Obsah (5)

§ 152§ 45§ 43§ 104§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-23-204 8. detsember 2023 Karin J

) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Vastustaja tunnistas vaidlustatud käskkirja kehtetuks, mistõttu tuleb tühistamisnõude menetlus lõpetada. 1 4.

§ 152

lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Riigikohus on selgitanud, et

§ 152

lg 2 kohaldamisel ei ole kohus seotud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega, mis on sätestatud

§ 45lg 2.

Küll aga peab tuvastamiskaebuse menetlemine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. See võib nii olla näiteks juhul, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude või kui tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks kaebajal muul moel oma õigusi tulevikus tõhusalt kaitsta (Riigikohtu 28.10.2020.a määrus kohtuasjas 3-20-580, p 12).

1. Kohtu hinnangul ei ole kaebajal ilmselgelt alust taotleda menetluse jätkamist vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes. Vastustaja viitas vaidlustatud käskkirja tühistamisel haldusmenetluse seaduse § 65 lõikele 1, mille järgi haldusakti, mis andmise ajal oli õigusvastane, võib isiku kasuks tunnistada kehtetuks nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt. Vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse põhjustena tõi vastustaja välja, et esiteks ei olnud distsiplinaarmenetluse teatises välja toodud rikkumist, mille eest kaebajale distsiplinaarkaristus määrati (viga ärakuulamisel) ning teiseks distsiplinaarmenetlus viidi läbi vangistusseaduse § 67 p 1 rikkumise kahtluses, kuid karistus määrati ekslikult kodukorra punkti 1.6.3 rikkumise eest (viga õiguslikus aluses). 5.
2. Kohtu hinnangul on vastustaja tunnistanud vaidlustatud käskkirja kehtetuks tagasiulatuvalt. Õigusvastase haldusakti puhul on tavapärane tunnistada see kehtetuks tagasiulatuvalt. Haldusaktis väljatoomist ja põhjendamist oleks nõudnud pigem see, kui vastustaja oleks tunnistanud vaidlustatud käskkirja kehtetuks edasiulatuvalt. Edasiulatuva kehtetuks tunnistamise korral ei saaks vastustaja ka väita, et kaebaja on oma eesmärgi saavutanud, kuna haldusakti tühistamine kohtuotsusega tähendab, et see oli kehtetu algusest peale. Kui vaidlustatud käskkiri on tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud, siis see tähendab, et vaidlustatud käskkiri ei ole kunagi kehtiv olnud. Tuvastamiskaebuse menetlemine ei saa kaebaja olukorda, s.h kahju hüvitamise taotlemisel, õiguslikult enam paremaks muuta. 5.
3. Vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamise üheks aluseks oli see, et kaebajat ei ole distsiplinaarmenetluses nõuetekohaselt ära kuulatud. Kaebuse aluseks oli samuti see, et kaebajat ei ole distsiplinaarmenetluses ära kuulatud, s.t kaebajalt ei võetud vastavasse intsidenti puutuvaid seletusi. Selle väitega on vastustaja nõustunud. Muid vastuväiteid vaidlustatud käskkirjale ei ole kaebaja esitanud. Puudub vaidlusküsimus, mida tuvastamiskaebusega lahendada.
4. Määruse punktis 5 toodut arvestades lõpetab kohus menetluse kaebaja seisukohta küsimata.
5. Kui kaebaja soovib taotleda kahju hüvitamist, siis tuleb tal esmalt läbida vangistusseaduse § 11 lõikes 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus, s.o esitada kahju hüvitamise taotlus Tartu Vanglale. Vaidlus selle üle, kas vaidlustatud käskkirjaga võidi kaebajale põhjustada kahju, väljuks tuvastamiskaebuse menetluse raamidest.
6. Kokkuvõttes lõpetab kohus kaebuse menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kohus 2 selgitab, et menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja uuesti esitada kaebust sama nõudega samal alusel (

§ 43lg 1 p 2).

See tähendab, et kohtule ei saa uuesti esitada Tartu Vangla 16.12.2022.a käskkirja nr 6-2/658 tühistamise nõuet. 9. Kohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Vastustajale riigilõivu tasumise kohustust panna ei saa (

§ 104p 10).

Puudub vajadus lahendada menetluskulude või riigilõivu tagastamise küsimust. 10. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 3