Obsah (10)

§ 367§ 172§ 174§ 663§ 657§ 465§ 654§ 660§ 659§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 11.12.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-20078 Kohtuasi Tallinn, R

§ 367kohast viivist.

Puudutatud isiku seisukoht

1. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Avaldaja ei ole esitanud 31.12.2020–23.12.2021 teenuste osutajate poolt esitatud arveid prügiveo, tarbitud soojusenergia ja elektri, kindlustuse kohta. Nendeta ei ole võimalik kontrollida puudutatud isikule esitatud arvete õigsust. Ainuüksi sellest, et ühistu esitab liikmele arve, maksmise kohustust ei teki.
2. Elamu haldamislepingutel puuduvad sellised teenused nagu avatäidete tehnohooldus ja liftide hooldus, kuid need on ühistu arvetel. Ühistu kasutab arvete esitamisel mitte haldamise lepingu lisas 1 toodud teenuste hindu, vaid 2019–2020 majanduskavaga kinnitatud kulude numbreid. Majanduskavas ei ole heakorrateenuse hinnaks 3575 eurot kuus nagu lisas 1, vaid 2790 eurot, nõrkvoolusüsteemide hoolduse hinnaks on lisa 1 kohaselt 920 eurot, majanduskava järgi 630 eurot kuus, sprinklersüsteemi ja tuletõrjevesikute hooldus on lisas 1340 eurot, aga majanduskavas 180 eurot, tuleohutussüsteemide juhtimise ja indikatsioonitabloo hooldus on lisa 1 järgi 200 eurot kuus, aga majanduskavas 140 eurot kuus. Seega puudub avaldajal endal arusaam, milliste teenuste eest ja mis hinnaga korteriomanikele arveid esitatakse. Arveid esitatakse majanduskavas ettenähtud hindade alusel, kuid lisades neile õigusliku aluseta käibemaksu, mida majanduskavas kirjas ei ole.
3. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isik osadel arvetel toodud kulude kohta teinud ümberarvestuse. Igakuiselt on avaldaja esitanud arved, mis on 20,72 eurot suuremad kui majanduskavas ettenähtud tasud. Järelikult tuleb nõuet vähendada 248,64 (20,72x12) euro võrra.
4. Puudutatud isik on nõus, et tarbimise ja hinna alusel saadud kulu jagatakse vastavalt kaasomandi osa suurusele. Kuna eriomandi tarbimist mõõtvad voolumõõtjad ei asu puudutatud isiku eriomandis ja tal puudub neile juurdepääs, palub puudutatud isik esitada avaldajal elektrimüüja arved, millel on näidatud korteri nr 37 tarbimine. Puudutatud isik on aastaid üritanud nõuda avaldajalt dokumente, et kontrollida arvete õigsust, kuid avaldaja on keeldunud dokumentide esitamisest.
5. Puudutatud isik tasus 04.08.2021 avaldajale 6925,25 eurot, mis on 70%
6. a maist kuni
7. a juulini esitatud arvetest. Seega võlgnevus avaldaja ees oleks 1207,65 eurot, millest tuleb lahutada 248,64 eurot (õigusliku aluseta osadele teenustele lisatud käibemaks), seega on võlgnevuse summaks 959,01 eurot. Maakohtu määrused
8. Maakohus rahuldas 21.10.2022 määrusega avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 3593,75 eurot, kohtulahendi tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 399,14 eurot ja edasi seadusjärgse viivise kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda.
9. Poolte vahel puudub vaidlus, et puudutatud isikule kuulub alates 17.01.2017 korteriomand asukohaga Rotermanni tn 14-37, Tallinnas, mida tõendab kinnistusraamatu väljavõte. Avaldaja 3 2-21-20078 on moodustatud korteriomandite haldamiseks. Poolte vahel on vaidlus puudutatud isiku võla suuruse üle, mh selle üle, millisest dokumendist tuleneb majandamiskulude suurus, kas käibemaksu lisamine on põhjendatud ja millises määras on avaldajale kolmandate isikute poolt teenuseid osutatud.
10. Avaldaja hinnangul on puudutatud isik jätnud 31.12.2020–23.12.2021 tasumata korteriomandi majandamiskulud ja korteriühistu poolt pakutud teenuste eest, võlgnevuse suuruseks on 3593,75 eurot, mille kohta on esitatud saldo avalduse lisadena. Puudutatud isiku arvates on tema võlgnevus avaldaja ees vaid 959,01 eurot.
11. Maakohus viitas korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lõigetele 1 ja 2, § 35 lõigetele 1 ja 2 ning § 40 lõigetele 1-
13. Avaldaja 11.12.2018 üldkoosoleku protokolli punkti 3 järgi kinnitati majanduskava 2018– 2019, mille kohaselt plaaniti majandamist jätkata samade tariifidega, ja punkt 4 järgi kinnitati kommunaalkulude jagamisskeem, mis oli koostatud vastavalt seni toimunud kulude jagamisele. Avaldaja on sõlminud halduslepingu korteriomandite hooldamiseks, mille lisas 1 on sätestatud halduskulude suurus. Järelikult on arvete esitamise aluseks majanduskava, sest üldkoosoleku protokollist on nähtav, et lepingu lisas 1 nimetatud hindade osas on toimunud muutus. Ka on puudutatud isik ise välja toonud, et majanduskavas esitatud hinnad olid soodsamad, kui lepingu lisas 1 nimetatud hinnad. Seega ei saa majanduskava alusel arvete esitamine olla puudutatud isikule kahjulik.
