) § 7 lõikes 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. 10. Arvestades, et kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel, tuleb kaebajal enne halduskohtule uue kaebuse esitamist pöörduda esmalt vangla poole, mistõttu on praegusel juhul asjakohane otsustada üksnes riigi õigusabi andmise üle esindamiseks haldusmenetluses (
lõike 3 punkt 6).
lõike 31 kohaselt on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule. 11. HKMS § 110 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses.
lõike 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole kaebaja halb majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. Kui esineb vähemalt üks
lõikes 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta. 12.
lõike 1 punkti 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Praegusel juhul soovib kaebaja riigi õigusabi muu hulgas selleks, et nõuda Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist seoses ebainimliku kohtlemisega vanglas. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine sellist tungivat avalikku huvi, mis õigustaks riigi õigusabi määramist mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Seega ei ole hüvitamisnõude osas kaebajale riigi õigusabi andmine lubatud. 13. Lisaks tuleb arvestada, et
lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma nii vanglale kohustamisvaide kui ka hüvitamisnõude esitamisel. Kaebaja on koostanud kohtule kaebuse, millest nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Kaebaja on suutnud end piisavalt arusaadavalt väljendada. Kohtul puudub põhjus arvata, et kaebaja ei suudaks vajadusel samaväärselt oma õigusi kaitsta kohtueelses menetluses. Kohus selgitab, et vanglal on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36), mis aitab tagada kaebaja õiguste kaitset. Haldusmenetluses osalemine ei eelda kaebajal juriidiliste teadmiste olemasolu. 3 3-23-2196 14. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine esindamiseks haldusmenetluses ei ole lubatud, vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab riigi õigusabi taotluse
(allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.