KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht 09. jaanuar 2023, Jõhvi Kohtuasja number 2-23-16788 Kohtuasi R. R. hagi O. R. ja V

§ 468lg 1 p 2). 1

§ 415

lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (RLS § 59 lg 19) 280 (kakssada kaheksakümmend eurot) ja maksekorraldus esitada kohtule. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). ASJAOLUD

1. R. R. esitas oma seadusliku esindaja/ eestkostja Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu 28.11.2023.a. hagiavalduse O. R. ja V. R. vastu elatise nõudes. 05.10.2022.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-22-5177 võttis Viru Maakohus O. R.lt ja V. R.lt hooldusõiguse (nii isiku-kui varahooldusõiguse) poja R.i suhtes ja määras lapse eestkostjaks Kohtla-Järve Linnavalitsuse kuni R.i täisealiseks saamiseni. Tartu Ringkonnakohus jättis 30.03.2023.a määrusega Viru Maakohtu 05.10.2022.a. lahendi muutmata. Lahend jõustus 20.04.2023.a. O. R. ja V. R. on alaealise lapse R. R. bioloogilised vanemad. Praegusel hetkel elab alaealine R. R. asenduskodus „X“ Narva-Jõesuus aadressil XXX. O. R. on osalise töövõimega ja Töötukassa arvel alates 10.01.2023.a. O. R.l on veel üks alaealine laps E. J. (ik XXX), kes emaga koos ei ela. V. R. on puuduva töövõimega. V. R.l peale R.i enam lapsi ei ole. Praegusel hetkel O. R. ja V. R. ei osale lapse ülalpidamises. Hageja palub O. ja R.lt välja mõista elatise R. R. kasuks 260,33 eurot (kummaltki vanemalt). MENETLUSE KÄIK
2. Viru Maakohus võttis 28.11.2023 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjatele hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjaid kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus hoiatas kostjaid, et kui nad ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata. Hagimaterjalid on O. R.le isiklikult kättetoimetatud 07.12.2023, kuid kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavaldusele vastust ega vastuväiteid ei esitanud. V. R.le aadressil XXX saadetud hagimaterjalid tagastati kohtule (ebaõnnestunud kättetoimetamiskatsed 05.12.23 ja 14.12.23); e-posti aadressil XXX saadetu kohta puudub kinnitus kättesaamise kohta. Kohus saatis V. R.le hagimaterjalid ka aadressile XXX, 2

§ 322lg 1 kohaselt (kättetoimetamisega eluruumis elavale pereliikmele).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
2. O. R. ja V. R. on alaealise R. R. bioloogilised vanemad, kellelt on hooldusõigus (nii isiku- kui varahooldusõigus) ära võetud Viru Maakohtu 05.10.2022.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-22-
3. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
4. Hageja on palunud mõista kostjatelt elatise välja summas 260,33 eurot (nii O. R.lt 260,33 eurot kui ka V. R.lt 260,33 eurot). PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt: Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 249,87 eurot (alates 01.04.2023.a.), mida indekseeritakse iga aasta
5. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
6. aprillil. Keskmine brutopalk
7. aastal oli 1 685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot. PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb 2022.aastal elatise miinimumsuurus järgmiselt: - PKS § 101 lg 3 järgne baassumma 249,87 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 249,87 + 50,55 =300,33 eurot. - PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 300,33 - 40 =260,33 eurot
8. Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostjad ei kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud, loeb kohus, et kostjad on hagis esitatud väited (sh nõude suuruse) omaks võtnud. O. R.le toimetati hagimaterjalid kätte isiklikult. V. R.le loetakse hagimaterjalid kättetoiumetatuks vastavalt

§ 322

lg 1 sätestatule – kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. 3

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 8.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik kohtunik 4