Obsah (11)

§ 333§ 229§ 236§ 238§ 251§ 267§ 162§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 20.juuni 2022, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-2816 Tsiviilasi Bildberg SIA hagi E

§ 333

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kostjad esitasid 2.05.2022 vastuväite kohtu tegevusele (II kd tl 55), kuna ei nõustu 29.03.2022 määrusega, millega kohus jättis mh rahuldamata kostjate taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ja menetlusosalise vande all ärakuulamiseks ning määras, et ei võta vastu enam ühtegi tõendit, mis puudutavad Bildberg SIA ja SI Property SIA vahelist töövõtulepingut ja Riias oleva arenduse ehitamist. Vastuväite kohaselt on kostjatel lähtuvalt enda vastuväidetest vajalik tõendada laenulepingu ja käenduslepingu näilikkust, et nende tehingute eesmärgiks oli varjamine. Kuna sellistest kokkulepetest ei ole kirjalikke tõendeid, siis on tegelikke kokkuleppeid võimalik tõendada ainult tunnistajate ning kostja II vande all antud ütlustega. Kuna kohus jättis taotlused rahuldamata, siis on võetud kostjatelt võimalus oma väiteid tõendada. Kohus on keeldunud ka täiendavate tõendite vastuvõtmisest. 9. 11.05.2022 kohtuistungil jättis kohus vastuväite protokollilise määrusega rahuldamata ning põhjendab seda siinkohal järgmiselt.

§ 229

lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama sätte lõike 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Vastavalt

232 lg-le 1 ja 2 hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 236

lg 1 järgi on tõendi esitamine menetlusosalise poolt kohtule taotluse esitamine, et kohus hindaks menetlusosalise väidet taotluses nimetatud tõendi vastuvõtmise ja uurimise alusel.

§ 238

lg 1 p 2 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kostjad leiavad, et nad ei saa tõendada asjaolu, et poolte vahel ei ole tegelikult laenulepingut ning laenulepingu on näilik, muud moodi kui tunnistajate vahetu ülekuulamisega. Kostjate väitel on tunnistaja V K viidatud Riia hoone arhitekt ning saab kinnitada, et hageja ei ole täitnud enda lepingut tulenevaid kohustusi ega ole ehitanud. V K saab tõendada, et hageja on venitanud arendust ning takistanud projektiga jätkamist. Tunnistaja M Con SIA SI property raamatupidaja ning on olnud eelnevalt väidetud kokkulepete juures ning teab kokkulepetega kaasnenud rahade liikumist, sh seda, et hageja sai SIA’lt SI property raha, et SIA SI property „laenaks“ raha edasi kostjale I. Tunnistaja V Rendine SIA „SI property“ jurist ning kostja II ärihuvide esindaja Lätis, isik kes pakkus kostjale II arendamiseks vaidlusalust projekti Riias, kes soovitas ning valis välja ehitajaks hageja ning kes aitas välja mõelda skeemi, millega näidata SIA SI property majandustegevust ning omaosalust pankadele atraktiivsemana, kui see tegelikult oli. Kostja II vande all antud ütlused toendavad, et kostjal I puudub hageja ees võlgnevus, ei ole sõlmitud laenulepingut ning käenduslepingut, et poolte tegelik kokkulepe oli see, et hageja ja kostja I kaasabil ning raha pööritamise tulemusel näidatakse SIA SI property omaosalust Riia kinnisvaraarenduse projektis suuremana, kui see tegelikult on ning seeläbi tehakse SIA SI property arendusprojekt suurtele pankadele atraktiivsemaks. Poolte tegelik kokkulepe seisnes ehitamises. Kohus leiab jätkuvalt, et jättis põhjendatult 29.03.2022 määrusega kostjate taotlused tunnistajate ja kostja II vande all ülekuulamiseks rahuldamata. Bildberg SIA hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on hageja nõude aluseks antud asjas: 1) hageja ja kostja I vahel 08.07.2019 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt andis hageja kostjale I laenu kokku summas 425 000 eurot, mis tuli tagastada 5 kuu möödumisel st hiljemalt 08.12.2019. a. Käesoleva ajani on tasumata kõik laenulepingust tulenevad nõuded. 2) hageja ja kostja II vahel 08.07.2019 sõlmitud käendusleping, mille kohaselt on kostja II solidaarselt kostjaga I vastutav hageja ees laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, kui kostja I ei ole suutnud oma laenulepingust tulenevaid kohustusi täita. Käenduslepingu p 1.2 kohaselt on kostja II maksimaalseks vastutuse ulatuseks 500 000 eurot. Kostjad on hagi vastuses esitanud väited hageja ja kostja I vahelise laenulepingu ning hageja ja SIA SI Property vahelise ehituse töövõtulepingu omavahelisest seosest ning sellest tulenevalt laenulepingu väidetavast näilikkusest. Kohus leiab, et hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenuleping (samuti käendusleping) on eraldiseisev lepinguline võlasuhe ning seda tuleb eristada võimalikust ehituse töövõtulepingust tulenevast vaidlusest SIA SI Property (Läti registrikood 40103998165) ja hageja vahel. Hageja esitatud 6.10.2021 Läti Vabariigi kohtuotsusest nähtub, et selle otsuse alusel on pööratud sundtäitmisele Bildberg SIA kasuks Bildberg SIA ja SI Property SIA vahel sõlmitud pandileping, millega on tagatud Bildberg SIA ja SI Property SIA vaheline peatöövõtuleping Riias oleva arenduse ehitamiseks. Kumbki käesolevas tsiviilasjas olev kostja nimetatud töövõtulepingu poolteks ei ole ja see vaidlus allub nii Läti õigusele kui ka Läti kohtule. Kohtulahend tõendab, et käesolevaks ajaks on Bildberg SIA ja SI Property SIA vahelist vaidlust asunud lahendama Läti kohus, mistõttu ei ole alust vastava ehitusvaidluse paralleelseks lahendamiseks Pärnu Maakohtu poolt. Seetõttu sedastas kohus ka, et ei võta vastu ka ühtegi täiendavat tõendit, mis seda vaidluse eset puudutab.

§ 251

lg 1 kohaselt võib kohus tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud. Kohtu hinnangul nähtub kostjate taotlusest, et tunnistajad V K, M C ning V Rteavad ütlusi anda peamiselt Bildberg SIA ja SI Property SIA vaheline töövõtulepingu ja ehitusega seonduvate asjaolude kohta, mitte aga laenu- ja käenduslepingute sõlmimise asjaolude ja nende sisu osas. Seetõttu jättis kohus kostjate taotluse nende ülekuulamiseks rahuldamata.

§ 267

lg 1 järgi pool, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud, võib asjaolu tõendamiseks taotleda vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist. Juriidilise isiku puhul võib vande all üle kuulata selle seadusliku esindaja. Vastavalt

§-le 268 võib kohus vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. Kuna hageja 12.01.2022 toimunud eelistungil ei nõustunud kostja I seadusliku esindaja ja kostja II T Lu vande all ülekuulamisega, siis kohus kostjate vastavat taotlust ei rahuldanud. 10. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. 11. Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: - et hageja ja kostja I on 08.07.2019 allkirjastanud laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale I laenu kokku summas 425 000 eurot; et laenusumma kanti kostjale I üle 6 osamaksega. Laenulepingu p 2 kohaselt tuli laen tagastada 5 kuu möödumisel alates laenulepingu sõlmimisest, st hiljemalt 08.12.2019. a. Laenulepingu p 3 kohaselt on kostja kohustatud tasuma väljastatult laenusummalt intressi 6% aastas ning p 6 kohaselt viivist 0,1% päevas tasumata summalt; - et käesoleva ajani laenulepingust tulenevad nõuded tasumata summas 622 590,41 eurot (põhivõlgnevus summas 425 000 eurot, intress summas 10 590,41 eurot ning viivis seisuga 22.02.2021. a summas 187 000 eurot); - et laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on hageja ja kostja II allkirjastanud 08.07.2019. a käenduslepingu. Käenduslepingu p 1.1 ja 1.2 kohaselt on kostja II solidaarselt kostjaga I vastutav hageja ees laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, kui kostja I ei ole suutnud oma laenulepingust tulenevaid kohustusi täita. Käenduslepingu p 1.2 kohaselt on kostja II maksimaalseks vastutuse ulatuseks 500 000 eurot; - et käesoleva ajani on käenduslepingust tulenev kohustus täitmata; - et laenulepingule kohaldub Läti õigus ning käenduslepingule Eesti õigus; - et 29.10.2018 on hageja SIA Bildberg ja SIA SI Property (esindaja kostja T L) vahel sõlmitud 2.05.2018 peatöövõtulepingu uuendusleping korterelamu ehitamiseks Anninmuižas bulvaris tööde maksumusega 4 milj eurot (ilma käibemaksuta). 12. Kostjad vaidlevad hagile vastu põhjusel, et tegemist on näilike tehingutega ning et tegelikult oli poolte vahelise suhte tegelik sisu ehitustöövõtuleping ning ehitamine Riias. Vaidlusaluste laenulepingute taha oli peidetud soov valmistada ette investori, s.o mõne kommertspanga kaasamist ning näidata ehitusprojekti maksumuse omafinantseeringut suuremana, kui see tegelikult oli. Seega olid laenulepingud näilikud ning kostjad ja hageja nö „pööritasid“ raha, et näidata kostjate ja SIA SI Property omafinantseeringut suuremana, kui see tegelikult oli. 13.TsÜS § 89 lg 1 kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. 14. Vaidlusaluse laenulepingu nr 01/2019BB punktis 1 ja 2 on hageja ja kostja I kokku leppinud, et hageja laenab enne 12.07.2019 kostjale I 425 000 eurot, mida kasutatakse vaid investeerimiseks Läti äriühingusse SIA SI Property (registrikood 40103998165), kes on projekti ,,Anninmuižas parka rezidence“ arendaja. Laenu periood on 5 kuud, kuid mitte rohkem kui 3 kuud alates päevast, mil laenusaaja saab laenu pangast eelnimetatud projekti ehitamiseks. 425 000 eurot on hageja arvelt kostja I arvele ülekantud (tl 6 ja 173) selgitusega lepingu nr 01/2019BB järgmiselt: 8.07.2019 summas 85 000 eurot, 9.07.2019 summas 85 000 eurot, 10.07.2019 summas 85 000 eurot, 12.07.2019 summas 50 000 eurot ja17.07.2019 summas 35 000 eurot. Kostja I konto väljavõttelt (periood 1.07.-31.09.2019) (tl 173) nähtub, et kostja I on peale eelnimetatud summade laekumist enda kontole, kandnud SIA SI Property kontole üle 423 150 eurot selgitusega laen järgmiselt: 8.07.2019 -85 000 eurot, 09.07.2019 – 85 000 eurot, 10.07.2019 – 85 000 eurot, 11.07.2019 -85 000 eurot, 15.07.2019 -50 000 eurot, 17.07.2019 33 000 eurot ja 26.07.2019 -150 eurot, seega vastavalt laenulepingus kokkulepitule. Kusjuures enne hageja poolsete maksete tegemist on kostja I konto saldo olnud 560.36 eurot (1.07.2019 seisuga). Hageja poolt esitatud arvetest ja eelpool viidatud töövõtulepingust tulenevate tööde vastuvõtmise aktidest (tl 185-205; tõlked II kd lk 12

