← Eesti

2-21-322/25

Obsah (12)§ 367§ 436§ 438§ 232§ 277§ 162§ 177§ 477§ 175§ 138§ 144§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks- 3. jaanuar 2023, Pärnu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-21-322

) § 367 alusel välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras aprilli töötasu 952,23 eurot tasumisega viivitamise eest perioodil alates töövaidluskomisjonile avalduse esitamisest 10.10.2020 kuni nõude tööandja poolt täieliku täitmiseni. 3.3.

  1. Mõista tööandjalt Mulgi Häärber OÜ töötaja M.A. kasuks välja töötasu
  2. aasta märtsikuu eest summas 263,01 eurot (bruto). 3.3.
  3. Mõista tööandjalt Mulgi Häärber OÜ töötaja M.A. kasuks välja viivis töötasu 263,01 eurot tasumisega viivitamise eest perioodil 13.07.2020-12.11.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, summas 7,03 eurot. 3.3.
  4. Mõista tööandjalt Mulgi Häärber OÜ töötaja M.A. kasuks välja

§ 367alusel välja viivis VÕS § 113 lg.1 2.

lauses sätestatud määras märtsi töötasu 263,01 eurot tasumisega viivitamise eest perioodil alates märtsi töötasu nõude töövaidluskomisjonile esitamisest 13.11.2020 kuni nõude tööandja poolt täieliku täitmiseni. 3.3.

  1. Mõista tööandjalt Mulgi Häärber OÜ töötaja M.A. kasuks välja TTOS § 122 lg 1 sätestatud haigushüvitis 30.04.2020 alanud töövõimetuse 4-
  2. päeva eest, summas 113.92 eurot. 3.3.
  3. Mõista tööandjalt Mulgi Häärber OÜ töötaja M.A. kasuks välja viivis tööandja haigushüvitise 113.92 eurot tasumisega viivitamise eest perioodil 11.06.2020-09.10.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, summas 3,02 eurot. 3.3.
  4. Mõista tööandjalt Mulgi Häärber OÜ töötaja M.A. kasuks välja

§ 367

alusel välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tööandja haigushüvitise 113.92 eurot tasumisega viivitamise eest perioodil alates töövaidluskomisjonile avalduse esitamisest 10.10.2020 kuni nõude tööandja poolt täieliku täitmiseni. 3.3.14. Tuvastada, et Mulgi Häärber OÜ on parandanud Maksu- ja Tolliametile esitatud töötaja palgaandmeid M.A.ele perioodil 01.01.2017-30.04.2020 välja makstud töötasu kohta õigusvastaselt. 4

