Obsah (5)

§ 195§ 187§ 188§ 189§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Otsuse tegemise aeg ja koht 06. november 2023.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-17821 Tsiviilasi K. P., R.

§ 195lg 1 kontekstis erinevalt.

Kohtusse esitatud nõue kanda registriossa nr xxxx kantud kinnistu omanikuks M. P., sealjuures asendada R. P.i nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kande muutmiseks kohtuotsusega ja asendada M. P.i nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kande muutmiseks kohtuotsusega, võib olla õiguslikult perspektiivitu. Peale tehingu tagasivõitmist on TsMS § 195 lg 1 mõistes tehingu teine pool, ehk käesolevas asjas R. P., kohustatud andma saadud vara üle kohtutäiturile. Kuna R. P. on kohustatud vara kohtutäiturile üle andma, siis omaniku kanne R. P.i suhtes kinnisturaamatus ei oma tähendust, kuna kohus on tunnistanud tehingu kehtetuks ja kinkelepingul ei ole õiguslikku tagajärge.

1. Hagejad paluvad menetluskulu jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited hagile
2. Kostjad vaidlevad esitatud hagile vastu.
3. Kostja R. P. leiab, et antud vaidlus on algatatud K. P.i poolt pahatahtlikult. Hagis esitatud väited, et K. P. peab ülal 4 last, on valed. Maatüki kinkimise mõte oli tähistada kostja 25.ndat sünnipäeva ja kostjate esimest pulma-aastapäeva. M. P. on kinkinud terve korteriomandi oma õele ning hagejale 200 000 eurose korteriomandi. Lisaks sai hageja peale lahutust kaks Xxxx asuvat kinnistut, milliste müügi tulemusena laekus hagejale K. P.ile 60 000 eurot. Nimetatud kinkelepingute tõttu ei näinud, et Xxxx talu kinnistu kinkimine M. P.i poolt oleks olnud kuidagi pahatahtlik. Selle tagasivõitmisega rikutakse kostja heas usus ja siiruses vastuvõetud kingitust.
4. Kostja M. P. leiab, et kinkis abikaasale R. P.ile kinnistu heatahtlikkuses ja tänulikkuse eest. Kinkimine ei ole halb. Notar kinkelepingu sõlmimisel kinnistul piiranguid ei märkinud. Samuti ei selgitanud tagasikutsumise teoreetilist võimalust.
5. Kostjad paluvad menetluskulud jätta hageja K. P.i kanda. Kohtuotsuse põhjendused
6. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastuse, asjas esitatud tõenditega, leiab, et R. P.’i ja R. P.’i hagid kuuluvad rahuldamisele ning K. P.’i hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
7. Vaidlus puudub asjas selle üle, et 12.02.2021 sõlmiti Tallinna notar R. K. juures kinnistu registriosa numbriga xxxx isikliku kasutusõigusega koormamise avaldus, kinnistu kinkeleping ja asjaõigusleping (edaspidi kinkeleping) (tlk 24-26p), millega kostja I koormas 5 kinnistu tähtajatu isikliku kasutusõiguse enda kasuks ning kostja I kinkis kinnistu kostjale II. 12.02.2021 kinnistamisavalduse alusel on kinnistu omanikuna sisse kantud kostja II, seejuures kostja I kasuks on kinnistule seatud tähtajatu isiklik kasutusõigus. Hagejad on esitanud kohtusse hagid isikliku kasutusõiguse seadmise ja kinkelepingu tagasivõitmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks.
8. Kohus kvalifitseerib hagejate nõude täitemenetluse seadustiku (

) § 187, § 188 lg 1 ja § 189 lg 1 alusel tagasivõitmise nõudena.

§-de 187 ja 188 järgi on täitemenetluses tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 26.04.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-111-16, p 17 ja 20.12.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-174-16, p 15.1): • sissenõudjal on võlgniku vastu sissenõutav nõue ja selle rahuldamist võlgniku vara arvel õigustav täitedokument (

§ 187

lg 2); • sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (

§ 187

lg 2); • võlgnik on tehingu teinud kolme aasta jooksul enne seda, kui sissenõudja on esitanud hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks (

§ 188

lg 1); • võlgnik tegi tehingu teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks (

§ 187

lg 1 esimene lause, § 188 lg 1); • teine pool teadis sissenõudja huvide kahjustamisest tehingu tegemise ajal või pidi seda teadma (

§ 188

lg 1) Juhul, kui on sõlmitud kinkeleping, on see tagasivõidetav, kui see on sõlmitud kuni kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist ja pool ei tõenda, et lepinguga sissenõudja huve ei kahjustatud (

§ 189lg 1).

Kohus on hagi rahuldamise eeldusi pooltele selgitanud 26.01.2023 toimunud kohtistungil (t lk 134-136), samuti 10.08.2023 määruses (tlk 242-244). Alljärgnevalt analüüsib kohus kõigi ülalmärgitud eelduste esinemist ja tõendeid käesolevas tsiviilasjas. Sissenõudjal on võlgniku vastu sissenõutav nõue ja selle rahuldamist võlgniku vara arvel õigustav täitedokument (

§ 187lg 2) 23.

Hageja I ja hageja R. P. esitasid käesolevas tsiviilasjas ühise hagiavalduse 12.11.

1. Hageja II ja hageja III esitasid ühise hagiavalduse 02.02.2023 (tlk 137, algselt tsiviilasi nr xxxx), mis liideti käesoleva tsiviilasjaga 07.02.2023 (tlk 176). Kohus märgib, et hageja R. P. osas lõpetas kohus menetluse 10.02.2023 määrusega (tlk 237-238), kuna kostja I täitis täitemenetluses olnud võla tasumise kohustuse peale hagiavalduse kohtusse esitamist. 23.
2. Kuigi hagejad on esitanud ühise hagiavalduse, osaleb iga hageja menetluses iseseisvalt (TsMS § 207 lg 2) ning tegemist ei ole kaashagejatega. Seega ei kuulu hagejate täitemenetluses olevad nõuded asja lahendamisel liitmisele ja iga hageja nõuet tuleb tagasivõitmise raames analüüsida eraldi. 24.

§ 2

lg 1 p 1 sätestab, et täitedokumendiks on jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. 6

