lg 2 p 7 järgi Fred Bekkerit süüdistatakse selles, et tema 05.10.2020 kella 19:45 ja 21 vahelisel ajal Tallinnas xxx kortermaja läheduses grupis koos L.S.ga nõudis I.Llt raha üleandmist, seejuures lõi Fred Bekker tahtlikult rusikaga I.Lt vähemalt korra keha piirkonda (kõhtu), L.S. otsis I.L. taskuid läbi ja võttis talt ära 50 eurose kupüüri. Jõu ja üleoleku demonstreerimiseks haaras Fred Bekker käega I.L.l ümber kaela, jätkates raha koheselt üleandmise nõudmist. F.Bekker koos L.S.ga nõudis I.Llt pangakontolt raha võtmist ja neile andmist, milleks F.Bekker ja L.S. sundisid I.Lt liikuma nendega kaasa xxx asuva SEB panga sularahaautomaadi juurde. Sularahaautomaadi juures ütles I.L. süüdistatavate nõudmisel pangakaardi PIN koodi, mille sisestamisel võttis Fred Bekker kell 19:53 pangaautomaadist I.L. SEB panga kontolt nr EExxxxxxxx sularaha 50 eurose kupüüri. Pangaautomaadist võetud kupüüri võttis F.Bekker ebaseadusliku omastamise eesmärgil endale. Samuti võttis Fred Bekker ära I.L nimele väljastatud SEB pangakaardi nr xxxx. Kuivõrd I.L. kontol rohkem raha ei olnud, siis nõudsid L.S. ja Fred Bekker, et I.L. laseks neid oma elukohta läbi otsima, milleks nad suundusid xxxx maja poole. Enne maja juurde jõudmist ühines nendega raskes joobes olnud E.B., kes koheselt lõi I.Lt ühel korral rusikaga silma piirkonda, milline tegevus andis kannatanule alust arvata, et E.B. tegutseb grupis koos Fred Bekkeri ja L.S.ga nende ühise eesmärgi saavutamiseks. Nii xxxx kortermaja ees kui ka pärast kortermajja sisenemist ja I.L. elukohaks olnud korteri ette jõudmist jätkas F.Bekker kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamist, lüües teda mitmel korral rusikaga keha piirkonda, s.h õla piirkonda ja kõhtu. Samuti võtsid Fred Bekker ja L.S. kortermaja 5.-l korrusel kannatanult vägivalla toimel vallasasjad - Fred Bekker võttis talt ära mobiiltelefoni LG 1 väärtuses 55 eurot ja L.S. võttis kannatanult maja ja korteri võtmetest koosneva võtmekimbu. Lisaks ähvardasid F.Bekker ja L.S. I.Lt tapmisega, mille täideviimist arvulises ülekaalus olevate ründajate poolt oli kannatanul alust karta tema suhtes varasemalt kasutatud vägivalla tõttu. I.L.l õnnestus süüdistatavate eest majast põgeneda, ja ta jooksis abi saamiseks Olerex teenindusjaama. Peksmisega põhjustati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi: verevalumeid ja marrastusi näo, pea, parema küünarvarre, parema reie, selja piirkonda, samuti VI ja VII roide nihketa murru paremale. Oma tahtliku tegevusega pani Fred Bekker toime
lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmine ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga isikute grupi poolt. Fred Bekker end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kohus uuris järgmisi tõendeid: − I.L isiku läbivaatuse protokoll (lk 26-32 ); − Kiirabikaart (lk 33-35); − PERH patsiendikaart nr 202055590 (lk 36-37); − V.R.i kõne hädaabinumbrile, salvestis ja salvestise asitõendina vaatlusprotokoll (lk 92- 98); − SEB panga vastus koos väljastatud fotodega (lk 38- 53); − asitõendi (Olerex turvakaamera videosalvestise) vaatlusprotokoll (lk 84-86); − asitõendi (Pelglinna Selveri pangautomaatide piirkonna turvakaamera videosalvestise) vaatlusprotokoll (lk 87-89); − asitõendi (xxxx maja välisukse esise turvakaamera videosalvestise) vaatlusprotokoll (lk 90-91); − L.S. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 54-58); − Fred Bekkeri kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 59- 64); − asitõendi vaatlusprotokoll (lk 65-70); − asitõendi vaatlusprotokoll (lk 71-72 ); − indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 73); − Fred Bekkeri karistusregistri väljavõte, Tartu Maakohtu 16.12.2019 määrus kohtuasjas nr 1-19-3687 ja kinnipeetu iseloomustus (lk 74-81); − Kaitsetasu dokumendid (lk 82-83); − F.Bekkerit iseloomustavad tõendid (lk 99-101). Kohus vaatas videosalvestisi. Kohtuistungil andsid ütlusi L.S., kannatanu I.L., tunnistajad A.V. ja V.R.. Kohus, kuulanud ära prokuröri, kaitsja, kannatanu, tunnistajad ja süüdistatavad ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele: 05.10.20 isiku läbivaatuse protokolli kohaselt tuvastati I.Ll nina all kuivanud veri, pea piirkonnas paremal pool muhk kriimustusega, parema silma all paistes hematoom, vasaku silma all hematoom, selja piirkonnas kriimustus, parema käe siseküljel sinikas, parema reie välisküljel paistetus. Isikul on seljas halli värvi kapuutsiga pusa ja mustad teksapüksid. Kiirabikaardi kohaselt väitis I.L, et teda peksti käte ja jalgadega pea piirkonda. Kuklas muhk ja marrastused, parema silma all turse. Suu verine, ninast tulnud verd. Palp valulikkus mõlemal pool sarnaluu piirkonnas. Alkoholijoobe tunnused. 2 L. läbivaatuse protokollist on näha, et marrastused veritsesid veel, seega olid vigastused värsked ja olid tekitatud vahetult enne I.L. läbivaatust, mistõttu ei ole tegemist võimalike varasemalt tekitatud tervisekahjustustega, vaid tegemist on värskete s.o samal päeval vahetult enne läbivaatust saadud tervisekahjustustega. Patsiendi EMO kaardi kohaselt tuvastati isikul turse parema silma ümber ning otsmikul marrastused. Hematoom parema käe küünarvarre volaarsel pinnal. Paremal on VI ja VII roide nihketa murd lateraalosas. Alkoholijoobe tunnused. Tsiteeritud dokumentide kohasel I.Ll tuvastatud vigastused kinnitavad tema ütlusi, et 05.10.20 kasutati tema suhtes F.Bekkeri poolt vägivalda. Ka tunnistaja V ütlused kinnitavad, et I.L.l olid 05.10.2020 peksmisjäljed ja kiirabi viis L. kontrolli. L.S. kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt võeti 05.10.20 L.S. pükste taskust võtmekimp kahe võtmega, kollast värvi magnetvõtmega ja sinist värvi võtmehoidjaga. Pükste taskust avastatud 1 x50 eurot kupüür. Isikul vigastused puuduvad. F.Bekkeri kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt võeti 05.10.20 F.Bekkeri vasakpoolsest dressipükste taskust 1 x50 eurot kupüür. Dressipluusi taskust avastati telefon LG ja SEB pangakaart I.L nimele. Isiku mõlema käe nukkidel on marrastused. Asitõendite vaatlusprotokollid kinnitavad, et SEB pangakaart, mobiiltelefon LG ja võtmekimp tagastati I.Lle. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll kinnitab, et 05.10.20 kell 21.50 tuvastati Fred Bekkeril joove 1,44 mg/l. AS SEB Pank vastuskirja kohaselt on I.L pangakontolt võetud 05.10.20 kell 19:53 50 eurot. Fotodelt on näha, et pangaautomaadi juures on lähimal kohal Fred Bekker, tema kõrval I.L ja nende selja taga L.S.. Bekker küsib vahepeal L. käest midagi (vaatab L. poole). Raha 50 eurot võtab automaadist isik, kellel on seljas heledate varrukatega jakk. 27.10.20 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et xxxx tanklast mööduvad 05.10.20 kell 19:50 -19:51 3 isikut (S., I.L. ja F.Bekker) liikudes Selveri suunas ja kell 19:56 tagasi. On näha, et F.Bekker hoiab kätt I.L. õlal. 12.10.20 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, kuidas 05.10.20 kell 19:51 lähenevad 3 isikut pangaautomaadile. On näha, et F.Bekkeril on seljas jope, mille ülaosa on tume ja varrukad ja alumine osa hele. Pangaautomaadi juures on S. L. ja Bekkeri selja taga. Videosalvestuselt on näha kuidas heleda varrukaga käsi (Bekker) võtab automaadist saadud raha enda kätte ja käsi liigub taskusse. On näha kuidas Bekker paneb kaarditaolise eseme endale taskusse. Pangaautomaadi juurest lahkudes hoiab Bekker oma kätt mõnda aega ümber I.L. õla. F.Bekkeri, L.S. ja I.L. kokkulangevad ütlused kinnitavad, et pangaautomaadi juures sisestas pinkoodi esimest korda kannatanu I.L. ja teist korda F.Bekker, kes võttis pangaautomaadist saadud sularaha enda kätte. F.Bekkeri kinnipidamisel leiti tema taskust I.L pangakaart, mis kinnitab, et pärast pangaautomaadi juures käimist jättis F.Bekker I.L. pangakaardi enda kätte. Seda kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (lk 71-72). Videosalvestiselt on näha, et pangaautomaadist saadud raha võtab enda kätte heledate varrukatega isik. Võrreldes erinevatel asitõendite vaatlusprotokollidel isikute riideid, on ainukesena heledad varrukad F.Bekkeril. Ka L.S. ütlused kinnitavad, et aparaadist sai raha Fred. Seega on tõendamist leidnud, et Fred Bekker võttis pangaautomaadist I.L. kontolt välja võetud 50 eurot ja I.L. pangakaardi enda kätte. 3 F.Bekker tunnistab, et I.L.ga oli lepitud kokku kohtumine ja kohtumise eesmärgiks oli nõuda L.lt tagasi S. sõnade järgi I.L poolt S.lt varastatud 1200 eurot. I.L eitab S.lt 1200 euro varastamist ja muid tõendeid kui S. väited, mida kordas ka Fred Bekker, varguse kohta ei ole. On eluliselt usutav, et kui L. tõepoolest varastas S.lt 1200 eurot, oleks S. pöördunud avaldusega politseisse. L.S. ütlustest nähtub, et ta ise ka täpselt ei teadnud, kes raha varastas, et ta arvas, et seda tegi I.L. I.L eitas S. nõudmisel igasugust raha vargust, mistõttu puudus Fred Bekkeril igasugune alus arvata, et L.S. väited selle kohta, et I.L. on raha varastanud oleks tõesed. Ei ole välistatud, et L.S.l oli raha, et see oli ka hostellis kaasas ja ei ole välistatud, et see raha ka ära kadus/varastati, kuid ei ole tõendeid selle kohta, et S.l ja F.Bekkeril oleks olnud õigus raha ja asju ära võtta I.L.lt. On üldteada asjaolu, et pensionid laekuvad iga kuu viiendal kuupäeval, mistõttu ei ole kohtu arvates juhuslik, et mindi just viiendal kuupäeval L.lt raha nõudma, kuivõrd L. kinnitas, et tema tuttavad teavad, et ta saab viiendal pensioni. I.L. sõnade kohaselt helistas ja leppis kohtumise kokku Fred Bekker väites, et soovib I.ga koos juua. Fred Bekker kinnitab, et tegi L.le ettepaneku kokku saada ja koos joomine oli ettekääne, et L. kohtumisele kohale tuleks. Nimetatud asjaolu kinnitab, et L. meelitati valega kohale, kuigi algusest peale oli eesmärgiks L.lt raha nõuda. Kuigi I.L ütlused on mõnes osas segased, näiteks mitu korda ja millal teda õues löödi, on tema ütlused suures osas kontrollitavad ka teiste tõenditega (videosalvestused ja tunnistajate ütlused). Asjaolu, et I.L. oli sel päeval alkoholi tarvitanud ei muuda tema ütlusi süüdistatavate ütlustest vähem usutavaks, kuivõrd ka süüdistavad ise olid tarvitanud sel päeval alkoholi. Tunnistaja V. ütlustest nähtub, et kannatanu suutis seista, tuikus natuke, vastas küsimustele, selgitas põhjalikult, seega ei ole kohtul alust arvata, et I.L. ei mäleta 05.10.20 sündmusi kuna oli alkoholijoobes. Süüdistatav F.Bekker ei tunnista röövimise toimepanemist ja tema ütlused I.L löömise osas on vastuolulised. Ühel hetkel väitis ta, et tema ei ole L.t löönud ja seda tegi E.B., teisel hetkel väitis, et lööjaid oli rohkem, kes nüüd täpsemalt roided murdis ei tea. F.Bekkeri kinnipidamisel tuvastati, et tema mõlema käe nukkidel on marrastused, fotodelt on näha, et F.Bekkeri käenukid on punased. Nimetatud asjaolud kinnitavad üheselt, et F.Bekker oli sel päeval enne kinnipidamist kedagi või midagi rusikaga löönud. Kuna vahetult enne F.Bekkeri kinnipidamist toimus I.L. peksmine nende seltskonna poolt, on tõendamist leidnud, et Fred Bekker oli isikuks, kes lõi I.L.t. L.S.l kinnipidamisel kätel marrastusi ja punetusi ei tuvastatud, mistõttu on usutavad S. ja L. ütlused, et L.S. I.L.t ei löönud. L.S. ütluste kohaselt Fred rohkem rääkis kui andis pauku (rusikaga vastu nägu), ei tea kas ja kui palju Fred lõi. I. sai õhtu jooksul 2 pauku, ühe lõi E.. Tsiteeritud L.S. ütlused ei välista, et Fred Bekker lõi sündmuste käigus I.Lt. S. ütlustest nähtub ka, et peale trepikojas käimist pani I. välisukse juures jooksu. Ta võib-olla arvas, et saab jälle peksa. S.ne S. väide kinnitab, et I.L.t peksti 05.10.2020 ja I.L.l oli reaalne põhjus karta, et teda võidakse veel peksta. See, et S. rääkis peksmisest, mitte ühest löögist, kinnitab, et I.L.t löödi sel õhtul rohkem kui üks kord. Vaidlust ei ole faktis, et S. ja Bekker (mõlemad kinnitavad seda) nõudsid I.Llt raha. I.L ütluste kohaselt nõudis 1200 eurot ainult S.. Fred oli S. kaitseks kaasas, et raha saada. Ütles, et ei ole varastanud ja L. käes ei ole raha. Fred lõi ühe korra rusikaga kõhtu. Fred küsis ka kus L. raha on. Rimi poole minnes Fred hoidis L.t jope õlast kinni, seepärast läks kaasa. Ei saanud põgeneda. Rimi juures tõusis maast kolmas mees, kes lõi ühe korra rusikaga selja piirkonda. Pangaautomaadi juurde läks S. ja Fredi sundimisel, nad olid L.t Rimi juures peksnud. Öeldi, et lähme automaadi juurde, et võtame raha välja. Pidi kontol olnud 50 eurot välja võtma. Taskus oli 50-eurone, mille võttis S. ära maja nurga juures. Leho pani käed taskusse ja sobras, siis leidis. Vastu ei hakanud. Fred hoidis kinni. Tariti automaadi juurde, Leho käskis kaardi sisse 4 panna ja trükkis ise koodi. Fred oli automaadi ees, L. oli kõrval. Fred võttis raha välja ja oma kätte. Ei öelnud, miks Fred raha enda kätte võttis. Fred võttis kaardi automaadist enda kätte. Kannatanu I.L ütlustest jääb ebaselgeks, millal Fred Bekker teda õues lõi. Samas on kannatanu ütlustest üheselt arusaadav, et ta kartis S.t ja F.Bekkerit ja ei osutanud mingit vastupanu, kui S. temalt taskust võttis ära 50 eurot. Kuigi S. väitis, et I. andis ise 50 eurot oma taskust ja 50 eurot pangaautomaadist, on need ütlused ümber lükatud videosalvestusega, millelt on näha, et pangaautomaadist võtab raha enda kätte Fred Bekker. L.S. ütlused kinnitavad, et Fred Bekker võttis L.lt ümbert kinni, et hakkame rahast rääkima. Ka Fred Bekkeri ütlused kinnitavad, et ta hoidis korduvalt kätt I.L õlal. L.S. ütlused, mille kohaselt ta rääkis Fred Bekkeriga ja palus temalt abi, et I. hakkab S.le muidu vastu ja I. kardab Fredi rohkem, kinnitavad, et arvestati, et F.Bekkeri kohalolek tekitab I.Ls hirmutunnet. On selge, et S.ses olukorras tundis I.L hirmu ja ei ole vahet, kas ta andis taskust ise 50 eurot S. kätte või võttis S. selle I.L. taskust ise ilma, et L. oleks osutanud vastupanu. On ilmselge, et Fred Bekker hoidis I.Llt käega ümber kaela või õlgade üksnes eesmärgiga demonstreerida I.L.le, et rahanõudjate pool on jõud ja üleolek. On eluliselt usutav, et kui nõutakse raha ja seal juures võetakse sult ümber kinni, tunneb isik hirmu ja annab kaasas oleva raha ilma vastupanuta ära. S.ses olukorras raha ära andmist ei saa nimetada vabatahtlikuks, vaid see on toimunud psüühilise vägivalla toimel, kuna