1. jj)nähtub, et Bildberg SIA on SI PROPERTY SIA-le esitanud Riia kortermaja ehitusel tehtud tööde eest arveid kokku summas 1 094 405.77 eurot: 1) 4.02.2019 arve nr 6/19 2019 jaanuaris objektil tehtud tööde eest summas 108 057.13 eurot (alus akt 1); 2) 11.03.2019 arve nr 12/19 summas 135 564,46 eurot 2019 veebruaris objektil tehtud tööde eest (alus akt nr 3); 3) 1.04.2019 arve nr 15/19 summas 243 621,59 eurot 2019 märtsis tehtud tööde eest (akt nr 3 kohaselt); 4) 30.04.2019 arve nr 25/19 summas 178 167,33 eurot 2019 aprillis tehtud tööde eest (akt nr 3 alusel); 5) 3.06.2019 arve nr 37/19 summas 201 265,68 eurot 2019 mais tehtud tööde eest (alus akt nr 5); 6) 1.07.2019 arve nr 45/19 summas 120 123,56 eurot 2019 juunis tehtud tööde eest (alus akt nr 6); 7) 28.08.2019 arve nr 68/19 summas 1107 606.02 eurot 2019 juulis, augustis tehtud tööde eest (alus akt nr 7). Kostjate esitatud SI PROPERTY SIA filtreeritud konto väljavõttest (tl 166) nähtub, et perioodil 1.07.2018-31.12.2019 on Bildberg SIA-le tehtud ülekandeid kokku summas 643 499,9 eurot. Kõikide ülekannete selgituseks on arvete numbrid (sh ülalviidatud Bildberg SIA arvete nr-
2. d)v.a 17.07.2019 makse summas 35 000 eurot selgitusega ülekanne. SIA SI Property ja Estateguru tagatisagent OÜ vahel on sõlmitud 20.03.2018 laenuleping (tl 95, tõlge 123) summas 320 000 eurot sildlaenuna elamuarenduse ettevalmistamise ning maatükkide ostuperioodiks ning 9.09.2019 sõlmitud laenuleping summas 100 000 eurot (tl 97, tõlge 125) 4. etapi arendamiseks. Laenud on tagatud hüpoteegiga kinnistule aadressil Anninmuižas bulvaril. Puuduvad tõendid, et nimetatud summa oleks ülekantud hagejale nn raha pööritamise eesmärgil. Kohtu hinnangul ei kinnita eelnimetatud tõendid kostjate väidet, et sisuliselt laenas hageja kostja II ettevõttele kostja II raha, vaid laenatud rahaga tasuti hageja esitatud arveid ehitustöö eest. Eeltoodut kinnitavad järgmised tõendid: 27.02.2020 on kostja I vastanud hageja 20.02.2020 hoiatusele 8.07.2019 laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise kohta (tl 11-14), et: ,,…..meie hinnangul ei ole kahtlust laenulepingu ja käenduslepingu sõlmimise fakti ega juriidilise jõu kohta ning samuti ei ole kahtlust selles, et Energiamaja Konsultatsioonid OÜ ei tagastanud laenusummat. Aga meie hinnangul on mõlema poole huvides lahendada see olukord edasises tegevuses kokkuleppimise ja mitte kohtuliku arutamise teel. Nagu teile on teada ja nagu on öeldud laenulepingus, anti Energiamaja Konsultatsioonid OÜ-le laen konkreetsel eesmärgil – rahastada elumaja ehitust aadressil Anniņmuižas bulvarāris/Seces iela, Riia. Vastavalt SI Propertyga sõlmitud lepingule on teie ettevõte nimetatud elumaja ehitusel peatöövõtja. Energiamaja Konsultatsioonid OÜ täitis meie kokkuleppe teiega – teie ettevõttelt saadud laen kanti üle SI Propertyle ning edaspidi maksti sellest summast teie ettevõtte esitatud arveid ehitustöö eest. Samuti on teile teada, et laenulepinguga seotud olukord pidi lahendatama edasises ehitamise protsessis ja pärast seda, kui ettevõte SI Property on saanud ehituseks täiendava finantseeringu. Mitmesuguste asjaolude tõttu on praegusel hetkel elumaja ehitus peatatud ja toimub töö võimalike investoritega, et saada rahastust objekti jätkamiseks. Eelöeldut arvesse võttes teeme ettepaneku mitte alustada laenu küsimuses kohtulikku arutamist ning otsida koos võimalusi ehitusprojekti edasiseks jätkamiseks“. 21.12.2020 on kostjate lepinguline esindaja hageja 8.12.2020 nõudele tagastamata laenu, intressi ja viiviste tasumiseks vastanud, et kliendid teadvustavad tekkinud olukorda ning märgivad et COVID -19 põhjustatud majanduskriis on jätnud jälje ka klientide majandustegevusele. Sellest tulenevalt on seniste plaanide täideviimine häiritud ning senised tegevuskavad tuleb üle vaadata ning kliendid tegelevad alternatiivsete lahenduste leidmisega (tl 15-16). Kohus leiab, et asjas esile toodud asjaoludel ja eelpool analüüsitud tõenditele tuginedes ei ole võimalik vaidlusaluse laenulepingu näilikkust järeldada. Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenuleping on eraldiseisev lepinguline võlasuhe ning seda tuleb eristada võimalikust ehituse töövõtulepingust tulenevast vaidlusest SIA SI Property (Läti registrikood 40103998165) ja hageja vahel, milles käesolevas menetluses osalevad kostjad Energiamaja Konsultatsioonid OÜ ja T L ei ole osapooled ning mis allub Läti kohtule ja millele kohandub Läti õigus. Eelpool analüüsitud tõenditest nähtub, et hageja on teostanud tööd töövõtulepingu alusel ning SIA SI Property on töö eest osaliselt tasunud. Kostjate väide, mille kohaselt ei ole väljastatud raha kostjale I laenusuhte raames, sest tegemist on justkui kostja I enda rahaga, ei ole leidnud tõendamist. Hageja on tema ja SIA SI Property vahelise töövõtulepingu alusel teinud töid kokku maksumuses 1 094 405,77 eurot ning tööd on vastavas ulatuses vastu võetud tööde vastuvõtmise aktidega (II kd tl 12 jj). SIA SI Property on vastavate tööde eest tasunud osaliselt ning puudujäävas osas on Läti Vabariigi 6.10.2021 kohtulahendiga SIA-lt SI Property hageja kasuks ehitustööde tasu võlgnevus välja mõistetud summas 426 973,92 eurot (tl 146-150). Nimetatud kohtulahendi alusel on pööratud sundtäitmisele hageja kasuks hageja ja SIA SI Property vahel 3.10.2019 sõlmitud pandileping, millega on tagatud hageja ja SIA SI Property vaheline peatöövõtuleping Riias oleva arenduse ehitamiseks (tl 144). Puuduvad tõendid, et SIA SI Property oleks ehitustööde teostamise mahtu, kvaliteeti ega maksumust seni vaidlustanud. Hagejale teadaolevalt on SIA SI Property muutunud maksejõuetuks. Võttes arvesse, et kostjad on tunnistajate ja menetlusosalise vande all üle kuulamisega soovinud tõendada ehituse töövõtulepinguga seonduvat, mitte käesolevas menetluses tähtsust omavaid asjaolusid, jättis kohus ka rahuldamata kostjate vastavad taotlused ega võtnud enam vastu töövõtulepingu vaidlusega seotud tõendeid (vt käesoleva otsuse p-d 8 ja 9), kuna ei pidanud neid asjakohaseks

