← Eesti

3-24-172/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 19.01.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-172 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X (varasem nimi X)

) § 15 lg 1 alusel kinni 04.10.2023 pärast seda, kui ta oli tabati Tallinna Vanasadamas. Isik soovis minna Soome laevale ja oli esitanud PPA-le varastatud dokumendi.

  1. b)Puudutatud isik avaldas 04.10.2023 soovi taotleda rahvusvahelist kaitset, misjärel ta peeti kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel.
  2. c)PPA luges 18.12.2023 otsusega isiku rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks ja tegi otsuse selle tagasilükkamise kohta, tegi isikule sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks Kongo DV-sse ning kohaldas sissesõidukeeldu Schengeni alale 5 aastaks. Otsus on jõustunud.
  3. d)PPA taotleb luba isiku kinni pidamiseks, kuna esineb põgenemisoht (

§ 23

lg 1 p 1 koosmõjus

§ 68

p-ga 6) ja kuna isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid (

§ 23lg 1 p 3).

Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult ja on kinnitanud, et ei soovi lahkumiskohustust täita. Ta ei taotlenud rahvusvahelist kaitset kohe, vaid viivitas sellega. Isik on enda sõnul samas elanud juba varem teistes Euroopa riikides. Samuti kasutas ta võõrast dokumenti ning varjas oma identiteeti. Isik esitas vastuolulisi väiteid enda isiku ja sihtriikide osas. Vabaduses viibides võib ta omavoliliselt edasi liikuda Soome või ka mujale. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus lükati tagasi. Isik on rahvusvahelise kaitse menetluses öelnud, et kui ta Eestis kaitset ei saa, tahab ta edasi liikuda ja mujal kaitset taotleda. Isikul ei ole reisidokumenti ning PPA peab alustama tema dokumenteerimise protsessi.

  1. Isik selgitas kohtuistungil, et ta ei taha 2 kuud kinnipidamiskeskuses olla. Ta tuli Eestisse asüüli taotlema, kuid ei tunne siin kedagi. Tal on olemas mitmeid dokumente.
  2. PPA selgitas kohtuistungil, et isikul puudub reisidokument, mistõttu tuleb taotleda talle tagasipöördumistunnistus või rahvuspass. Kui isikul on passikoopia olemas, tuleks see edastada PPA-le. Isikul oleks võimalik helistada või pöörduda saatkonna poole, sellega on PPA valmis teda aitama. Pärast dokumentide hankimist läheb väljasaatmisega veel vähemalt 2 nädalat, sest väljasaatmise aeg sõltub lennugraafikutest ning vaja on ka transiidiluba. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 23

lg 1 kohaselt võib PPA paigutada Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinnipidamiskeskusesse halduskohtu loal. Loa saamiseks peab PPA esitama taotluse kirjalikult koos põhjendusega ning vajalike tõendite ja seletustega (HKMS § 264 lg 2).

§ 23

lg 11 kohaselt annab halduskohus välismaalase kinnipidamiseks loa kuni kaheks kuuks, kui esinevad

§ 23

lg-s 1 sätestatud alused ning samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

  1. Puudutatud isikule on 18.12.2023 tehtud sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja kohaldatud sissesõidukeeldu Schengeni alale 5 aastaks
  2. PPA taotluse ja selgituste kohaselt on isiku kinnipidamine vajalik lahkumisettekirjutuse täitmiseks ja väljasaatmise tagamiseks. Kohtule teadaolevalt ei ole isiku Kongo DV-sse väljasaatmiseks takistusi. Isikut ei ole praegu võimalik välja saata, sest tal puudub kehtiv reisidokument. Isik ei ole esitanud enda passi koopiat ning PPA peab seega hakkama tegelema tema dokumenteerimisega. PPA selgitas kohtuistungil, et kuni 2-kuuline tähtaeg on vajalik, sest väljasaatmise aeg sõltub isikule tagasipöördumistunnistuse või passi saamisest, pole teada, kui kaua selleks aega läheb ning samuti tuleb seejärel saada transiidiluba ja planeerida lennugraafikust lähtuvalt isiku reis.
  3. PPA tugineb kinnipidamise alusena

§ 23lg 1 p-dele 1 ja 3.

Need võimaldavad välismaalast kinni pidada, kui esineb põgenemisoht (

§ 23

lg 1 p 1) või kui tal puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast riigist viibib (

§ 23lg 1 p 3).

8. PPA tugineb põgenemisohu sisustamisel

§ 68p-le 6. Selle kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui ta on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema 2

(4)hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemisohu kindlakstegemiseks hinnatakse lisaks muid isikut ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemisoht on prognoosotsus, mis peab põhinema isikuga seotud objektiivsetel asjaoludel.
  1. Kohus nõustub, et isiku käitumisest järelduvalt ei soovi ta lahkumiskohustust täita. Tõenäoliselt ei püsi ta vabaduses viibides PPA-le enda dokumenteerimiseks ja väljasaatmismenetluse toimingute tegemiseks kättesaadav ja asub ennast varjama või hoopis lahkub mõnda teise Schengeni riiki. Selliseks arvamuseks annab aluse isiku senine käitumine. Ta on selgitanud, et ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust Lätis, vaid üritas jõuda Soome, kasutades Eestit seega transiitriigina Ta kasutas ja esitas enda kontrollimisel teise isiku nimele väljastatud dokumendi ja andis vastuolulisi väiteid enda isiku ja reisi osas. Isiku käitumist arvestades on usutav, et ta püüab vabaduses viibides leida võimalusi Eestist lahkuda ja siirduda kas Soome või ka mõnda teise EL riiki. Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust arvestades ei ole see keeruline.
  2. PPA on taotluses viidanud ka

§ 23lg 1 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alusele.

Kohtupraktikas on selgitatud, et isiku tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele võib isiku kinnipidamisel tugineda üksnes siis, kui isik ei aita nende dokumentide hankimisele kaasa (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 11). PPA pole esile toonud, et puudutatud isik oleks jätnud mõne PPA nõutud dokumendi hankimisega seotud toimingu tegemata. PPA selgitas kohtuistungil võimalikke tegevusi, millega isik saaks dokumentide hankimisele kaasa aidata (enda passi koopia esitamine või saatkonna poole pöördumine). Menetluse praeguses etapis ei nähtu, et isik oleks juba keeldunud mõne vajaliku toimingu tegemisest. Seepärast ei ole puudutatud isiku kinnipidamine

§ 23lg 1 p 3 alusel praegusel hetkel põhjendatud.

11. Isiku kinnipidamise lubatavuseks peab esinema vähemalt üks kolmest kinnipidamise alusest. Puudutatud isiku kinnipidamine on võimalik

§ 23

lg 1 p 1 alusel koosmõjus

§ 68p-ga 6.

12. Isiku kinnipidamine on lubatav üksnes juhul, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust (

§ 23lg-d 1 ja 11).

Kohtu hinnangul oleksid muud järelevalvemeetmed puudutatud isiku põgenemisohu suure tõenäosuse tõttu praegu ebatõhusad. Tõenäosust, et puudutatud isik poleks vabaduses viibides PPA-le tema dokumenteerimiseks ja väljasaatmiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav, suurendab ka tema rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi lükkamine ja otsuse jõustumine. Samuti võtab kohus arvesse isiku elukorraldust: tal puudub Eestis elukoht, sissetulek ja tuttavad. Kuna isikul puudub kehtiv reisidokument, ei saa seda hoiule võtta. 13. Isiku kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega (

§ 23lg 11).

Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid. Kohus peab põhjendatuks lubada puudutatud isikut kinni pidada kuni kaks kuud, sest ei pruugi olla võimalik tema reisidokumente kiiremini vormistada ja tema reisi planeerida. Isik saab menetluses aktiivselt osaledes enda väljasaatmise protsessi kiirendada. Sellisel juhul ei kujune tema kinnipidamine kinnipidamiskeskuses pikaajaliseks. 14. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa paigutada taotluses märgitud isik kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks. Kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud oluliselt muutuvad või selguvad asjaolud, mis välistavad isiku hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada. Kuna kinnipidamise eesmärk on üksnes puudutatud isiku väljasaatmise tagamine, siis tuleb puudutatud isik väljasaatmise võimaluse tekkimisel vabastada ja Eestist välja saata. 3

(4)(allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.