Obsah (6)

§ 444§ 5§ 436§ 162§ 178§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Näncy-Marita Maltseva Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 14.12.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-143218 Tsiviilasi Osaüh

) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

1. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja sõlmisid 03.06.2022 kokkuleppe 270880, millega kostja tunnistab hageja ees võlgnevust 3338,70 eurot, mis koosneb põhisummast 2828,33 eurot, viivisest 135,32 eurot, kahjuhüvitisest 50 eurot ja intressist 189,01 eurot (dtl 35). Leping vastab VÕS § 30 lg-le 1, mille kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.
2. Hageja on seisukohal, et pooled sõlmisid konstitutiivse võlatunnistuse, millest tulenevalt hageja ei ole kohustatud võla sissenõudmiseks esitama muid tõendeid ja asjaolusid peale võlatunnistuse enda. Kohus tuvastab, et „Võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkuleppe tingimused“ leping 270880 on sõlmitud kahepoolselt ja sisaldab mõlema poole kohustusi, sh viivise määra, maksegraafikut ja hageja kohustust hoiduda lepingu täitmise perioodil toimingutest võlgnevuse sisse nõudmiseks (dtl 34-36). Seega on tegemist tehingulise võlatunnistusega ja poolte sooviga siduda end lepinguõiguslike tagajärgedega. Võlatunnistuse (nii konstitutiivse kui ka deklaratiivse) kehtivuse hindamisel tuleb arvestada, et kohtul on poolte esile toodud asjaoludest lähtudes kohustus omal algatusel kontrollida, kas võlatunnistus on sõlmitud tüüptingimustel või mitte, kas võlatunnistust sisaldavad tüüptingimused on saanud lepingu osaks ning kas need tüüptingimused kehtivad (vt nt Riigikohtu
3. jaanuari
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-13, p 10;
5. novembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-14, p 14). Kohus on 27.09.2023 dokumendis hagejale selgitanud, et nõude rahuldamise eelduseks nii konstitutiivse kui deklaratiivse võlatunnistuse sõlmimise korral on võlatunnistuse sõlmimise täpsemate asjaolude esiletoomine, mille alusel saaks kohus hinnata poolte tegelikku tahet võlatunnistuse sõlmimisel. Lisaks kohus hindab kas võlatunnistus (nii deklaratiivne kui ka konstitutiivne) on vastuolus seadusest tulenevate imperatiivsete sätetega, sest näiteks tulenevalt VÕS § 421 on VÕS
7. peatüki
8. jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, selgitusi ega tõendeid võlatunnistuse sõlmimisele eelnevatest lepingueelsetest läbirääkimistest. Seega tuleb eeldada, et võlatunnistus on sõlmitud kostja suhtes tüüptingimustel. Eelnevalt on hageja 13.03.2023 menetlusdokumendi p 2.2.4 selgitanud, et tegemist oli laenulepingu alusel tekkinud võlgnevuse ajatamisega (dtl 53). Hageja selgitust toetab võlatunnistus, milles pooled on 3 2-22-143218 kinnitanud võlatunnistuse andmise päeva seisuga võlgnevuse, sh intressi suurust ja on kokku leppinud võlgnevuse tasumises vastavalt maksegraafikule (dtl 35). Võlatunnistuses on võlgnik nõustunud sellega, et võlatunnistuse andmisega kaotab võlgnik võimaluse vaidlustada hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid. Samuti on võlgnik nõustunud, et võlatunnistuse andmisel saab võlausaldaja esitada tema vastu võlatunnistuses nimetatud summa tasumise nõude tuginedes üksnes võlatunnistusele ning võlausaldaja ei pea esitama mistahes tõendeid võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta peale võlatunnistuse (dtl 35). Eelnevast tulenevalt kohus tuvastab, et poolte sõlmitud võlatunnistus põhineb laenu- või krediidi lepingul ning on suunatud võlgniku laenu- või krediidilepingust tuleneva kohustuse osas vastuväidetest loobumisele. Kohtu hinnangul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega.
9. VÕS § 421 sätestab, et VÕS
10. peatüki 2 jaos (tarbijakrediidileping ja sellega seotud lepingud) sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastamisega, eelkõige krediidisumma jagamisega mitme lepingu vahel. Tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (vaata ka RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Hagi aluseks oleva lepingu (sh laenu- või kredidiidilepingu) tühisuse aluseks olevate asjaolude puudumise välistamiseks on kohus teinud hagejale ettepaneku hagiavaldust täpsustada.

§ 5

lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja ei ole vaatamata kohtu korduvale selgitusele esitanud võlatunnistusele eelnenud laenu- või krediidilepingu sõlmimise täpsemaid asjaolusid ega asjaolusid kinnitavaid tõendeid, muutes võlatunnistuse ja sellele eelnenud lepingu kehtivuse kontrollimise võimatuks. Seega on hageja, tuginedes enda valitud õiguslikule positsioonile, jätnud hagi rahuldamise eeldused täitmata. Kohus selgitab, et poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon ei ole kohtule siduv (

§ 436lg 7).

1. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagiavaldus ei ole ilma võlatunnistusele eelnenud laenu- või krediidilepingu täpsemate asjaolude esitamiseta õiguslikult põhjendatud, mistõttu jätab kohus hagi rahuldamata.
2. Juhindudes

§ 162

lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuna kostja ei ole tsiviilasjas ühtegi seisukohta esitanud, saab kohus eeldada, et kostjal ei ole asjaga seonduvaid menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumise. 14. Kostja ei ole menetlusdokumente avanud e-toimikus. Kohtule teadaolevate sideaadresside kaudu ei ole menetlusdokumentide kättetoimetamine õnnestunud. Seetõttu toimetab kohus kostjale kohtuotsuse kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 317lg 1 p 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva Kohtunik 4