(12)Tsiviilasi nr 2-21-322 3.3.
  1. Kohustada tööandjat Mulgi Häärber OÜ esitama Maksu- ja Tolliametile parandusdeklaratsioonid M.A.ele 2019-2020 teostatud töötasu väljamaksete kohta, vastavalt töötajale tehtud väljamaksete summadele algsete TSD-aruannete alusel ning deklareerima väljamaksed vastavalt nõuetele. 3.3.
  2. Kohustada tööandjat Mulgi Häärber OÜ kinnitama M.A.ele perioodide 30.04.202029.05.2020; 30.05.2020-28.06.2020; 29.06.2020-28.07.2020; 29.07.2020-27.08.2020; 28.08.2020-26.09.2020; 27.09.2020-26.10.2020 ja 27.10.2020-28.10.2020 väljastatud haiguslehed, kandes neile Sotsiaalministri 26.09.2002 määrusega nr 114 kinnitatud „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord” § 10 lõikes 3 sätestatud andmed.
  3. Kostja esitas oma vastuse hagile (tl 119-122), mille kohaselt Mulgi Häärber OÜ ja M.A.e vahel ei ole kunagi sõlmitud töölepingut ning ei eksisteeri ka mitte ühtegi muud lepingulist suhet. M.A. omas töösuhet RT Hotellid OÜ-ga. Mulgi Häärber OÜ-le osutab raamatupidamise teenust RT Hotellid OÜ. Mulgi Häärber OÜ juhatusele on saanud teatavaks, et RT Hotellid OÜ-s töötanud raamatutupidaja M.A. on vormistanud ennast ilma juhatuse teadmata ja vastavaid volitusi omamata tööle ja teinud ka ise endale 09.04.2020 ühe ülekande 798,95 eurot. Enese tööle vormistamiseks, töölepingu sõlmimiseks ja raha ülekandmiseks kasutas M.A. RT Hotellid OÜ ja Mulgi Häärber OÜ juhatuse liikme R.T. ID-kaarti ja koode. R.T. ID-kaart ja paroolid asusid töökohal seifis. Seifile oli juurdepääs ka M.A.el. 4.
  4. Hageja poolt esitatud tööleping on võltsing. Mulgi Häärber OÜ juhatuse liige R.T. ei ole mitte kunagi allkirjastanud ühtegi oma ettevõtte töölepingut digitaalselt. Eranditult kõik töölepingud on allkirjastatud käsitsi. Lisaks ei ole R.T. (ega ka ilmselt mitte ükski teine täiemõistuslik inimene) koostanud sellise sisuga töölepingut nagu on kohtule on edastatud. M.A. on kasutanud R.T. (nii RT Hotellid OÜ kui ka Mulgi Häärber OÜ juhatuse liige) ID-kaarti ning koode ilma temaga kooskõlastamata ja nõusolekuta eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus ja on sellega tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele. Maksu- ja Tolliameti deklaratsioonidest on selgelt näha, et M.A. ei ole kunagi töötanud Mulgi Häärber OÜ-s ning tema sissetulekud on saadud täies ulatuses ja igakuiselt RT Hotellid OÜ-st. Mulgi Häärber OÜ ei ole esitanud ja ka ei esita M.A. allkirjastatud kassa väljamaksu kviitungid temale töötasu maksmise kohta perioodil 01.01.2017- 30.03.2020, kuna ühtegi makset ei ole Mulgi Häärber OÜ M.A.ele teinud. 4.
  5. Tsiviilkohtumenetluse põhimõttest tuleneb, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, s.t ka asjaolu, et kostja on koostanud ja allkirjastanud vaidlusalused töölepingud (vt allpool). 4.
  6. Mulgi Häärber OÜ–le osutab raamatupidamise teenust RT Hotellid OÜ. Mulgi Häärber OÜ juhatusele on saanud teatavaks, et RT Hotellid OÜ-s töötanud raamatutupidaja M.A. on vormistanud ennast ilma juhatuse teadmata ja vastavaid volitusi omamata tööle ja teinud 09.04.2020 ise endale ühe ülekande 798,95 eurot. Enese tööle vormistamiseks, töölepingu sõlmimiseks ja raha ülekandmiseks kasutas M.A. RT Hotellid OÜ ja Mulgi Häärber OÜ juhatuse liikme R.T. ID kaarti ja koode. R.T. ID kaart ja paroolid asusid töökohal seifis. Seifile oli juurdepääs ka M.A.el. 4.
  7. Kohtule esitatud ja väidetavalt
  8. aprill 2020 allkirjastatud tööleping on võltsing. Võltsitud töölepingute väidetava allkirjastamise ajal ei ole R.T. viibinud allkirja andmise kohas (isegi mitte samas linnas). R.T. allkirjad on antud IP aadressilt 217.159.188.155, mille asukohaks on Xxxxxxxxxxx, Pärnu. Seda IP aadressi kasutab arvuti, mis oli töötamiseks antud hagejale ning mida hageja ka igapäevaselt kasutas. Hageja on töövaidluskomisjoni istungil asunud väitma, et tema allkirjastas omapoolselt töölepingu töökoha arvutis (laupäevasel päeval, s.o 02.05.2020 5
(12)Tsiviilasi nr 2-21-322 kell 20:25). See asjaolu ei ole eluliselt usutav ning vajalik on tuvastada, milliselt IP-aadressilt ja millises asukohas on see allkiri antud, samuti on vaja tuvastada, kuidas on kostja edastanud allkirjastatud töölepingu hagejale ning kuidas on hageja allkirjastatud töölepingu tagasi kostjale edastanud. Nimetatud asjaolude tõendamise koormis on hagejal. 4.
  1. Kostja esitab menetlusse ka analoogse (võltsitud) töölepingu, sõlmitud justkui RT Hotellid OÜ ja M.A.e vahel ning mis on sisuliselt identne käesolevas menetluses esitatud ja võltsitud lepinguga (tl 123-124). M.A. on kasutanud R.T. (nii RT Hotellid OÜ kui ka Mulgi Häärber OÜ juhatuse liige) ID-kaarti. Lepingud on allkirjastatud mõne minutilise vahega ja ajal, kui kostja juhatuse liige ei saanud olla allkirjastamise kohas, kuna viibis Tallinnas. Oluline on märkida, et hageja ei ole mitte kunagi omanud töölepingulist suhet Mulgi Häärber OÜ-ga. Lisaks ei ole R.T. (kostja seaduslik esindaja) ega ka ilmselt mitte ükski teine täiemõistuslik inimene koostanud sellise sisuga töölepinguid nagu on esitatud. Väidetavalt on aprillis 2020 sõlminud kaks sisuliselt identset (seda nii Mulgi Häärber OÜ-ga kui ka RT Hotellid OÜ-ga) töölepingut, mille p 4.3 sätestatud kokkulepete tekst on niivõrd rumal, et seda ei sõlmi ükski tööandja mitte kunagi. Lepingu p 4.3 kõlab: „Käesolevast Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimistega jooksvalt. Eeldatavalt vaidlusi ei teki, kuna tööandja annab töökorraldused ja kontrollib vahetult ja pidevalt korralduste täitmist ning tööandja tagab ja vastutab tööülesannete ja dokumentide sisu vastavuse kehtiva seadusandlusega. Tööandja ei saa töötajat vallandada tööülesannete rikkumise põhjendusel, kuna töötaja allub tööandja igapäevasele vahetule kontrollile. Juhul, kui kokkulepet ei ole võimalik saavutada, lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud korras, sh tööandja tagab töötaja isikuandmete kaitse avalikkuse eest, tagab töötajale kahekordse töötasu vaidluse ajal ja selle järgselt 10 aasta jooksul pärast vaidluse lahendamist. Tööandja tagab vastavad kohustused ettevõtte varaga, selle puudumisel ettevõtte juhatuse liikme R.T. isikliku varaga.“ Sama absurdsed on palgatingimused osalise tööajaga töö (1/2 töökoormusega 2100 eurot, täistööaja korral teeb see 4200 eurot kuus) eest ettevõttes, mille keskmine brutotasu on suurusjärgus 800 eurot ja milles töötab 6-7 töötajat. Raamatupidamise tööle kulub suurusjärgus 40-50 tundi kuus. Töölepingu võltsimist viitavad ka asjaolud, et R.T. avastas enne lepingu väidetavat allkirjastamist, et M.A. on omavoliliselt kandnud Mulgi Häärber OÜ kontolt endale raha, summas 798,95 eurot. Väidetav ja võltsitud leping on allkirjastatud 30.04.
  2. Päev enne ehk 29.04.2020 saatis R.T. M.A.ele e-kirja (kiri esitatud töövaidluskomisjonile, TVK toimikus 30.10.2020 vastuse lisa, tl 59) sisuga: „Mis kurat see nüüd siis peaks tähendama. M. sa kannad Mulgi Häärberi kontolt oma isiklikule arvele raha. See on täielik omavoli. Raamatupidajal selleks ikka õigused puuduvad ,kui pole olnud juhatuse korraldust. Mis põhjusel. Homme hommikul olgu see summa koheselt kantud tagasi Mulgi Häärberi arveldusarvele ja ootan seletuskirja ebaseadusliku toimingu kohta.“ Ei ole eluliselt usutav, et järgmisel päeval pärast seda, kui M.A. on endale raha kandmisega vahele jäänud, sõlmib tööandja endale niivõrd kahjuliku sisuga lepingu. Seda enam, et R.T. ei sõlmi kunagi ühtegi töölepingut ega selle lisasid digitaalselt. Veelgi enam, R.T. ei allkirjasta ka ühtegi muud dokumenti kasutades selleks IDkaarti, kõik allkirjad paneb R.T., kasutades mobiil ID-d. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
  3. Hageja märgib oma vastuses (tl 132-133), et sai vist R.T. poolt allkirjastatud lepingu epostiga. Avaldaja ei osanud täpsustada, millisele aadressile tööandja esindaja lepingu saatis. Eposti aadressil M..A.@gmail.com seda säilinud ei ole, teisele enda gmaili kontole tal enam juurdepääsu ei ole, tööalases kasutuses olnud e-posti aadressidele ei ole hagejal juurdepääs säilinud. Samas ei välista hageja, et ta võis võtta Mulgi Häärberi OÜ lepingu allkirjastamiseks ja allkirjastada koos RT Hotellid ja M.A. vahel sõlmitud töölepingu uue redaktsiooniga. Selle lepingu üle vaidlevad pooled tsiviilasjas 2-21-
  4. Selles toimunud kohtuistungil andis hageja vande all ütlused, et ta mäletab, et leidis RT Hotellide lepingu uue redaktsiooni tööandja poolt 6
(12)Tsiviilasi nr 2-21-322 allkirjastatud eksemplari tööandja asukohas raamatupidamisdokumentide (palkade arvutamiseks tööajatabelite) järel käies, see fail oli salvestatud juhataja ja raamatupidaja ühises kasutuses olnud arvuti töölauale ja kuna uue töölepingu sõlmimisest oli mitu kuud eelnevalt räägitud, kopeeris ta tööandja allkirjastatud lepingu enda mälupulgale, allkirjastas selle oma koduarvutis ja viis selle mälupulgal koos ettevalmistatud palgalehtedega tööandjale tagasi järgmisel tööpäeval. Hageja ei mäleta juhtunut täpselt, sest lepingu allkirjastamisest on möödunud palju aega ning töö erinevate dokumentidega oli nii harilik, et töölepingu allkirjastamine ei eristunud oluliselt igapäevasest tööst ja seetõttu ei jäänud sellest eredat mälestust. Hageja oli nende sündmuste ajal ka haige, haigestunud 29.04.
  1. Tema mälu võib olla ebapiisav või ekslik samal ajal põetud haiguse tõttu.
  2. Kostja märgib täiendavalt esitatud seisukohtades (tl 134-136 ja 159-160), et vajalik on tuvastada kuidas on kostja edastanud allkirjastatud töölepingu hagejale ning kuidas on hageja allkirjastatud töölepingu tagasi kostjale edastanud. Nimetatud asjaolude tõendamise koormis on hagejal ja hageja ei ole neid asjaolusid tõendanud. R.T. ei ole ega oleks saanud allkirjastada 30.04.2020 töölepinguid, sest Telia Eesti AS ja SK ID Solutions AS teabenõude vastuste (tl 137-143) kohaselt on allkirjad antud IP-aadressilt 217.159.188.155, mis asub Xxxxxxxxxxx Pärnus, R.T. ID-kaarti on kasutatud seal ajavahemikul 11:36 – 12:
  3. Samas on R.T. ise viibinud Tallinna linnas Xxxxxxxxxxxl oma kodus, andes seal kaks allkirja mobiil-IDga kell 13:09 ja 13:
  4. Pole usutav, et Pärnust Tallinna jõuaks 43 minutiga. Võltsitud on ka dokument nimega mulgipalgad2020.03.pdf, mida tööandja koostanud ega ka allkirjastanud ei ole. R.T. ei viibinud allkirjastamise ajal kohas, kus nimetatud allkiri on antud 09.04.2020 kell 13:27 (IP aadress 217.159.188.155, SK ID Solutions AS vastus tl 144-146). Sarnaselt töölepingutega on nimetatud dokument allkirjastatud aadressil Xxxxxxxxxxx, Pärnu linn. R.T. on viibinud sellel päeval Viljandis Mulgi Häärber OÜ pansionaadis, mistõttu oli tal ka võimatu seda dokumenti digitaalselt allkirjastada. R.T. on kõik palgatabelid allkirjastanud käsitsi ning need on hoiustatud kaustas (mitte arvutis). Mulgi Häärber OÜ on TVK-le esitanud allkirjastatud palgatabelid 2019 ja 2020 aasta kohta, millest on ka üheselt tuvastatav, et M.A.e nime need tabelid ei kajasta. 6.
  5. Mulgi Häärber OÜ-le osutab raamatupidamise teenust RT Hotellid OÜ. Nimetatud asjaolu tõendab RT Hotellid OÜ juhatuse liikme kinnitus (tl 162). Pärast hageja lahkumist osutab Mulgi Häärber OÜ-le raamatupidamisteenust Profito Business OÜ. Mulgi Häärber OÜ raamatupidamise teenuse maht on maksimaalselt 8 tundi kuus ning teenus sisaldas jooksva raamatupidamise läbiviimist (ostuja müügiarved, panga/kassa tehingud, majanduskulud/tšekid); töötasu arvestamist; maksude arvestust; deklaratsioonide esitamist, töötamise registri haldamist ja kord aastas majandusaasta aruande koostamist ja esitamist. 6.
  6. Hagejale ei ole Mulgi Häärber OÜ mitte kunagi ühtegi töötasu maksnud. Mulgi Häärber OÜ juhatusele sai 2020 aasta aprillikuus teatavaks, et RT Hotellid OÜ-s töötanud raamatutupidaja M.A. on vormistanud ennast ilma juhatuse teadmata ja vastavaid volitusi omamata tööle ja teinud ka ise endale ühe ülekande 798,95 eurot, mille R.T. palus peale kande avastamist, viivitamatult tagasi kanda. Nimetatud asjaolu on tõendatud R.T. varasemalt esitatud 29.04.2020 e-kirjaga.
  7. Hageja on kostja esitatud teabenõude vastuste osas märkinud (tl 150-153), et kostja pole hoolimata võimalusest tõendanud, et IP-aadressi 217.159.188.155 füüsiline ühendus asuks üldse RT Hotellid OÜ kontoris, Xxxxxxxxxxx, Pärnu. Teiseks on võimalik lubatud sõidukiirust ületamata sõita töölepingu allkirjastamise kell 11.34 ja mobiil ID kasutamise kell 13.09 vahelise aja ehk 95 minutiga (1h ja 35 min) Pärnu kesklinnast Tallinna, Xxxxxxxxxxx linnaossa. Internetilehe maps.google.com andmetel kulub vahemaa Xxxxxxxxxxx – Xxxxxxxxxxx 7