14. Tsiviilasjas nr 2-20-11788 on pooled vaielnud avaldaja 16.06.2020 üldkoosoleku otsuste õiguspärasuse üle ning kohus on kinnitanud otsuste kehtivust. Koosolekul kinnitati
15. a majanduskava, mis kehtis kuni
16. a uue üldkoosoleku toimumiseni.
17. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule arve nr 201237 summas 331,15 eurot, nr 210337 summas 409,34 eurot, nr 210637 summas 270,95 eurot, nr 21 0837 summas 267 eurot, nr 210937 summas 290,03 eurot, nr 210937 summas 290,03 eurot, nr 211037 summas 355,60 eurot, nr 210137 summas 381,06 eurot, nr 210237 summas 438,92 eurot, nr 210437 summas 364,37 eurot, nr 210537 summas 316,14 eurot, nr 210737 summas 258,51 eurot ja nr 211137 summas 355,41 eurot. Puudutatud isiku konto väljavõttest nähtub, et ta on tasunud osaliselt arved nr 210837 summas 190,32 eurot, nr 210937 summas 203,02 eurot, nr 211037 summas 248,92 eurot ja nr 211137 summas 248,79 eurot. Need tasumised on vastavuses ka avaldaja poolt esitatud võlaarvestusega. Kohus saab esitatud arvetest järeldada, et puudutatud isiku võlgnevus on 3593,75 eurot.
18. Puudutatud isik on esitanud ka konto väljavõtte selle kohta, et on tasunud 6925,25 eurot, kuid ülekandest ei ole võimalik aru saada, millise arve või varasema võlgnevuse eest see on tasutud. Samas on kõikidel talle esitatud arvetel märgitud varasem võlgnevus. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole varasem võlgnevus, sest selles osas on kohtuvaidlus pooleli tsiviilasjas nr 2-22-7316 ning kohus seda siinkohal ei käsita.
19. Maakohus viitas KrtS § 45 lõigetele 1 ja
20. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku poolt igakordselt teenuste osutamise kahtluse alla seadmine pahauskne käitumine. Puudutatud isikule on korduvalt väljastatud lepinguid ja arveid teenusepakkujate kohta. Igakordselt väita, et tal puudub teadmine lepingutest ja teenusepakkujatest, ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Samas ei ole ta kordagi ise oma õigust dokumentidega tutvuda kohtu kaudu maksma pannud ega vastavasisulist avaldust esitanud. 4 2-21-20078
21. Kohtule esitatud lepingutest ja arvetest nähtub, et avaldajal on sõlmitud lepingud teenusepakkujatega, kes on igakuiselt esitanud arved ning arvetel ei ole märkeid võlgnevuse kohta, järelikult on avaldaja arved tasunud. Kohtu hinnangul ei saa olla kahtlus, et teenuseid on osutatud ja tarbitud. Puudutatud isiku väited selle kohta, et elektrimüüjal ei ole õigust teenust pakkuda, ei oma tähtsust, sest elektrimüüja avalikõiguslikud piirangud või minetused ei saa mõjutada osutatud teenuse eest tasumist eraõigusliku lepingu alusel. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja, avaldajale raamatupidamisteenust osutav X, selgitas arvete koostamist vastavalt üldkoosoleku otsusele. Tabelis (avaldaja 26.04.2022 seisukoha lisad) toodud arvandmed vastavad teenusepakkuja poolt esitatud arvete arvandmetele ning tunnistaja selgituste abil oli kohtul võimalik veenduda nende õigsuses. Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et korteriühistu arvestuse aluseks olev metoodika ei vasta üldkoosolekul ja põhikirjas kokkulepitule.
22. Maakohus viitas KrtS § 42 lõikele
23. Kohus nõustub avaldaja viivisearvestusega, mille alusel oli avalduse esitamise 23.12.2021 seisuga viivise suuruseks 161,26 eurot alljärgneva arvestuse alusel: Arve nr Maksetähtaeg 201237 210137 210237 210337 210437 210537 210637 210737 210827 210937 211037 31.12.2020 31.01.2021 28.02.2021 31.03.2021 30.04.2021 30.05.2021 29.06.2021 31.07.2021 31.08.2021 30.09.2021 29.10.2021 Viivitatud päevade arv 357 326 298 267 237 206 176 145 114 84 53 Võlgnetav summa 279,76 381,06 438,92 409,34 364,37 316,14 270,95 258,51 76,68 87,01 355,60 Viivis eurodes 21,89 eurot (279,76 x 8%/365x357) 27,23 eurot (381,06 x 8%/365x326) 28,67 eurot (438,92 x 8%/365x298) 23,95 eurot (409,34 x 8%/365x267) 18,93 eurot (364,37 x 8%/365x237) 14,27 eurot (316,14 x 8%/365x206) 10,45 eurot (270,95 x 8%/365x176) 8,22 eurot (258,51 x 8%/365x145) 1,92 eurot (76,68 x 8%/365x114) 1,60 eurot (87,01 x 8%/365x84) 4,13 eurot (355,60 x 8%/365x53) Kokku 161,26 eurot
24. Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-le

