KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-11-8331 Kohtuasi X kohustu

) redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.

2. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi menetluses rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses.
3. Võlgniku poolt esitatud aruannetest nähtuvad järgmised andmed: Aruande periood Sissetulek kp, 07.01.2016 24.02.2017 10.10.2017, 14.12.2017 26.08.2019 17.09.2021 2015.a 2016.a ? 2017.a 2018.a 16.12.201828.04.2021 Andmed Andmed Andmed 0.7916,50 Töötasu: puuduvad puuduvad puuduvad (töötasu) 2020.a – 7750.2021.a – 3 2-11-8331 Sissetuleku osa, 6239,84 millele ei saa sissenõuet pöörata Võlausaldajatele 0.tehtud väljamaksed 6878,28 - 7518,12 7998.- 2100.Laenud, abid: 2019.a27552.2020.a – 15727.2021.a – 1003.21385,49 0.- 0.- 0.- 0.- 110,52
4. Kohtu päringute vastustest nähtub, et menetluse vältel on võlgnikul olnud kokku 10 erinevat kontot (sh pensionikontod; osad nüüdseks suletud) pankades, mille kõiki väljavõtteid ei ole usaldusisiku aruannetele lisatud ja / või esitatud väljavõtteid omaalgatuslikult filtreerinud.
5. Arvelduskontode väljavõtetest perioodil 16.12.2014-28.04.2021 nähtub, et võlgniku arvelduskontodele on toimunud laekumised kokku järgnevates summades: Pank Kontonr AS SEB Pank EE651010011691976221 EE721010011691978229 EE617700771001482972 EE807700771001705633 EE382200221016760870 AS LHV Pank Swedbank AS EE732200221062100659 EE732200221068298280 Luminor Bank AS EE091700017003824137 KOKKU: Laekumised koh.vab. Kommentaarid menetluse perioodil 32182,39 146,53 79288,92 10865.0,Konto suleti 02.06.2015 76417,86 Konto suleti 13.12.2017 9483,11 Konto suleti 07.10.2018 77 903.84 Konto suleti 14.12.2017 286287,65 eurot
6. Võttes arvesse, et võlgnikul on kohustustest vabastamise menetluse perioodi ajal olnud üks alaealine ülalpeetav, on olnud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata kogu perioodi jooksul kokku 49 918,58 eurot, millele lisandub 25% ülejäänud osas sissetulekust. Kohtul ei ole täpset summat siinkohal võimalik välja tuua, kuivõrd võlgnik on teinud korduvaid kandeid oma kontode vahel, samuti on võlgnik võtnud arvelduskontolt välja sularaha ning lisanud arvelduskontole sularaha, mille motiiv ja päritolu ei ole võlgnik selgelt välja toonud.
7. Võlgnik on teinud kohustustest vabastamise perioodi jooksul väljamakseid võlausaldajatele kokku kolmel korral. Võlgnik on vähendanud pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete kogumahtu ja läbi võlausaldajatega kokkulepete sõlmimise ja / või asjaolu tulemusel, et võlausaldajad on nõudest loobunud.
8. Kohtu hinnangul nähtub asjaoludest, et võlgnik ei ole täitnud

§-s 173 nimetatud 4 2-11-8331 kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik on kohelnud võlausaldajaid ebavõrdselt, kuivõrd on teinud menetluse vältel vaid viimase väljamakse võlausaldajatele järgides jaotisi. Võlgnik ei täitnud

§ 173

lg-st 2 tulenevaid kohustusi, sh ei ole võlgnik esitanud kohtule täielikke ja ammendavaid andmeid oma tulude ja vara kohta. Võttes arvesse võlgniku arvelduskontodele laekunud sissetulekuid ning sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, saab kohus asuda seisukohale, et võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid nõutust oluliselt väiksemas ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole kohustusest vabastamise menetluse eesmärk võlgniku ja võlausaldajate vahel kompromissi leidmine, vaid võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamine. Asjaolu, et kokkuleppeliselt ning läbi nõuetest loobumise on oluliselt vähenenud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud nõuete kogumaht, ei anna kohtu hinnangul siiski alust järeldada, et võlgnik on täitnud talle

