KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 09.12.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-4549 Tsiviilasi A T hagi L-M T

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 28.03.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt mõisteti Harju Maakohtu 18.05.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-234 A Tlt (hageja) L-M T (kostja) kasuks igakuine elatis kehtiva miinimummäära ulatuses, s.o 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 50% ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 7. jaanuarist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o xxx. Hageja on seisukohal, et elatise arvestamisel alates 01.01.2022 tuleb lähtuda PKS § 101 lõigetes 3-6 märgitud igakuise elatise suuruse arvutamise alustest. Elatiskalkulaatori kohaselt on eeltoodut arvestades seadusjärgne elatisemäär hetkel 213,44 eurot. 01.01.2022 kehtiv elatise arvestus on seotud kohustatud vanema sissetulekuga. Hageja keskmine netosissetulek kuus on 1260,58 eurot, mis jääb Eesti keskmise brutopalga piiri, milline annab elatise summaks 213,44 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja muuta 18.05.2020 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 220-234 väljamõistetud elatist ja kohustada hagejat tasuma kostjale ülalpidamiseks alates 21.03.2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni elatist 213,44 eurot, kuid mitte vähem kui PKS § 101 lg 3-5 alusel arvestatav summa. Kostja vastus ja vastuhagi 2 Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Hageja ei ole tõendatud ega ei ole ka mingisugust alust arvata, et hageja majanduslik olukord on peale 31.05.2021 kohtuotsuses tuvastatud olukorrast oluliselt muutunud või halvenenud. Kindlasti ei saa eeldada ka, et on vähenenud hageja need lisasissetulekud, mis on kinnitust leidnud juba eelmises menetluses. Hageja on hagiavalduses toonud välja vaid oma netotöötasu, mis võrreldes eelmise aastaga on samuti suurenenud 938,99 eurolt 1260,58 eurole. Kostja leiab, et hageja poolt välja toodud asjaolu, et õiguslik olukord ja minimaalse elatise suuruse arvestuskord on muutunud, ei ole piisavaks aluseks hageja poolt elatiseks makstavate summade vähendamiseks, arvestamata kostja reaalseid kulusid ja vajadusi ning hageja võimalusi ja võimekust pidada üleval oma alaealist last vähemalt endaga samaväärses ulatuses. Kostja selgitab, et tema kulud on viimase aastaga oluliselt (vähemalt 20%) suurenenud ja seda eelkõige üldise majandusolukorrast tingitud hinnatõusudest (kommunaalkulud, toit, üdine hinnatõus, jms). Suurenenud on ka kostja tervisega seonduvad kulutused. Kostja on kohtumenetluses nr 2-20-234 välja toonud enda ülalpidamiskulud ühe kuu kohta 978 eurot. Kohus leidis kokkuvõtteks, et kostja eluliselt usutavad igakuised põhjendatud kulud on 798 eurot, millest kostja kanda jääks 399 eurot, mis on miinimumist tunduvalt suurem kulu. Käesoleval ajal on kostja eluaseme kulud suurenenud. Kostja seaduslik esindaja on soetanud endale ja kostjale uue eluaseme, mille laenumaksed on 640,95 eurot, millest kostja arvestuslik kulu on 320 eurot (640,95/2=320,47). Samuti on suurenenud kommunaalkulud kostja osas ca 182 euroni. Toidukulud on suurenenud võrreldes 2020 aastaga vähemalt 10%. Maakohus pidas kostja põhjendatud toidukuludeks 2020.a. 130 eurot. Seega on kostja toidukulud käesoleval ajal vähemalt 143 eurot. Reaalselt kulub aga kostja toidule 170 eurot kuus. Põhjusel, et autokütuse hind on oluliselt tõusnud, ca 40%, on suurenenud ka kostja transpordi kulud ca 84 eurot. Kostja kasutab, peale tasuta transpordi Tallinnas, mõned korrad nädalas ka autotransporti, tema kool asub kesklinnas, trennid on 4-5x nädalas ja hobusetallis käib ta igapäevaselt. Autotransporti tuleb kasutada logistilistel ja ka turvaisusest tingitud põhjustel. Kostja sidekulud, mida eelnevalt kandis hageja, on samuti käesolevaks ajaks 46,83 eurot. Kulutused tervishoiule (ujumine, suusatamine jms. sotsiaalse elu kulutused sh teater kino) on samuti suurenenud ja on kuus ca 40 eurot. Hügieenitarvetele kulub ca 12 eurot, koolitarvetele 15 eurot, riietele ja jalanõudele ca 35 kuus ehk kokku ca 60 eurot. Muud kulud ei ole oluliselt muutunud ja on jäänud 40 euro juurde (ekskursioonid, taskuraha jms.). Kostja trenni ja hobide osas on ära jäänud viiuliõpe. Ratsutamise laagritest pidi kostja hinnatõusudega seoses loobuma, sest kahjuks majanduslik olukord seda enam ei võimalda. Treeningute eest tasub kostja lisaks xxx esitatud arvele veel lisatreeningtunnid 60120 eurot kuus vastavalt võimalustele ja vajadusele. Hetkel rendib kostja hobust suve alguseni 500 eurot kuus, et areneda edasi spordialal, milles oma hobuseta teatud etapist edasi liikuda on pea võimatu. Lisanduvad trenniks vajalikud vahendid: saapad (200 eurot 2a.), kaska (200 eurot 2a, juhul kui ei kukuta), turvavest (200.