← Eesti

2-22-116632/15

Obsah (7)§ 407§ 230§ 487§ 173§ 162§ 174§ 178

2-22-116632 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 28.12.2023. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-116632 Tsiviilasi PlusPlus Capi

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldused ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata tuginedes

§ 407lg-le 6.

  1. Hageja esitatud andmete (dtl 101) pinnalt saab järeldada, et kostja ja Swedbank AS vahel on 05.10.
  2. a sõlmitud krediitkaardileping nr 19-130675-KX ning 09.02.
  3. a sõlmisid pooled laenulepingu nr 19-012946-VL. 05.10.
  4. a sõlmitud eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust (dtl 104-105) nähtub, et Sxxx Rxxxxxxxxx võimaldati toimivat krediidilimiiti 300 eurot kuus. Kohaldus krediidi kulukuse määr 23,680% ning maksimaalne krediidilimiidi kogukulu on 330,65 eurot (dtl 106). Krediidi tagastamise tähtaeg 1 aasta, seejuures debiteerib pank üks kord kuus kokkulepitud kuupäeval kuutasu ja intressi. 09.02.
  5. a sõlmitud laenulepingu nr 19-012946-VL (dtl 108-113) alusel sai Sten Reimets laenu summas 550 eurot. Kohaldus krediidi kulukuse määr 24,290% aastas ning krediidi kogukulu 620,46 eurot. Igakuine tagasimakse 56,41 eurot. Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. 4

(7)Seega saab asuda seisukohale, et kostja ja Swedbank AS vahel 05.10.
  1. a ja 09.02.
  2. a sõlmitud lepingute näol on tegemist tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 mõistes. Hagiavalduste kohaselt on nõuete aluseks aga kostjaga 05.06.
  3. a sõlmitud kompromisslepingud/võlatunnistused nr 24881098 ja nr
  4. Võlatunnistuse nr 24881098 (dtl 54-56) kohaselt kohustus kostja hagejale tasuma maksegraafiku alusel igakuiselt 55,75 eurot (esimene osamakse 58,86 eurot ja viimane osamakse 55,22 eurot). Tasumata kohustuse jääk 448,58 eurot, sh kompromissisumma 438,58 eurot ning lepingu sõlmimise tasu 10 eurot. Kokkuleppele kohaldub viivise määr 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Võlatunnistuse nr 24880552 (dtl 71-73) kohaselt kohustus kostja hagejale tasuma maksegraafiku alusel igakuiselt 79,23 eurot (esimene osamakse 80,22 eurot ja viimane osamakse 28,40 eurot). Tasumata kohustuse jääk 584 eurot, sh kompromissisumma 574 eurot ning lepingu sõlmimise tasu 10 eurot. Kokkuleppele kohaldub viivise määr 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Hageja on hagiavaldustes viidanud VÕS § 578 lg-le
  5. Samale sättele on tuginetud ka 05.06.
  6. a kompromisslepingutes/võlatunnistustes nr 24881098 ja nr
  7. 17.10.
  8. a seisukohas on hageja viidatud dokumendid kvalifitseerinud deklaratiivseteks võlatunnistusteks VÕS § 30 lg 1 mõttes. Käesoleva asja lahendamisel on oluline, et 05.06.
  9. a kompromisslepingutest/võlatunnistustest nr 24881098 ja nr 24880552 nähtub omakorda, et hageja omas kostja vastu nõuet tulenevalt 07.07.
  10. a sõlmitud kompromisslepingutest/võlatunnistustest nr 24881098 ja nr
  11. Hageja ei ole vaatamata kohtu nõudmistele 07.07.
  12. a sõlmitud kompromisslepinguid/võlatunnistusi esitanud. Dokumentide mitteesitamist on hageja põhistanud asjaoluga, et peale 05.06.
  13. a lepingute sõlmimist 07.07.
  14. a lepinguid ei säilitatud.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja nõude aluseks olevate asjaolude kohta täiendavaid selgitusi ega tõendeid esitanud ei ole. Seega puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et 07.07.2020. a võlatunnistuste alussuhteks olid just kostja ja Swedbank AS vahel 09.02.2019. a ja 05.10.2018. a sõlmitud lepingud. 12.

§ 487

sätestab, et asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse (dtl 26-28) kohaselt on põhinõuded kokku 359,17 eurot ning kõrvalnõuded 117,17 eurot, kokku 476,34 eurot. Nõude aluseks on märgitud kompromissleping/võlatunnistus nr 24881098 kuupäevaga 05.06.