§ 238lg 1 ja § 251 lg 1 mõttes.

Raha saamist/maksmist peaks eelkõige tõendama vastavate maksekorralduste ja/või pangakonto väljavõttega. Kuigi kostjad ei soovi antud võlasuhet kvalifitseerida laenusuhtena, on täidetud VÕS § 396 sätestatud laenusuhte tingimused. Olukorras, kus kostjale I on laenusumma reaalselt üle kantud, ei ole võimalik väita, et laenusuhe poleks tegelikult tekkinud. Tõendatud ei ole, et raha kanti tegelikult üle teistsugusel eesmärgil kui laenulepingu täitmiseks. Laenu andmise otstarve ja kaalutlused ei muuda laenusuhet näilikuks. Lisaks on laenu tagamiseks sõlmitud käendusleping ning ei ole eluliselt usutav, et näiliku laenu tagamiseks sõlmitakse isiklik käendusleping. Kostjad on selgitanud, et näilikku laenulepingut oli justkui tarvis näidata pankadele, et parandada laenu saamise perspektiive. Samas ei ole olnuks ilmselt vajalik pankadele näidata hageja ja kostja II vahelist käenduslepingut. On eluliselt ebausutav, et kostja II võttis isiklikult väga suure riski (andis isikliku käenduse) pelgalt selleks, et tekitada kolmanda isiku jaoks ähmase perspektiiviga õigusnäivus. Kokkuvõttes tuleb asuda hagejaga sarnasele seisukohale, et hageja on sõlminud kostjatega kehtivalt laenu- ja käenduslepingu ning vastava laenulepingu alusel on kostjale I väljastatud laenusumma, mida ei ole tänaseni tagasi makstud. Puuduvad asjaolud, mille alusel saab asuda seisukohale, et sõlmitud lepingud olid näilikud ning laenu väljastamist tegelikult ei toimunud.

