Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 29.09.2023 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna Rakvere piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik Martin Mikola väärteoprotokolli väärteoasjas nr: 2590,23,002872 J T suhtes. Väärteoprotokolli kohaselt J T 03.09.2023 xxxx talus pani toime looma suhtes lubamatu teo, mis seisnes koera abitusse seisundisse jätmises. Sellega rikkus menetlusalune isik LoKS § 4 lg 1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LoKS § 662 lg 1 järgi. Menetlusalune isik väärteoprotokollile vastulauset ei esitanud. 1 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 24.10.2023 otsusega väärteoasjas nr: 2590,23,002872 määrati menetlusalusele isikule J Tle LoKS § 662 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Otsuse kohaselt J T 03.09.2023 xxxx talus pani toime looma suhtes lubamatu teo, mis seisnes koera abitusse seisundisse jätmises. Menetlusalune isik pani teo toime teadlikult ja väärteo subjektiivse tunnusena loeb kohtuväline menetleja tuvastatuks menetlusaluse isiku käitumises tahtluse. 13.11.2023 saabus Viru Maakohtule J T kaebus kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 24.10.2023 otsusele väärteoasjas nr: 2590,23,002872. Viru Maakohus jättis 14.11.2023 määrusega J T kaebuse käiguta ning andis kaebuse esitajale tähtaja määruse kättesaamisest 15 päeva kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 29.11.2023 kõrvaldas menetlusalune isik kaebuses esinenud puudused ning selgitas, et vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ning palub teha uus otsus, millega lõpetada väärteoasjas nr: 2590,23,002872 menetlus väärteotunnuste puudumise tõttu. Menetlusalune isik ei nõustu sellega, et on toime pannud väärteo, mis läheb vastuollu LoKS § 4 lg 1 sätestatuga. Ta leiab, et tema ei ole nõudeid rikkunud ning tema tegevuse või tegevusetuse tõttu ei jäänud tema koer abitusse seisundisse. Menetlusalune isik leiab, et puuduvad nii väärteo objektiivne kui ka subjektiivne koosseis. 20.12.2023 kohtule saabunud kohtuvälise menetleja vastuskirjast nähtub, et kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine
§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele
§-s 30 sätestatud alustel. Kohtumääruse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi
) § 117 lg 1 p 1 kohaselt eelmenetluses maakohtunik kontrollib asja kohtualluvust ning käesoleva seadustiku §-de 114 ja 115 nõuete täitmist.
lg 1 p 3 kohaselt maakohtunik lõpetab väärteomenetluse käesoleva seadustiku §s 119 sätestatud alusel.
lg 1 sätestab, et maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt käesoleva seadustiku §-le 29.
lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja otsusega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele
Kohus leiab, et väärteoasjas koostatud väärteoprotokoll on puudulik ning selles sisalduva teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on pannud toime väärteokoosseisule vastava teo. 2 Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud
lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist. (RKKKo 3-1-1-45-11, p 9) Loomakaitseseaduse (LoKS) § 4 lg 1 kohaselt on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast, välja arvatud käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud juhud ja käesoleva seaduse nõuetele vastavad loomkatsed. Väärteoprotokollis sisalduvast teokirjeldusest nähtub ainult see, et J T 03.09.2023 xxxx talus pani toime looma suhtes lubamatu teo, mis seisnes koera abitusse seisundisse jätmises. Kohtu hinnangul ei ole võimalik sellisest teokirjeldusest aru saada, milles konkreetselt seisnes koera abitusse seisundisse jätmine ning millist tegu või tegevusetust menetlusalusele isikule ette heidetakse. Väärteoprotokollis ei kajastu ka, kas ja millised füüsilised või vaimsed kannatused kaasnesid koerale menetlusaluse isiku teo või tegevusetuse tagajärjel, samuti ei nähtu, kas loomale on põhjustatud valu või vigastusi. Kuivõrd teokirjeldusest ei selgu, mida J Tle ette heidetakse, siis ei ole võimalik lisaks väärteo objektiivse koosseisu täidetusele hinnata ka väärteo subjektiivse koosseisu täidetust.
kohaselt väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on kohus väärteoasja arutamisel seotud rangelt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning kohtul puudub seaduslik õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Kohus märgib, et kohtuvälise menetleja poolt kohtule edastatud väärteotoimikus sisaldub erinevaid materjale, millega kohtuvälise menetleja hinnangul on väärteo toimepanemise asjaolud tõendatud, sh looma haiguslugu ja tunnistaja ülekuulamise protokoll. Kuid sellegipoolest ei saa kohus asuda ise täiendama väärteoprotokollis sisalduvate faktiliste asjaolude kirjeldust, sest sellisel juhul väljuks kohus väärteoprotokolli piiridest ja rikuks
§-s 87 sätestatud nõuet arutada asja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, mis on vaadeldav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena
Kohtuväline menetleja kui süüdistusfunktsiooni kandja peab tagama, et kohtule esitatud väärteoprotokoll võimaldaks faktiliste asjaolude põhjal hinnata, kas menetlusaluse isiku tegu on väärtegu ja millisele väärteokoosseisule see vastab. Kohtumenetluses ei ole kohtuvälisel menetlejal enam seaduslikku õigust hakata muutma või täiendama väärteoprotokolli, sest sellise võimaluse on seadusandja näinud ette vaid kohtuvälises menetluses väärteoprotokolli koostamise etapis. Kohtuvälises menetluses vormistatud väärteoprotokolli täiendamine kohtuistungil kohtuliku uurimise käivitumisel olukorras, kus
alusel arutab väärteoasja maakohus, ei ole võimalik, sest see rikub isiku kaitseõigust (RKKKo 3-1-1-43-14, p 12). 3 Eeltoodust tulenevat leiab kohus, et kuna väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik J T on rikkunud LoKS § 4 lg 1 nõudeid ja pannud sellega toime LoKS § 662 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, tuleb väärteomenetlus
Kohus juhindus
§-dest 117, 119 lg 1, 192, 193. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.