  1. a. Samas nähtub viidatud kompromisslepingust/võlatunnistusest, et kompromissisumma on 438,58 eurot (sh põhinõue 408,09 eurot ja viivitusintress 30,49 eurot). Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis SxxxxRxxxxxxx vastu suunatud nõude summas 476,34 eurot üle Tartu Maakohtule jätkamiseks hagimenetluses (dtl 22-23). Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks PlusPlus Capital AS ja Sxxx Rxxxxxxx vahel 05.06.
  2. a sõlmitud kompromissleping/võlatunnistus nr
  3. Dokumendi kohaselt tuli kostjal tasuda kompromissisumma 438,58 eurot (408,09+30,49), lisandub lepingu sõlmimise tasu 10 eurot. Kostja tasus hagejale kohustuse täitmiseks 145,73 eurot, millest 10 5

(7)eurot arvestati lepingu sõlmimise tasu katteks ning 135,73 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega hagiavalduses esitatud nõue erineb maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudest võlga iseloomustavate andmete poolest. Hageja ei ole maksekäsu kiirmenetluses 05.06.
  1. a kompromisslepingus/võlatunnistuses nr 24881098 toodud kompromissisummale, s.o 438,58 eurot tuginenud. Märkimisväärne on, et põhinõude suurus on järjest suurenenud (maksekäsu kiirmenetluse avalduses on see olnud 359,17 eurot), ehkki põhinõude suurus ei saa ajas suureneda, suureneda saavad üksnes kõrvalnõuded. Sarnane on olukord ka 05.06.
  2. a sõlmitud kompromisslepingu/võlatunnistuse nr 24880552 puhul. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse (dtl 5-7) kohaselt on põhinõuded kokku 462,48 eurot ning kõrvalnõuded 154,20 eurot, kokku 616,68 eurot. Nõude aluseks on märgitud kompromissleping/võlatunnistus nr 24880552 kuupäevaga 05.06.
  3. a. Samas nähtub viidatud kompromisslepingust/võlatunnistusest, et kompromissisumma on 574 eurot (sh põhinõue 532,78 eurot ja viivitusintress 42,22 eurot). Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis Sxxx Rxxxxxxx vastu suunatud nõude summas 616,68 eurot üle Tartu Maakohtule jätkamiseks hagimenetluses (dtl 1-2). Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks PlusPlus Capital AS ja Sxxx Rxxxxxxx vahel 05.06.
  4. a sõlmitud kompromissleping/võlatunnistus nr
  5. Dokumendi kohaselt tuli kostjal tasuda kompromissisumma 574 eurot (532,78+41,22), lisandub lepingu sõlmimise tasu 10 eurot. Kostja tasus hagejale kohustuse täitmiseks 110,30 eurot, millest 10 eurot arvestati lepingu sõlmimise tasu katteks ning 100,30 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Hagiavalduses esitatud nõue erineb maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudest võlga iseloomustavate andmete poolest. Hageja ei ole maksekäsu kiirmenetluses 05.06.
  6. a kompromisslepingus/võlatunnistuses nr 24880552 toodud kompromissisummale, s.o 574 eurot tuginenud. Märkimisväärne on sellegi nõude puhul, et põhinõue on suurenenud (maksekäsu kiirmenetluses 462,48 eurot), ehkki põhinõue saaks suureneda üksnes täiendava laenu saamise korral.
  7. Lisaks eelpool tuvastatud asjaoludele, et hagiavalduses esitatud nõue erineb maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudest ning esineb ebaselgus nõude aluskohustuse ja suuruse osas, ei nähtu kohtule esitatud võlatunnistusest ega ka muudest kohtule esitatud tõenditest, et võlatunnistuses oleks märgitud kõik VÕS §-s 404 sätestatud andmed, mh ei ole selles märgitud krediidi kulukuse määra (VÕS § 404 lg 2 p 2, § 4031 lg 1 p 9). Seega on võlatunnistus VÕS § 408 lg 1 kohaselt tühine. Kohtu hinnangul ei muuda võlatunnistust kehtivaks ka VÕS § 408 lg 2, kuna kostja ei ole võlatunnistuse alusel hagejalt tegelikult raha saanud. Mõlema kompromisslepingu/võlatunnistuse p. 2.
  8. järgi kinnitavad pooled, et lepingu tagajärjel nad loobuvad oma nõuetest (lõpetavad lepingu p.1.
  9. toodud võlasuhte) ning omandavad lepingu alusel uued õigused. VÕS § 421 järgi Käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastamisega, eelkõige krediidisumma jagamisega mitme lepingu vahel. Kohtule esitatud kompromisslepingute/võlatunnistustega on tarbijaks olev kostja loobunud oma õigustest, mis tulenevad tarbijakrediidilepingute regulatsioonist. Selline kokkulepe on VÕS § 421 järgi tühine ehk kohtule esitatud kompromissleping/võlatunnistusi ei saa pidada kehtivaks, need on tühised. 6
(7)Tühisel tehingul ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole kostjal tekkinud kohustust tasuda võlatunnistuse alusel võlatunnistusel nimetatud summa ja hageja ei saa nõuda kohustuste täitmist. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta hagiavalduste rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja menetluses osalenud ei ole, ei ole tal ka käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid tekkinud. Seega puuduvad hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.