1. Vastavalt laenulepingu p-le 2 ja Läti tsiviilõiguse §-le 1943 (inglise keelne Läti tsiviilseadus https://likumi.lv/ta/en/en/id/225418-the-civil-law; inglise keelne õigusarvamus laenulepingule kohaldavast Läti õigusest ning osaline eesti keelne tõlge – tl 17-24) oli kostja I kohustatud hagejale maksma tagasi laenulepingu alusel väljastatud laenusumma 425 000 eurot hiljemalt 08.12.
2. Kuna tähtaeg on möödunud, on hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Lähtuvalt laenulepingu punktist 3 ja Läti tsiviilõiguse §-st 1756 ja 1946 on kostja I kohustatud tasuma laenusummalt intressi 6% aastas. Võttes aluseks laenude väljastamist osamaksetena (tl 6), on kokku intressinõue 10 590,41 eurot (vt arvestus hagiavalduses tabelina). Lähtuvalt laenulepingu punktist 6 ja Läti tsiviilõiguse §-st 1716 on hagejal õigus nõuda viivist 0,1% päevas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Seejuures loetakse laenulepingu p 6 kohaselt kostja tagasimaksega hilinenuks, kui maksega on hilinetud rohkem kui 3 päeva. Läti tsiviilõiguse § 1722 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist ulatuses, mis ületab intressi perioodi ehk alates laenulepingus sätestatud lõpptähtajast. Teisisõnu kohaldub Läti õiguses sarnaselt Eesti õigusega põhimõte, et intressi ning viivist ei saa sama perioodi eest korraga nõuda. Seega on kostja I kohustatud seisuga 22.02.
3. a tasuma viivist summas 187 000 eurot. 2.
4. Kokkuvõttes on kostja I kohustatud tasuma hagejale 622 590,41 eurot. Kostjad ei ole intressi ega viivise suurusele ega arvestusele vastuväiteid esitanud.
5. Käenduslepingu p 4.4 kohaselt käenduslepingus osaliselt või täielikult sätestamata osas kohaldatakse Eesti õigust, eelkõige võlaõigusseadust. VÕS § 143 lg 1 kohaselt on kostja II ja hageja sõlminud tarbijakäenduslepingu. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub kostja II hageja ees vastutama kostja I kohustuse täitmise eest ning kostja II vastutus on tulenevalt käenduslepingu p 1.2 ja VÕS § 142 lõikest 3 piiratud rahasummaga 500 000 eurot. Käenduslepingu p 1.1-1.2 ja VÕS § 145 kohaselt vastutab kostja II kostjaga I hageja ees solidaarselt. Vaidlust pole, et kostja I ei ole täitnud enda laenulepingust tulenevaid kohustusi. Hageja on vastavalt käenduslepingule andnud kostjale II 10 päeva kohustuse täitmiseks, kuid kostja II ei ole selle aja jooksul kohustust täitnud. Kostja II on solidaarselt vastutav laenulepingust tulenevate nõuete täitmise eest, kuid kuna laenulepingust tulenev nõue ületab antud juhul käenduslepingus sätestatud maksimaalset summat 500 000 eurot, siis on kostja II VÕS § 142 lg 1 kohaselt laenu- ja käenduslepingu alusel kohustatud hagejale tasuma 500 000 eurot. Eeltoodud põhjendustel kuulub hagi rahuldamisele. 17.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd antud asjas kohus rahuldas hagi, peavad kostjad kandma ka hageja menetluskulud.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

esimese lause järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja 11.05.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt (II kd lk 69-70) on hageja esindajad käesolevast tsiviilasjas teinud toiminguid mahus 62,8 töötundi, tunnihindega 200 (vandeadvokaat Leonid Tolstov) ja 145 eurot (advokaat Eva Arumets), summas 10 508,50 eurot (käibemaksuta). Toimingute loetelu ning toimingule kulunud aeg kajastub menetluskulude nimekirja lisaks olevas kuluaruandes. Lisaks on hageja käesolevas asjas tasunud riigilõivu summas 3400 eurot, tõlkimise tasu summas 788,77 eurot ning registriväljavõtte kulu summas 2 eurot. Kokku on hageja menetluskulude suuruseks 13 923,27 eurot. Kostjate hinnangul on hageja menetluskulud ülepaisutatud ja põhjendamatult suur ning paluvad seda vähendada.

