Obsah (15)

§ 2§ 230§ 231§ 367§ 173§ 162§ 163§ 174§ 138§ 172§ 483§ 144§ 175§ 218§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht 7. september 2022, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-18835 Tsiviilasi CarMasters OÜ h

§ 2

445 lg-le 1 tuginedes otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramist nii, et temalt välja mõistetav summa tuleb tasuda võrdsete osade kaupa kuue kuu jooksul. Menetluskulud palub kostja jätta tervikuna või suuremas osas hageja kanda. Kohtu põhjendused

1. Hageja esitas raha maksmisele suunatud hagi, milles tugines sellele, et hageja ja kostja sõlmisid auto remondi- ja hoolduslepingu, mille alusel hageja teostas kostja tellitud ja kooskõlastatud mootori ja agregaatide remondi. Hageja andis kostjale töö üle ja esitas talle arve. Kostjal on hagejale tööde eest tasumata. Sellistel asjaoludel nõuab hageja kui töövõtja kostjalt kui tellijalt töövõtulepingujärgset tasu, st töövõtulepingujärgse põhikohustuse täitmist ja hagi võiks põhivõla nõude osas kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 koosmõjus § 635 lg 1 alusel.
2. Kostja üheks vastuväiteks on see, et hageja ei ole hagis esile toodud asjaolusid tõendanud. Kostja hinnangul on hagiavaldus tõendamata põhjusel, et hageja ei esitanud hagiavalduses märgitud tõendeid koos hagiavaldusega (dtl 175-176). Nii nagu kohus kostjale 20.06.2022 kohtuistungil selgitas, on kostja selline menetluslik arusaam ekslik. Hagejal tekib kohustus esitada faktiliste asjaolude kohta tõendid kui on selge, millistele asjaoludele kostja vastu vaidleb ning milliseks kujuneb tõendamiskoormis.

§ 230

lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 tulenevalt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.

§ 231

lg 4 näeb ette, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja saab hagile vastu vaielda ainult (tõendamatuse) vastuväidete esitamisega seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid oma nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kui hageja esitab tõendid enda väidetud asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal

§ 230lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada.

Hagejal on võimalik esitada tõendeid vähemalt kuni eelmenetluse lõpuni. Hageja esitas tõendid 13.01.2021 ja 03.06.2022, s.o enne 20.06.2022 peetud eelistungit ja kohus võttis hageja esitatud tõendid vastu. Tõendite vastuvõtmisele pole kostja vastu vaielnud. 7. Eelöeldust tulenevalt tuli hagejal nõude rahuldamise eeldusena esmalt esile tuua ja tõendada ulatuses, milles kostja on asjaoludele vastu vaielnud, et ta sõlmis kostjaga töövõtulepingu, et töövõtulepingust tulenevalt lasub kostjal kohustus tasuda hagejale 3477,54 eurot ja tasu maksmise kohustus on muutunud sissenõutavaks ning kostja on kohustust rikkunud. Viivisnõude aluseks saab olla VÕS § 113 lg 1, edasiulatuva viivise nõudmisel ka

§ 367. 8.

Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja tellis hagejalt auto XXXXXXXXXXXXXXXXX remonditööd ja sõlmis 08.06.2022 hagejaga auto remondi- ja hoolduslepingu. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et ta auto hageja juurde remonti viis (20.06.2022 istungi protokoll, dtl 165). Lisaks on hageja esitanud kohtule kostja allkirjastatud hooldus- ja remonditööde lepingu nr 5928 (dtl 147). Hageja on välja toonud, et kostja nõustus enne lepingu sõlmimist hageja pakkumisega nr 7211, pärast lepingu sõlmimist lepiti kokku täiendavate tööde tegemises vastavalt kostja aktsepteeritud pakkumisele nr