-, 4a), püksid 3 paari (60 eurot paar, 1a), ratsasokid 6 paari (50 eurot, 1a), ratsakindad (2*20 eurot, 1a). See teeb kuus 43,33 eurot. Lisanduvad muud kulud nagu valtrapid, kabjaõlid, šampoon, porgandid jne. Seega minimaalne kulu treeninguteks kuus on ca 350-400 eurot, kuigi reaalselt kulutab kostja seaduslik esindaja kostja treeninguteks 645 eurot kuus. Väga oluline ja kulukas on probleem ka kostja psüühilise tervisega. xxx. Üks ring tasuta Tallinna spetsialistide juures on läbitud ning nüüd tuleb alustada tasuliste aegadega, mille maksumus on 150 eurot kuus. 3 Seega kostja ülalpidamiskulud ulatuvad ilma eriotstarbelise ravikuludeta juba 772,83 euroni kuus. Lisades kuludele veel kostja treeningukulud ja vajalikud eriotstarbelised tervisekulud (+645+ca 150) kulub kostjale kogu tema seadusliku esindaja sissetulek ning tuleb teha valikuid kuidas toime tulla. Vaatamata asjaolule, et kostjale kulub tõendatult ja vajadusepõhiselt oluliselt rohkem (minimaalselt 473 eurot kuus) on saanud kostja seaduslik esindaja hakkama ning leiab, et hageja panus kostja ülalpidamisele peab olema vähemalt 375 eurot kuus. Hageja on võimeline kostjat ülal pidama tema kuludest lähtuvalt minimaalselt 375 euro ulatuses ja ilmselgelt juba eelnevates kohtumenetlustes välja mõistetud summas ehk 292 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt palus kostja suurendada elatist 82 euro võrra alates vastuhagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni. Alternatiivselt palus kostja välja mõista elatis, põhjendatud ja vajalikus määras, tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades hageja võimalusi ja kostja vajadusi suurendades elatist vastavalt PKS § 102 lg

) § 459 lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 497

märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS § 102 sätestatuga. Lastele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb 5 kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-20-234 18.05.2020 kohtulahendi tegemisel.

1. Tsiviilasjas 2-20-234 esitatud hagiavalduse kohaselt moodustasid kostja igakuised kulud kokku 978 eurot, kuid kostja palus välja mõista hagejalt elatise summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (dtl 8). Kohus on pidanud nimetatud tsiviilasjas kostja igakuiseid kulusid eluliselt usutavaks ja põhjendatuks kokku summas 798 eurot ning leidnud, et elatise väljamõistmise nõue miinimumulatuses alates hagiavalduse esitamisest on põhjendatud. Kohus ei tuvastanud menetluses asjaolusid, mis oleksid andnud aluse elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära.
2. Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud elatist vähendada tuginedes õigusliku olukorra muudatusele ning on kinnitanud 01.08.2022 esitatud dokumendis, et tema majanduslik olukord ei ole võrreldes 2020 aastaga oluliselt muutunud (dtl 84, viimane lõik). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
3. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
4. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot. Kohus asub seisukohale, et kuna tegemist on olulise muudatusega seaduses, siis oli hageja õigustatud esitama hagi elatise vähendamiseks ka tuginedes üksnes õigusliku olukorra muudatusele. Iseenesest on õige hageja seisukoht, et elatis peaks vastama PKS § 101 sätestatule ehk kehtivale miinimumile. Ka 2020 aastal on kohus elatise välja mõistnud tuginedes sel ajal kehtinud miinimumelatisele. Kuna käesoleval juhul on kostja esitanud aga vastuhagi elatise suurendamiseks, siis tuleb mõlema poole nõuete lahendamiseks esmalt kindlaks teha, kui suured on käesoleval ajal kostja igakuised kulud ja kas need on oluliselt suurenenud võrreldes 2020 aastaga.