1. Kohus leiab, et viivise väljamõistmine on põhjendatud ja mõistab puudutatult isikult avaldaja kasuks välja viivise põhinõudelt kuni hagi esitamiseni summas 161,26 eurot, alates hagi esitamises 23.12.2021 kuni kohtulahendi tegemiseni 21.10.2022 summas 237.88 eurot (302*3593,75*0,021918) ja sealt edasi põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras.
2. Hagita asja hinna moodustavad põhinõue 3593,75 eurot, viivis põhinõudelt kuni avalduse esitamiseni summas 161,26 eurot, viivis alates avalduse esitamisest ühe aasta eest summas 287,50 eurot, kokku 4042,51 eurot.
3. Maakohus viitas

§ 172lõikele 1 ja määras jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Maakohus viitas

§ 174lõike 1 esimesele lausele ja § 175 lõikele 1.

Avaldajale on osutatud menetluses lepingulise esindaja poolt teenust ja ta on kandnud õigusabikulusid kokku 4406,25 eurot 29,375 tunni eest hinnaga 125 eurot. Kohtu hinnangul on menetluskulu suurus põhjendatud, teenuse kvaliteet ja maht vastab kohtuasja keerukusele. Avaldaja esitatud menetlusdokumendid ja kohtuistungil esitatud seisukohad on asjakohased, vastavad asja sisule. Avaldaja ei ole kohtuasja koormanud ülearuste dokumentidega. 5 2-21-20078

1. Täiendava määrusega 04.11.2022 mõistis maakohus avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise 4636,25 eurot koos viivisega. Määruskaebused
2. Puudutatud isik palub tühistada maakohtu 21.10.2022 ja 04.11.2022 määrused täies ulatuses.
3. 21.10.2022 määruse kohta leiab kaebaja, et maakohus hindas valesti tõendeid ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi ning tõlgendas seetõttu ebaõigesti arvete osaliselt tasumise põhjendatust. Maakohus ei analüüsinud kaebaja seisukohta Digismart Arendus OÜ arvete osas, millel on näidatud elektrienergia, võrguteenus päev ilma ühikuta; koguseks on märgitud
4. Sarnaselt on arvetel näidatud ka elektrienergia, võrguteenus öö, s.o ühikuta ja koguseks
5. Elektrit mõõdetakse kilovatt-tundides. Puudutatud isikule esitatud arvetel on märgitud elektri tarbimine nii päeval kui öösel KWh-des. Jääb mõistatuseks, kuidas on avaldajal võimalik esitada arveid tarbimise järgi, kui Digismart Arendus OÜ arvetel ei ole näidatud tarbimist kWhdes ega ühe kWh hinda. Kuna ühistu on korduvalt väitnud, et tal puudub elektrimüügi leping Digismart Arendus OÜ-ga, puudub sel äriühingul õigus esitada arveid elektrienergia, võrguteenuse ning ampritasu eest. Seetõttu ei ole puudutatud isikul kohustust tasuda elektri ja üldelektri eest Digismart Arendus OÜ arvete alusel. Ka ei oma see äriühing ühtegi luba, mis võimaldaks tal elektrienergiat müüa.
6. Maakohus jättis 04.11.2022 määruses avaldaja lepingulise esindaja ajakulu hinnates arvestamata menetluse käigu ja mahu ning hindas ajakulu üle. Menetlusdokumentide tarbetu paisutamise korral võib kohus hüvitist vähendada. Maakohus ei teostanud avaldaja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuse hindamisel kaalutlusõigust tervikuna. Avaldaja esitas maakohtus korduvalt sarnaseid seisukohti ja tarbetuid kordusi. Avaldaja seisukoht, menetluse edasine käik
7. Avaldaja palub jätta määruskaebused läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata.
8. Maakohus jättis kaebused rahuldamata ja edastas

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 30. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu 21.10.2022 määrus tuleb tühistada osaliselt ja täiendav 04.11.2022 määrus täielikult (

§ 657lõike 1 punktid 1 ja 2 koosmõjus §-ga 659).

Maakohus rikkus asja lahendades osaliselt

§ 465

lõike 2 punktis 8 sätestatud kirjaliku määruse, mille peale saab esitada määruskaebuse, põhjendamise kohustust. Tühistamata osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lõige 6 koosmõjus §-ga 659).

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue määruse, samuti jaotab kolleegium uuesti menetluskulud. 31. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et esineb alus jätta 21.10.2022 määruse vaidlustamiseks esitatud kaebus läbi vaatamata seetõttu, et vastav menetlusdokument on pealkirjastatud kui apellatsioonkaebus. Kaebuse (II kd tl 156–157) sisust on selgelt aru saada, 6 2-21-20078 et esitaja soovib vaidlustada 21.10.2022 lõpplahendina tehtud määrust. Seega sõltumata ilmselt ekslikust kaebuse nimetusest on kohtu jaoks selge, et tegemist on puudutatud isiku

§ 660lõike 1 kohase määruskaebusega.

32.

§ 659

ja § 651 lõike 1 koosmõjus kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praeguses asjas on puudutatud isik kaebuste resolutsioonide kohaselt vaidlustanud mõlemad maakohtu määrused täies ulatuses, kuid kaebuste sisust nähtuvalt on esitatud konkreetsed vastuväited üksnes osas, millega maakohus mõistis välja avaldaja igakuistele arvetele märgitud tasu päeval, öösel ja üldelektrina tarbitud elektrienergia eest, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise kohta. Seega muus osas ei võimalda kaebused maakohtu määruste seaduslikkust ja põhjendatust kontrollida. 33. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebuste väited on põhjendatud osaliselt. Vaidlustatud 21.10.2022 määruse põhjendustest ei nähtu, et maakohus oleks sisuliselt kontrollinud korteriomaniku vastuväiteid mh elektrienergia tarbimise eest tasu arvestamisega. Kolleegium kõrvaldab

§ 465lõike 2 punkti 8 rikkumise maakohtu poolt määruskaebuses esiletoodud ulatuses.

