KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 08. jaanuar 2024, Viljandi Tsiviilasja number 2-23-17794 Tsiviilas

§ 164lg 1 tulenevalt menetluskulud poolte endi kanda.

1. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.
2. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. I.M. esitas 18.12.2023 Tartu Maakohtule hagi T. M. ja K.-P. M. vastu elatise vähendamiseks.
2. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja väljamõistetud elatise vähendamist kuna lisaks kostjatele on tal veel x alaealist last ning majandusliku seisundi muutumise tõttu ei ole ta võimeline senises määras elatist tasuma. Hageja soovib, et elatist vähendatakse summani 181,25 eurot ning määratakse kindlaks, et igakuise elatise suurus muutub vastavalt baassumma indekseerimisele PKS § 101 lg 3 järgi, keskmise palga muutumisele PKS § 101 lg 4 mõttes ja lapsetoetuste muutumisele PKS § 101 lg 5 mõttes. Makstava elatise summa peab vastama 70% maksmise ajal kehtivast PKS § 101 alusel määratavast miinimumelatisest.
3. Kohus võttis hagi menetlusse 21.12.2023 ning hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue edastati kostjate seaduslikule esindajale.
4. Kostjate seaduslik esindaja saatis oma kirjaliku vastuse kohtule 04.01.
5. Kostjate seaduslik esindaja avaldas, et tal puuduvad hagi osas vastuväited ning kostjad võtavad hagi õigeks.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõigetest 2 ja 3 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse ning kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kuivõrd kostjad on võtnud hageja nõude õigeks, teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

§ 444

lõikest 3 tulenevalt jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. 6. Vastavalt

§ 468lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata 2

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 8.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul käesoleval juhul ei kohaldu

§ 168

lg 6.

§ 164

lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Juhindudes eeltoodust ning lähtudes ka

§ 162lg 4 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. 9.

§ 178

lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 3