(12)Tsiviilasi nr 2-21-322 Tallinn (mobiilimasti asukoht vastavalt Telia kirjavahetusele) 1 tund ja 28 minutit. Ning on ka kolmas võimalus, et hoopis kostja mobiil ID-d kasutas kolmas isik, mitte kostja. Mobiil-ID sertifikaadid on mobiiltelefoni sim-kaardil ja telefoni on võimalik koju maha jätta või teise isiku kasutusse anda. Mobiil IDd on võimalik kasutada ka selliselt, et sertifikaadi omanik kasutab mobiil-idega autentimist vajavat internetiühendust või allkirjastab arvutis digidoc programmiga faili, kuid telefon asub füüsiliselt eemalolija valduses, kes sisestab vajaduse tekkel koodid. Hageja ei käinud 30.04.2020 oma töökohal Xxxxxxxxxxx, Pärnu, sest oli eelmisel päeval haigestunud ja kodus raskelt haige. Hageja ei kasutanud töötamise ajal Mulgi Häärberis ja RT Hotellides tööandja esindaja DigiID kaarti isegi mitte tööandja palvel ja loal ning tal puudus juurdepääs tööandja DigiID kaardile ja selle koodidele. Väited, et kostja seaduslik esindaja ei allkirjasta töölepinguid digitaalselt või et ta annab digiallkirja alati mobiil-ID-ga ja mitte kunagi id-kaardiga ehk väide seadusliku esindaja harjumuse kohta ei saa olla kohtu eelduse aluseks. Vastavalt TsÜS on elektroonne vorm võrdsustatud kirjaliku vormiga ja nt kirjalikus vormis sõlmitud, kirjalikult allkirjastatud lepingu kehtivust ei saa väärata paljasõnaliste argumentidega, nagu näiteks „see peab olema vale, sest mina nii kahjulikku lepingut ei allkirjasta”. Siinjuures viitab hageja, et võrdväärsed tagatised töötajale töölepingu lõppemiseks või töövaidluse juhuks oli Mulgi Häärber OÜ ainuomanik R.T. andnud töötajale oma teises äriühingus, RT Hotellid OÜ-s, juba 5 aastat tagasi, 2.märtsil 2015.a. sõlmitud töölepingu muudatuse p.8.
  1. (TVK toimik, töötaja 13.11.2020 taotluse lisa 2, tl 75-78). Seega oli selline seaduses ettenähtust suuremate tagatiste andmine tööandja esindaja jaoks tavaline. Kui kostja väidab, et tema IDkaarti kasutati loata juba 2015, siis sisaldub selles avaldus, et kolmandad isikud said tema digiallkirja tema nõusolekuta kasutada enam kui 5 aasta vältel, mis on eluliselt eriti ebausutav. Ebausutavam, kui see, et üks ettevõtja võib sõlmida töötajale seaduses sätestatust suuremat kaitset ja tagatisi pakkuva töölepingu. Hageja hinnangul ei tõenda kostjaa esitatud tõendid faktiväidet, et tema pole digi ID-ga Mulgi Häärberi palgaarvestuslehte allkirjastanud ja et see on võltsitud. Kostja pole esitanud tõendeid asjaolu kohta, et viibis 09.aprillil kell 13.27 Viljandis Mulgi Häärberi pansionaadis. Hageja ei võta seda kostja väidet õigeks, pealegi asub Mulgi Häärberi eakatekodu Viljandi maakonnas Hallistes, mitte Viljandis. Lisaks sellele ei välista Hallistes käik samal päeval kell 13.27 kontoris digiallkirja andmist, sest sõiduaeg autoga Pärnust Hallistesse on avaliku allika, internetiatlase maps.google.com, andmetel vaid 59 minutit. Hallistes sai käia kas enne või pärast palgaarvestuse allkirjastamist. Väide, et kostja seaduslik esindaja on seni kõik palgalehed allkirjastanud kirjalikus vormis ja köitnud need siis kausta, on paljasõnaline. Kostja esitatud palgatabelite vorm ja vormi erinevus digitaalselt allkirjastatud palgatabeleist ei sea kahtluse alla digitaalselt allkirjastatud palgatabelit. Kostja esitatud kirjalikus vormis, käsitsi allkirjastatud palgatabelid, mis ei sisalda M.A. kui töötaja palgaandmeid, on vastuolus tööandja seadusliku esindaja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud maksudeklaratsioonidega, mis kajastavad M.A.le töötasu ja töötasumaksude arvestamist ehk hoopis need palgatabelid on ebausaldusväärsed, tõenäoliselt kohtumenetluse jaoks loodud tõendid.
  2. 23.11.2022 on kohus korraldanud kohtuistungi (protokoll tl 167-180). Istungil andis nii avaldaja kui kostja juhatuse liige R.T. seletuse vande all. Pooled jäid oma nõuete/seisukohtade juurde, kompromissile ei jõutud. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad 9.

§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 8

(12)Tsiviilasi nr 2-21-322 Vastavalt

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 232

lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

  1. Vaidlust ei ole asjaolus, et M.A.e ja RT Hotellid OÜ vahel on 01.09.2012 sõlmitud tööleping ning selle lepingu p 3.6 kohaselt asus ta tööle raamatupidajana. RT Hotellid OÜ osutas raamatupidamisteenust ettevõtetele ning seda teenust teostas raamatupidajana M.A.. RT Hotellid OÜ-l ja Mulgi Häärber OÜ-l on sama juhatuse liige (R.T.), kes on kinnitanud, et nimetatud ettevõtete vahel oli sõlmitud kokkulepe raamatupidamisteenuse osutamiseks RT Hotellid OÜ poolt. Iseenesest ei tulene seadusest äriühingule nõuet oma töötajate seas raamatupidajat omada (juhatus peab äriseadustiku § 183 järgi peab juhatus korraldama osaühingu raamatupidamist) ning raamatupidamisteenust võib ühes äriühingus töötav või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev isik osutada mitmele äriühingule. Olukorras, kus pooled on kinnitanud, et täiskoha töökoormust ei anna välja kummagi äriühingu raamatupidamine (pealegi hageja ise kinnitab, et kokkulepe oli 0,5 koormusega töötamiseks kostja juures), tundub kostja väide ühe raamatupidaja poolt mõlemale äriühingule raamatupidamise tegemiseks usutav. Pooled vaidlevad peamiselt selle üle, kas hageja ja Mulgi Häärber OÜ vahel oli sõlmitud tööleping või mitte. Hageja märgib, et on sõlminud Mulgi Häärber OÜ-ga töölepingu suuliselt 01.09.2012.a ning kirjalikult 02.05.2020, mille allkirjastasid digitaalselt avaldaja ja vastaspoole juhatuse liige R.T.. Kostja seisukoha järgi ei ole kunagi sõlmitud avaldajaga töölepingut ning ei eksisteeri ka mitte ühtegi muud lepingulist suhet hagejaga. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas juhatuse liige R.T. allkirjastas töölepingu ise või tegi seda hageja kasutades selleks R.T. IDkaarti (lisakaarti, istungil täpsustatuna digi-ID kaarti) ja paroole.
  2. Hageja väitel töötas ta kostja juures raamatupidajana 0,5 tööajamääraga ning 20 h nädalas. Hageja märkis töövaidluskomisjoni istungil (protokolli lk 5, tl 112), et pea kaheksa aastat on ta saanud töötasu sularahas, allkirjastatud kassaorderid säilitati raamatupidamises. Samal istungil selgitas ta, et tema töötasu suurus oli selline nagu on deklareeritud ja peast ta seda ei mäleta. Kohtuistungil andis hageja aga vande all seletuse, et kostja juurest sai ta palka alles 2019.a sügisest, mis tähendab, et 7 aastat ei saanud hageja kostjalt töötasu. TLS § 1 lg 2 sätestab, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Kahtlemata on raamatupidamisteenuse osutamine palgaline töö. Selles valguses puudub kohtul veendumus, et töösuhe poolte vahel tegelikult eksisteeris ja usutavam on kostja versioon, et tööaeg/palk/töö sisu oli hõlmatud töösuhtega RT Hotellid OÜ-s. Hageja ei ole märgitud ajal kehtivate TSD kannetega saanud kostjalt töötasu, samas on jooksvalt deklareeritud tema töötasu RT Hotellid OÜ-s. Seda asjaolu kinnitab hageja esitatud Maksu- ja Tolliameti 19.12.2020 vastus päringule. Vastusest nähtub, et tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid, mis on hagejale kostja poolt 07.11.2019 – 09.06.2020 väljamakstu osas esitatud, on kõik hiljem tühistatud. Oluline on siinkohal lisada, et kostja poolt märtsikuu eest hagejale pangakontole 09.04.2020 väljamakstud 798.95 euro osas on kostja juhatuse liige ühemõtteliselt 29.04.2020 e-kirjaga väljendanud pahameelt ja soovinud raha tagasikandmist, pidades seda omavoliks. Hageja on ise kinnitanud, et tal oli kostja pangakontole ligipääs, mistõttu on veenev, et hageja maksis sisuliselt kostja arvel endale ise märtsi 2020 eest palga, mida töösuhet omamata kostja juhatuse liikme poolt selle avastades pahaks pandi. Lisaks on Mulgi Häärber OÜ esitanud väljavõtted MTA deklaratsioonidest, kust on näha, et M.A.e sissetulek on saadud RT Hotellid OÜ-st. Seda kinnitavad ka Mulgi Häärber OÜ poolt kohtule esitanud palgatabelid (jaanuar 2019 – aprill 2020, tl 92-107), millest nähtub samuti, et M.A.e nimeline töötaja ei ole töötanud Mulgi Häärber OÜ-s. 9

(12)Tsiviilasi nr 2-21-322
  1. Puutuvalt digitaalselt allkirjastatud töölepingut märgib kohus järgmist. Kostja juhatuse liikme telefon (nr +3725034175) asus Telia Eesti AS esitatud päringu vastuse ja tabeli järgi 30.04.2020 pärastlõunal (vähemalt alates 12:52) Tallinnas Xxxxxxxxxxxl Xxxxxxxxxxx/1 asuva masti teeninduspiirkonnas (tl 137-138). Digitaalallkiri on kostja juhatuse liikme poolt hagejaga sõlmitud töölepingule antud kell 11:34:34, mis nähtub ka SK ID Solutions AS vastusest (vrd tl 37 ja tl 142). Samal päeval on sama IP-aadressiga (217.159.188.155) digitaalseid allkirju pandud ajavahemikus 11:22 – 12:26 kaheksa korda, sh 11:36:05 ka pea identsele lepingule hageja ja RT Hotellid OÜ vahel (vrd tl 123 ja 142). Mobiil-IDga on hr T. samal päeval allkirjastanud kahel korral, kell 13:09:30 ja 13:12:58, seda IP-aadressilt 78.24.199.174 (tl 142). Sama päeva õhtul on digitaalallkiri pandud jällegi IP-aadressilt 217.159.188.155 kolmel korral, kuid ka mobiiltelefon asus siis Pärnus – vrd tl 138 (PARNAT4 ehk Xxxxxxxxxxx Pärnu linn). Oluline on siia veel lisada, et kõik esitatud päringuvastuses kajastuvad digitaalallkirjad on pandud sama IP-aadressiga kohast, seda nii 04.05.2020 kui 07.13.05.2020 (vt tl 142 pöördel ja tl 143). Mobiil-ID-d on aga kasutatud lisaks eelmärgitud IPaadressile ka aadressil 193.111.236.16 (nt 07.,
  2. ja 11.05.2020). Kuigi kohus nõustub hagejaga, et tõepoolest puudub info IP-aadressi 217.159.188.155 füüsilise asukoha kohta (ei ole teada, et see oli Xxxxxxxxxxx), on usutav kostja väide, et kuskil mujal ta digi ID-kaarti ei kasutanud. Kostja juhatuse liikme poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt oli tema digi IDkaart koguaeg koos paroolidega Xxxxxxxxxxx seifis, kuhu oli juurdepääs vaid temal ja hagejal. Arvestades kostja poolt esiletoodut töölepingute ebamõistliku sisu osas tööandja vaatest (juhatuse liikme isiklik vastutus lepingu punktis 4.3., lisaks kahekordne palk 10 aastat pooltevahelise töövaidluse lõppemisest, töötasu poole koormuse juures kaugelt üle keskmise palga jms) ei ole kohtu hinnangul millegagi põhjendatud allkirjastatud töölepingut ka tegelikult tööandja poolt allkirjastatuks ja tema tahtele vastavaks lugeda.