1. Tallinna Ringkonnakohus asus seonduvalt sama korteriühistu poolt samale korteriomanikule esitatud igakuistel arvetel varasemal perioodil (oktoober 2017 kuni märts 2019) näidatud tarbitud elektrienergia eest tasumisele kuuluvate summade osas (tsiviilasi nr 219-7316, 30.10.2023 kohtumäärus (jõustunud)) mh seisukohale (põhjenduste punkt 22), et korteriühistu poolt esitatud arved iseenesest ei saa tekitada korteriomaniku kohustust tasuda väidetavalt tarbitud elektrienergia eest, kui ühistule elektrit müüva isiku arvetelt ei nähtu ühistu tarbitud elektrienergia kogust ja hinda ning võrguteenuse hinda.
2. Praeguses asjas nõuab ühistu perioodi november 2020 kuni oktoober 2021 tarbimise eest (arved I kd tl 8–19) esitatud päeva, öö ja üldelektri eest tasu, näidates arvetel ära vastavad algja lõppnäidud ning üldelektri puhul korteriomandi suuruse m2-tes, samuti vastavalt 1 kWh hinna ja 1 m2 kohta arvestatava hinna, lisaks käibemaksu summa. Ühistu esitas elektrienergiat ühistule müüva Digismart Arendus OÜ arved vaidlusalusel perioodil, milledest nähtub, et 31.12.2020, 31.01.2021 ja 28.02.2021 kuupäeva kandvatel arvetel (II kd tl 45, 50, 101) ei ole märgitud vastavatel kuudel (detsember 2020, jaanuar ja veebruar 2021) ühistu poolt tarbitud elektrienergia kogust, hinda ega võrguteenuse hinda. Seega on tegemist sama elulise olukorraga, mille kohta ringkonnakohus on juba samade poolte vaidluses jõustunud lahendis asunud seisukohale, et sellises olukorras ei ole korteriomanikul ega kohtul võimalik arvel kajastatud summade õigsust kontrollida ja puudub alus vastavate summade puudutatult isikult väljamõistmiseks. Detsembri 2020 elektritarbimine kajastus 07.01.2021 arvel (I kd tl 9) summades 36,89+31,93+17,92=86,74 eurot. Jaanuari 2021 elektritarbimine kajastus 07.02.2021 arvel (samas tl 19) summades 40,26+32,29+53,95=126,50 eurot. Veebruari 2021 elektritarbimine kajastus 07.03.2021 arvel (samas tl 11) summades 37,36+30,42+26,05=93,83 eurot. Seega nende summade (kokku 307,07 eurot) väljamõistmine maakohtu poolt ei olnud põhjendatud. Lisaks ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et ühistu oleks kohtule esitanud Digismart Arendus OÜ elektrimüügi arvet tarbimise eest novembris 2020, kuid korteriomanikule on arvestatud 22,34+17,87+45,59=85,80 eurot. Seega ka selles osas ei ole ühistu hagetava majanduskulu põhjendatust tõendanud ja summa väljamõistmiseks alus puudub. Kokku tuleb seega ühistu nõue jätta põhivõlgnevuse osas rahuldamata 307,07+85,80=392,87 euro ulatus.
3. Muus osas kolleegium maakohtu 21.10.2022 määruse muutmiseks alust ei näe. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on elektrimüüja alates märtsikuu 2021 tarbimise eest esitatud arvest 7 2-21-20078 muutnud arvete vormistamise praktikat, näidates ära nii tarbitud kWh-de hulga kui 1 kWh hinna, samuti ampri- ja kuutasu suurused (II kd tl 55, 60, 65, 71, 76, 81, 84, 91). Seega on alates märtsikuust 2021 elektritarbimise osas arved kontrollitavad, kuid puudutatud isik ei ole sisulisi ebaõigsusi (nt jagamise alus korteriomandite vahel, hinna mittevastavus müüja arvetelt nähtuvale, tema korteriomandi näitude ebaõigsus vmt) kaebuses esile toonud. Maakohus kohaldas vaidluse lahendamisel asjakohaselt nii KrtS-i sätteid, KÜ põhikirja kui 16.06.2020 üldkoosolekul vastuvõetud
4. a majanduskava, mis kehtis kuni