§-s 173 sätestatud kohustusi ning teinud seda nõuetekohaselt. Täiendavalt on kohus seisukohal, et võlgniku esitatud usaldusisiku aruanded ning menetluses kogutud andmed ei riimu, sh on võlgnik toonud kohustusest vabastamise menetluse esimestel aastatel välja, et tal ei ole olnud võimalik leida tööd vaatamata erinevatele kandideerimistele ning võlgnik on raskes majanduslikus olukorras. Võlgniku taolist seisukohta ei tõenda tema arvelduskontode väljavõtted samast perioodist, samuti on esitatuga vastuolus võlgniku seos mitmete äriühingutega osaniku ja / või juhatuse liikmena. Kohus nõustub võlausaldajatega, et ei ole eluliselt usutav, et võlgnik on seotud mitmete äriühingutega sealt tulu saamata. Kohtu hinnangul nähtub võlgniku tegevusest pigem soovimatus võlausaldajate nõudeid rahuldada ja / või rahuldada neid väheses, piiratud ulatuses. 26.

§ 175

lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Kohtu hinnangul on soovimatus võlausaldajatele väljamakseid teha ning kohtule ebatäielike andmetega usaldusisiku aruandeid esitada tahtlik tegevus, mistõttu on võlgniku rikkumine süüline. 27. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud

§ 173nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtule tagasi või vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
2. Käesoleva tsiviilasja menetlemisel on möödunud mõistlik menetlustähtaeg, sest menetlus on kestnud üle 11 aasta, ühtlasi palub võlgnik kohaldada tema vastu suunatud nõuetele aegumist.
3. Võlgnik heidab maakohtule ette, et 17.11.2022 istung tema ärakuulamiseks kestis vaid 5 minutit.
4. Maakohtule rikkus määruse põhjendamiskohustust. Kohtu põhjendused on kolmel leheküljel, sh kopeeritud tabelid ja seadustest välja kirjutamised. Maakohus ei ole selgitanud, millised kanded ja arvelduskontod võimaldavad teha järelduse selle kohta, et võlgnik on esitanud oma majandusliku olukorra kohta ebaõiget infot.
5. Maakohus tegi võlgnikule täiesti alusetuid etteheiteid, et tal on olnud mitmeid arveldusarveid, mida ta aruannetele ei lisanud ja et ta filtreeris esitatud väljavõtteid omaalgatuslikult. Võlgnik toob välja, et on aastate jooksul aruandeid esitanud ja andnud kohtule alati märku, et kohus teavitaks, kui midagi on puudu. Kohus seda ei teinud, mistõttu on vaidlustatud määrus üllatuslik. 5 2-11-8331
6. Maakohus tegi pankadesse päringuid pikema perioodi kohta kui kuni 28.04.
7. Kohus kogus varjatult asjasse mittepuutuvaid andmeid, riivates põhjendamatult kaebaja isikuandmeid.
8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlausaldajatele tähtaja sellele vastamiseks.
9. Võlausaldajad AS SEB Pank, Intrum Estonia AS, Luminor Bank AS, Swedbank AS ja PlusPlus Baltic OÜ vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kohtutäitur Risto Sepp märkis, et ei soovi seisukohta esitada. Teised võlausaldajad määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni tuleb täiendada otsustusega võlgniku vabastamsie kohta usaldusisiku ülesannetest. Muus osas tuleb määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid täiendada tuleb määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
12. Maakohus viitas õigesti FiMS § 68 lg-le 2, mille kohaselt enne FiMS-i jõustumist, s.o 01.07.2022, esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse

-i redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.

2. Praeguses asjas vaieldakse selle üle, kas maakohus on põhjendatult lõpetanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldunud vabastamast teda pankotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3. Kolleegium on seisukohal, et ükski määruskaebuses esitatud põhjendus ei lükka ümber maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid võlgniku poolt

§ 173lg 2 rikkumise kohta.

41. Ringkonnakohus märgib, et kohustustest vabastamiseks peab võlgnik andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja täitma enda seadusest tulenevaid kohustusi. Kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus.

§ 175

lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Mh keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (

§ 175lg 2 p 2).

Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11; RKTKm 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12). 42.

§ 175

lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamisest keeldumiseks tuleb kohtul tuvastada, et: 1) võlgnik on

§-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud; 2) võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. Kohtul on õigus kohustustest vabastamise menetlus lõpetada vaid juhul, kui täidetud on kõik nimetatud tingimused (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 14). 43. Kolleegiumi hinnangul on asja materjalide põhjal võimalik jõuda järeldusele, et võlgnik on

§-s 173 sätestatud kohustusi süüliselt rikkunud, mis omakorda välistab võlgniku kohustustest vabastamise. Samas nõustub ringkonnakohus võlgnikuga, et maakohus oleks pidanud rikkumise sisu seostama konkreetsete pangakontode ja kannetega, mistõttu saab maakohtule ette heita põhjendamiskohustuse rikkumist. Nimetatud eksimuse saab ringkonnakohus parandada määruskaebemenetluses, täiendades vaidlustatud määruse õiguslikke põhjendusi. 6 2-11-8331 44. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leiab võlgnik, et käesoleva tsiviilasja menetlemisel on möödunud mõistlik menetlustähtaeg. Kolleegium sellega ei nõustu. Ringkonnakohus märgib, et menetluse mõistlik kestus ei ole universaalselt määratav suurus, vaid sõltub iga kaasuse asjaoludest.

näeb ette, et üldjuhul otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, kuid menetlust võib pikendada ning see tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest (§ 175 lg 1, lg 51). Seega on juba seaduse poolt kohustustest vabastamise menetlusele ette nähtud küllaltki pikk menetlusaeg. Käesoleval juhul on Tallinna Ringkonnakohus 28.04.2020 määrusega pikendanud menetlust kuni 28.04.

1. Maakohus käitus võlgnikule soodsamalt, sest kohustusest vabastamise menetlus pikenes automaatselt aasta võrra.
2. Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 3 kohaselt on pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest arvates. Kuivõrd Harju Maakohus lõpetas võlgniku pankrotimenetluse 16.12.2014 määrusega, mis jõustus 03.01.2015, ei ole võlausaldajate nõuded TsÜS § 157 lg 3 alusel aegunud.
3. Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohtule saab ette heita pankadesse päringute tegemist. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele kohalduvad hagita menetluse põhimõtted. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt võib kohus koguda tõendeid omal algatusel. Tõendi kogumise kohustus tekib olukorras, kus selleks on piisav ajend. Ringkonnakohus ei nõustu, et võlgniku pangakontode väljavõtted on võlgniku kohustustest vabastamise üle otsustamisel asjasse mittepuutuvad. Ühtlasi ei ole põhjendatud etteheited, et maakohus teostas päringud pikema perioodi kohta kui 28.04.
4. Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks oma järeldused võlgniku kohustustest vabastamata jätmise osas teinud andmetel, mis pärinevad pärast kuupäeva 28.04.
6. Samuti ei saa nõustuda etteheitega, mis puudutab võlgniku ärakuulamist. Võlgnik on märkinud, et maakohtu 17.11.2022 istung kestis vaid 5 minutit.

§ 175

lg 3 sätestab, et kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne, kui on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kolleegium selgitab, et seadus ei näe ette nõudeid kohtuistungi kestvuse kohta. Kuigi istung oli ajaliselt lühike, ei anna see alust leida, et maakohus oleks võlgniku ärakuulamise kohustust rikkunud. Ka ei nähtu istungiprotokollist, et maakohus ei oleks andnud võlgnikule võimalust olla ära kuulatud.

1. Võlgnik leiab, et maakohus on teinud talle täiesti alusetuid etteheiteid selle kohta, et tal on olnud mitmeid pangakonto arveldusarveid, mida ta aruannetele ei lisanud ja on esitatud väljavõtteid omaalgatuslikult filtreerinud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et pankade vastustest päringutele selgub, et võlgniku majanduslik olukord ei vastanud tema poolt aruannetes esitatule. Kolleegium leiab, et praeguses asjas esiletoodud asjaolud ja tõendid on piisavad selleks, et tuvastada, et võlgnik on käitunud menetluses pahatahtlikult ning enda majanduslikku olukorda varjanud. 2015-
2. a usaldusisiku aruannete kohaselt võlgnikul väidetavalt sissetulekud puudusid. LHV arvelduskontolt nr EE617700771001482972 nähtub, et
3. a on võlgniku pangakontole laekunud erinevatelt isikutelt mitmed maksed. Nt isik nimega HP on
4. a kandnud võlgnikule 10 000 eurot (kd IV, tl 99-123). SEB arvelduskontole nr EE651010011691976221 on
5. a võlgnik teostanud sularaha sissemakseid summas 10 300 eurot (kd IV, tl 75-91). Swedbanki arvelduskontolt nr EE732200221062100659 nähtuvad samuti kandeid erinevate isikute ja äriühingute poolt 5083 euro ulatuses (kd IV, tl 129-142). Ka
6. a nähtub Swedbanki arvelduskontol erinevaid 7 2-11-8331 laekumisi, nt isik nimega GA on võlgnikule kandnud 19 000 eurot.
7. a on S OÜ-lt laekunud võlgnikule 14 000 eurot.
8. Lisaks sellele, et võlgnik kohustus esitama andmeid ja tõendeid oma majandusliku olukorra kohta iga aasta, on maakohus kohustanud võlgniku 25.08.2021 esitama pangakontode väljavõtted perioodi 16.12.2014-28.04.2021 kohta. Võlgnik esitas pangakontode väljavõtted filtreeritult, samuti alles alates aastast 2019, kuigi tal oli mitmeid arveldusarveid erinevates pankades, mida ta kohustustest vabastamise perioodil aktiivselt kasutas. Arvestades, et kohtu nõudele esitatud võlgniku vastustest ega aruannetest ei selgu võlgniku tulutoovad tegevused, mis selgitaksid võlgniku kontodelt nähtuvaid kandeid ja sularaha sissemakseid, saab põhjendatult järeldada, et võlgnik varjab oma sissetulekuid ja infot oma majandusliku olukorra kohta.
9. Võlgnik on teinud kohustustest vabastamise perioodi jooksul väljamakseid võlausaldajatele kokku kolmel korral – Maksu- ja Tolliametile 03.10.2017 11,99 eurot ja 01.07.2019 98,53 eurot ning võlausaldajatele Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman, Tallinna kohtutäitur Risto Sepp, OÜ Renum Invest, Osaühing Dreamland, Luminor Bank AS, Intrum Estonia AS, AS SEB Pank 01.07.2022 jaotiste alusel kokku 15 455 eurot. 51.

