) § 172 lg 1 teise lause kohaselt avaldaja kanda. Kohus luges puudutatud isikute lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 1908 eurot ja kohustas avaldajat alates kohtulahendi jõustumisest kuni 2
lg 1 esimese lause kohaselt tuli menetluskulud jätta selle isiku kanda, kelle huvides lahend tehakse. Avaldaja ei esitanud kohtule pahatahtlikku ega alusetut avaldust, vaid oli sunnitud kohtu poole pöörduma, sest Eesti kliimas oli kiirendatud korras väljatõstmine talvisel ajal avaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Menetluskulud pidi kandma see pool, kes asjatu kohtuvaidluse põhjustas. Kohus jättis alusetult ja ebaõiglaselt menetluskulud avaldaja kanda, kuigi lahend tehti puudutatud isikute kasuks. Samuti ei olnud põhjendatud menetluskulude suurus ja õigusabi tunnihind, kuivõrd see teenis üksnes esindaja majanduslikku huvi. Menetluskulude suurus oli hagita menetlust arvestades ülepaisutatud ja avaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Menetluse edasine käik 6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja sellele vastamiseks. 7. Puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. 8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle
Ringkonnakohtu seisukoht 9. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt
lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning
§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. 10.
ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 osas, millega kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt solidaarselt puudutatud isikute kasuks välja kulud 1908 eurot. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud (
Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 11. Maakohus tugines menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel
12.
lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.
lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud
lg 1 teine lause kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulude jaotamisel
lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte (vt RKTKo 11.03.2015, 32-1-87-14, p 29). Viidatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 07.10.2020, 2-18811359, p 14; RKTKm 13.05.2020, 2-16-5794, p 12). 14. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsiooni piire, kui jättis kulud
Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, et kuivõrd avaldaja esitas avalduse täitemenetluse ajatamiseks, mis jäi rahuldamata, oli põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda. 15. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 05.02.2020, 214-14536, p 15; RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus ka õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ega esindaja tasumäära hindamisel kaalumispiire. Samuti on määrus piisavalt põhjendatud. Maakohus hindas puudutatud isikute lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust lähtudes dokumentide sisust ja toimingute vajalikkusest. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. 16. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud
Kuivõrd maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks, teeb seda
18. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud
Puudutatud isikud esitasid menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutati neile ringkonnakohtu menetluses õigusteenust kokku 4 tunni ja 40 minuti ulatuses tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuta), s.o kokku 1008 eurot (käibemaksuga).
Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise ajakulu proportsioon on antud juhul 50%, mistõttu tuleb määruskaebemenetluses avaldajalt puudutatud isikute kasuks välja mõista menetluskulud 378 eurot (756/2). Vastavalt puudutatud isikute taotlusele 4
lg-le 4 tuleb avaldajal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 21.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale võib
lg 3 esimese lause ja
Menetluskulude jaotust saab
lg 1 esimese lause järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.