1. Hageja I 28.08.2023 seisukoha järgi on tal kostja I vastu menetluskulude nõue täiteasjas nr xxxx summas 282 eurot (tlk 253). 25.
2. Hageja I ei ole selgitanud, mis täitedokumendi täitmisega on tegemist ega vastavat täitedokumenti esitanud. Sellele täitemenetlusele ongi hageja I tuginenud esmakordselt alles 28.08.2023 menetlusdokumendis. Hagiavalduses (tlk 1, p 1.1) tugines hageja I täitedokumentidele täiteasjades nr xxxx ja xxxx. 22.02.2023 menetlusdokumendis (tlk 184p, p 2.1) avaldas hageja I, et nendes kahes täitemenetluses on kostja I võlgnevus kokku 598,01 eurot. 05.06.2023 avaldas hageja I, et kostja I on täitnud nõude täiteasjas nr xxxx, kuid endiselt täitmata nõue täiteasjas nr xxxx (tlk 213p, p 2.1). Samas oma lõplikes 28.08.2023 seisukohtades hageja I enam nimetatud täitemenetlusele ei tugine, vaid viitab uuele täitemenetlusele nr xxxx, esitamata selle kohta rohkem infot, kui ainult kohtutäituri konstateeringu nõude jäägi 282 eurot koos täitekuludega kohta (tlk 253). 25.
3. Kostja I avaldas oma 27.08.2023 lõplikes seisukohtades, et on hageja I nõude täitemenetluses nr xxxx täielikult tasunud (tlk 248p), millise asjaolu on hageja I 07.09.2023 omaks võtnud (tlk 262p, p 2) ega väida, et kostja I suhtes oleks tal veel pooleli muid täitemenetlusi. 25.
4. Kohus seega tuvastab, et hageja I hagiavaldust esitades tugines oma nõuetele kostja I vastu täiteasjades nr xxxx ja xxxx, kuid on kohtumenetluse kestel nendest alustest loobunud ja tuginenud alates 28.08.2023 täiteasjas nr xxxx kostja I poolt täitmata nõudele, kuid mis on kostja I poolt rahuldatud 27.08.
5. Hageja I ei ole täiteasjas nr xxxx täitmisel oleva nõude osas esitanud tõendeid selle kohta, mis nõue kelle vastu seal täitmisel on. Kohus eeltoodu alusel tuvastab, et hagejal I (sissenõudjal) puudub kohtuotsuse tegemise hetkel kostja I (võlgniku) vastu sissenõutav nõue. Seega tuleb hageja I hagi jätta rahuldamata. Kohus ei analüüsi hageja I nõude osas järgmisi eelduseid tagasivõitmise hagi rahuldamiseks. 25.
6. Kuna vaidlus puudub selle üle, et hagi esitamisel hagejal I kostja I vastu vastav nõue siiski oli, saab asuda seisukohale, et kostja I on rahuldanud hageja I nõude pärast hagi esitamist, mistõttu tuleb seda arvesse võtta menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg 5 alusel. Kohus käsitleb seda otsuses täiendavalt menetluskulude jaotamist ja väljamõistmist käsitlevas osas.
7. Hagejal II on kostja I vastu elatise nõue, mis tuleneb Harju Maakohtu 06.05.2022 kohtuotsusest tsiviilasjas nr xxxx (t lk 146-147). Hagejal III on kostja I vastu elatise nõue, mis tuleneb Harju Maakohtu 06.05.2022 kohtuotsusest tsiviilasjas nr xxxx (t lk 146-147). Nimetatud täitedokumentide suhtes on algatatud täitemenetlused (t lk 143-145). Nimetatud asjaolu üle puudub pooltel vaidlus. 26.
8. Tegemist on edasiulatuva igakuise elatise väljamõistmisega kostjalt I hageja II ja hageja III kasuks, mis kehtib kuni nende täisealiseks saamiseni ehk vastavalt
9. ja
10. aastani. Kohus eeltoodu alusel tuvastab, et hagejal II ja hagejal III (sissenõudja) on kohtuotsuse tegemise hetkel kostja I (võlgniku) vastu täitemenetluses sissenõutav nõue. Sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (

§ 187lg 2) 7 27.

Hagiavalduses (tlk 137p, p 1.1) tugines hageja II täiteasjas nr xxxx ja hageja III täiteasjas nr xxxx kostja I poolt täitmata nõuetele. Hagiavalduse esitamise seisuga oli hagejate II ja III kummagi nõue kostja I suhtes 6082,05 eurot (tlk148-149p). Täitemenetlused olid algatatud 06.05.2022 täitmisavalduste alusel (tlk 143145). 22.02.2023 menetlusdokumendis (tlk 184p185, p 2.3-2.4) avaldasid hageja II ja III, et kostja I elatise võlgnevus kummagi hageja ees oli 5177,72 eurot (tlk 190-191p). 27.

1. Hagejate II ja III poolt kohtule 28.08.2023 esitatud kohtutäituri e-kirjast tuleneb, et täiteasja nr xxxx jääk on 22.08.2023 seisuga 610,18 eurot, millest 458,54 eurot on elatise võlg ja 151,64 eurot on täitekulu (lisandub elatisabi 100 eurot juulikuu 2023 eest; makstud augustis 2023) ja täiteasjas nr xxxx jääk 22.08.2023 seisuga on 610,21 eurot, millest 458,55 eurot on elatise võlg ja 151,66 eurot on täitekulu (lisandub elatisabi 100 eurot juulikuu 2023 eest; makstud augustis 2023) (tlk 253). 27.
2. Kostja I avaldas oma 27.08.2023 lõplikes seisukohtades, et on hageja II ja hageja III nõude täiteasjades nr xxxx ja nr xxxx täielikult tasunud (tlk 248p), millise asjaolu on hageja II ja hageja III 07.09.2023 omaks võtnud (tlk 262p, p 2). Hagejate arvates tasus kostja I oma jooksva võla vaid tulenevalt kohtu selgitustest kohtuistungil, mil kohus selgitas kostjatele, et kostja I võlgnevuse olemasolul on kohtul põhjendatud hagiavaldus rahuldada. Samas kinnitab hagejate arvates kostja I senine käitumine, et kostja I ei kavatsegi täita oma jooksva elatise tasumise kohustust hagejate II ja III ees, kuna 05.09.2023 oli kostjal I septembrikuu elatise tasumise tähtaeg hagejate II ja III ees ning taaskord kostja I vabatahtlikult hagejatele elatist ei tasunud. 27.
3. Kostjad leiavad 01.08.2023 esitatud menetlusdokumendis, et hagejate II ja III elatisnõuded laekuvad kuni nende täisealiseks saamiseni (t lk 234 p). Kostjad kirjutavad, et kostjal I on pooleli õpingud arboristi erialal. Kui kostja I saab kooli lõpetatud, siis paraneb ka kostja I sissetulek. Kõik eelnevalt nimetatu aitab tasuda järelejäänud võlga ning võlg saab tasutud ka ilma hagiavaldusi esitamata ning käesolevat nõuet täitmata vähem kui aastaga. 27.
4. Vaidlus puudub selle üle, et hagi esitamisel hagejatel II ja III kostja I vastu täitemenetluses täitmata elatise nõue oli. Kostja I on seda menetluse kestel küll vähendanud, kuid see ei muuda olematuks fakti, et kostja I ei ole korrektselt täitnud täitedokumendiks olevast Harju Maakohtu 06.05.2022 otsusest tulenevat elatise tasumise kohustust. Elatise võla tasumine on kostjal I võtnud üle 16 kuu (06.05.2022-27.08.2023). 27.5.

§ 187

lg 2 sätestab, et sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Seega on tagasivõitmise aluseks ka asjaolu, et võib eeldada sissenõude rahuldamise võimatust. Hagejatel II ja III on kostja I vastu edasiulatuv täitedokumendiks olevast Harju Maakohtu 06.05.2022 otsusest tulenev igakuine elatise nõue. Kohus on seisukohal, et kostja I senisest käitumisest võib järeldada, et edaspidi esineb arvestatav risk, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Riigikohus on oma määruses nr 3-2-1-95-15 p-s 26 selgitanud, et kinnistu arestimist ei takista ainuüksi see, et kinnistu väärtus on nõudest oluliselt suurem. Seega ei takista kohtu hinnangul ka tehingu tagasivõitmist

§ 189

lg 1 alusel vaid asjaolu, et täidetava nõude suurus on kinnistu võimalikust väärtusest oluliselt väiksem. Kohus 8 märgib, et tehingu tagasivõitmine ei tähenda tingimata edaspidi võlgnikule kuuluva kinnistu müüki täitemenetluses, kui võlgnik tasub jooksvalt oma täitemenetluses olevaid nõudeid korrektselt. 27.6. Seega on kohtu hinnangul hagejad II ja III esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nende nõuete täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Sealjuures ei saa hagejad tõendada negatiivset asjaolu ehk vara puudumist ja hagejatel ei ole kahtlemata kostja I varalisest seisust ka sama palju reaalset teavet kui seda on kostjal I endal. Samuti ei ole õnnestunud kohtutäituril täita hagejate nõudeid kostja I registrisse kantava vara arvelt. Kohus leiab, et kostja I senine käitumine eelnevalt viidatud täitemenetluste täitmisel on olnud selline, mis annab aluse eeldada, et nende täitmine vabatahtlikult ei ole võimalik või toimub pika viivitusega. Samuti ei ole kostja I vaielnud vastu sellele, et viimasel tekib pidevalt võlgnevus elatise maksmisel. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et kostjal I puudub vara, mille arvel hageja nõuet täita ja võib eeldada, et tulevikus muutuks hagejate II ja III nõuete täitmine võimatuks. Võlgnik on tehingu teinud kolme aasta jooksul enne seda, kui sissenõudja on esitanud hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks (

§ 188lg 1).

Kinkeleping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist (

§ 189lg 1).

1. 12.02.2021 sõlmisid kostja I ja kostja II Tallinna notar R. K. notaribüroos kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise avalduse, kinnistu kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt kinkis kostja I kostjale II lepingu esemeks oleva kinnistu asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) (t lk 24-26).
2. Vaidlustatud tehing sõlmiti 12.02.
3. Hageja I pöördus hagiga kohtusse 12.11.2021 (t lk 5) ja hagejad II ja III 02.02.2023 (t lk 142). Seega on võlgnik tehingu teinud vähem kui kahe aasta jooksul enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Antud asjaolu üle pooltel hagist ja kostjate vastusest nähtuvalt vaidlus puudub ja kohus tuvastab selle asjaolu vastavalt. Kostjad on sõlminud kinkelepingu (

§ 189lg 1) 30.

Vaidlus puudub selle üle, et vaidlustatud tehingu üheks osaks oli kinnistu kinketehing (tasuta võõrandamine) kostjalt I kostjale II.

§ 189

lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. 30.1. Riigikohus on oma lahendis nr 2-18-187 p-s 10 selgitanud, et

§ 189

lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Erandiks on

§ 189

lg 3 kohaselt vaid tavapärased kingitused ning juhtum, mil kostja tõendab, et kinkelepinguga ei ole sissenõudja huvisid kahjustatud (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-13, p 12). 30.

1. Vaidlustatud tehingu üks osa on kinnistu kinkeleping, seega tuleb eeldada hagejate huvide kahjustamist ning kostjad pidid tõendama, et selline tehing hagejate huvisid ei kahjustanud. Kostjad on seisukohal, et kinnistu on kostjale II kingitud heatahtlikkuses ja tänulikkuse eest. Kostja I on teinud muuhulgas kingituse 50% kinnistute ja korteriomandi osas K. P.ile ja 50% osas oma õele M. P.. Kogusummas ehk üle 150 tuhande euro. See ei ole vara peitmine, pahatahtlikkus (t lk 55). 9 30.
2. Kostjad ei ole ümber lükanud ega tõendanud, et kinnistu kinkimine ei kahjustanud hagejate huvisid. Kui kostja I omandis oleks olnud täitemenetluste algatamisel kostjale II kingitud kinnisasi, oleks täitur saanud selle arestida ja kostjal I muude vahendite puudumisel täitemenetluses enampakkumisel võõrandada ning tulemi arvelt täita hagejate nõuded. Seega ei ole kostjad ümber lükanud eeldust, et kinnistu kinkeleping kahjustas hagejate II ja III õigustatud huve. Võlgnik tegi tehingu teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks (

§ 187lg 1 esimene lause, § 188 lg 1) 31.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-62-12 tehtud otsuses (p 10) leidnud järgnevat. Võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi (vt ka Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08, p 12). Seejuures ei ole oluline, et võlausaldajate huvide kahjustamine oleks olnud tehingu tegemise põhiliseks eesmärgiks. Võlausaldajate huvid on kahjustatud ka siis, kui võlgnik teeb tehingu, millega saavutatav eelis mõjutab negatiivselt potentsiaalsete võlausaldajate huve ning tehingu selline mõju pidi olema võlgnikule äratuntav. Üldjuhul võib igasugune võlgniku vara vähendamine kahjustada tema võlausaldajaid. Kui võlgnik võib tehingu sõlmimisel arvestada sellega, et võlausaldajate vara võib tehingu tulemusel väheneda, kuid vaatamata sellele tehingu siiski teeb, on tegemist võlausaldajate huvide teadliku kahjustamisega. Hinnates tehingu tagajärgi võlausaldajatele, ei ole määrav, et võlgnik just sellist konkreetset negatiivset tagajärge soovis, mis tehinguga saabus. 31.