5. a uue koosoleku toimumiseni (II kd tl 27). Põhikirja punkti 3.2.3 järgi pidi ühistu liige tasuma ühistule korteriomandi reaalosas tarbitud elektrienergia eest vastavalt arvestitele ning punkti 3.2.4 järgi muude kommunaalteenuste ja majandamiskulude eest proportsionaalselt korteriomandi reaalosa ruutmeetritele. Nimetatud põhikirja punktid, mida saab mõista selliselt, et iga korteriomanik peab tasuma enda korteris tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest vastavalt elektriarvesti näitudele ning ülejäänud elektrienergia ja võrguteenuse (üldelekter) kulud jaotatakse korteriomanike vahel vastavalt korterite suurusele, on kooskõlas KrtS §-s 40 sätestatud kulude jaotamise põhimõtetega. Lisaks kinnitas ühistu 10.06.2020 üldkoosolekul kommunaal- ja majandamiskulude jagamise põhimõtted (II kd tl 26), mille kohaselt jagatakse elektrikulu vastavalt korteri/äripinna arvesti näidule (hinna määrab tarnija) ning üldelektri puhul lahutatakse elektriarvest maha alamarvestitega (korteri/äri/büroopindade sisesed tarbimised ja külmamasinate KM1, KM2, KM3 ja ven.agregaatide VK1, VK2, VK3 tarbimised) mõõdetud kulu, saadud tulemus jagatakse kõigi korteriomandite (korterid, äri/bürood, parkla/panipaigad) ruutmeetritele (hinna määrab tarnija) ning KM1, KM2, VK1, VK2 kulu lisatakse äri/büroopindadele üldelektrile, KM3 kulust 2% äri/büroopindade ja 98% korterite üldelektrile ning VK3 kulu 40% äri/büroopindade ja 60% korterite üldelektrile.
6. Vastavalt põhivõlgnevuse vähenemisele tuleb ümber arvestada ka viivisvõlgnevus seisuga 23.12.2021 järgmiselt: Arve nr Maksetähtaeg 201237 210137 210237 210337 210437 210537 210637 210737 210827 210937 211037 31.12.2020 31.01.2021 28.02.2021 31.03.2021 30.04.2021 30.05.2021 29.06.2021 31.07.2021 31.08.2021 30.09.2021 29.10.2021 Viivitatud päevade arv 357 326 298 267 237 206 176 145 114 84 53 Võlgnetav summa 193,96 294,32 312,42 315,51 364,37 316,14 270,95 258,51 76,68 87,01 355,60 Viivis eurodes 15,18 eurot (193,96 x 8%/365x357) 21,03 eurot (294,32 x 8%/365x326) 20,41 eurot (312,42 x 8%/365x298) 18,46 eurot (315,51 x 8%/365x267) 18,93 eurot (364,37 x 8%/365x237) 14,27 eurot (316,14 x 8%/365x206) 10,45 eurot (270,95 x 8%/365x176) 8,22 eurot (258,51 x 8%/365x145) 1,92 eurot (76,68 x 8%/365x114) 1,60 eurot (87,01 x 8%/365x84) 4,13 eurot (355,60 x 8%/365x53) Kokku: 134,60 eurot
7. Kuna ringkonnakohus muudab avalduse rahuldamise proportsiooni, muudab kolleegium ka maakohtumenetlusega seotud kulude jaotust. Kolleegium on seisukohal, et kuna tegemist on rahalise nõudega, on

§ 172

lõike 1 teise lause mõttes õiglane, kui menetluskulud kannavad menetlusosalised vastavalt avalduse rahuldamise proportsioonile. Kuna määruskaebus 21.10.2022 määruse peale kuulub rahuldamisele osaliselt ja 04.11.2022 määruse vaidlustamisega seotud kulud

§ 178

lõike 4 kohaselt hüvitamisele ei kuulu, on õiglane jätta ka määruskaebemenetluse kulud samas proportsioonis menetlusosaliste kanda. Seega 8 2-21-20078 jäävad nii maakohtumenetlusega seotud kulud kui määruskaebemenetluse kulud 11% ulatuses avaldaja ja 89% ulatuses puudutatud isiku kanda. 39. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust, tuleb tühistada maakohtu täiendav määrus avaldajale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta sõltumata määruskaebuse põhjendustest. Kuna maakohus ei määranud rahaliselt kindlaks puudutatud isiku vajalikke ja põhjendatud menetluskulude suurust, määrab mõlemale menetlusosalisele hüvitamisele kuuluvate kulude rahalise suuruse kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul ringkonnakohtu määruse jõustumisest (

§ 174lõige 4, § 177 lõige 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 9