2-22-15690/25

2-22-15690 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Kohtujurist Krista Kruusa Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2023, Haapsalu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-22-15690 Menetlusosalised ja nende esindajad I Pi hagiavaldus T V vastu põlvnemise tuvastamise nõudes Hageja I P, isikukood XXX, elukoht XXX Hageja lepinguline esindaja Andrus Post, e-post andrus@hugolegal.ee Kostja T V, isikukood XXX, elukoht XXX Kohtuistung 28.08.2023 ja 15.11.2023 RESOLUTSIOON
2. Rahuldada I Pi hagiavaldus T V vastu põlvnemise tuvastamise nõudes.
3. Tuvastada I Pi (ik XXX, sünd registreeritud XXX, dok nr xxx) põlvnemine T Vst (V, ik XXX). Kanda T V I Pi sünniakti isana.
4. Jätta menetluskulud kostja kanda.
5. Kui hageja soovib menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, siis tuleb hagejal esitada kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest menetluskulude nimekiri.
6. Kui hageja esitab kohtule punktis
7. määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, on kostjal õigus hageja menetluskulude osas kohtule esitada kirjalik seisukoht 7 päeva jooksul alates menetluskulude nimekirja kättesaamisest.
8. Saata kohtuotsus menetlusosalistele ja pärast otsuse jõustumist Haapsalu Linnavalitsusele perekonnaseisukannete tegemiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. lk 1 / 3 2-22-15690 Asjaolud 19.10.2022 esitas hageja I P Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja T V vastu põlvnemise tuvastamise nõudes. Põlvnemise tuvastamiseks palus hageja läbi viia I P`i ja T V osas molekuraalgeneetiline uuring. Vastavalt hageja sünni tõendile on tema vanemaks ema A P, isa kohale on märgitud T P, kuid sellist isikut ei ole olemas. Tegemist oli ema ütluste alusel tehtud kandega, seega, puudub Rahvastikuregistris kanne hageja isa kohta. Hageja on veendunud, et kostja on tema bioloogiline isa lähedaste, sh ema ütluste järgi. Hageja suhtleb kostjaga ka täna ja peamiselt telefoni teel. Kostja ei ole seni olnud nõus oma isadust omaks võtma ega DNA testi tegema. Hageja jaoks on oluline teada saada, kas kostja on tema bioloogiline isa. Hageja on terve oma senise elu elanud teadmises, et kostja on tema isa ja tahab, et see asjaolu saaks ka juriidilise kinnituse. Samuti on see hageja jaoks oluline sellepärast, et ta saaks kostja teisi lapsi võtta enda jaoks kui poolvendi. Kohus võttis hagi 13.12.2022 määrusega menetlusse ja määras kostjale vastuse esitamise tähtaja. Kostjale toimetas kohus hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte politsei kaudu 24.03.
9. Kostja ei esitanud hagile vastust. Kohus määras 28.08.2023 kuupäevale kohtuistungi aja, millele kohustas määrusega kostjat isiklikult kohale ilmuma. Kohtukutse ja kohtumäärus isiklikult kohale ilmumiseks toimetati kostjale kätte politsei kaasabil isiklikult allkirja vastu 14.07.
10. 28.08.2023 kohtuistungile ilmus hageja, kostja kohale ei ilmunud. Kohtuistungil kuulas kohus ära hageja, kes selgitas hagis esitatud, hageja soovib kindlust, et T V on tema isa, seni on see teadmine hagejal ema ja teiste lähedaste ütluste järgi. Samuti on kostja hagejaga kohtunud, nt kui hageja oli 10 aastane, tuli T V külla ja ütles, et on hageja isa. Hageja on nõus ekspertiisikulu katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa tasuma. 24.10.2023 koostas kohus määruse kostja 15.11.2023 kohtuistungile sundtoomiseks. Samuti koostas kohus 24.10.2023 ekspertiisimääruse, millega kohustas I Pit ja T V ilmuma DNA analüüsiks proovi andmisele Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Põhja-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonda (asukoht Tervise 30, Tallinn, tel 663 6762) 23.11.2023 kell 11.
11. Kohus määras, et hagejal tuleb hiljemalt 06.11.2023 tasuda kohtu deposiiti ekspertiisitasu summas 140 eurot. Hageja esitas kohtule ekspertiisitasu maksmise kohta maksekorralduse 25.10.
12. 15.11.2023 ilmus kohtuistungile sundtoomise kohaldamisega kostja T V. Kostja selgitas, et ei ole kindel, et hageja tema tütar on. A P on hageja ema, kellega kostja on olnud lähedasi suhteid. Tuttav päris ammusest ajast, Al oli samal ajal mitu lähedast suhet. Seda, mis aasta see oli ei mäleta. Ei tea mis ajal I P sündis, ta ema ütles küll, et on laps sündinud, ma ei uskunud, et see minu laps on. Last olen vaatamas käinud kunagi, kui tal sünnipäev oli, äkki sai siis 5 aastaseks. Ta ei ole minu moodi, ma arvan, et ta on teise mehe laps. 26.05.2023 esitas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut kohtule DNA ekspertiisiakti. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 07.12.2023 koostatud uuringuaktiga nr 23E-GE0980 tuvastati, et T V on I Pi bioloogiline isa tõenäosusega >99,9999%. Kohtuotsuse põhjendused
13. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 sätestab, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud, seejuures loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus või kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. Käesolevas tsiviilasjas taotles hageja kohtult T V isaduse tuvastamist, kuna PKS § 84 lg 1 punktide 1 ja 2 eeldused ei ole täidetud ja isakanne hageja sünnitunnistusel ei vasta tegelikkusele, isakanne lk 2 / 3 2-22-15690 sünnitunnistusel puudub /dtl 9/. Hagejal on teadmine, et T V on tema isa, lähedaste ütluste põhjal, samuti on T V seda ise hagejale öelnud ning hagejaga, kui hageja oli laps, vahest kohtunud ja hageja kirjelduste kohaselt kohelnud kohtumistel hagejat tütrena /dtl 3, 50-51/. PKS § 94 reguleerib isaduse kohtulikku tuvastamist. Sätte lg 1 kohaselt tuvastab kohus isaduse, kui PKS § 84 lg 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Sätte lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Hageja on hagiavalduses esitanud asjaolud ja neid selgitanud kohtule kohtuistungil, miks ta on veendunud, et T V on tema bioloogiline isa (lähedaste, sh hageja ema ja kostja ema ütlused, kostja enda käitumine hageja suhtes). Kohtu hinnangul on hageja esitatud asjaolud piisavad, tuvastamaks hageja põlvnemist kostjast.
14. 07.12.2023 koostatud ekspertiisiaktist nr 23E-GE0980 nähtuvalt T V bioloogiline isadus I Pi suhtes ei ole välistatud. T V on >99,9999% tõenäosusega I Pi bioloogiline isa /dtl 76-81/. Eeltooduga loeb kohus tuvastatuks, et I P põlvneb T Vst ning kohus rahuldab I Pi hagi T V vastu põlvnemise tuvastamise nõudes.
15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 11 sätestab, et põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Seega jäävad menetluskulud käesolevas menetluses kostja kanda. Kui hageja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, siis tuleb menetluskulude nimekiri esitada kohtule hiljemalt 7 päeva jooksul arvates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest kostjale. Kui hageja esitab menetluskulude nimekirja, siis kostjal on õigus vastata hageja menetluskuludele 7 päeva jooksul arvates hageja menetluskulude nimekirja kättetoimetamisest kostjale. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik lk 3 / 3