1. Hagejad on hagiavalduses selgitanud, et enne kostja I poolt kinnistu kinkimist kostjale II seadis kostja I enda kasuks kinnistule tähtajatu isikliku kasutusõiguse. Sama lepingus sisalduva kinkelepinguga kostja I loobus oma varast abikaasa kasuks, saamata midagi vastu, eesmärgiga pääseda oma rahaliste kohustuse täitmisest. On selge, et kinnistu sellisel viisil võõrandamise ning samal ajal kinnistule tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmise eesmärgiks on vältida sissenõudjate nõuete rahuldamist (t lk 1 p, p 1.4, 137 p, p 1.4). 31.
2. Kohtul tuleb hinnata, kas kostja I oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena nägi ette potentsiaalsete võlausaldajate huvide kahjustamist. Kohtu ette ei ole toodud ühtegi tõendit ega ka põhistust selle kohta, et kostja I ei olnud teadlik, et enda kasuks kinnistule tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmine muudab võimatuks või vähemalt raskendatuks kinnistu avalikul enampakkumisel müümise. Sisuliselt sellisel kinnisasjal puudub turuväärtus, sest selle ostuhuvilised suure tõenäosusega puuduksid, kuna kinnistu omandaja ei saaks seda vabalt kasutada, vaid peaks taluma selle tasuta ja tähtajatut kasutamist kostja I poolt. See oli kostja I poolt isikliku kasutusõiguse seadmine hagejate õiguseid oluliselt kahjustav. 31.
3. Kostjate poolt ei ole esile toodud ühtegi objektiivset asjaolu, et miks pidi kostja I võõrandama talle kuulunud ainukese kinnisasja kostjale II ajal, mil tema suhtes on käimas mitmed täitemenetlused. Kostjad ei ole tõendanud, et kinnistu võõrandamise tehing võlausaldaja huve ei kahjustanud. Teine pool teadis sissenõudja huvide kahjustamisest tehingu tegemise ajal või pidi seda teadma (

§ 188

lg 1) 10 32.

§ 188

lg-s 2 on sätestatud, et eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt määratakse võlgniku lähikondsed PankrS § 117 kohaselt. 32.

1. PankrS § 117 lg 1 p 2 kohaselt on lähikondne isik, kellel on võlgnikuga ühine majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad on abikaasad. 32.
2. Poolte poolt esile toodud asjaolusid arvestades tuleb kostjat I ja kostjat II pidada lähikondseteks ning nende puhul eeldatakse, et nad teadsid või pidid teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldaja huvisid. Kostjal II on tekkinud kohustus anda tehingute alusel saadu välja (

§ 195lg 1) 33.

Kohus tuvastas eelnevalt kinnisasja kinkelepingu kui ka isikliku kasutusõiguse seadmise kokkuleppe tagasivõitmise kõigi aluste esinemise. Eeltoodust tulenvalt tuleb need tehingud tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 33.1.

§ 195

lg-s 1 on sätestatud, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Vaidlusalune kinnisasi on endiselt kostja II omandis ja kostjal II tuleb kinnisasi kostjale I välja anda. Kuivõrd kinnisomandi osas on kinnistusraamatu kandel õigustloov tähendus, tuleb kinnistu tagastamiseks kanda kinnistusraamatusse nimetatud kinnistute omanikuna sisse kostja I ning kinnisasjale seatud isiklik kasutusõigus kustutada. 33.2. TsÜS § 68 lg-s 5 (ja ka

§-s 184) on sätestatud, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavalduse asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34¹ lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Lähtudes KRS §34¹ lg-st 8, TsÜS § 68 lg-st 5 ja

§-st 184 tuvastab kohus kostjate kohustuse anda nõusolekud kostja I omanikukande tegemiseks kinnistute omanikuna ja isiklik kasutusõigus kustutada.