§ 173

lg 2 mõttes peab kohus tuvastama, kas võlgnik rikkus kohustusi ja kas see rikkumine oli süüline. Varjamisega on tegemist juhul, kui võlgnik sai ise aru, et vaidlusalust vara või tulu tuleb kasutada võlausaldajate huvides. Kuna vara varjata saab põhimõtteliselt ainult tahtlikult, on varjamise puhul tegemist tahtliku kohustuse rikkumisega (võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5). Kui kohus tuvastab, et

§ 173

lg 2 mõttes on võlgnik tulusid ja vara varjanud, on ühtlasi kohus ka tuvastanud, et võlgnik on kohustusi rikkunud süüliselt

§ 175lg 2 p 2 järgi (RKTKm 02.11.2016, nr 3-2-1-31-16, p 15).

52. Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud materjalide põhjal võib üheselt järeldada, et võlgniku käitumises on võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud süülise käitumise tunnuseid. Võlgniku pangakontode väljavõtted annavad kinnitust sellest, et võlgniku tegelik maksevõime on märksa suurem kui võlgnik seda kohtule on esitanud. Seega on teavitamiskohustuse rikkumise ja sissetulekute varjamise tulemusel võlausaldajad jäänud ilma jaotisest, mida nad olid õigustatud saama. Võlgnik on kohustustest vabastamise kestel teinud võlausaldajatele nende nõuete katteks minimaalselt makseid. Pangakontode väljavõtetest ei nähtu raske majanduslik olukord, vaid vastupidi, arveldusarvete väljavõtetest nähtuvalt laekuvad tema kontodele mitmed maksed erinevatelt isikutelt, samuti on võlgnik ise teinud enda kontole sularaha sissemakseid, milliste selgitamiseks ei ole kohtule teavet esitanud. Võlgnik pidi teadma, et raha tuleb kasutada võlausaldajate huvides. Eeltoodut arvestades on võlgnik ringkonnakohtu hinnangul käitunud pahatahtlikult, ei ole andnud kohtule oma majandusliku olukorra kohta tõest infot, varjates oma sissetulekuid ja on kahjustanud

§ 173lg-st 2 tulenevate kohustuste täitmata jätmisega võlausaldajate huve.

53. Kuna praegusel juhul esineb absoluutne keeldumisalus võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks, ei käsita ringkonnakohus menetlusökonoomiast tulenevalt võlgniku teisi määruskaebuse väiteid. 54.

§ 172lg 4 kohaselt vabastab menetluse lõpetamisel kohus usaldusisiku.

Maakohus ei ole seda teinud, mistõttu täiendab kolleegium maakohtu määrus resolutsiooni otsustusega võlgniku kui usaldusisiku kohustustest vabastamise kohta. 55. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Kuna maakohus kulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, ei tee seda määruskaebuse lahendamisel ka 8 2-11-8331 ringkonnakohtus (TsMS § 174 lg 4). Kulud määrab mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist kindlaks maakohus. 56.

§ 175lg 6 kohaselt võib praeguse määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt) 9