1-23-2191 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 7. september 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-2191 (20730000294) Kohtunik Marina

§ 209

lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Mariana London Süüdistatav Marek Stell (isikukood 37106220315, xxx kodanik, emakeel xxx keel, töökoht xxx, elukoht xxx, üks kehtiv kriminaalkaristus – Harju Maakohtu 7. juuni 2019. a otsusega

§ 385

järgi karistati rahalise karistusega 5 000 eurot) Tõkend Isik kahtlustatavana kinni peetud 14.–

1. juuli 2021 Kaitsja Riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)§ 238 lg 1 p-st 4, §-st 306, § 309 lg-st 3 ja § 310 lg-st 1, kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada Marek Stell karistusseadustiku (

) § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Marek Stellile karistuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust. 1 1-23-2191 3.

§ 68alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.–16.

juuli 2021, s.o 3 päeva ja ärakandmata karistuseks lugeda 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 4.

§ 73

lg 2 alusel pöörata Marek Stellile mõistetud karistus täitmisele osaliselt, mõistes koheselt täitmisele kuuluvaks vangistuse 2 (kaks) kuud. 5. Ülejäänud osas, s.o 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, jätta karistus

§ 73

lg-te 1 ja 2 alusel tingimisi kohaldamata, kui Marek Stell ei pane 4 (nelja) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 6.

§ 78

p 1 kohaselt lugeda Marek Stellile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

1. septembrist
3. Rahuldada kannatanu P Ai (isikukood: xxx) käesolevas kriminaalasjas süüdistatava Marek Stelli (isikukood: 37106220315) vastu esitatud tsiviilhagi täies, s.o 16 856,30 euro (kuueteistkümne tuhande kaheksasaja viiekümne kuue euro ja kolmekümne sendi) ulatuses. Väljamõistetud summa tuleb kanda P A arveldusarvele Swedbank pangas nr xxx.
4. Rahuldada kannatanu Osaühing F (registrikood: xxx) käesolevas kriminaalajas süüdistatava Marek Stelli (isikukood: 37106220315) vastu esitatud tsiviilhagi täies, s.o 12 837,80 euro (kaheteistkümne tuhande kaheksasaja kolmekümne seitsme euro ja kaheksakümne sendi) ulatuses. Väljamõistetud summa tuleb kanda OÜ F arveldusarvele Swedbank pangas nr xxx.
5. Rahuldada kannatanu R Bi (isikukood: xxx) käesolevas kriminaalasjas süüdistatava Marek Stelli (isikukood: 37106220315) vastu esitatud tsiviilhagi täies, s.o 6369,50 euro (kuue tuhande kolmesaja kuuekümne üheksa euro ja viiekümne sendi) ulatuses. Väljamõistetud summa tuleb kanda R Bi arveldusarvele SEB Pank AS pangas nr xxx.
6. Rahuldada kannatanu xxx (registrikood: xxx) käesolevas kriminaalasjas süüdistatava Marek Stelli (isikukood: 37106220315) vastu esitatud tsiviilhagi täies, s.o 17 206,02 euro (seitseteist tuhat kakssada kuus eurot ja kaks senti) ulatuses. Väljamõistetud summa tuleb kanda xxx arveldusarvele Swedbank pangas nr xxx.
7. Rahuldada kannatanu J Ie (isikukood: xxx) käesolevas kriminaalasjas süüdistatava Marek Stell (isikukood: 37106220315) vastu esitatud tsiviilhagi täies, s.o 3871 euro (kolm tuhat kaheksasada seitsekümmend üks eurot) ulatuses. Väljamõistetud summa tuleb kanda J Ie arveldusarvele Swedbank pangas nr xxx.
8. Rahuldada kannatanu A S (isikukood: XXX) käesolevas kriminaalasjas süüdistatava Marek Stell (isikukood: 37106220315) vastu esitatud tsiviilhagi täies, s.o 5000 euro (viie tuhande euro) ulatuses. Väljamõistetud summa tuleb kanda A Xxx arveldusarvele JSC CB Privatbankis nr xxx.
9. Välja mõista Marek Stellilt riigituludesse KrMS § 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1087,50 eurot. 2 1-23-2191
10. Välja mõista Marek Stellilt riigituludesse kaitsjatasud summas 1159,20 eurot.
11. Menetluskulud kogusummas 2246,70 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 30 päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE957700771001523585 LHV Pank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Marek Stell, kriminaalasi 1-23-2191, menetluskulud“ ja viitenumber
12. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
13. Kriminaaltoimiku juures olevad andmekandjad jätta asja materjalide juurde.
14. Pangakaardid ümbrikus nr 1: „29.06.2022 vaatlusprotokolli lisad“, mis leiti ja võeti ära Marek Stelli kinnipidamise käigus, tagastada kohtuotsuse jõustumisel Marek Stellile.
15. Jätta läbi vaatamata kaitsja
16. augustil 2023 esitatud taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude kindlaksmääramiseks.
17. Jätta läbi vaatamata Marek Stelli saadetud dokumendid, mis on esitatud pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa.
18. Kohtuotsuse koopia edastada süüdistatavale, kaitsjale, prokurörile ja kannatanutele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
19. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK
20. Marek Stelli süüdistatakse

§ 209

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema ajavahemikul 01.06.2018 kuni 08.03.2020 korduvalt pettis kokku kuuelt kannatanult välja raha kokku summas 59 779, 90 eurot järgnevalt: 1) Marek Stell pettis teadvalt ajavahemikul 01.06.2018 kuni 01.02.2019 Marek Lina esinedes OÜ-lt F välja raha kokku summas 10 749,80 eurot. Marek Stell esitles raha saamise eesmärgil eelnimetatud ajavahemikul ennast P Aile kui Marek Li (L), kes on väidetavalt Rootsi Kuningriigi ettevõtja F Li tütre J Li elukaaslane ja laste isa ning kellel on head ärisidemed Rootsi ärimaailmas. Marek Stell kasutas P Aile oma kavatsuste 3 1-23-2191 kinnitamiseks tegelikkuses mitteeksisteerivate Marek Li meiliaadressi xxx ning Marek Li elukaaslase J Li meiliaadresse xxx ja xxx , millelt Marek Stell saatis P Ai meiliaadressile xxx e-kirju. Marek Stell pakkus P Aile võimalust tegeleda OÜ F äri arendamisega Rootsis ja Kanadas, pakkudes selleks kaasata Marek Stelli enda poolt väljamõeldud ärimees R G, kellega koos asutada ühine äriühing. Äritegevusega tegelemiseks oli väidetavalt vajalik uue äriühingu asutamine Suurbritannias. Eelnevalt kirjeldatud äritegevusega tegelemise ja Suurbritannias uue äriühingu asutamisega seonduvalt küsis ja sai Marek Stell OÜ-lt F korduvalt raha. Samuti pakkus Marek Stell OÜ F esindajale P Aile tegeleda kinnisvaraäriga Eestis. Marek Stelli sõnade järgi leidis Suurbritannias aset suur kinnisvara müügitehing, millest 10% pidi saama Marek Stell ja see pidi olema tema panus ühisesse kinnisvaraärisse Eestis. Marek Stelli poolt esitatud pakkumise realiseerimiseks pidi OÜ F maksma Suurbritannia kinnisvara tehingu müügiga seotud dokumentide vormistamise eest, mida OÜ F ka tegi. Tegelikkuses ei olnud Marek Stellil algusest peale soovi, kavatsust ega võimalust eelnimetatud viisil äritegevusi luua ja arendada. Marek Stelli soov ja tegevus oli algusest peale suunatud pettuse teel varalise kasu saamisele. Lisaks sellele, et Marek Stell pakkus võimalust arendada äritegevust koos väljamõeldud isikutega, kuulutati Harju Maakohtu 14.06.2017 määrusega nr 2-17-6391 välja Marek Stelli pankrot, mistõttu puudusid tal rahalised vahendid lubatud äriprojektide alustamiseks ja arendamiseks. P A uskus Marek Stelli poolt temale tehtud pakkumiste ajal, et Marek Stellil on soov ja võimalus lubatut täita, mistõttu P A kandis enda kontodelt vastavalt Marek Stelli juhistele viimase poolt kasutatavale kontodele raha. Kokkuvõtvalt tegi OÜ F pettuse tulemusena Marek Stelli kasutatavale Prepay Technologies LTD kontole nr XXX kandeid järgmiselt: - 07.08.2018 kontolt XXX raha summas 966 eurot; - 09.10.2018 kontolt nr XXX raha summas 1500 eurot; - 17.10.2018 kontolt nr XXX raha summas 1344 eurot; - 23.10.2018 kontolt nr XXX raha summas 930 eurot; - 27.11.2018 kontolt nr XXX raha summas 801,56 eurot; - 10.12.2018 kontolt nr XXX raha summas 2456 eurot; - 16.12.2018 kontolt nr XXX raha summas 1004,56 eurot; - 20.12.2018 kontolt nr XXX raha summas 347,68 eurot; - 27.12.2018 kontolt nr XXX raha summas 600 eurot; - 01.02.2019 kontolt nr XXX raha summas 800 eurot. 2) Marek Stell pettis ajavahemikul 01.06.2018 kuni 15.07.2019 Marek Lina esinedes P Ailt välja raha kokku summas 16 583,58 eurot. 4 1-23-2191 Lisaks eelnevale väitis Marek Stell korduvalt P Aile, et ta soovib aidata P Ai Rootsis äritegevuse arendamisel ja koos P Aiga luua ja edendada äritegevust. Väidetava äritegevuse alustamiseks ja arendamiseks küsis ja sai Marek Stell P Ailt raha kokku summas 12 455,02 eurot. Ent samuti Marek Stell lubas P Aile, et ta registreerib P Ai ja tema tütre L Ai Rootsi Kuningriigi Migratsiooniametis selleks, et nad saaksid hiljem asuda elama ja õppima Rootsis. Rootsi Kuningriigi Migratsiooniametis dokumentide väidetavaks vormistamiseks küsis Marek Stell P Ailt korduvalt raha. Ent samuti 16.03.2019 küsis Marek Stell P Ailt 958,65 eurot P Ai tööle vormistamise eest Rootsis registreeritud äriühingus AB L selleks, et käivitada L kaupluste Kanada projekt. Tegelikkuses oli selleks ajaks välja kuulutatud Marek Stelli pankrot ning lisaks puudub Marek Stellil igasugune seos äriühinguga AB L, mistõttu ei olnud tal algusest peale soovi, kavatsust ega võimalust P Ai eelnimetatud äriühingusse tööle vormistada ning Kanadas L kaupluste keti projekti käivitada. Samuti pakkus Marek Stell P Aile väidetavat võimalust koos F Liga osaleda uue kaubamärgi „XXX“ arendamises ja õlu tootmises, millega kaasnevaid kulutusi pidi esialgu väidetavalt kandma P A. P A uskus, et Marek Stell kaasab ta eelnimetatud äriprojekti ning kandis talle selle eest raha. Tegelikkuses ei olnud väljamõeldud Marek Lina esineval Marek Stellil algusest peale soovi, kavatsust ega võimalust eelnimetatud P Aile antud lubadusi täita ja ellu viia. Marek Stelli soov ja tegevus oli algusest peale suunatud pettuse teel varalise kasu saamisele. Tegelikkuses Rootsi Kuningriigis selliseid isikuid nagu Marek L ja F Li tütar J L ei eksisteeri. Harju Maakohtu 14.06.2017 määrusega nr 2-17-6391 kuulutati välja Marek Stelli pankrot, mistõttu puudusid tal rahalised vahendid lubatud äriprojektide alustamiseks ja arendamiseks. Samuti puudusid Marek Stellil igasugused suhted Rootsi ärimehe F Li ja tema perega. Marek Stelli poolt P Aile välja pakutud väidetavad äriprojektid, Marek Li isik ja tema seos F Li väidetava tütre J Li ja äripartneritega on Marek Stelli väljamõeldised, mida ei ole tegelikkuses kunagi eksisteerinud. Lubatud tegevusi Marek Stell ei alustanudki ning raha ta P Aile tagastanud ei ole. Kokkuvõtvalt kandis P A pettuse tulemusena Marek Stelli kasutatavale Prepaid Financial Services Ireland panga kontole nr XXX järgmised summad: - 12.07.2018 raha summas 4000 eurot; - 23.07.2018 raha summas 5050 eurot; - 07.09.2018 raha summas 3000 eurot; - 29.10.2018 raha summas 405,02 eurot. Prepay Technologies LTD kontole nr XXX järgmiselt: - 30.10.2018 raha summas 450 eurot; - 13.11.2018 raha summas 411,05 eurot; - 15.11.2018 raha summas 452,86 eurot; - 16.03.2019 raha summas 958,65 eurot. 5 1-23-2191 Revolut LTD kontole nr XXX (mis 16.07.2019 laekus Marek Stelli nimel avatud ja tema poolt kasutatavale Revolut Payments UAB kontole XXX): - raha summas 1856 eurot. 3) Marek Stell pettis ajavahemikul 2018 suvi kuni 14.01.2020 Marek Lina esinedes XXX välja raha kokku summas 17 206,02 eurot. Marek Stell esitles raha saamise eesmärgil eelnimetatud ajavahemikul ennast XXX (registrikood xxx, edaspidi MTÜ) juhatuse liikmele R Bile (MTÜ juhatuse liige alates 26.09.2001) kui Marek Li, kes on väidetavalt Rootsi Kuningriigi ettevõtja F Li tütre J Li elukaaslane ja laste isa ning kellel on head ärisidemed Rootsi ärimaailmas. Marek Stell ütles R Bile, et F L on huvitatud lastelaagri toetamisest, lubades algselt sponsorlepingu sõlmimist summas 167 000 eurot, mis hiljem kasvas 4 000 000 euroni. Marek Stell ütles R Bile, et sponsorlepingu sõlmimiseks peab MTÜ maksma lepingu kindlustustasu 50% ulatuses. R B uskus temale tehtud pakkumise ajal, et Marek Stellil on soov ja võimalus aidata lastelaagri toetamisega. Tegelikkuses ei olnud Marek Stellil algusest peale soovi, kavatsust ega võimalust MTÜ-le tehtud pakkumist täita ja ellu viia. Marek Stelli soov ja tegevus oli algusest peale suunatud pettuse teel varalise kasu saamisele. Tegelikkuses Rootsi Kuningriigis selliseid isikuid nagu Marek L ja F Li tütar J L ei eksisteeri ning Marek Stellil puudusid igasugused suhted Rootsi ärimehe F Liga. Lubatud sponsorlepingu puhul on tegemist väljamõeldisega, mida ei ole kunagi sõlmitud, MTÜ ei ole sponsorlepingu alusel lubatud raha ei saanud ning Marek Stell ei ole MTÜ-le tagastanud ka väidetava sponsorlepingu sõlmimiseks MTÜ poolt temale tasutud raha. Kokkuvõtvalt kandis MTÜ XXX pettuse tulemusena Marek Stelli kasutatavale Prepay Technologies LTD kontole nr XXX raha järgmiselt: - 03.01.2019 raha summas 1368 eurot; - 05.01.2019 raha summas 270 eurot; - 08.01.2019 raha summas 668,54 eurot; - 13.01.2019 raha summas 842,50 eurot; - 17.01.2019 raha summas 842,50 eurot; - 21.01.2019 raha summas 498,09 eurot; - 27.01.2019 raha summas 661 eurot; - 11.02.2019 raha summas 500 eurot; - 21.02.2019 raha summas 611,21 eurot; - 25.02.2019 raha summas 489 eurot; - 05.03.2019 raha summas 996 eurot; - 01.04.2019 raha summas 850 eurot; 6 1-23-2191 - 04.04.2019 raha summas 206 eurot; - 05.04.2019 raha summas 99 eurot; - 16.05.2019 raha summas 500 eurot; - 04.06.2019 raha summas 856,42 eurot; - 04.07.2019 raha summas 2788 eurot; - 14.01.2020 raha summas 1449 eurot. Revolut LTD kontole nr XXX järgmiselt: - 08.07.2019 raha summas 611 eurot; - 09.07.2019 raha summas 899,76 eurot; - 10.07.2019 raha summas 1200 eurot. 4) Marek Stell ajavahemikul 2018 suvi kuni 03.12.2019 R Bilt välja raha kokku summas 6369,50 eurot. Marek Stell pakkus raha saamise eesmärgil R Bile 37,5% osalust Rootsi äriühingus L AB, mis pidi olema seotud tennisekooli jaoks toetuse saamisega. R B uskus temale tehtud pakkumise ajal, et Marek Stellil on soov ja võimalus vormistada R B Rootsi äriühingu L AB osanikuks ja juhatuse liikmeks, mistõttu kandis R B sel eesmärgil Marek Stelli kasutatavatele kontodele korduvalt raha. Samuti pakkus Marek Stell raha saamise eesmärgil R Bile 37,5 % osalust õlleäriga tegelevas äriühingus V OÜ. R B uskus temale tehtud pakkumise ajal, et Marek Stellil on soov ja võimalus vormistada ta lubatud ulatuses V OÜ osanikuks Tegelikkuses ei olnud Marek Stellil algusest peale soovi, kavatsust ega võimalust eelnimetatud R Bile tehtud pakkumist täita ja ellu viia. Nimelt kuulutati Harju Maakohtu 14.06.2017 määrusega nr 2-17-6391 välja Marek Stelli pankrot. L AB puhul on tegemist Marek Stelli poolt välja mõeldud äriühinguga, mida ei ole kunagi eksisteerinud. Samuti puudusid Marek Stellil Rootsi äripartnerid. Eelneva tõttu puudusid Marek Stellil rahalised vahendid ja võimalus vormistada R B L AB juhatusse ja müüa talle nimetatud äriühingu osalus. R Bi ei ole kunagi L AB osanikuks ja juhatuse liikmeks vormistatud, kuna tegemist on tegelikkuses mitteeksisteeriva äriühinguga. Tennisekool ei ole kunagi L AB-lt ega nimetatud äriühinguga seonduvalt raha saanud. Marek Stell ei ole R Bile tagastanud viimase poolt temale väidetavaks L AB osanikuks ja juhatuse liikmeks vormistamise eest tasutud raha. Ühtlasi ei ole OÜ V kunagi kuulunud Marek Stellile ning ta ei ole kunagi olnud nimetatud äriühingu juhatuse liige, mistõttu ei olnud Marek Stellil tegelikkuses võimalik R Bi lubatud ulatuses V OÜ osanikuks vormistada. Kokkuvõtvalt kandis pettuse tulemusena R B Marek Stelli poolt kasutatavale Prepay Technologies LTD kontole nr xxx raha järgmiselt : - 15.04.2019 raha summas 1400 eurot - 15.04.2019 raha summas 1400 eurot 7 1-23-2191 - 22.04.2019 raha summas 1458 eurot - 26.04.2019 raha summas 407 eurot Marek Stelli poolt kasutatavale Saksamaa Liitvabariigi pangas Deutsche Handelsbank AG TransferWise Ltd-le kuuluvale virtuaalsele kontole nr xxx kandis ta raha kokku summas 1704,50 eurot järgmiselt: - 18.11.2019 raha summas 1200 eurot - 03.12.2019 raha summas 504,50 eurot 5) Marek Stell pettis ajavahemikul 01.01.2019 kuni 26.02.2020 A Slt välja raha kokku summas 5000 eurot; Marek Stell pakkus Ukraina kunstnikule A Sle võimalust korraldada Rootsis A S maalide heategevuslik näitus, väites, et ta on seotud tuntud Rootsi ettevõtja F Liga ja töötab tema kontsernis. Koos näituse organiseerimisega lubas Marek Stell tutvustada A St Rootsi kuningale Carl XVI Gustavile. Marek Stell lubas A Sle katta kõik näituse korraldamisega seotud kulud summas 20 000 eurot, v.a makse summas 5000 eurot Rootsi Välisministeeriumile, mille pidi tasuma A S. Marek Stell andis A Sle eelnimetatud raha tasumiseks Svenska Handelsbanken AB konto numbri xxx väites, et tegemist on Rootsi Välisministeeriumi kontoga. Tegelikkuses oli konto numbriga xxx puhul tegemist TransferWise Ltd-le kuuluva Saksamaa Liitvabariigi Deutsche Handelsbank AG panga virtuaalse kontoga, mida kasutas Marek Stell. A S uskus Marek Stelli poolt temale antud lubaduse ajal, et Marek Stellil on soov ja võimalus teda eelnimetatud näituse korraldamisel aidata ning et Marek Tamme poolt temale antud konto näol on tegemist Rootsi Välisministeeriumi kontoga, mistõttu kandis A S raha läbi Western Union maksesüsteemi Marek Tamme (Marek Stelli) nimele, ise ekslikult arvates, et teostab maksed Rootsi Välisministeeriumi eelnimetatud kontole. Tegelikkuses kuulutati Harju Maakohtu 14.06.2017 määrusega nr 2-17-6391 välja Marek Stelli pankrot ning tal puudusid ja puuduvad igasugused suhted Rootsi ärimehe F Liga. Marek Stellil ei olnud tegelikkuses algusest peale soovi, kavatsust ega võimalust A St näituse korraldamise ja finantseerimisega aidata ning sellist näitust ei korraldatud. Kõnealune näitus oli Marek Stelli väljamõeldis. Marek Stelli poolt A Sle antud konto nr xxx ei kuulunud ega kuulu Rootsi Välisministeeriumile ning Rootsi Välisministeerium ei ole kunagi eelnimetatud väljamõeldud näitusega seotud olnud. Vaatamata A S poolt tehtud maksetele ei korraldanud Marek Stell lubatud näitust ega tagastanud A Sle ka viimase poolt selleks tasutud raha. Marek Stelli soov ja tegevus oli algusest peale suunatud pettuse teel varalise kasu saamisele. 6) Marek Stell pettis ajavahemikul 01.01.2019 kuni 08.03.2020 J Ielt välja raha kokku summas 3871 eurot. 2019. aastal pakkus Marek Stell J Iele abi eluasemelaenu saamisel, väites, et tal on sugulane, kes töötab Rootsi pangas Handelsbank ja võib J It laenu saamiseks aidata. Marek Stell küsis J Ielt laenulepingu sõlmimise eest 2520 eurot ja 495 eurot, mille J I pidi vastavalt Marek Stelli juhisele kandma Marek Stelli isiklikule kontole. J I uskus Marek Stelli poolt temale tehtud 8 1-23-2191 pakkumise ajal, et Marek Stellil on soov ja võimalus teda eluasemelaenu taotlemisel ja eluaseme laenulepingu sõlmimisel aidata, mistõttu kandis J I laenulepingu sõlmimise eest Marek Stelli isiklikule kontole. Seejärel andis Marek Stell J Iele teada, et Handelsbank lõpetas Eestis oma tegevuse ja J I ei saa laenu. Seejärel peale 19.08.2019 ja enne 08.03.2020 selleks, et J Iele viimase poolt laenulepingu sõlmimise eest Marek Stelli isiklikule pangakontole tasutud raha summas 3015 eurot J Iele mitte tagastada, pakkus Marek Stell talle 10%-list osalust õlut tootvas OÜ-s xxx ja nimetatud äriühingus töökohta. Tegelikkuses kuulutati Harju Maakohtu 14.06.2017 määrusega nr 2-17-6391 välja Marek Stelli pankrot ning tal puudusid ja puuduvad igasugused suhted Rootsi ärimehe F Li ja Rootsi pangaga Svenska Handelsbanken AB. Marek Stelli poolt välja mõeldud meiliaadressid xxx, xxx, ja xxx on registreeritud Marek Stelli enda poolt aastatel 2019 ja 2020. Tegelikkuses ei olnud Marek Stellil algusest peale soovi, kavatsust ega võimalust eelnimetatud J Iele antud lubadusi laenulepingu sõlmimise, OÜ xxx osaluse müügi ning tööle võtmise osas täita ja neid ellu viia. Marek Stelli soov ja tegevus oli algusest peale suunatud pettuse teel varalise kasu saamisele. Seega Marek Stell isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, tekitades varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel teisele isikule varalise kahju, pani toime

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluse käik

1. Harju Maakohtu 19.05.
2. a määrusega anti Marek Stell kohtu A. Kohtulik arutamine toimus lühimenetluses 3.08.
3. a kohtuistungil. Prokurör taotles Marek Stellile vangistuse mõistmist, mille palus jätta

§ 73alusel tingimisi kohaldamata.

Kaitsja oli sellesisulise ettepanekuga nõus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. Kohus käsitleb esmalt Marek Stellile esitatud süüdistust

§ 209

lg 2 p 1 järgi, tuvastades kõigepealt Marek Stellile etteheidetavate tegude faktilised asjaolud (I) ja andes seejärel neile õigusliku hinnangu (II). Kolmandaks peatub kohus Marek Stellile mõistetaval karistusel (III). Pärast seda lahendab kohus tsiviilhagid (IV) ja menetluskuludega seotud küsimused (V). (I) Faktilised asjaolud 4. Kohus leiab, et tõendatud on järgmised episoodid: - Marek Stell pettis teadvalt ajavahemikul 01.06.2018 kuni 01.02.2019 Marek Lina esinedes OÜ-lt F välja raha kokku summas 10 749,80 eurot ja ajavahemikul 01.06.2018 kuni 15.07.2019 P Ailt välja raha kokku summas 16 583,58 eurot. - Marek Stell pettis teadvalt ajavahemikul 2018. aasta suvi kuni 14.01.2020 Marek Lina esinedes MTÜ-lt xxx välja raha kokku summas 17 206,02 eurot ja 9 1-23-2191 ajavahemikul 2018. aasta suvi kuni 26.04.2019 R Bilt välja raha kokku summas 6369,50 eurot. - Marek Stell pettis teadvalt 01.01.2019 kuni 26.02.2020 A Slt välja raha kokku summas 5000 eurot. - Marek Stell pettis teadvalt ajavahemikul 01.01.2019 kuni 08.03.2020 J Ielt välja raha kokku summas 3871 eurot. 5. Marek Stell ega tema kaitsja ei ole faktilisi asjaolusid vaidlustanud. 6. Järgnevalt selgitab kohus, millistele tõenditele tuginedes on kohus osutatud faktilised asjaolud tuvastanud, andes tegudele seejärel õigusliku hinnangu. Eelnevalt märgib kohus, et kohtulikul uurimisel esitatud dokumentaalsed tõendid on asjakohased, lubatavad ja usaldusväärsed. Kõikide kannatanute kohtueelses menetluses antud ütlused on omavahel riimuvad ning nende väiteid kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid. Kohus peab kannatanute ütluseid usaldusväärseks. Marek Stell on end talle etteheidetavates kuritegudes süüdi tunnistanud. (

1. a)Marek Stelli varasemad nimed 7. Tõendamist on leidnud, et Marek Stell kasutas varem nimesid Marek Tamm ja Marek Alle. Neid andmeid kinnitavad rahvastikuregistri väljavõte (3 kd tl 108), Harju Maakohtu 03.06.2019 kohtumäärus (2 kd tl 4-6), pankrotihalduri lõpparuanne (2 kd tl 7-10), samuti ka tema kinnipidamise (2 kd tl 152-156) ja ülekuulamise protokollid (2 kd tl 164-167, tl 170-176). 8. Niisamuti on tõendamist leidnud, et Marek Stell esitles end P Aile väljamõeldud Marek Lina, kes on väidetavalt Rootsi Kuningriigi ettevõtja F Li tütre J Li elukaaslane ja laste isa ning kellel on head ärisidemed Rootsi ärimaailmas. Marek Lina esinemist kinnitavad nii P Ai antud ütlused (1 kd tl 18-24, 25-28; 3 kd tl 78-80, tl 83-86) kui ka teise kannatanu R Bi antud ütlused (1 kd tl 65-69, 3 kd tl 87-89), kellele Marek Stell ennast samuti Marek Lina esitles. P A tundis Marek Lina esinenud Marek Stelli ka fotode järgi ära äratundmiseks esitamise käigus (3 kd tl 81-82). 9. Interpol Stockholmi 02.11.2020 (3 kd tl 66-67) ja 29.01.2021 (3 kd tl 72-73) vastused päringule kinnitavad, et tegelikkuses ei ole Rootsis registreeritud sellist isikut nagu Marek L ja J L ei ole registreeritud F Li tütrena. (
2. b)P A ja OÜ F 10. Marek Stell lõi väljamõeldud identiteetidele Marek Lile ja J Lile Facebooki kontod. Nimetatud kontode loomist ja kasutamist Marek Stelli poolt kinnitavad Facebook Ireland Ltd poolt esitatud vastus (2 kd tl 103-113), sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (2 kd tl 116-117), Telia Eesti AS IP-aadresside kasutamisega seonduvad andmed (2 kd tl 121), 13.01.2023 vaatlusprotokoll (3 kd tl 63) ja 20.07.2022 asitõendi vaatlusprotokoll (2 kd tl 138). 13.01.2023 vaatlusprotokolli järgi oli just Marek Stell IP-aadressi kasutaja, millega logiti sisse J Li ja Marek Li Facebook kontodele. Nendelt saatis Marek Stell kannatanule P Aile internetist ja Facebookist otsitud võõraste isikute fotosid kui väidetavast J List ja tema lastest, et tõendada oma väidetavaid suhteid F Li perega. 11. 13.07.2022 (2 kd tl 139-144) ja 28.02.2023 (3 kd tl 49-59) vaatlusprotokollidest ja lisadest nähtub, et vaadeldud on Marek Stelli ja P Ai kirjavahetust. Google Image otsingurakendusega 10 1-23-2191 on tuvastatud, et tegelikkuses on P Aile saadetud fotod võetud internetist. Marek Stelli 18.03.2019 saadetud foto J List on leitav Facebookist xxx kasutajaprofiililt, Pinterestist ja Youtube.com lehelt. Niisamuti on Marek Stelli ja J Li väidetavate laste foto, mis on Marek Stelli poolt edastatud 19.08.2019, leitav xxx lehelt ja Google annab vasteid ka teistele lehtedele kõnealuse fotoga seoses. Marek Stelli ja J Li väidetavate laste foto, mis on Marek Stelli poolt edastatud 27.08.2019, on leitav Türgi veebilehelt xxx ja Google annab vasteid ka teistele lehtedele kõnealuse fotoga seoses. Marek Stelli ja J Li väidetavate laste foto, mis on Marek Stelli poolt edastatud 14.02.2020, on otsinguga leitav Pinterest.com lehelt. 12. Tõendatud on ka, et Marek Stell kasutas J Li ja Marek Li nimelisi meiliaadresse, millelt ta saatis P Aile e-kirju. Seda kinnitavad P Ai ütlused koos e-kirjavahetustega (1 kd tl 21, 3 kd tl 79 ja DVD nr 2 kaust Ai avaldus, fail: Manus

§ 209

lg 2 p-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemist, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamist tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil.

1. Süüdistatava tegevusele õigusliku hinnangu andmisel peab kohus esmalt otsustama, mitu tegu on süüdistatav karistusõiguslikult toime pannud. Kõnealune küsimus tuleb lahendada nn teoühtsuse põhimõttest lähtuvalt. Riigikohtu maksva praktika kohaselt on ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisisõnu tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. juuni
3. a otsus asjas nr 1-17-7206, p 23).
4. Kohtu hinnangul on tuvastatud faktilistel asjaoludel põhjendatud rääkida neljast eraldiseisvast jätkuvast teost: 1) P Ai ja OÜ F petmine; 2) MTÜ xxx petmine; 3) J Ie petmine ja 4) A Xxx petmine. Kuigi Marek Stelli toime pandud teod on ka kannatanute lõikes mõnevõrra sarnased, nähtub siiski, et Marek Stell on toime pannud kelmused erinevate kannatanute suhtes. Kohtu hinnangul ei ole Marek Stelli mõttelaad piisavalt selge väitmaks, et kõik süüdistuse sisuks olevad asjaolud olid kantud Marek Stelli ühisest tahtlusest. Marek Stell andis erinevatele kannatanutele nii enda kui fiktiivse isiku nimel erinevaid lubadusi, ta küsis raha erinevate pakkumiste eest, mis ei olnud omavahel seotud. Seega pani Marek Stell toime neli koosseisupärast tegu.
5. P Ai ja OÜ F vastu suunatud tegevus on kohtu hinnangul kantud ühisest tahtlusest, mistõttu on tegemist karistusõiguslikult ühe teoga. Kuigi kannatanuteks on kriminaalmenetluses eraldiseisvalt P A ja OÜ F, viis Marek Stell eksimusse just P Ai. Nii tegi P A varakäsutuse isiklikest vahenditest, aga ka OÜ F juhatuse liikmena. Samuti on P Ai ja OÜ F petmine ajaliselt kattuvad. Tuvastatu kohaselt pettis Marek Stell raha P Ailt 01.06.2018 kuni 15.07.2019 ja OÜ-lt F 01.06.2018 kuni 01.02.
6. Seega annab kohtu hinnangul tegevuse ajalis-ruumiline lähedus, aga ka asjaolud (eeskätt petetud isik) alust rääkida karistusõiguslikult ühest jätkuvast teost.
7. Samale järeldusele jõuab kohus ka R Bi ja MTÜ xxx osas. Kuigi kannatanuid on ka selles episoodis kaks (füüsiline ja juriidiline isik), viis Marek Stell eksimusse sama isiku – R Bi, kes tegi varakäsutuse nii enda kui ka juriidilise isiku rahalistest vahendistest. Samuti on Marek 19 1-23-2191 Stelli tegevus mõlema kannatanu osas ajaliselt kattuv – R Bilt pettis Marek Stell rahalisi vahendeid ajavahemikul
8. a suvi kuni 26.04.2019 ja MTÜ-lt xxx
9. a suvest kuni 14.01.
10. (a) P A ja OÜ F episood
11. Kelmuse objektiivne koosseis näeb esmalt

§ 209lg 1 järgi ette teo objektina vara.

Kannatanud on teinud Marek Stellile pangaülekandeid järgmiselt: P A summas 16 583,58 eurot ja OÜ F summas 10 749,80 eurot.

1. Pangakontol olev raha on käsitletav nõudeõigusena panga vastu. Õiguslikult ja faktiliselt teostatavad nõuded on omakorda käsitletavad varana. Järelikult on ka eelmainitud summad käsitletavad varana. Kuivõrd kõikide kannatanute puhul saab rääkida teo objektist kui pangakontol olevast rahast, siis ei hakka kohus iga episoodi juures antud põhjendusi kordama.
2. Kelmuse koosseisupärane tegu seisneb petmises ehk mineviku või oleviku teadlikus asjaolude moonutamises. Kelmuse esimene koosseisupärane vahetagajärg seisneb eksimuses petmise objektil. Just petmistegu peab viima kannatanu eksimusse. Muuseas näitab kohus lahendamise käigus läbivalt, miks on tagajärg teole omistatav.
3. Kohus toob siinkohal ka välja, et eksimus on olemas ka siis, kui petetu on väga kergeusklik või lihtsameelne. Samuti siis, kui kannatanu on eksimuses ja teeb varakäsutuse petja ükskõik kui intensiivse petmistegevuse tulemusena ning olenemata sellest, kui palju kahtlusi ja kõhklusi tal jäi.
4. Kuivõrd P Ai ja OÜ F episoodis oli mitmeid petmistegusid, siis käsitleb kohus järgnevalt kõnealuseid objektiivse koosseisu elemente ükshaaval. Äritegevuse laiendamise ja alustamise lubamine
5. Konkreetsel juhul seisneb Marek Stelli petmistegu selles, et Marek Lina esinedes väitis ta P Aile korduvalt, et soovib aidata P Ai Rootsis äritegevuse arendamisel ja koos P Aiga luua ja edendada äritegevust. Marek Stell pakkus P Aile abi, et ta saaks laieneda ettevõtlusega Rootsi. Marek Stell pidi äri edendamiseks kasutama oma tutvusi F Li ja R Giga. Marek Stell saatis P Aile internetist ja Facebookist otsitud võõraste isikute fotosid kui väidetavast J List ja tema lastest, et tõendada oma väidetavaid suhteid F Li perega. Samuti tõi Marek Stell pidevalt põhjendusi P Ailt ülekannete saamiseks. P A pidi kandma tehingutega sõlmimise tasusid, ettemakseid või sissemakseid loodavatesse ettevõtetesse, mida tegelikkuses ei eksisteerinud.
6. Samuti väitis Marek Stell P Aile, et äritegevuse arendamiseks Suurbritannias oli väidetavalt vajalik uue äriühingu asutamine. Selle loomiseks küsis Marek Stell P Ailt korduvalt raha.
7. Marek Stellil ei olnud tegelikkuses võimalusi enda lubadusi täide viia. Samuti ei olnud Marek Stell tuttav F Liga ning R G ja J L olid väljamõeldud isikud. Kõik P Ai tehtud maksed läksid Marek Stelli isiklikule pangakontole ja Marek Stell ei kasutanud neid tegelikult äritegevuse arendamiseks. Järelikult moonutas Marek Stell teadvalt oleviku asjaolusid.
8. Erinevus tegelikkuse ja ettekujutuse vahel on eksimus. P A arvas, et Marek Stell on tegelikkuses Rootsi ärimehe F Li tütre J Li kaaslane ja laste isa. Samuti arvas Marek Stelli tegevuse tagajärjel P A, et Marek Stellil on tutvused F Li ja R Giga ning soov ja võimalused teda äritegevuse 20 1-23-2191 arendamisel aidata. Kannatanu oli veendunud, et tema kantav raha läheb äritegevuse arendamisse – sissemakseteks ettevõttetesse, lepingutasudesse või ettemaksetesse. Järelikult oli P A eksimuses, mille lõi just Marek Stelli petmistegu. Kinnisvaraäri arendamise lubamine
9. Petmistegu seisneb selles, et Marek Stell pakkus P Aile Eestis kinnisvaraäriga tegelemise võimalust. Marek Stelli sõnade järgi pidi ta saama suurest Suurbritannia kinnisvara müügitehingust 10%, kuna ta aitas F Lil kinnisasja müüa. Selle raha lubas Marek Stell panustada ühisesse kinnisvaraärisse Eestis. Marek Stell väitis, et OÜ F pidi omalt poolt maksma eelnimetatud tehinguga seotud dokumentide vormistamise eest. Marek Stellil ei olnud tegelikkuses võimalust ega ka plaani enda lubadusi täide viia, sest tegelikkuses ei ole tal suhteid F Liga ning ka Suurbritannia müügitehing oli väljamõeldis. Tegelikkuses ei ole dokumente, mille jaoks P A raha kandis, olemas. Eelneva tegevusega moonutas Marek Stell teadlikult oleviku asjaolusid.
10. P A arvas, et Marek Stellil on ärimaailmas tutvused ja võimalused kinnisvaraäriga Eestis tegeleda ning ta kannab Suurbritannia müügitehinguga seotud kulusid. Seda müügitehingut aga tegelikkuses olemas ei olnudki. P A aga arvas, et kannab just kinnisvaraäriga seotud kulusid. Järelikult oli P A eksimuses, mille lõi just Marek Stelli petmistegu. AB L kaupluste projekti alustamise lubamine
11. Petmistegu seisneb selles, et Marek Stell küsis P Ailt raha tööle vormistamise eest Rootsis registreeritud äriühingus AB L selleks, et käivitada L kaupluste Kanada projekt. Marek Stell väitis, et tal on L AB nõukogu liikmena selline võimalus. Tegelikkuses ei olnud Marek Stellil võimalust ega ka plaani P Ai L AB-sse tööle vormistada, kuna tal ei ole L AB nõukogus ega sellega ka muud moodi seotud. Selle tegevusega moonutas Marek Stell teadlikult oleviku asjaolusid.
12. P A oli veendunud, et Marek Stell on seotud L AB-ga ning tal on ärimaailmas tutvused ja võimalused teda L AB-sse tööle vormistada. P A kandis Marek Stellile eksimuses olles raha just L AB-sse tööle vormistamise eest. Järelikult oli P A eksimuses, mille lõi Marek Stelli petmistegu. xxx äritegevusega seonduvaga lubamine
13. Marek Stell pakkus P Aile Marek Lina esinedes väidetavat võimalust koos F Liga osaleda uue kaubamärgi xxx arendamises ja õlle tootmises. Marek Stell väitis, et raha oli vaja xxx kaubamärgi arendamisega seotud ühisfirma loomiseks. Marek Stell saatis P Aile internetist ja Facebookist otsitud võõraste isikute fotosid kui väidetavast J List ja tema lastest, et tõendada oma väidetavaid suhteid F Li perega. Samuti väitis Marek Stell ka, et F L on valmis xxx kaubamärgi investeerima, kui P A kannab selle välja töötamise kulud. Tegelikkuses ei olnud Marek Stell tuttav F Liga ning Marek Stell moonutas asjaolusid, saates hoopis ise e-kirju F ja J Li, aga ka teiste väidetatavate äripartnerite nimelistelt e-maili aadressidelt. Marek Stellil ei olnud tegelikkuses võimalust ega plaani enda lubadusi täide viia ning P Ai kantud raha ei olnud tegelikkuse mõeldud xxx äritegevuse jaoks. Järelikult moonutas Marek Stell teadlikult oleviku asjaolusid. 21 1-23-2191
14. P A arvas, et Marek Stellil on ärimaailmas tutvused (sh F Liga) ja võimalused Viking Beer kaubamärgi välja töötamisega tegeleda ja kandis Marek Stellile raha arvates, et see on suunatud ühisfirma loomiseks ja selle äritegevuse arendamiseks. Järelikult oli P A eksimuses. Selle eksimuse tõi esile just Marek Stelli petmistegu. P ja L Ai Rootsi Migratsiooniametisse registreerimise lubamine
15. Marek Stell lubas, et registreerib P Ai ja tema tütre L Ai Rootsi Migratsiooniametis selleks, et P A ja L A saaksid Rootsis sotsiaaltagatisi. Selleks saatis Marek Stell Rootsi Kuningriigi Migratsiooniameti nimelistelt e-maili aadressidelt e-kirju ning küsis P Ailt mitmel korral ka raha. Tegelikkuses ei ole Rootsi Kuningriigi Migratsiooniametis P Ai ega tema tütart L Ai registreeritud ning Marek Stellil ei olnud ka võimalust seda teha. Järelikult moonutas Marek Stell teadlikult oleviku asjaolusid.
16. P A arvas, et Marek Stellil on tutvused ja võimalus teda ja tema tütart Rootsi Migratsiooniametis registreerida ning raha, mis ta Marek Stellile kandis, oli mõeldud just selle jaoks. Varakäsutus
17. Järgnevalt peatub kohus P Ai ja OÜ F tehtud varakäsutustel. Kelmuse teine koosseisupärane vahetagajärg seisneb varakäsutuses. See on teadlik varakoosseisu muutmine petetu poolt. Varakäsutuse teeb petetu, kes on ühtlasi ka kahjusaaja.
18. P A tegi eelmainitud põhjustel äritegevuste laiendamiseks Marek Stellile ülekandeid järgmiselt: - 12.07.2018 raha summas 4000 eurot; - 23.07.2018 raha summas 5050 eurot; - 07.09.2018 raha summas 3000 eurot; - 29.10.2018 raha summas 405,02 eurot;
19. OÜ F tegi Suurbritannias äriühingu loomiseks järgmiselt: - 07.08.2018 raha summas 966 eurot; - 09.10.2018 raha summas 1500 eurot; - 17.10.2018 raha summas 1344 eurot; - 23.10.2018 raha summas 930 eurot; - 27.11.2018 raha summas 801,56 eurot.
20. OÜ F tegi kinnisvaraäri arendamiseks kandeid järgmiselt: - 10.12.2018 raha summas 2456 eurot; - 16.12.2018 raha summas 1004,56 eurot; - 20.12.2018 raha summas 347,68 eurot; - 27.12.2018 raha summas 600 eurot; - 01.02.2019 raha summas 800 eurot. 22 1-23-2191
21. Lisaks kandis P A 16.03.2019 Marek Stellile raha summas 958,65 eurot enda L AB-sse tööle vormistamise eest.
22. Samuti kandis P A 15.07.2019 xxx kaubamärgi arendamisega seotud ühisfirma loomiseks Marek Stellile raha summas 1856 eurot.
23. Migratsioonitoimingute tarbeks tegi P A kandeid järgnevalt: - 30.10.2018 raha summas 450 eurot; - 13.11.2018 raha summas 411,05 eurot; - 15.11.2018 raha summas 452,86 eurot.
24. P A on eelmainitud kanded teinud teadlikult ja vabatahtlikult, mistõttu on need käsitletavad varakäsutusena.
25. Kelmuse tagajärg seisneb varalises kahjus kannatanul. Varakäsutuse tulemusena peab kannatanul tekkima varasfääris negatiivne muutus. Kuivõrd varakäsutuste tulemusena on P Ail vähenenud tehtud ülekannete summade võrra nõudeõigus panga vastu, on õiguste-nõuete saldo negatiivne ning P Ail on tekkinud kahju. Konkreetsel juhul summas 16 583,68 eurot. OÜ-le F on tekkinud negatiivne varasfääri muutus summas 10 749,80 eurot.
26. Eelnevat kokku võttes saab öelda, et kelmuse objektiive koosseis

§ 209lg 1 järgi on täidetud.

1. Järgnevalt hindab kohus Marek Stelli toime pandud teo subjektiivset külge. Kuriteo kõiki objektiivse koosseisu elemente peab katma tahtlus. Kelmuse subjektiivne koosseis peab sisaldama endale või kolmandale isikule varalise kasu saamise osas kavatsetust ja petmise osas otsest tahtlust.
2. Marek Stelli eesmärk oli endale varalise kasu saamine. Niisamuti seadis Marek Stell enda eesmärgiks P Ai pettustegudega eksimusse viimise ning varakäsutuse tegemise, teades, et P Ail ja OÜ-l F tekib selle tagajärjel varaline kahju. Seega leiab kohus, et Marek Stell pani konkreetse teo toime kavatsetult

§ 16lg 2 tähenduses.

Seega on täidetud ka kelmuse subjektiive koosseis.

1. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtule avaldatud materjalidest ei nähtu. Niisamuti ei ole Marek Stell ega tema kaitsja nendele kohtuistungil tuginenud. Seega loeb kohus, et õigusvastsust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
2. Seega on Marek Stell toime pannud

§ 209lg-s 1 sätestatud kelmuse.

Kohus käsitleb korduvust pärast järgmiste episoodide analüüsi. (b) MTÜ xxx ja R Bi episood

1. Kohus on juba selgitanud, mis on kelmuse koosseisupärane objekt, tegu ja tagajärjed. Otstarbetu on neid põhjendusi iga episoodi osas korrata. Seega toob kohus järgnevalt vaid välja, milles seisnevad konkreetse episoodi koosseisuelemendid. Lastelaagri toetamine - sponsoleping 23 1-23-2191
2. Marek Stelli petmistegu seisneb asjaolude pinnalt järgmises. Marek Stell esitas ennast R Bile kui Marek L, kellel on sidemed F Liga. Marek Stell väitis R Bile (ehk MTÜ seaduslikule esindajale), et F L on huvitatud lastelaagri toetamisest, lubades algselt sponsorlepingu sõlmimist summas 167 000 eurot, mis hiljem kasvas 4 000 000 euroni. Marek Stell ütles R Bile, et sponsorlepingu sõlmimiseks peab MTÜ maksma lepingu kindlustustasusid 50% ulatuses. Ülejäänud summad pidi katma F L. Tegelikkuses ei olnud Marek Stellil suhteid F Liga ning ekirjad, mis Marek Stell R Buscile saatis xxx aadressilt annetuse MTÜ-le avamise kohta, olid tegelikkuse saadetud Marek Stelli enda poolt. Ka meiliaadressilt xxx e-kirja F Li poolt raha ülekandmise kohta on fiktiivne ja Marek Stelli enda poolt koostatud. Samuti ei olnud R Bilt küsitud kindlustusraha mõeldud projekti kindlustamiseks. Järelikult moonutas Marek Stell teadvalt oleviku asjaolusid.
3. R B uskus, et Marek Stell on tegelikkuses Marek L ning tal on sidemed F Liga, kellel on võimalus MTÜ poolt korraldatavaid lastelaagreid toetada. Selleks pidi ta aga sõlmima lepingu ning R B arvas, et kannab Marek Stellile raha just selle lepingu kindlustustasude tarbeks. Järelikult oli R B Marek Stelli esilekutsutud eksimuses.
4. Järgnevalt vaatleb kohus MTÜ tehtud varakäsutusi, mis on kelmuse teine koosseisupärane vahetagajärg. MTÜ tegi eelmainitud põhjustel äritegevuste laiendamiseks Marek Stellile ülekandeid järgmiselt: - 03.01.2019 raha summas 1368 eurot; - 05.01.2019 raha summas 270 eurot; - 08.01.2019 raha summas 668,54 eurot; - 13.01.2019 raha summas 842,50 eurot; - 17.01.2019 raha summas 842,50 eurot; - 21.01.2019 raha summas 498,09 eurot; - 27.01.2019 raha summas 661 eurot; - 11.02.2019 raha summas 500 eurot; - 21.02.2019 raha summas 611,21 eurot; - 25.02.2019 raha summas 489 eurot; - 05.03.2019 raha summas 996 eurot; - 01.04.2019 raha summas 850 eurot; - 04.04.2019 raha summas 206 eurot; - 05.04.2019 raha summas 99 eurot; - 16.05.2019 raha summas 500 eurot; - 04.06.2019 raha summas 856,42 eurot; - 04.07.2019 raha summas 2788 eurot; 24 1-23-2191
5. - 14.01.2020 raha summas 1449 eurot; - 08.07.2019 raha summas 611 eurot; - 09.07.2019 raha summas 899,76 eurot; - 10.07.2019 raha summas 1200 eurot. Kelmuse tagajärg seisneb varalises kahjus kannatanul. Kuivõrd varakäsutuste tulemusena on MTÜ-l vähenenud tehtud ülekannete summade võrra vähenenud nõudeõigus panga vastu, on MTÜ-l on tekkinud kahju kokku summas 17 206,02 eurot. L AB osaluse lubamine
6. Marek Stell pakkus R B Marek Lina esinedes 37,5% osalust Rootsi äriühingus L AB ja juhatuse liikmeks saamist, mis pidi olema seotud tennisekooli jaoks toetuse saamisega. Tegelikkuses ei ole R B L AB osanikuks saanud ja juhatuse liikmeks vormistatud. See ei ole ka võimalik, kuna tegemist on tegelikkuses mitteeksisteeriva äriühinguga ning R Bilt saadud raha ei saanud olla seega ka mõeldud selle äriühingu osa omandamiseks. Järelikult moonutas Marek Stell teadlikult oleviku asjaolusid.
7. R B oli eksimuses, arvates, et Marek Stellil on ka tegelikult olemas võimalus ja tahe teda L AB osanikuks ja juhatuse liikmeks vormistada. R B oli veendunud, et kannab Marek Stellile raha just L AB osanikuks saamise eesmärgil. Järelikult oli R B eksimuses just Marek Stelli petmisteo tagajärjel. V OÜ osaluse lubamine
8. Samuti pakkus Marek Stell Marek Lina esinedes R Bile 37,5% osalust õlleäriga tegelevas äriühingus V OÜ, kuna tema äripartnerid vedasid teda alt. Tegelikkuses ei olnud Marek Stellil eelmainitud pakkumise täitmiseks soovi ega võimalusi. OÜ V ei ole kunagi kuulunud Marek Stellile ning ta ei ole kunagi olnud nimetatud äriühingu juhatuse liige. Marek Stellil oli võimatu R Bi xxx OÜ äriühingu osanikuks vormistada. R Bilt saadud raha ei saanud olla seega ka mõeldud selle äriühingu osa omandamiseks.
9. R B arvas, et Marek Stellil on tahe ja võimalus teda V OÜ osanikuks ja juhatuse liikmeks vormistada. Selle tarbeks kandis ta Marek Stellile ka raha ehk tegi varakäsutuse. R B tegi Marek Stellile ülekandeid L AB osaluse tarbeks järgmiselt: - 15.04.2019 raha summas 1400 eurot; - 15.04.2019 raha summas 1400 eurot; - 22.04.2019 raha summas 1458 eurot; - 26.04.2019 raha summas 407 eurot. V OÜ osaluse tarbeks tegi R B kandeid: - 18.11.2019 raha summas 1200 eurot; - 03.12.2019 raha summas 504,50 eurot. 25 1-23-2191
10. Kuivõrd varakäsutuste tulemusena on R Bil tehtud ülekannete summade võrra vähenenud nõudeõigus panga vastu, on tal tekkinud kahju kokku summas 6369,50 eurot.
11. Marek Stelli eesmärk oli endale varalise kasu saamine. Marek Stell seadis enda eesmärgiks R Bi, kes oli ühtlasi MTÜ seaduslik esindaja, pettustegudega eksimusse viimise ning varakäsutuse tegemise, teades, et R Bil ja MTÜ-l tekib selle tagajärjel varaline kahju. Seega leiab kohus, et Marek Stell pani konkreetse teo toime kavatsetult

§ 16lg 2 tähenduses.

1. Õigusvastsust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole.
2. Eelnevat kokku võttes saab öelda, et kelmuse koosseis

§ 209lg 1 järgi on täidetud.

Korduvalt toime pandud teo eest vastutab Marek Stell kokkuvõttes

§ 209lg 2 p 1 järgi.

(C) J Ie episood

1. Marek Stell (kelle nimi tol ajal oli Marek Tamm) pakkus J Iele abi eluasemelaenu saamisel, väites, et tal on sugulane, kes töötab Rootsi pangas Handelsbank ja võib J It laenu saamiseks aidata. Marek Stell väitis, et laenulepingu sõlmimise eest on vaja temale kanda 2520 eurot ja 495 eurot. Marek Stell edastas J Iele mitmeid fiktiivseid e-kirju Handelsbangast lepingu andmete ning väidetega, et raha kantakse kannatanule üle
2. –
3. augustil. Tegelikkuses ei olnud Marek Stellil tahet ega ka võimalust kõnealust lepingut vahendada. Marek Stellil ei ole Handelsbankeniga seost. Seega ei saanud J Ie tehtud ülekanded olla ka seotud laenulepingu sõlmimisega. Samuti olid J Iele edastatud e-kirjad kirjutatud Marek Stelli enda poolt. Sellega moonutas Marek Stell teadlikult oleviku asjaolusid.
4. J I arvas, et Marek Stellil on Handelsbankenis tutvused ja võimalused laenulepingut talle vahendada. Selle tagajärjel teostas J I Marek Stellile makse laenulepingu sõlmimiseks arvates, et tal on võimalus laenulepingu sõlmimiseks. Eelneva tõttu oli J I eksimuses just Marek Stelli petmisteo tagajärjel.
5. Marek Stell pakkus selleks, et J Iele raha mitte tagastada, talle 10% osalust õlut tootvas OÜs Vikings Beer ja nimetatud äriühingus töökohta. Marek Stell edastas J Iele e-kirju seoses õlle väidetavate tarnijate ja ostjatega, aga ka kirju, mis pidid kinnitama väidetava õlleäri edenemist. Äritegevuse jaoks kandis J I Marek Stellile veel 956 eurot. Tegelikkuses puudusid Marek Stellil pakkumise täitmiseks soov ja võimalused – äritegevust tegelikkuses ei toimunudki ja J Iele xxx OÜ osalust ei antud. Seda poleks ka saanud teha, kuna Marek Stellil ei olnud xxx OÜ-s osalust. Seega moonutas Marek Stell teadlikult oleviku asjaolusid.
6. J I oli eksimuses, kuna ta arvas, et Marek Stellil on võimalus teda xxx OÜ osanikuks kanda. Kannatanu arvas ka, et kannab Marek Stellile raha just õlle tootmise edendamiseks ja osaluse saamiseks. Järelikult oli J I eksimuses just Marek Stelli petmisteo tagajärjel.
7. J I tegi Marek Stellile ülekandeid 15.06.2019 ja 08.08.2019 laenulepingu sõlmimise eest kokku summas 3015 eurot. xxx OÜ osaluse tarbeks tegi J I 08.03.2020 Marek Stelli kontole kande summas 956 eurot. Kuivõrd varakäsutuste tulemusena on J Iel vähenenud tehtud ülekannete summade võrra vähenenud nõudeõigus panga vastu, on J Iel tekkinud kahju. 26 1-23-2191 Konkreetsel juhul kokku summas 3971 eurot. 100 eurot sellest on Marek Stell kannatanule tagastanud.
8. Subjektiivse koosseisu osas märgib kohus, et Marek Stelli eesmärk oli endale varalise kasu saamine. Marek Stell seadis enda eesmärgiks J Ie pettustegudega eksimusse viimise ning varakäsutuse tegemise, teades, et kannatanul tekib selle tagajärjel varaline kahju. Seega leiab kohus, et Marek Stell pani konkreetse teo toime kavatsetult

§ 16lg 2 tähenduses.

1. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole.
2. Eelnevat kokku võttes saab öelda, et kelmuse koosseis

§ 209lg 1 järgi on täidetud.

Korduvalt toime pandud teo eest vastutab Marek Stell

§ 209lg 2 p 1 järgi järgi.

(D) A S episood

1. A S episoodis seisneb Marek Stelli pettus järgnevas. Ajavahemikul 01.01.2019 kuni 26.02.2020 pakkus Marek Stell A Sle võimalust korraldada Rootsis maalide heategevusliku näituse. Marek Stell sõnas, et on seotud Rootsi ettevõtja F Liga ja töötab tema kontsernis. Näitusega seoses lubas Marek Stell kannatanule katta kõik näituse korraldamisega seotud kulud. Kulud pidid olema summas 20 000 eurot, kuid 5000 eurot pidi A S ise kandma Rootsi Välisministeeriumile. Tegelikkuses ei olnud Marek Stellil võimalust ega ka tahet antud näitust korraldada. Marek Stellil ei ole seoseid ei Rootsi Välisministeeriumi ega ka F Liga. Marek Stell esitas A Sle Rootsi Välisministeeriumile konto enda kontode pähe ning saadud raha ei kasutatud näituse korraldamiseks. Marek Stell moonutas seega teadlikult oleviku asjaolusid.
2. Marek Stell viis A S eksimusse. Kannatanu arvas, et Marek Stellil on tutvuste tõttu võimalused ja tahe Rootsis heategevuslik näitus korraldada. Samuti oli kannatanu veendunud, et kannab 5000 eurot just selleks, et korraldada näitus. Selleks kandis ta enda teadmiste kohaselt raha Rootsi Välisministeeriumi kontole. Järelikult oli ta eksimuses Marek Stelli petmisteo tagajärjel.
3. Järgnevalt vaatleb kohus tehtud varakäsutusi. A S tegi Marek Stellile näituse korraldamise eest ülekandeid: - 03.02.2020 raha summas 4000 eurot; - 26.02.2020 raha summas 1000 eurot.
4. Kuivõrd varakäsutuste tulemusena on A Sl vähenenud nõudeõigus panga vastu, on A Sl on tekkinud kahju summas 5000 eurot.
5. Subjektiivse külje osas leiab kohus, et Marek Stelli eesmärk oli endale varalise kasu saamine. Niisamuti seadis Marek Stell enda eesmärgiks A S pettustegudega eksimusse viimise ning varakäsutuse tegemise, teades, et kannatanul tekib selle tagajärjel varaline kahju. Seega leiab kohus, et Marek Stell pani konkreetse teo toime kavatsetult

§ 16lg 2 tähenduses.

1. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole. 27 1-23-2191
2. Seega on kelmuse koosseis

§ 209lg 1 järgi täidetud.

Korduvalt toime pandud teo eest vastutab Marek Stell kokkuvõttes

§ 209lg 2 p 1 järgi.

(f) Korduvus 121. Marek Stelli neli kelmust on kvalifitseeritavad

§ 209lg 2 p 1 järgi.

Viidatud säte sätestab karistusõigusliku vastutuse juhuks, kui kelmus on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. 122. Korduvus ehk retsidiivsus on eriline isikutunnus (

§ 24lg 1).

Oluline ei ole, kas isik on viidatud kuriteo eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kelmust, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv) (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.05.2020. a otsus kriminaalasjas nr 1-19-5146, p 8). 123. Kuna kohus tuvastas, et Marek Stell pani süüdistuse sisuks olevatel asjaoludel toime neli kelmust, on sellega tema tegu juba kvalifitseeritav korduvana

§ 209lg 2 p 1 järgi.

Samas ei nõustu kohus kohtuistungil kõlanud seisukohaga, et seetõttu tuleks jätta käsitlemata küsimus sellest, kas Marek Stelli on ka varem

§ 209

lg 2 p-s 1 sätestatud tegude eest karistatud ehk kas tegemist on ka juriidilise retsidiivsusega. Nimelt võinuks kohus Marek Stelli osades episoodides õigeks mõista või leida, et kogu tegevus on kantud ühisest tahtlusest, mistõttu tõusetuks vajadus juriidilist retsidiivsust hinnata ka tema teo kvalifitseerimisel. (Iseenesest ei ole see välistatud ka kaebemenetluses.)

1. Riigikohus on selgitanud, et korduvus kvalifitseeriva tunnusena peab olema täidetud süüteo toimepanemise ajal. Teo kvalifitseerimisel ei ole oluline, kas kohtulahendi tegemise ajaks on varasemad karistusandmed arhiveeritud või mitte (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2.05.
2. a otsus asjas nr 1-22-5306, p 12).
3. Prokurör esitas kohtuistungil karistusregistri väljavõtte Marek Stelli kehtivate karistuste kohta seisuga 3.08.
4. Pooltega nõustuvalt asus kohus seisukohale, et tegemist pole uue tõendiga, mille esitamine oleks lühimenetluses kohtuistungil välistatud, sest karistusregistri väljavõte on kriminaaltoimikus olemas 9.01.
5. a seisuga ja samuti 28.10.
6. a seisuga (2 kd, tl 149-151).
7. 3.08.
8. a seisuga on Marek Stellil üks kehtiv kriminaalkaristus – Harju Maakohtu 7.06.
9. a otsusega karistati teda

§ 385järgi rahalise karistusega 5 000 eurot.

Karistus on täidetud 13.06.

2. Kohtutoimikus olevale 28.10.
3. a karistusregistri väljavõttele juhtis kohus poolte tähelepanu ka kohtuistungil. Kohus viitas, et sellest nähtuvalt ei ole Marek Stelli suhtes
4. a tehtud süüdimõistev kohtuotsus esimene ja küsis poolte seisukohta küsimuses, kas ja kui jah, siis mil määral on kohtul võimalik Marek Stelli varasemaid karistusi arvesse võtta. Nimelt nähtub
5. oktoobril 2020 tehtud karistusregistri väljavõttest, et Marek Stellil oli 3 kehtivat kriminaalkaristust. 28 1-23-2191
6. Harju Maakohtu 6.10.
7. a otsusega karistati teda muu hulgas

§ 344

lg 1, § 345 lg 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi vangistusega (teo toimepanemise kuupäev 1.11.2014). Vangistus asendati üldkasuliku tööga 1440 tundi, mis sai süüdistataval tehtud 4.06.

2. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 24 lg 1 sätestab tähtajad, mil karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi. Viidatud paragrahvi lõike 1 punkti 7 kohaselt kustutatakse karistusandmed, kui üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud kolm aastat. Seega kustus Marek Stellile Harju Maakohtu 6.10.
3. a otsusega mõistetud karistus KarRS § 24 lg 1 p 7 alusel 4.06.
5. Praeguses kriminaalasjas heidetakse Marek Stellile ette kuritegude toimepanemist ajavahemikus 1.06.2018 kuni 8.03.
6. Seega pani Marek Stell kõnesolevad kuriteod toime eelmise kohtuotsusega (mh

§ 209lg 1 p 2 järgi) mõistetud karistuse kehtivuse ajal.

Seega on ses asjas tuvastatav ka juriidiline retsidiivsus – Marek Stellile etteheidetavad teod on kvalifitseeritavad

§ 209

lg 2 p 1 järgi ka põhjusel, et need on toime pandud ajal, mil kehtis talle eelnevalt

§ 209lg 2 p 1 alusel mõistetud karistus.

Seejuures ei olnud ka kohtuistungil vaidlust selles, et teo kvalifitseerimisel võiks varasemaid karistusi arvesse võtta.

1. Kohtu hinnangul ei välista eeltoodud tõdemust ka tõik, et Marek Stelli
2. a karistusele ei ole viidatud süüdistusaktis. Riigikohtu praktikast tuleneb, et isegi kui süüdistatava varasem karistatus ei ole märgitud süüdistusakti lõpposas, ei ole tegemist faktilise asjaoluga, millele tuginemisel muudetaks oluliselt süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaolusid KrMS § 268 lg 5 tähenduses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7.02.
3. a otsus asjas nr 1-17-1327). Samuti juhtis kohus Marek Stelli varasemale (kohtuistungiks arhiveeritud) karistatusele tähelepanu ka kohtuistungil, mistõttu ei ole sellele tuginemine pooltele üllatuslik.
4. Kokkuvõtvalt on Marek Stelli teod kvalifitseeritavad

§ 209lg 2 p 1 järgi.

(III) Karistus 133. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 134.

§ 209lg 2 p 1 sätestab karistusena ühe- kuni viieaastase vangistuse.

Sanktsiooni keskmine määr on seega 3 aastat vangistust. Kohtu hinnangul on Marek Stelli süü suurus pigem suur, mistõttu peaks ka mõistetav karistus jääma üle sanktsiooni keskmise määra. Sellise järelduse tegemisel võtab kohus arvesse järgmisi asjaolusid.

1. Marek Stell pani toime neli kelmuse episoodi. Sellega tekitas ta kahju kuuele kannatanule. Süüdistuse sisuks olevaid kelmuseid on ta pannud toime võrdlemisi pika perioodi jooksul – alates 1.06.2018 kuni 8.03.2020 – seega peaaegu kahe aasta jooksul. Seejuures oli tema tegevus järjepidev, süsteemne ja ulatuslik, koosnedes paljudest osategudest. Ta kasutas kannatanute petmiseks väljamõeldud isikute identiteete, e-posti aadresse, fiktiivseid sotsiaalmeedia kontosid ja fotosid. Kui kannatanud olid varakäsutuse juba teinud, tegi 29 1-23-2191 Marek Stell neile täiendavaid, jällegi ebaõigetel asjaoludel tuginevaid ettepanekuid eesmärgiga neilt veelgi suurema rahasumma väljapetmiseks.
2. Vähetähtis ei ole ses asjas ka kannatanutele tekitatud kahju suurus. P Aile tekitati kahju summas 16 583,58 eurot, OÜ-le F summas 10 749,80 eurot, R Bile summas 6 369,50 eurot, MTÜ-le xxx summas 17 206,02 eurot, A Xxxle summas 5 000 eurot ja J Iele summas 3871 eurot. Tagastanud on Marek Stell vaid J Iele 100 eurot. Muus osas on kahju hüvitamata. (Kohtuistungil esitatud väidete kohta, et tagastatud oleks suurem summa, ei ole kriminaaltoimikus tõendeid. Dokumendid, mis on esitatud pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa, jätab kohus läbi vaatamata.) Kokku põhjustati kannatanutele kahju summas 59 779,90 eurot. Tegemist on summaga, mis ületab

§ 121p-s 2 sätestaud suure kahju (40 000 eurot).

Eeltoodud asjaolud viitavad kohtu hinnangul suurele süüle. Kuna kelmuse subjektiivne koosseis juba sisaldab endale või kolmandale isikule varalise kasu saamise osas kavatsetust, ei pea kohus tegude kavatsetult toimepanemist süüd suurendavaks asjaoluks. 137. Samas võttis Marek Stell kohtuistungil hagid õigeks, nõustudes kahju hüvitamisega. Samuti esineb karistust kergendav asjaolu

§ 57

lg 1 p 3 tähenduses, sest Marek Stell avaldas kohtuistungil toimepandu üle kahetsust. Need asjaolud võimaldavad kohtu hinnangul mõista karistust sanktsiooni keskmisele lähedases määras, kuid samas rohkete suurele süüle viitavate asjaolude esinemisel siiski seda ületavalt. Marek Stellil on kohtuotsuse tegemise seisuga üks kehtiv kriminaalkaristus – Harju Maakohtu 7.06.2019. a otsusega mõisteti talle

§ 385alusel rahaline karistus (tasutud).

Kuna tegemist on pankrotialase kuriteoga, mis ei ole menetletavate kuritegudega samaliigiline, ei mõjuta see talle mõistetava karistuse määra. (Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohus saab isikule karistust mõistes eripreventiivse kaalutluse all tuvastada tema varasema karistatuse üksnes juhul, kui see kehtib kohtuotsuse tegemise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3.05.2019. a otsus asjas nr 1-17-5883, p 19). Riigikohus on selgitanud, et mõistetava karistuse eripreventiivses tähenduses individualiseerimisel registrist kustutatud karistusandmetele toetumisel kaugeneks kohus

§ 56

lg 1 aluseks olevast teosüü põhimõttest ja karistuse preventiivsetest eesmärkidest, kuna kustunud karistuste arvestamine jätaks tähelepanuta isiku vahepealse õiguskuuleka käitumise (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19.10.

1. a otsus asjas nr 4-17-5471, p 26, edasiviidetega). Ka ringkonnakohtu praktikast tuleneb selgelt, et arhiveeritud karistusi isikule karistust mõistes arvestada ei saa (vt Tartu Ringkonnakohtu 12.01.2023 otsus asjas nr 1-22-5306, p 17).
2. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et Marek Stellile tuleb mõista karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Kuna kriminaalasi lahendati lühimenetluses, vähendab kohus KrMS § 238 lg 2 alusel süüdistatavale mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel tuleb eelvangistus arvata karistusaja hulka.

Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Marek Stell peeti kahtlustatavana kinni 14.–16.07.2021, s.o 3 päeva. See tuleb arvata karistusaja hulka ja ärakandmata karistuseks lugeda 2 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. 30 1-23-2191 139. Kohtuistungil taotlesid prokurör ja kaitsja, et süüdistatavale mõistetav vangistus jääks

§ 73alusel täielikult tingimisi kohaldamata.

Riigikohtu praktika kohaselt on isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud, kuid selle kõrval ka olulisel määral süüdlase isik, mis iseseisvalt või koostoimes võib muuta karistuse ärakandmise ebaotstarbekaks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10.03.

1. a otsus asjas nr 3-1-1-20-16, p 15).
2. Kohus leiab, et Marek Stellile mõistetavat karistust on võimalik jätta osaliselt tingimisi täitmisele pööramata. Seejuures arvestab kohus, et süüdistataval ei ole kehtivaid karistusi samaliigiliste rikkumiste eest. Samuti toetab osaliselt tingimisi karistust tõik, et menetluse esemeks olevad teod on toime pandud kuni märtsini
3. Hiljem, s.o 3 aasta jooksul toimepandud rikkumiste kohta kohtul andmeid ei ole. Tegemist on teise astme kuritegudega.
4. Kohus ei pea võimalikuks jätta süüdistatavale mõistetavat karistust tingimisi täitmisele pööramata täies ulatuses, nagu taotlevad prokurör ja kaitsja, vaid peab põhjendatuks karistuse kandmisest osalist vabastamist. Karistuse osalise täitmisele pööramise mõte seisneb eripreventiivses šokiefektis, mis vangistuse puhul tekitatakse süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes.
5. Karistuse osalist täitmisele pööramist tingivad kohtu hinnangul kuritegude toimepanemise asjaolud ja tõsiasi, et süüdistatavale Harju Maakohtu 07.06.
6. a otsusega mõistetud kriminaalkaristus ei avaldanud Marek Stellile mitte mingisugust mõju süütegude toimepanemisest hoidumiseks. Kohtu tuvastatu kohaselt pani ta kelmuseid toime juunist 2018 kuni märtsini
7. Seejuures ei nähtu 7.06.
8. a kriminaalkaristuse järgselt mitte mingisugust kuritegude toimepanemise raugemist. See annab kohtule alust arvata, et mõistetava karistuse täies ulatuses tingimisi täitmisele pööramata jätmine ei anna Marek Stellile piisavalt tugevat signaali edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduda.
9. Et Marek Stellile mõistetav karistus tuleks osaliselt täitmisele pöörata, tuleneb kohtu hinnangul ka kuritegude toimepanemise asjaoludest. Kohtu tuvastatu kohaselt on tema süü üle keskmise, seega suur ehk kuriteo toimepanemise asjaolud

§ 73

lg 1 ja § 74 lg 1 tähenduses ei anna võimalust piirduda üksnes tingimisi vangistusega. Ta pani toime neli kuritegu, seejuures kestis kuritegelik tegevus peaaegu kaks aastat. Asjas on mitmeid kannatanuid, kahju on võrdlemisi suur. Tegemist ei olnud juhusüütegudega. Nn šokivangistus on signaaliks nii süüdistatavale kui ühiskonnale, et kuritegude toimepanemisele peab järgnema tuntav karistus. Samuti võiks šokivangistus ja sellele järgnev aastatepikkune katseaeg, mil uute kuritegude toimepanemine toob kaasa pika vangistuse, olla süüdistatavale motivaatoriks elada elu õiguskuulekalt. 144. Kohtuistungil Marek Stelli poolt märgitu, et tal on 16-aastane tütar, ei välista

§ 56lgst 1 tulenevalt vangistuse mõistmist.

Rahvastikuregistrist nähtuvalt on lapsel ema, kellel on vanema täielik hooldusõigus (isiku- ja varahooldusõigus). Seega on lapse emal perekonnaseadusest tulenev kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest (PKS § 116 lg 2). Kuna Marek Stell tõstatas kohtuistungil kahtluse, et ema ei ole võimeline lapse eest hoolt 31 1-23-2191 kandma, teeb kohus lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgsele kohalikule omavalitsusele teate selle asjaolu kontrollimiseks ja vajadusel vastavate meetmete vastuvõtmiseks. 145. Kohus mõistab koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust. (Riigikohtu 24.03.2005. a otsuse kohaselt peaks nn šokivangistuse pikkus olema reeglina kuu või kaks (asjas nr 3-1-1-12-05, p 10)). Ülejäänud osas, s.o vangistuse 2 aastat 1 kuu ja 27 päeva jätab kohus

§ 73

lg-te 1 ja 2 alusel tingimisi täitmisele pööramata 4 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. (Selle kohta, et šokivangistust on võimalik mõista ka varem karistamata isikutele, vt nt Tartu Ringkonnakohtu 26.05.

1. a otsus asjas nr 1-22-3933, samuti
2. augusti
3. a otsus asjas nr 1-21-5728.)
4. Kaitsja tõstatas kohtuistungil küsimuse sellest, kas menetluse mõistlik aeg võiks olla ses asjas möödunud ja tingida süüdistatavale mõistetava karistuse kergendamist. Kohus vastab sellele eitavalt. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt tuleb menetlusaja kulgu arvestada esimesest kriminaalmenetluse toimingust, mis isikut oluliselt mõjutab (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.06.
5. a määrus asjas nr 3-1-1-14-14, p-d 586-588). Esimene Marek Stelli mõjutav toiming on kahtlustatavana kinnipidamine 14.07.
6. Seega on menetlus Marek Stelli suhtes kestnud praeguseks veidi üle 2 aasta.
7. Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvestatakse kohtuasja keerukust, kaebaja ja riigivõimu käitumist ning selle olulisust, mis on kaebaja jaoks menetluses kaalul (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.12.
8. a määrus kriminaalasjas nr 1-17-10050/74, p 15). Kohtu hinnangul õigustab kohtuasja keerukus ses asja kaheaastast menetlust. Menetluse esemeks on mitmeid episoode, tehtud on erinevaid õigusabitaotlusi välisriikidesse, kogutud arvestatav osa tõendeid (sh ka digitaalseid). Konkreetseid etteheiteid riigivõimu tegevusele ei olnud ka kaitsjal (nt viiteid põhjendamatutele seisakutele menetluses). Teatav viivitus kohtumenetluses tekkis seoses vajadusega määrata süüdistatavale kaitsja riigi õigusabi korras, kuna kaitsealuse leping valitud kaitsjaga lõppes. (IV) Tsiviilhagid
9. Käesolevas kriminaalasjas on kuus kannatanut esitanud tsiviilhagi: - P A (isikukood: xxx) summas 16 856,30 eurot; - OÜ F (registrikood: xxx) summas 12 837,80 eurot; - R Bi (isikukood: xxx) summas 6369,50 eurot; - MTÜ xxx (registrikood: xxx) summas 17 206,02 eurot; - J I (isikukood: xxx) summas 3871 eurot; - A S (isikukood: XXX) summas 5000 eurot.
10. 03.08.2023 toimunud kohtuistungil võttis Marek Stell kõik nimetatud tsiviilhagid õigeks. (Istungi käigus võttis ta õigeks ka J Ie tsiviilhagi.) TsMS § 440 lg 1 sõnab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 järgib hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava 32 1-23-2191 ja põhjendava osata. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus seega kõik eelmainitud hagid põhjendava osata.
11. Kohus peab vajalikuks põgusalt mainida, et peale kohtu lahkumist nõupidamistuppa saatis Marek Stell kohtule dokumendi J Ie tsiviilhagiga seoses. Kohus jätab saadetud dokumendid läbi vaatamata. Esiteks ei oleks KrMS § 233 lg 1 järgi lühimenetluses enam tõendeid esitada võimalik, vaid asi lahendatakse kohtule saadetud toimiku põhjal. Teiseks ei saa kohus arvestada tõenditega, mis on saadetud peale kohtu lahkumist nõupidamistuppa. See läheks vastuollu ausa ja õiglase kohtumenetluse, kuid ka võistleva kohtumenetluse põhimõtetega. (V)
12. Menetluskulude ja asitõendite kohta sõnab kohus järgmist.
13. Marek Stellil tuleb riigituludesse KrMS § 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 alusel maksta sundraha 1087,50 eurot. Samuti kuulub Marek Stellilt välja mõistmisele riigi tuludesse kaitsjatasu summas 1159,20 eurot (sh käibemaks).
14. Kohus jätab läbi vaatamata kaitsja 19.08.2023 esitatud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude kindlaksmääramiseks, sest see on esitatud pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Samasisulise taotluse on kaitsja tegelikult esitanud ka kohtuistungil. Kohus on õigeaegselt esitatud taotluse rahuldanud, sest taotluses toodud toimingu kuupäev oli ilmselgelt ekslik. Alust kahelda, et kaitsja oleks taotluses nimetatud toiminguid teinud, kohtul ei ole.
15. Kohus määrab, et kriminaaltoimiku juures olevad andmekandjad tuleb jätta asja materjalide juurde. Pangakaardid ümbrikus nr „1: 29.06.2022 vaatlusprotokolli lisad“, mis leiti ja võeti ära Marek Stelli kinnipidamise käigus, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Marek Stellile (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik 33