§ 277

lg 3 näeb ette, et digitaalallkirjaga varustatud elektroonilise dokumendi ehtsust saab vaidlustada üksnes asjaolude põhistamisega, mille põhjal võib eeldada, et dokumenti ei ole koostanud digitaalallkirja omaja. Kui eelnevale lisada eelmises otsuse punktis käsitletud 29.04.2020 tööandja e-kiri, siis kohtu hinnangul on kostja veenvalt põhistanud ning teinud usutavaks väite, et tema tahte kohaselt ei ole 30.04.2020 digiallkirja pooltevahelisele töölepingule pandud. Miks pidanuks tööandja allkirjastama tema huvide vastaste ja ebamõistlike töötaja kasuks seatud tingimustega töölepingu järgmisel päeval pärast töötaja poolt omavoliliselt tehtud palgamakse avastamist, ei ole kohtule arusaadav. Lisaks ei ole töötaja ei TVK ega kohtu menetluses suutnud arusaadavalt selgitada, kuidas üldse töölepingu tekst poolte vahel liikus (allkirjad on pandud kahepäevase vahega). Asjaolu, kas tööandja allkirjastas kõik või osad töölepingud omakäeliselt või mobiili ID-d või digi-ID-d kasutades, ei oma kohtu hinnangul tähtsust ega väära eelnevat järeldust. 13. Tulenevalt eelpooltoodust leiab kohus, et ei ole tõendamist leidnud, et hageja oleks töölepingu alusel töötanud Mulgi Häärber OÜ-s ning seega jätab kohus hagi rahuldamata. 14.

§ 162

lg 1 alusel tuleb menetluskulud hagi rahuldamata jätmise korral jätta hageja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus tsiviilkohtumenetluses seadustiku (

) § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend 03.06.2013, tsiviilasi nr 3-2-1-65-13 p 14). Vastavalt

§ 175

lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. 10

(12)Tsiviilasi nr 2-21-322 Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. 13.1.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib

§ 144

ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt

§ 174

lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 13.

  1. Kostja menetluskulude nimekirja (tl 184-185) kohaselt on menetluskulud kokku 3060 eurot (25.5 h x 120 eur). Kostja palub menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Kostjat esindanud vandeadvokaadi ajakulu koosneb järgmistest osadest: 13.2.
  2. Kulud kohtueelses menetluses TVK-s (materjalidega tutvumine, vastuse koostamine, istungiks ettevalmistamine ja istungil esindamine) ajakulu 10 tundi 13.2.
  3. hagimaterjalidega ja hagiavaldusega tutvumine ja nõupidamine kliendiga – ajakulu 1 tund; 13.2.
  4. hagivastuse koostamine, täienduste koostamine, tõendite esitamine – ajakulu 6 tundi; 13.2.
  5. Ettevalmistused kohtuistungiks ja istungil esindamine – ajakulu 4,5 tundi; 13.2.
  6. Kohtuvaidluste teeside koostamine ja esitamine – ajakulu 4 tundi 13.
  7. Hageja vastuväiteid kostja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole. 13.
  8. Kohus, tutvunud kostja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Kostja taotleb õigusabikulu hüvitamist summas 3060 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja poolt esindajale makstud tasu 3060 eurot (ilma käibemaksuta) ning esindaja osutab teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja ajakulu osas leiab kohus, et need on põhjendatud ja vastavuses nii TVK menetluses kui kohtumenetluses esitatuga ning menetluse sisu ja keerukusega, samuti kooskõlas menetluses tehtud toimingute ja esitatud menetlusdokumentidega. Seega on põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale 3060 eurot (ei sisaldu ega lisandu käibemaksu). Tunnitasu määr ei ole ülemäärane, samuti on Riigikohus pidanud oma lahendis asjas nr 3-2-1-80-15 (p 33) võimalikuks TVK-s kui kohtueelses menetluses kantud kulude hüvitamist koos kohtumenetluse kuludega. 13.
  9. Vastavalt

§ 177

lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on sellise taotluse esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste Kohtunik 11

(12)Tsiviilasi nr 2-21-322 Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2023 otsuse RESOLUTSIOON:
  1. Jätta Pärnu Maakohtu 03.01.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada osaliselt selle põhjendusi.
  2. Jätta M.A.e apellatsioonkaebus rahuldamata.
  3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud M.A.e kanda.
  4. Mõista M.A.elt Mulgi Häärber OÜ kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 1041 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.