1. Hageja esitas kohtule väite kinnitamiseks kostja 01.06.2020 ja 08.06.2020 e-kirjad. Nähtuvalt 01.06.2020 e-kirjast on kostja oma kirjas teemal Re: pakkumine nr 7211 vastanud hagejale: „ok teeme ära!“ (dtl 3 148-149) ning 08.06.2020 andnud hagejale kirjas teemal Re: Pakkumine nr 7232 vastuse: „Ok sobib“ (dtl 150). Kohus järeldab, et sellega andis kostja nõustumuse, et hageja teeb tööd vastavalt pakkumisele nr
2. Hageja väitele, et osa pakkumises nr 7232 näidatud tööd jäid tegemata kostja ettepanekul kostja vastuväiteid esitanud ei ole.
3. Seega järeldub poolte väidetest ja eelviidatud tõenditest, et pooled sõlmisid töövõtulepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tasu sissenõutavaks muutumise eelduseks on VÕS § 637 lg 3 järgi üldreeglina töö valmimine. Teise alternatiivina muutub VÕS § 637 lg 4 järgi töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö vastu võtmisest või vastu võetuks lugemisest tellija poolt, kui see on kokku lepitud või kui see on tavaline.
4. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja sai auto 15.06.2020 hagejalt kätte. Kostja on menetluses auto kättesaamist ka kinnitanud (dtl 176). Hageja on välja toonud, et esitas kostjale tööde eest arve summas 3477,54 eurot ja kostja kinnitas istungil, et kostja sai arve kätte. Kostjale esitatud arves on kajastatud hageja nõutava summa kujunemine – loetletud tehtud tööd ja paigaldatud tarvikud ning nende maksumus (dtl 151-152). Hageja on esitanud kohtule arve kättesaamise ja tasumise teemalise kirjavahetuse kostjaga (dtl 8788). E-kirjade sisust nähtuvalt palub kostja hagejalt võimalust tasuda arvet osadena. Vastuses hageja pakkumisele alustada arve tasumist ning anda teada, mis ajal saab ülejäänu tasutud, vastas kostja: „ok vaatan, mis teha annab“. Sellest tuleb järeldada, et kostja on hageja esitatud arvega nõustunud. Kostja on menetluses tuginenud väitele, et ta ei ole hagejalt töid vastu võtnud. Arvestades, et kostja sai hagejalt remonditud sõiduki tagasi 15.06.2020, samal kuupäeval ka arve ning nõustus esitatud arvega, järeldab kohus, et kostja on hageja tehtud töö vastu võtnud ja hageja tasunõue on sissenõutavaks muutunud nii VÕS § 637 lg 3 kui VÕS § 637 lg 4 järgi 15.06.
5. Kokku lepitud maksetähtaeg 22.06.2020 andis kostjale kui tellijale piisava võimaluse enne töö eest tasumist töö üle vaadata (VÕS § 637 lg 5).
6. Töö vastuvõtmine ei muuda siiski VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning lg-s 3 sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt õigust tugineda töö puudustele. Küll on sellel oluline tähendus pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele (vt nt Riigikohtu 28.10.2008 otsus nr 3-2-1-80-08, p-d 21, 22). Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega töö vastuvõtmise korral tuleb eeldada töö vastavust lepingutingimustele ning võimalikke puudusi ja neile nõuetekohaselt tuginemist peab tõendama kostja. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg-st 3 tulenevalt ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui ta ei teata töövõtjale mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt.
7. Kostja väitis istungil, et kõiki kostjale esitatud arvel kajastatud töid ei tehtud või olid need osaliselt tehtud puudulikult. Kohus selgitas kostjale tõendamiskoormise jaotust, sh et kostjal tuleb välja tuua millised tööd on tegemata või millised on puudused töödes ning 4 millal ja kuidas ta on hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest teatanud. Poolte nõusolekul määras kohus asja edasise lahendamise kirjalikus menetluses ja andis kostjale vastuväidete (ja arusaadavalt ka vastuväiteid kinnitavate tõendite) esitamiseks tähtaja, mida kostja taotlusel pikendas kuni 25.07.
8. Kohtule 25.07.2022 esitatud seisukohas kostja tööde puudustele või tegemata jätmisele ei tuginenud ja ühtegi tõendit ei esitanud. Järelduvalt on kostja väited tegemata töödest või tehtud tööde puudustest paljasõnalised ja tõendamata. Kostja esitas 25.07.2022 uue sisuga vastuväite, et tema ei ole nõustunud arvega nr 10791, vaid varasema hinnapakkumisega, kus oli väiksem summa. Kohtule ei ole arusaadav, kas kostja leiab, et hageja küsib temalt raha tööde või varuosade eest, milles kokku ei lepitud, või ületab kokku lepitut arve summa. Sõltumata kumba varianti kostja silmas pidas, jääb kostja vastuväide tagajärjetuks. Sisuliselt on ka see väide suunatud töö lepingutingimustele mittevastavusele ja kostjal tuli esile tuua ja tõendada, et ta on hagejat töö lepingule mittevastavusest (sh võimalike tellimata tööde tegemisest) teavitanud. Kostja seda teinud ei ole. Kui kostja leidis, et tegelikult ei vastanud arvel kajastatud tööd või varuosad sellele, mida kostja arvas end hagejaga kokku leppinud olevat, pidi see kostjale teatavaks saama arve kättesaamisega. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja on hageja esitatud arve ja selle summaga 30.06.2020 e-kirjas nõustunud. Seega pidi ka arvel kajastatu võimalik ebakõla kokkuleppega olema kostjale arusaadav hiljemalt 30.06.
9. Vaidlusalusel arvel on loetletud kõik tööd ja detailid, mille eest tasumist hageja nõuab. Arve tasumist puudutavast kirjavahetusest ei nähtu mingil moel viiteid sellele, et kostja oleks leidnud, et arvel on loetletud selliseid töid, mille tegemist ta ei tellinud ega nähtu sealt ka keeldumist arve mõne komponendi eest tasumisest. Kohus leiab, et sellisele võimalikule mittevastavusele tuginemine, mis pidi kostjale hiljemalt 30.06.2020 teada olema, ei ole aastal 2022 enam võimalik, sest töövõtjale mittevastavusest teatamise mõistlik aeg VÕS § 644 lg 1 mõttes on möödunud. Kostja ei saa enam tugineda sellele, et hageja ei täitnud enda kohustust kohaselt.
10. Eeltoodust tulenevalt on hagi rahuldamise eeldused täidetud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja töövõtulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 3477,54 eurot. Viivis
11. Hageja on esitanud viivisenõude selliselt, et nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 alusel alates arve tasumiseks ette nähtud kuupäevale (22.06.2020) järgnevast päevast, s.o alates 23.06.2020 kuni hagi esitamiseni 21.12.2020 sissenõutavaks muutunud osas 138,34 eurot ja edasi samas määras hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole viivisenõude osas vastuväiteid esitanud.
12. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse lepinguga kokkulepitu puudumisel VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas.
13. Kuna kostja ei ole sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevust tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma. Vaidlus puudus, et vastavalt kokkuleppele tuli kostjal tasuda arve summas 3477,54 eurot hiljemalt 22.06.
14. Hageja esitatud viivisearvestusest nähtuvalt on hageja palunud kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.06.2020 kuni hagi esitamiseni summas 138,34 eurot. Kohus rahuldab hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude 138,34 eurot. 5
15. Hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele ka hagiavalduse esitamise järgse perioodi eest.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

1. Menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid, millele kohus otsuses viidanud ei ole, ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid otsuses ei käsitle.
2. Kostja on taotlenud otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramist selliselt, et kostjalt väljamõistetav summa tuleks tasuda võrdsete osade kaupa kuue kuu jooksul (

445 lg 1). Kostja ei ole esitanud ajatamise põhjenduseks ühtegi sisulist asjakohast argumenti. Seetõttu kohus kostja taotlust ei rahulda. Menetluskulud 20.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Kostja on palunud kohtul kohaldada

§ 163

lgt 2, kuna ta on pakkunud hagejale kompromissi ja hageja sellega ei nõustunud.

§ 163

lg 2 võimaldab kohtul jätta menetluskulud kompromissist keeldununud poole kanda kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sarnases ulatuses, nagu teine pool on kompromissina pakkunud. Kostja viidatud

§ 163

lg 2 eeldab seega hagi osalist rahuldamist ja praegusel juhul kohaldamisele ei kuulu, sest kohus rahuldas hagi kogu ulatuses.

1. Hageja on esitanud lõpliku menetluskulude nimekirja 09.08.2020 ja taotleb kostjalt menetluskulude välja mõistmist summas 1237,65 eurot (dtl 185-187). Lisaks nõuab hageja kostjalt välja mõistetavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras. Taotluse kohaselt koosnevad hageja menetluskulud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 320 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 112,65 eurot. Hageja leiab, et rahuldamata jäetud maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv tuleb arvata hageja menetluskulude hulka. Hageja menetluskuluks on ka kulu lepingulisele esindajale 805 eurot. Hageja kinnitab, et on käibemaksukohustuslane ja saab õigusabikulult käibemaksu tagasi arvestada.
2. Kostja leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on liiga suur, hageja ei saa nõuda menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud aja hüvitamist. Hüvitamisele ei kuulu ka maksekäsumenetluses tasutud riigilõiv, kuna hageja ei märkinud, et soovib menetluse jätkamist hagimenetluses.
3. Juhindudes

§ 174

lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldab kohus osaliselt. 24. Hagiavalduse esitamise tasutud riigilõiv kuulub vastavalt

§ 138lg 2 menetlusosalise kohtukulude hulka.

Hagi esitamisel on hageja tasunud tasutud riigilõivu 325 eurot (dtl 93 ja 96) (hageja on taotluses märkinud ekslikult 320 eurot) ja riigilõiv tuleb kostjal hagejale hüvitada. Hagejale ei tule hüvitada maksekäsu kiirmenetluses (ts asi nr 2-20-134173) tasutud riigilõivu 112,65 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulude kandmist reguleerib

§ 172

lg 9, mille kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu 6 tegemise korral ja

§-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse rahuldamata

§ 483

lg 2 p 3 alusel ja hageja pöördub kohtusse sama nõudega hagiavaldusega, ei ole tegemist asja edasise lahendamisega hagimenetluses

§ 172lg 9 mõttes, vaid uue ja iseseisva tsiviilasjaga.

Seega pole alust arvata käesoleva tsiviilasja menetluskulude hulka rahuldamata jäetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu. 25. Menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud kuuluvad

§ 144p 1 kohaselt kohtuväliste kulude hulka.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Hagejat on menetluses esindanud lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik (

§ 218lg 1 p 1).

Lisatud õigusabi spetsifikatsioonidest nähtub kohtule, et esindaja on osutanud hagejale õigusteenust kokku 5,75 tundi. Kohtu hinnangul vastavad loetletud toimingud tsiviilasja materjalidele, toimingud on põhjendatud ja vajalikud. Samuti on põhjendatud ja vajalik toimingute ajakulu. Hagejale osutatud vandeadvokaadi õigusteenuse tunnihind 140 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnast õigusteenuse hinda ja selle vähendamiseks kohtu hinnangul põhjust ei ole. Vastuseks kostjale märgib kohus, et menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu hüvitamise osas on kohtupraktika muutunud. Nimekirja ja avalduse koostamise ning nende dokumentide esitamise kulud, samuti vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha koostamise ning esitamise kulud (s.o menetluskulude kindlaksmääramise toimingute kulud) on

§ 175

lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud (Riigikohtu 27.05.2020 määrus tsiviilasjas 2-18-7550, p 15).

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskulu kokku (325+805) 1130 eurot. Vastavalt hageja kinnitusele kuuluvad menetluskulud hüvitamisele käibemaksuta. Hageja menetluskulude taotlus jääb rahuldamata (1237,65-1130) 107,65 euro osas (s.o maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu osas).
2. Hageja taotlusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal alates kohtuotsuse jõustumisest tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras (

§ 177lg 4).

28. Kostja 12.08.2020 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulude suurus 630 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi, siis ei pea kohus vajalikuks analüüsida kostja poolt esitatud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. (digitaalselt allkirjastatud) kohtunik 7