1. Kooskõlas TsMS § 386 lg 4 ei tühista kohus 26.11.2021 ja 03.02.2023 kohaldatud hagi tagamise abinõusid. Menetluskulude kindlaksmääramine
2. Juhindudes TsMS § 168 lg 5 jätab kohus K. P.i menetluskulud kostjate kanda. 35.
3. Kohus eelnevalt tuvastas, et hagejal I (sissenõudjal) puudus küll kohtuotsuse tegemise hetkel kostja I (võlgniku) vastu sissenõutav nõue ning tema hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna vaidlus aga puudub selle üle, et hagi esitamisel hagejal I kostja I vastu vastav nõue siiski oli, asub kohus seisukohale, et kostja I on rahuldanud hageja I nõude pärast hagi esitamist. Kuna kostja I tasus hageja I täitemenetluse nõude, pole alust tagasivõitmise 11 hagi rahuldada, aga oleks ebaõiglane jätta menetluskulud hageja I kanda, sest kohtusse pöördumine oli õigustatud.
4. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus hagejate R. P.i ja R. P.i menetluskulud kostjate kanda, kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses.
5. Kohus on 10.08.2023 R. P. nõude osas menetluse lõpetamise määrusega (tlk 237-238) jätnud hageja R. P. menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
6. TsMS § 165 lg-s 1 on sätestatud, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. 38.
7. Kohus leiab, et TsMS § 165 lg 1 esimese lause alusel tuleb jätta hagejate I, II ja III menetluskulud kostjate kanda võrdsetes osades (kummagi kostja kanda 50%). 38.
8. Hagejate menetluskulud määrab kohus kindlaks iga hageja kohta eraldi. 38.
9. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
10. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
11. Hagejad I, II ja III ja R. P. paluvad 28.08.2023 taotluses ja menetluskulude nimekirjas kostjatelt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot ja esindajakulu summas 3612 eurot. Kostjad leiavad, et menetluskulud tuleb jätta hageja K. P.i kanda. 40.
12. Põhjendatud on jätta riigilõiv summas 100 eurot kostjate kanda, mõistes kostjatelt solidaarselt hageja I ja R. P. kasuks välja 50 eurot. 40.
13. Hagejate esindaja tunnitasu määr on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjad antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 140 eurot, millele lisandub käibemaks, on kooskõlas Tallinna advokaaditeenuse turu keskmise hinnaga ja Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14). 40.
14. Hagejate lepingulise esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on 21,5 tundi. Kostjad nimetatud ajakulule vastu ei vaidle. Kohus leiab, et hagejate lepingulise esindaja ajakulu vastab antud tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide mahule ning vaidluse keerukusele. 40.
15. Hagejad ei ole välja toonud, kui suur lepingulise esindaja kulu on iga hageja kanda. Kuivõrd tegemist on ema ja tema poolt seadusliku esindajana esindatud laste hagiga, ning hagejate seisukohad on suures osas kattunud, erinedes vaid täitemenetluses esitatud nõuete osas, leiab kohus, et põhjendatud on hagejate kulud jagada nende vahel võrdselt järgmiselt. 12 40.4.
16. Kuni 07.02.2023 osalesid menetluses hagejatena ainult hageja I ja R. P.. Seetõttu loeb kohus kuni 26.01.2023 kantud kulud 11,5 tunni ulatuses, s.o. summas 1932 eurot (11,5h x 140€ = 1610€ + km20%) hageja I ja R. P. kantud kuluks võrdsete osades ehk kummalgi 966 eurot. Kuivõrd kohus on R. P. poolt esitatud hagiavalduse 10.08.2023 osas kohtumäärusega menetluse lõpetanud seoses hagist loobumisega, siis kuulub kostjatelt R. P. kasuks väljamõistmisele 28.08.2023 esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud ajakulust 966 eurot (koos käibemaksuga), seejuures kummaltki kostjalt pool sellest summast. 40.4.
17. Alates 07.02.2023 osalesid menetluses hagejatena peamiselt hageja I, II ja III. Kuigi hageja R. P. osas lõpetas kohus menetluse 10.08.2023, siis selguse huvides käsitleb kohus alates 07.02.2023 tehtud kulusid hageja I, II ja III menetluskuludena. Menetluskulude nimekirja järgi on sellest kuupäevast edasi tehtud lepingulise esindaja kulusid 10 tunni ulatuses, s.o. summas 1680 eurot (10h x 140€ = 1400€ + km20%), mille kohus loeb hageja I, II ja III kantud kuluks võrdsete osades ehk igale hagejale 560 eurot. 40.4.
18. hageja I kasuks kuulub kostjatelt väljamõistmisele 1526 eurot (koos käibemaksuga), hageja II kasuks kuulub kostjatelt väljamõistmisele menetluskulu summas 560 eurot (koos käibemaksuga) ja hageja III kasuks kuulub kostjatelt väljamõistmisele menetluskulu summas 560 eurot (koos käibemaksuga). R. P. kasuks kuulub väljamõistmisele 966 eurot (koos käibemaksuga). Seejuures kummaltki kostjalt kuulub väljamõistmisele pool nimetatud summast. 40.4.
19. Lepingulise esindaja kuludele lisandub kummaltki kostjalt väljamõistmisele eelnevalt otsuses käsitletud riigilõiv 25 eurot nii hageja I kui ka R. P. kasuks (kostjatelt kokku seega 100 eurot). 40.
20. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hagejate taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määra.
21. Kohus on 19.11.2021 kohtumäärusega rahuldanud K. P.i ja R. P. taotluse riigi õigusabi saamiseks osaliselt ning vabastanud nad riigilõivu summas 350 eurot tasumisest. Lisaks on Harju Maakohus 03.02.2023 kohtumäärusega rahuldanud hagejate R. P.i ja R. P.i taotluse menetlusabi saamiseks ning vabastanud hagejad riigilõivu kogusummas 840 euro (2x420€) tasumisest. 41.
22. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. 41.
23. Kuivõrd R. P.i ja R. P.i hagiavaldus kuulub rahuldamisele, siis tuleb kostjatelt välja mõista riigituludesse riigilõiv, millise tasumisest hagejad olid hagiavalduse esitamisel vabastatud. 41.
24. Seega kuulub kostjalt I riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv summas 420 eurot (840€:2) ja kostjalt II kuulub riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv summas 420 eurot (840€:2). 13 41.
25. Hageja K. P.’i ja R. P. riigilõiv summas 400 eurot tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda, kuivõrd kooskõlas TsMS § 190 lg 7 vabastab kohus hageja(d) menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtu hinnangul ei ole isikute majanduslik olukord võrreldes menetlusabi taotluse esitamise seisuga muutunud.
26. R. P.le, R. P.ile ja R. P.ile on 12.05.2023 kohtumäärusega antud riigi õigusabi korras esindaja isiku esindamiseks kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 42.
27. Kohus on 30.10.2023 määranud kindlaks, et riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu suuruseks on 1296 eurot. Seega on R., R. ja R. P.i igaühe osa suuruseks 432 eurot (1296: 3). 42.
28. Seega tuleb kooskõlas TsMS § 190 lg 3 kostjatelt nimetatud summa välja mõista riigi tuludesse. Kummagi kostja osa suuruseks on 648 eurot. 42.
29. Kooskõlas TsMS 179 lg 5 kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. 42.
30. TsMS § 179 lg 9 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 14