1-17-6665/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-6665 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. aprilli 2018 määrus, millega jäeti D.H (ik XXX) karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik D.H, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta muutmata Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
5. aprilli 2018 määrus, millega D.H jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. oktoobri
8. a otsusega tunnistati D.H süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5, 9 - § 25 lg 2 järgi, mille eest talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. Seda vähendati KrMS § 238 järgi 1/3 võrra. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu
9. veebruari
10. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud ja 17 päeva vangistust. Karistuse alguseks loeti R. Sombrjakovi kinnipidamise aeg
11. mai
12. Karistusaeg lõpeb
13. veebruaril
15. Vangla ja prokurör ei toeta D.H vabastamist tingimisi enne tähtaega.
16. Tartu Maakohtu
17. aprilli
18. a määrusega jäeti D.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esinevad formaalsed eeldused D.H vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Materiaalsete aluste osas märkis kohus järgmist. D.H on 8 kehtivat kriminaalkaristust. Praegu kannab ta karistust varavastaste süütegude toimepanemise eest. D.H-le on mõistetud eriliigilisi karistusi, ent sellele vaatamata ei ole ta karistustest vajalikke järeldusi teinud. Ta on pannud kuritegusid toime ka katseajal. Seega nähtub D.H varasemast elukäigust, et tal on väljakujunenud käitumismuster. Süütegude rohkus osutab D.H üldisele negatiivsele suhtumisele õiguskorda ja kehtivatesse reeglitesse. Varasemad karistused ei ole mõjutanud D.H õiguskuulekusele ega olnud tõhusad. Süütegusid on soodustanud peamiselt narkootikumide tarvitamine, millest on tingitud ka vajadus rahaliste vahendite järele ning rahalise kasu saamise eesmärk. Positiivseks pidas kohus, et D.H on tegelenud sõltuvuskäitumisega ja aktiivse rehabilitatsiooni läbinud. Ta on läbinud ka sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Tagasilanguse ennetamine“. Ta on töötanud vangla tööhõives ja käesoleva vangistuse ajal teda distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Positiivne on, et D.H on motiveeritud ja soovib vabaneda narkootikumide tarvitamise harjumusest ja on astunud ka konkreetseid samme (osalenud rehabiliteerivates tegevustes ja pöördunud Viljandi Haigla poole rehabilitatsiooni jätkamiseks). Kohus pidas aga oluliseks, et D.H puhul on tegemist väga pikaajalise narkootikumide tarvitajaga, kellel on välja kujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Ta on ka varasemalt saanud metadoonravi, ent vaatamata saadud ravile jätkanud tarvitamist. Kohtul puudus veendumus, et D.H oleks arvestades ärakantud karistusaja pikkust ja varasemat elukäiku edukalt oma senist eluviisi muutma. Sotsiaalprogrammi läbiviija hinnangul on D.H küll realistlikud tulevikuplaanid, ent puudu võib jääda otsusekindlusest ning emotsioonidega toimetuleku oskustest. Vabanemisel on D.H kindel elukoht vanemate juures ning kindla elukoha ja vanemate toetuse olemasolu tuleb lugeda ka positiivseks. D.H puhul oleks oluline regulaarse sissetuleku olemasolu. Materiaalselt on lubanud toetada vanemad, ent ka nemad saavad toetada üksnes vähesel määral. D.H on rahalisi nõudeid 2027 euro eest, samas kui vabanemisfondis on 10 eurot.
19. D.H taotleb ringkonnakohtult Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega kohustusega alluda ravile. Määruskaebus seisneb kokkuvõtlikult järgmises. Määruskaebuse esitaja märgib, et ta ei soovi mitte niisama vabaneda, vaid läbida rehabilitatsiooni SA Viljandi Haiglas, kellega tal on kehtiv leping. D.H selgitab, et kuritegude toimepanemist tingib tema puhul narkootikumide tarvitamine. Varem arvas ta, et suudab ise pahe seljatada ja spetsialistide poole ei pöördunud.
20. a sügisel pöördus ta metadoonravikeskusesse, ent libastus. Vanglas olles sai ta aru, et vajab spetsialistide abi ja osales rehabilitatsiooniprogrammis ning soovib jätkata ravi Viljandis. Seega on tal suur motivatsioon oma elu muuta ja seda kinnitab tahe pöörduda kinnisesse haiglasse rehabilitatsiooni läbimiseks. Viljandis saaks ta psühholoogilist ja sotsiaalset abi ning pärast kursuse läbimist aidataks teda tööhõivega. D.H toob veel välja, et läbis vangistuse ajal sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Tagasilanguse ennetamine“, ta on tegelenud sõltuvusprobleemidega ja olnud hõivatud tööga. Samuti ei ole teda distsiplinaarkorras karistatud.
21. Abiprokurör leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata. Edasikaebust edu ei saada.
23. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad D.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased 2 ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
24. D.H ei vaidle põhiosas vastu kohtu järeldustele, ent ta palub arvestada, et tema puhul on kuritegude toimepanemine sõltuvuses narkootikumide tarvitamisest. Oma sõltuvusega on ta tegelenud vanglas ning soovib edaspidi vabaneda kinnisesse raviasutusse ravi jätkamiseks.
25. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on juba arvestanud D.H väiteid ravi jätkamise kohta. Sellele vaatamata on kohus seadnud kahtluse alla, kas süüdlasel õnnestub sel korral tagasilangusi vältida. Ka määruskaebuse esitaja ise on kinnitanud, et metadoonasendusravi on ta saanud ka varem, ent sellele vaatamata libastunud. Võib märgata, et D.H on tõepoolest tekkinud suurem huvi enda sõltuvusega tegeleda, ent ravi jätkamine ei ole talle takistatud ka vanglast vabanemise korral. Nimelt nähtub D.H esitatud tõendist, et ta on üksnes registreeritud SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses teenuse järjekorda. Täpsema teenusele asumise aja saab haigla teatada, kui isik on nendega uuesti kontakti võtnud ning teada on tema täpsem vabastamise aeg (tl 27). Arvestades seda, võib öelda, et D.H saab asuda ravile ka edaspidi, kui tal endiselt on soov oma sõltuvuskäitumisega tõsiselt tegeleda. Kohtukolleegium möönab, et isiku lubadustesse, kelle tegevust on pikka aega juhtinud sõltuvus narkootilistest ainetest ning kes vaatamata saadud metadoonravile on jätkanud narkootikumide tarvitamist, ei saa suhtuda suure ootusega. Seda enam, et ka vangla kinnitusel võib D.H jääda puudu nii otsusekindlusest kui ka emotsioonidega toimetuleku oskustest, millisele asjaolule on oma määruses viidanud ka maakohus.
26. Praegusel juhul on maakohus välja toonud ka konkreetsed põhjused, miks ta leiab, et D.H võib panna vabanedes toime uued kuriteod. Nendeks on D.H varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt vabanemisejärgsed tingimused ning D.H isik.
27. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3 Tiit Lõhmus