§ 175

lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt RKTKm 14.04.2021 nr 2-19-10324/42, p 17) (p 11). Kohus, pidades mh silmas antud tsiviilasjas esitatud dokumentide mahtu ja sisu nõustub kostjatega selles, et hageja esindajate menetluses tehtud toimingud (sh ajakulu) ei ole kõik olnud põhjendatud ja vajalikud. Esindajate tunnitasu peab kohus põhjendatuks. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja on kulutanud hagiavalduse koostamiseks 14,1 h, mida kohus peab ülepaisutatuks. Hagiavaldus koosneb sisuliselt kokku 4 lk-st ning sellest sisulist õiguslikku teksti on 2,5 h. Kohtu hinnangul on põhjendatud kulu hagiavalduse koostamisele ja sellele eelnenud õigusliku olukorra ja dokumentide analüüsile maksimaalselt 10 tundi. Hageja 7.06.2021 menetlusdokument on 2 lk ning selle koostamisele ja eelnenud vajalike dokumentide analüüsile põhjendatuks kuluks on kohtu hinnangul 4 tundi. 28.07.2021 menetlusdokumendi koostamisele ja sellele eelnenud analüüsile kulunud põhjendatud aeg on 1 tund. Hageja 30.09.

1. a menetlusdokument on 3 lk pikk ning sisaldab 1,5 lk sisulist teksti. Kohus leiab, et dokumendi koostamisele eelnenud analüüsile kulunud aeg on põhjendatud 3 tunni ulatuses ja dokumendi koostamisele 2,5 tundi. 15.11.2021 menetlusdokumendi koostamiseks kulunud vajalik aeg on 30 minutit. Hageja 11.01.
2. a menetlusdokumendi koostamisele ja sellele eelnenud dokumentide analüüsile kulunud aeg on põhjendatud 4 tunni ulatuses. Hageja 10.05.
3. a menetlusdokumendi koostamisele ja sellele eelnenud kostjate menetlusdokumendiga tutvumisele kulunud aeg on põhjendatud 3 tunni ulatuses, kuna sisaldab enamuses hageja varasemates dokumentides väidetut. Kohus nõustub kostjatega selles, et põhjendamatu on hageja menetluskulude aruandest nähtuv büroosisese suhtlusega seotud kulu ca 10 tunni ulatuses. Kahe esindaja kasutamine menetluses on lubatav, kuid kahe esindaja omavaheliseks büroosiseseks kommunikatsiooniks kulutatud aega ei peaks kohtu arvates kostjad sellises ulatuses hüvitama. Samuti on kohtu hinnangul põhjendamatu võrdsustada tasu tehnilise- ja administratiivse töö eest advokaadi tunnihinnaga. Nii ei peaks dokumentide halduse ja tõlkimise korraldamisega seotud töö, olema võrdne advokaadi tunnihinnaga, vaid sekretäri töö hinnaga. Kokkuvõtvalt peab kohus põhjendatuks eelnimetatud toimingutele kulunud advokaadi tööaega 4 tunni ulatuses. Kokku on vajalikud ja põhjendatud õigustoimingud seega 32 tunni ulatuses, millest vandeadvokaat Leonid Tolstovi osutatud õigusabitoimingud on põhjendatud 16 tunni ulatuses summas 3200 eurot ja advokaat Eva Arumetsa osutatud õigusabitoimingud on põhjendatud 16 tunni ulatuses summas 2240 eurot, kokku 5440 eurot. Lisaks peavad kostjad hagejale hüvitama dokumentide tõlkimisele kulunud 788,77 eurot, registriväljavõtte saamise kulu 2 eurot ning hagiavalduselt makstud riigilõivu 3400 eurot. Vastavalt hageja taotletule tuleb

§ 177

lg 4 alusel kostjatelt hageja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik