VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse tegemise aeg ja koht 2-23-15597 9. jaanuar 2024, Jõhvi Kohtunik Heleen Jääger Kohtuasi Xi hagi Yi vastu abielu lahutamiseks Tsivi

) § 63). Abielu lahutatakse kohtus ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu juhul, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama (

§ 65

). Perekonnaseisuasutuse ja notari pädevus abielu lahutamisel on sätestatud

§-des 64 ja 641.

§ 67

lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist võib eeldada, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (

§ 67lg 2).

Abielulist kooselu iseloomustab vastastikune lugupidamine ja toetus ning ühine eesmärk ja tegutsemine perekonna vajaduste rahuldamisel ja perekonnaliikmete heaolu tagamisel. Eelduslikult toimub abieluline kooselu ühises majapidamises (vt

§-d 15 ja 16). Kohus peab soodustama poolte lepitamist, v.a kui see on asjaolusid arvestades võimatu või ebamõistlik (vt

§ 67lg 3, Ts

MS § 346 lg 2, § 357). Abielu lahutamise asjas ei ole kohus seotud hagi õigeksvõtuga (TsMS § 102 lg 1 p 1, § 440 lg 4). 6. Xi ja Yi abielu registreeriti XXX rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas xx.xx.xxxx (vt rahvastikuregistri väljavõte). Abielu kehtib ega ole lõppenud. Kostja elab Soomes, pooled ei ole sõlminud kokkulepet kohalduva õiguse kohta, neil ei ole notariaalselt tõestatud avaldust ning notarile pole esitatud ühist kirjalikku avaldust lahutamiseks. Pooltel ei ole abielulist kooselu

§-de 15 ja 16 tähenduses. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted ja kooselu

1. a. Kostja tunnistas vastuses hagiavalduses esitatud nõuet ega vaielnud sellele vastu. Pooled jäid istungil selle juurde, et suhted lõppesid
2. või
3. a ning elatakse eraldi: hageja elab Eestis ja kostja Soomes.

§ 67lg 2 järgi võib abielusuhete lõppemist seega eeldada.

Poolte seletustest võib järeldada sedagi, et nende omavahelisi suhteid ei iseloomusta abielusuhetele iseloomulik vastastikune toetus ja tegutsemine ühise eesmärgi nimel. Omavahel saadakse küll läbi ja suheldakse seoses lapse ja lapselastega, kuid puudub muu seotus. Kostjal on uus elukaaslane. Pooled ka märkisid, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ega soovinud leppimisaega. Eelnevast võib järeldada, et pooled on oma elu ümber korraldanud, pooltel puudub tahe abielu jätkata ja kooselu taastada. Leppimisaja andmine ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik. Seega on täidetud

§ 67lg-s 1 sätestatud eeldused abielu lahutamiseks.

Kohus lahutab Xi ja Yi vahel XXX rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas xx.xx.xxxx registreeritud abielu. 7. Abielu lõpeb kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub (

§ 66p 2). Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (Ts

MS § 456 lg 1). Pooled on edasikaebeõigusest loobunud. Kohtuotsus jõustub seega selle kättetoimetamisega pooltele.

1. Hageja soovib jätta perekonnanimeks praeguse perekonnanime X. Seega ei muudeta kohtuotsusega hageja nime ning säilib abielu ajal kantud perekonnanimi (nimeseaduse § 11 lg 1).
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.
3. Pooled loobusid
4. jaanuaril 2024 toimunud kohtuistungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning hageja taotles hagiavalduselt tasutud riigilõivust poole tagastamist. Kohus tagastab hageja pangakontole TsMS § 150 lg 2 p 3 ja lg 4 alusel pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust ehk 50 eurot (100 : 2 = 50). (allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik