elukaaslaste vahel niikuinii olema tihe majanduslik side ja

ühholoogiline sõltuvus ning perekond olema püsiv ja tegelik, ei ole ülemäärane nõuda neilt oma suhte vormistamist kooselu asemel abieluna, et täita Eesti seadusandja oluliseks peetud tingimus riiki asumiseks.

  1. Arvestades eeltoodut, leiab kolleegium, et välismaalaste seadus on osas, milles see ei võimalda anda välismaalasele tähtajalist elamisluba elama asumiseks Eestis elamisloa alusel elava välismaalasest registreeritud vastassoost elukaaslase juurde, põhiseadusega kooskõlas.
  2. Kolleegium ei välista, et võib välismaalaste seaduse asjassepuutuva sätte põhiseaduspärasuse küsimuses jõuda teistsuguste asjaolude korral praegusest erinevale seisukohale. Riigikohus kontrollib kohtu algatatud normikontrollis asjassepuutuva sätte põhiseadusele vastavust ennekõike konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal ehk kaaludes seda, kas konkreetse kaebaja puhul on tema vaidlusalust põhiõigust proportsionaalselt piiratud (vt nt Riigikohtu üldkogu
  3. juuni
  4. a otsus nr 5-18-8/19, punkt 57). Kolleegium ei leia, et praegusel juhul oleks kaebaja perekonnapõhiõigust rikutud.
  5. Kuna kolleegiumi hinnangul on välismaalaste seadus osas, milles see ei võimalda anda välismaalasele tähtajalist elamisluba elama asumiseks Eestis elamisloa alusel elava välismaalasest registreeritud elukaaslase juurde, põhiseadusega kooskõlas, on põhiseadusega kooskõlas ka siseministri
  6. jaanuari
  7. a määrus nr 7 osas, milles see ei sätesta taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate tõendite loetelu juhuks, kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba elama asumiseks Eestis elamisloa alusel elava välismaalasest registreeritud elukaaslase juurde. III 69.

JKS § 63 lõikest 1 tulenevalt hüvitatakse konkreetse normikontrolli menetluse

JKS § 10 lõike 1 punktis 3 nimetatud menetlusosalise vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud (vt Riigikohtu üldkogu

  1. aprilli
  2. a määrus nr 5-18-5/33, punkt 16). Kaebaja esitas kohtu määratud tähtajaks taotluse hüvitada Riigikohtule arvamuse koostamise tõttu kantud õigusabi teenuse kulu (11 tundi, tunnihind 150 eurot), mis koos käibemaksuga on 1980 eurot. 10

(11)5-21-10 Kolleegiumi hinnangul kattuvad kaebaja esindaja seisukohad suures osas seisukohtadega, mille ta esitas kaebajate esindajana kohtuasjas nr 5-18-5/17, samuti Riigikohtu enda seisukohtadega asjades nr 5-18-5/17 ja 5-21-4/13. Ka järelevalve algatanud Tallinna Halduskohus märkis oma otsuses, et kaebaja väited on üles ehitatud selliselt, nagu oleks kaebaja ja tema kooselupartner samast soost isikute paar. Seetõttu saab vajalikuks ja põhjendatuks lugeda kulusid 700 euro ulatuses. See summa tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.