5. Tsiviilasjas 2-20-234 esitatud hagiavalduses märkis kostja, et tema ülalpidamiskulud ühe kuu kohta on kokku 978 eurot s.h: üür ½ 250 eurot, kommunaalkulud ja elekter 100 eurot, toit 150 eurot, transport 60 eurot, tervishoid, ujumine jms 15 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, koolitarbed 15 eurot, riided ja jalanõud 25 eurot, ratsatrenn 220 eurot, viiuli tunnid 65 eurot, ratsalaager 2x aastas 50 eurot, ratsutamise varustus/turvavahendid jagatuna 3a peale ja viiul jagatuna 5 aasta peale 20 eurot, muud kulud ca 40 eurot. Kohus on 18.05.2020 6 otsuses põhjalikult hinnanud kostja igakuiseid kulusid ja pidanud neid põhjendatuks 798 euro ulatuses, s.h kulud üürile ja kommunaalkuludele 350 eurot, toidukulud 130 eurot, transpordikulud 40 eurot, kulud tervishoiule ja hügieenile 25 eurot, kulud koolitarvetele 15 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 25 eurot, kulud treeningutele ja viiulitundidele 193 eurot, muud kulud 20 eurot. Käesoleval juhul on kostja esmalt välja toonud, et tema eluasemekulud on suurenenud arvestades sellega, et kostja seaduslik esindaja on soetanud endale ja kostjale uue eluaseme. Kostja on esitanud kohtule tõendi kostja seadusliku esindaja konto väljavõttest, millest nähtuvad kostja seadusliku esindaja maksed seoses laenukohustusega igakuiselt ca 640,95 euro ulatuses (dtl 38). Kohus selgitab, et ülalpidamise ulatust määrates on võimalik arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Samas ei ole kostja tõendanud, et nimetatud laenukohustus oleks tekkinud seoses eluaseme soetamisega ning seega ei ole põhjendatud nimetatud makseid elatise alla arvestada. Samas on Riigikohus selgitanud, et eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes. Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. Nii saab kohus määrata ka kasutuseelise väärtuse, mille saab laps vanema eluaset kasutades (vt nt Riigikohtu lahend 3-2-1-69-13). Kostja on välja toonud, et ta elab koos oma seadusliku esindajaga, viimasele kuuluvas ridaelamus, mille üldpind on 138 m², millest lapse tuba moodustab 16,8m² ning ülejäänud on ühiskasutuses. Samuti on kostja välja toonud, et keskmine turuhind, s.o igakuine üüritasu nimetatud korteri puhul võiks olla vähemalt 1000 eurot ning esitanud selle kohta ka paar üürikuulutust (dtl 114-120). Hageja ei ole tõendanud, et keskmine turuhind võiks olla kostja poolt märgitust madalam. Arvestades, et korterit kasutavad võrdselt nii kostja, kui ka tema ema ning kinnistule on registreeritud ka kostja seadusliku esindaja ettevõte xxx (dtl 73-74), siis tuleb kohtu hinnangul aga antud kulu jagada kolmega ning kostja kasutuseelise väärtuseks jääb 333,33 eurot (1000 /3). Samuti on tõendamist leidnud, et keskmised kommunaalkulud (s.h elekter) seoses kostja eluasemega moodustavad ühes kuus kokku 508,96 eurot (dtl 39-41, 96-113). Arvestades, et kostja elukohas tegutseb ka kostja seadusliku esindaja firma, siis tuleb kohtu hinnangul aga ka kommunaalkulud jagada kolmega ning kostja osaks jääb 169,65 eurot (508,98,96/3). Seega saab põhjendatud eluasemekuluks lugeda kostja osas käesoleval ajal kokku 502,98 eurot (333,33 +169,65), mis on ca 153 eurot suurem kui aastal
6. Samuti on kostja menetluses tõendanud, et kostja seaduslik esindaja kannab käesoleval ajal ka kostja sidekulusid (mida eelmise lahendi tegemise ajal kandis hageja). Kostja on välja toonud, et 2022 aasta keskmine kulu kuus oli 29,94 telefonile ja internetile ja TV-le 16,89 eurot (osa Telia neti ja TV arve kulust) ning esitanud selle kohta kohtule ka Telia arved 7 (dtl 121-135). Samas nähtuvad esitatud arvetest ka sellised teenused nagu salvestamine, GO 3 film, TV 3 spordikanalid, noppekanalid, mis suurendavad igakuist koguarvet 17,50 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on tegemist mugavusteenustega ning sidekulude alla saaks lugeda põhjendatuks üksnes standartpaketi olemasolu. Kohus peab seega kostja sidekulusid (telefon, internet, TV) põhjendatuks kokku 38 euro ulatuses. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul ka kostja tõendanud, et tema igakuised kulud seoses ratsutamisega on käesoleval ajal vähemalt 250 eurot (dtl 45, 136-140). Kulude kandmine seoses ratsutamisega nähtub ka kostja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest (dtl 156183). Seega on treeningu kulud võrreldes 2020 aastaga suurenenud. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et kulud toidule, transpordile, tervishoiule, hügieenile, koolitarvetele, riidetele ja jalanõudele ning muudele kuludele oleksid oluliselt suurenenud võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga ning peab seega vastavaid kulusid endiselt eluliselt usutavaks tuginedes ka eelmisele kohtulahendile kokku ca 255 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on kostja igakuised kulud käesoleval ajal põhjendatud igakuiselt ca 1046 euro ulatuses, s.o eluasemekulud 502,98 eurot, sidekulud 38 eurot, treeningute kulu 250 eurot ning ülejäänud kulud 255 eurot. Seega on kostja põhjendatud igakuised kulud 248 euro võrra suuremad, kui 2020 aastal. Hageja osa kostja kuludest jääks seega 523 eurot, millest tuleks maha arvestada ka PKS § 101 lg 5 alusel pool lastetoetust 30 eurot ning elatise suuruseks jääks 493 eurot. Kohtul tuleb arvestada aga asjaoluga, et kostja on palunud suurendada elatist üksnes 375 euroni.
7. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. 8 Hageja ei ole käesoleval juhul töövõimetu ning hageja poolt viidatud diabeet ei ole kohtu hinnangul sissetuleku teenimise takistuseks. Nimetatut on kohus selgitanud ka juba
8. aasta lahendis. Hageja konto väljavõttest nähtuvalt on hageja keskmiseks igakuiseks sissetulekuks 5,5 kuu jooksul olnud 3687,92 eurot, sh töötasu ja toetused kokku 2054,29 eurot (dtl 191-204). Kinnistusraamatu kohaselt kuulub hagejale ja kostja seaduslikule esindajale kaasomandis olev kinnistu Harju maakonnas. Samuti kuulub hagejale sõiduauto xxx. Hageja on välja toonud, et tema igakuised püsikulud moodustavad kokku 869,72 eurot, millele lisandub majalaen, intress, kindlustus ja elekter ca 440 eurot kuus. Nimetatule lisanduvad veel kulud toidule, hügieenile, riietele, jalanõudele ja muud majapidamiseks vajaminevad kulud. Samuti on hageja märkinud, et tal on laenukohustused mitmete eraisikute ees kokku summas 8865 eurot ning tal tuleb kanda ka sõiduki hooldusja remondikulusid 60 eurot kuus. Ühtegi tõendit, peale konto väljavõtte, ei ole hageja oma kulude kohta kohtule aga esitanud. Iseenesest on eluliselt usutav ja konto väljavõttega ka tõendatud, et teatud igakuiseid kulusid tuleb hagejal kanda. Arvestades aga hageja igakuist keskmist sissetulekut ning asjaolu, et hageja ei ole täielikult varatu ega ka töövõimetu, siis asub kohus seisukohale, et hageja on võimeline tasuma kostjale elatist iga kuu 83 eurot rohkem, kui ta seni teinud on, s.o 375 eurot kuus.
9. Kohus asub seisukohale, et kuna käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kostja igakuised kulud on võrreldes
10. aastaga oluliselt suurenenud, siis ei ole põhjendatud elatise vähendamine üksnes seetõttu, et seadus on muutunud. Kuna kostja igakuised kulud on suurenenud, siis on põhjendatud väljamõistetud elatist hoopis suurendada.
11. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata ning rahuldab vastuhagi. Kohus suurendab Harju Maakohtu 18.05.2020 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-20-234 väljamõistetud elatise suurust summani 375 eurot, mis kuulub hagejalt kostja kasuks igakuiselt väljamõistmisele alates vastuhagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni. Juhul kui hageja on kohtumenetluse kestel kostjale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka poolte mentluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik 9 kohtunik Osaliselt tühistatud TRK määrusega 10