Obsah (5)

§ 152§ 43§ 104§ 108§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-23-697 6. detsember 2023 Karin J

) § 152 lg 1 p 4 alusel ja menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (dtl 200-203), mille järgi tema menetluskulud on - kulutused õigusabile 24 h 15 min tunnihinnaga 140 eurot, summa 3395 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 4074 eurot. Kaebaja on käibemaksukohustuslane ega taotle seetõttu menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist; - riigilõiv 40 eurot. 10. Vastustaja avaldas, et tal puuduvad vastuväited menetluse lõpetamise osas, kuid tuleb välja selgitada, millisel õiguslikul alusel saab menetlust lõpetada.

§ 152lg 1 p 4 alusel saab menetluse lõpetada ettekirjutuse punkti 3.2 osas.

Ettekirjutuse punkti 3.1 ei ole kehtetuks tunnistatud, vaid kaebaja on selle täitnud. Kaebuse põhjal oli kaebaja eesmärgiks just ettekirjutuse punkti 3.1 kehtetuks tunnistamine, kuna valdav osa kaebusest keskendus sellele punktile. Ettekirjutuse punkti 3.2 kehtetuks tunnistamise tingis see, et eksperthinnangu põhjal tuleb õigusvastaselt teostatud pinnase täitmine ning kaldavööndi muutmise/täitmise kahjude likvideerimiseks teha oluliselt suuremas mahus töid, kui vaid kasvupinnase lisamine ja muru külvamine. Olukorras, kus kaebaja ei ole ilmselgelt mõistnud oma tegevuse õigusvastasust ning keskkonnale tekitatud kahju, on vastustaja hinnangul mõistlik, et vastustaja tellib ja teostab eksperthinnangus nimetatud tööd ise ning nõuab vastavad kulud kaebajalt kahju tekitamise sätete alusel sisse. Vastustaja ei nõustu menetluskulude jätmisega tema kanda. Ettekirjutuse punkti 3.1 osas ei ole see õiguslikult võimalik. Valdav osa kaebaja menetluskulusid on tekkinud seoses ettekirjutuse punktiga 3.1. Ettekirjutuse punktile 3.2 oli kaebuses pühendatud vaid mõned lõigud. Punktis 3.2 esitatud kohustus oli vastustaja teadmiste pinnalt põhjendatud. Maapinna täitmine oli funktsionaalses seoses kinnistule paigaldatud ehitistega, seega oli tegemist ehitamisega. Kehtetuks tunnistamine toimus eelkõige lähtudes eksperthinnangust ja Keskkonnaameti seisukohas toodust, mitte tingituna kaebuse esitamisest kohtusse. Vastustajal seoses käesoleva kohtumenetlusega kulusid tekkinud ei ole. Kohtu seisukoht Menetluse lõpetamine 11.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohtupraktikas kohaldatakse eeltoodud sätet ka juhul, kui kehtivusaja möödumise tõttu on 4 kadunud haldusakti mõju ja praktiline tähendus või kui vaidlustatud haldusakt ammendub kohtumenetluse kestel ning ühes sellega on ära langenud õiguskaitsevajadus. Kohus lõpetab menetluse ettekirjutuse tühistamise nõudes

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Ettekirjutuse punkt 3.2 on kehtetuks tunnistatud. Ettekirjutuse punkti 3.1 kehtivus on lõppenud selle täitmisega. Kaebaja taotles menetluse lõpetamist ning sellest saab järeldada, et kaebaja õiguskaitsevajadus on ära langenud. 12. Kohtu hinnangul on ka sunniraha rakendamise keelamise nõude puhul kohane lõpetada menetlus

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Tühistamis- ja keelamisnõuded olid omavahel olemuslikult seotud. Sunniraha rakendamise keelamise nõue oli selle esitamise ajal kohane, m.h põhjusel, et vastustaja valmistus seda tegema ning ilma ühtiva nõude esitamiseta ei olnud kaebajal võimalik esitada tema soovitud esialgse õiguskaitse taotlust.

§ 152

lg 1 p 4 võimaldab lõpetada kohustamisnõude menetluse, kui nõutav haldusakt on antud või toiming on tehtud. Kohtu hinnangul saab sel juhul ka keelamisnõude menetluse lõpetada, kui haldusorgan on vastava haldusakti andmisest või toimingu tegemisest menetluse kestel loobunud või on see muutunud võimatuks. Kui ettekirjutus on osaliselt täidetud ja osaliselt kehtetuks tunnistatud, siis ei ole sunniraha rakendamine enam võimalik. Kokkuvõttes lõpetab kohus kaebuse menetluse tervikuna

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja ei taotlenud menetluse jätkamist tuvastamisnõudes (

§ 152lg 2).

Menetlus lõpetatakse ilma kaebust menetlusse võtmata (

§ 152lg 3).

Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõuet samal alusel kohtule uuesti esitada (

§ 43lg 1 p 2).

Menetluskulud 13. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot kuulub

§ 104lg 5 p 4 alusel tagastamisele.

Riigilõiv tagastatakse pärast määruse jõustumist. 14.

§ 108

lg 4 ja 6 tuleneb, et menetluse lõpetamise korral kannab reeglina menetluskulud kaebaja. Menetluse lõpetamisel

§ 152

lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. 14.

1. Ettekirjutuse punkti 3.1 osas tingis menetluse lõpetamise see, et kaebaja on ettekirjutuse täitnud. Vastustaja ei ole ettekirjutust selles osas kehtetuks tunnistanud ning tühistamisnõude ainetuks muutumine ei ole seostatav vastustaja tegevuse või kaebuse esitamisega. Sel juhul on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. 14.
2. Ettekirjutuse punkti 3.2 osas ei ole vastustaja muutnud usutavaks, et selle kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Vastustaja tegi ettekirjutuse punktis 3.2 kaebajale korralduse taastada võimalikult ehituseelne looduslik olukord, lisada selleks kogu täidetud maapinnale kasvupinnas ning külvata heina(muru)seeme. See tähendab, et kaebajal ei olnud kohustust eemaldada kinnisasjalt täitepinnas. Võib isegi öelda, et kaebajal ei olnud lubatud seda teha. Kaebaja väitis kaebuses muuhulgas, et ajal, kui ta sai kinnistu oma valdusse, asus kinnistu üleujutusalas ning oli kaetud jõe pool rinnuni põldmarjatihnikuga ja maa pool prügi ja võsaga. 5 Täidetud maapinnale kasvupinnase lisamine ning heina(muru)seemne külvamine ei ole kuidagi hõlmatud ehituseelse loodusliku olukorra taastamisega, vaid täiendava väärtuse loomisega ja tööde tegemisega. Kaebaja väitis ka seda, et kinnisasjale on paigutatud kaebajale kuuluv täitematerjal viisil, mis võimaldab seda ära vedada. Kohus leidis esialgse õiguskaitse menetluses, et kinnisasjale täitepinnase paigutamisele saab anda eraõigusliku või erinevaid avalik-õiguslikke tähendusi ning ei ole teada, kuidas täitepinnase jätmine kinnisasjale või eemaldamine kinnisasjalt mõjub loodusele ja keskkonnale. Vastustaja kogus pärast esialgse õiguskaitse määruse tegemist punktis 7 kirjeldatud eksperthinnangu ja Keskkonnaameti arvamuse ning tunnistas neile tuginedes ettekirjutuse punkti 3.2 kehtetuks. S.h leiab vastustaja praegu, et täitepinnas tuleb kinnisasjalt osaliselt eemaldada. Kaebuse esitamine tõi endaga kaasa täiendavate andmete kogumise, millest lähtudes vastustaja ettekirjutuse punkti 3.2 kehtetuks tunnistas. Sel juhul on menetluskulude kandmise kohustus vastustajal. 14.
3. Määruse punktis 14.2 toodut ei muuda see, et vastustaja on nüüdseks otsustanud teha vajalikud tööd ise ning nõuda kaebajalt selleks tehtud kulutuste hüvitamist. See, kas vastustaja usaldab kaebajat kinnisasjal vajalike tööde tegemisel, ei muuda seda, et vastustaja asus täiendavaid andmeid koguma ja tunnistas ettekirjutuse punkti 3.2 kehtetuks pärast seda, kui kaebaja oli pöördunud kohtusse ning kohus oli kaebaja väiteid esialgse õiguskaitse menetluses käsitlenud. Õige ei ole vastustaja väide, et eksperthinnangust selgus, et tuleb teha oluliselt suuremas mahus töid kui vaid kasvupinnase lisamine ja muru külvamine. Kasvupinnase lisamist soovitati eksperthinnangus ainult teatavatel tingimustel ning Keskkonnaamet ei soovinud seda üldse. Heina või muru külvamist ei pidanud kumbki vajalikuks. Eksperthinnang ja Keskkonnaameti arvamus näitavad pigem seda, et tuleb teha hoopis teistsuguseid töid, kui vastustaja nõudis ettekirjutuse punktis 3.
5. Kui menetluse lõpetamisel ettekirjutuse punktide 3.1 ja 3.2 tühistamise nõudes on menetluskulude kandmise kohustus vastavalt kaebajal ja vastustajal ning keelamisnõue on olemuslikult seotud vastava tühistamisnõudega, siis tuleb menetluskulud jätta poolte kanda võrdsetes osades. Kohus ei nõustu sellega, et ettekirjutuse punktile 3.1 tuleb omistada suurem kaal. Kohtu hinnangul ei ole ettekirjutuse punktidest tulenevad kaebaja kohustused rahaliselt, töö mahu vms alusel võrreldavad ja tuleb lugeda kaalult ja tähenduselt võrdseteks. Ka ettekirjutuse punktil 3.2 on oluline kaal - kaebajale pandi kohustus teha omal kulul töid, milleks oli vaja muretseda ka materjali (kasvupinnas, seeme) ning kaebaja kaotas võimaluse kinnisasja täitmiseks kasutatud materjali ära vedada.
6. Vastustaja teatas, et tal menetluskulusid ei ole.
7. Kaebaja taotletud menetluskuludeks on: - riigilõiv 20 eurot, kuna osaliselt kuulub riigilõiv tagastamisele; - esindaja kulud 3395 eurot, kuna kaebaja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Kohtu hinnangul ei olnud vaidlus faktiliselt mahukas või õiguslikult keerukas ning kaebaja kulutused õigusabile on asja sisu arvestades ülepaisutatud. Toimiku maht on digitaalselt 213 lehekülge, see sisaldab mitmeid korduvaid dokumente. Kaebaja on õigusabi sisu välja toonud üldsõnaliselt ja kokkuvõtvalt (vt dtl 200-201). See ei võimalda hinnata, kas põhjendatud on 6 kohtule esitatavate avalduste koostamise ajakulu, kui palju toimus nõupidamisi ja kas neid saab pidada põhjendatuks jne. Kaebaja kulutused õigusabile on arusaamatult suured võrreldes muude asjadega, mille menetlus lõpetati (näiteks kohtuasjad 3-23-1956 - välja mõisteti õigusabi kulu 1314 eurot, 3-23-746 - välja mõisteti õigusabi kulu 450 eurot, 3-22-565 - välja mõisteti õigusabi kulu 1700 eurot; kulud õigusabile olid 6474 eurot kohtuasjas 3-23-428, kus see summa sisaldas esindaja kulu kolmes kohtuastmes, s.h halduskohtus toimus menetlus kahel korral; kõik eelnimetatud summad sisaldavad käibemaksu). Kohus peab eeltoodut arvestades vajalikuks ja põhjendatuks kulutusi õigusabile 1600 euro ulatuses (ilma käibemaksuta). Vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on seega 20 + 1600 = 1620 eurot. Sellest summast poole ehk 810 eurot mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja.
8. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

Taotlus tuleb kohtule esitada enne määruse jõustumist. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Karin Jõks 7