isikul on hirm füüsilise vägivalla ees. Videosalvestis kinnitab, et I.L. ütlusi, et pangaautomaadi juurde minnes hoidis F.Bekker I.L.l ümbert kinni või kätt õlal. Segastel asjaoludel pangaautomaadi juurde minemist, oma pinkoodi ütlemist ja sealt raha välja võtmise lubamist ei saa nimetada vabatahtlikuks. Olles sunnitud (kuna F.Bekker hoidis L.st kinni, puudus viimasel võimalus põgenemiseks) minema pangaautomaadi juurde, andis I.L. oma pinkoodi ilmselget psüühilise vägivalla mõju all, kuna tal oli hirm saada peksta. Arvestades, et S. ja Bekkerid olid kolmekesi ning E.B oli L.t ka löönud, oli I.L. hirm peksa saamise ees usutav ka objektiivsele kõrvalvaatajale. Kuna Fred Bekkeri kinnipidamisel leiti tema dressipluusi taskust ka I.L. pangakaart, on tõendamist leidnud, et F.Bekker võttis endale I.L. pangakaardi ja selle endale jätmise ainukeseks eesmärgiks sai olla lootus, et ka tulevikus saaks kaardi abil võtta I.L. kontolt raha välja. F. Bekkeri väited, et ta võttis kaardi, et L. seda pangaautomaati ei unustaks, ei ole usaldusväärsed, kuivõrd F.Bekkeril oli võimalus I.L.le maja juurde tagasi minnes ja trepikojas seda kaarti korduvalt tagasi anda, kuid Bekker ei teinud. Vastupidi, ta võttis lisaks juba võetud 50-eurole ja pangkaardile endale L. telefoni, mis samuti kinnipidamisel tema juurest leiti. 27.10.20 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, kuidas 05.10.20 xxxx trepikotta sisenevad L., S., Fred ja viimasena E.B.. 45 minutit hiljem väljuvad isikud majast järjekorras L., S. ja F.Bekker. Pool minutit hiljem väljub E.B.. 13.10.20 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 05.10.20 helistatakse Häirekeskusesse, et xxxx viiendal korrusel korter 511 juures peksavad kaks võõrast kolmandat. Teises kõnes teatab, et üks isik sai kahe eest ära joosta. Kolmandas kõnes öeldakse, et üks lamab tänaval maas. Bekker, S. ja L. kokkulangevad ütlused kinnitavad, et S. ja Bekker tahtsid minna L. korterisse kontrollima, kas seal on raja. Vaidlust ei ole asjaolus, et korterisse ei saadud sisse ja ukse taga toimus „probleemi lahendamine“. Fred Bekker eitab I.L löömist korteri ukse taga. Tema sõnade kohaselt ukse taga vägivalda ei olnud. L.S. ütluste kohaselt Fred rohkem rääkis kui andis pauku (rusikaga vastu nägu), ei tea kas ja kui palju Fred lõi. Korra lõi E.B ukse taga, tegi ka ähvardavaid õhulööke. L.S. ja F.Bekkeri ütlused, et F.Bekker ukse taga I.L.t ei löönud on ümber lükatud kannatanu I.L. ja tunnistaja R. ütlustega. 5 Kannatanu I.L ütluste kohaselt hoidis teda korteri juures kolmas isik (sai olla E.B) kinni ja Fred lõi rusikaga 2-3 korda kõhtu, tundis valu, löögid olid tugevad. S. seisis kõrval ja vaatas pealt. Näo haavad sai suitsuruumis, kus Fred lõi talle rusikaga näkku, kukkus ka tooli puruks. Tunnistaja V.R. ütluste kohaselt nägi kuidas naabrit peksti käega kõhtu. Naaber seisis seina ääres 511 korteri kõrval, seljaga seina poole, näoga ukse silma poole. Lukuga valges sviitris rinna ees musta mustriga peksis ja teine hoidis kinni. Üks surus käega vastu paremat õlga seina vastu ja teine peksis. Teine lõi käega 2-3 korda kõhtu. Ründajad olid tunnistaja suunas külje ja seljaga, nende nägusid ei näinud. Muster oli ühtlaselt sviitril. Lukku nägi kui isik end korra ümber keeras. Nägi ühte sviitri varrukat, mis oli valge. Võrreldes erinevatel asitõendite vaatlusprotokollidel isikute riideid, on ainukesena heledate varrukatega jakk F.Bekkeril. Seega kinnitavad tunnistaja R. ütlused, et ukse taga lõi tunnistaja nähes I.Lt 2-3 korda käega kõhtu Fred Bekker. Kohtul ei ole kahelda erapooletu tunnistaja V.R.i ütlustes, mis kinnitavad kannatanu I.L. ütluseid, mille kohaselt ukse taga lõi I.L.lt vähemalt 2-3 korda kõhtu Fred Bekker. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et tunnistaja tajus ukse taga toimuvat naabri peksmisena („… kas peksavad teist“), mis kinnitab löökide intensiivsust. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et just F.Bekker oli isikuks, kes lõi trepikojas korteri ukse taga I.L.t vähemalt 2-3 korda kõhtu. Asjaolu, et tunnistaja kuulis lauset „ärge pekske“ ja alles seejärel läks uksesilmast vaatama, mis koridoris toimub, kinnitab et L.t juba sel ajal peksti ja kannatanu nähtud löögid, ei ole ainukesed, mis L. pihta ukse taga tehti. Arvestades, et F.Bekker lõi I.L.t vähemalt 3 korda, kannatanu sõnade kohaselt tugevalt, kõhtu ja, et patsiendi EMO kaardi kohaselt tuvastati L.l hematoom parema käe küünarvarre volaarsel pinnal ja paremal VI ja VII roide nihketa murd lateraalosas, on eluliselt usutav, et roidemurrud tekkisid I.L.l 05.10.2020 sündmuste/peksmise tulemusel. Nii süüdistatavate F.Bekker kui S. ja ka kannatanu I.L. ütlused kinnitavad, et trepikotta mindi eesmärgiga pääseda I.L. korterisse ja otsida sealt raha. S. ütluste kohaselt andis I. S.le võtmed lukku avamiseks. Võtmed jäid S. kätte ja need leiti kinnipidamisel tema pükste taskust. Tunnistaja V. ütluste kohaselt algul L. ütles, et see on tema töövõti, kuid kontrollides selgus, et see avab xxxx ukse, siis L. ütles, et on I. võtmed. F.Bekkeri leiti kinnipidamisel dressipluusi taskust I.L. telefon LG. Fred Bekkeri ütluste kohaselt andis L. telefoni Bekkeri kätte ise samal ajal ust muukides. Kuulas kutsumist ja pani siis telefoni tasku. Tegelikult ei mäleta, kas I.L. andis ise telefoni tema kätte või küsis seda. L.S. ei mäleta, kas F.Bekker andis telefoni L.le tagasi. I.L. ütluste kohaselt proovis L.S. omaalgatuslikult lukku avada, võttis lihtsalt võtmed enda kätte. L. pani võtmed taskusse. Tagasi võtmeid ei küsinud, kartis peksa saada. L.t hoiti seina ääres kinni. Ei takistanud, kuna kartis peksa saada. Ukse taga tahtis politseisse helistada, kuid Bekker haaras telefoni ja pani oma taskusse. Kartis peksa saada, seepärast ei võtnud telefoni tagasi. Seega kinnitavad kannatanu ütlused, et võtmed ja telefon võeti temalt ära füüsilise vägivalla kaasabil. Arvestades, et F.Bekker ja L.S. olid koos E.B.iga juba õues näidanud oma füüsilist üleolekut I.L.st, on eluliselt usutav, et I.L. ei hakanud hirmust veel rohkem peksa saada ja uute löökide mõjul L.S.le ja F.Bekkerile vastu. I.L. hirm oli igati põhjendatud, sest korteriukse ukse taga teda ka reaalselt peksti. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et 05.10.2020 võttis L.S. I.L. taskust õues endale 50 eurot ja trepikojas võttis I.L. võtmed. Fred Bekker võttis pangaautomaadist endale I.L. arvelduskontolt 50 eurot ja ka I.L. pangakaardi ning trepikojas võttis ta I.L.lt mobiiltelefoni LG. Kohtu arvates ei ole usaldusväärne F.Bekkeri väide, et ta unustas telefoni ja pangakaardi enda kätte. F.Bekkeri sellekohane väide on antud soovist vähendada oma rolli toimuvas ja ei ole 6 sündmuste kulgu arvestades eluliselt usaldusväärne. Võib juhtuda, et unustatakse üks asi tagasi anda, kuid peale raha endale võtmist ei ole lisaks niisama pangkaardi ja telefoni enda taskusse panek ja sinna unustamine eluliselt usutav. Tõendamist on leidnud, et I.L. laskis endalt asju ja raha ära võtta, kuna F.Bekker lõi teda ja hoidis temalt õues olles ja pangaautomaadi juures käies õlast kinni või kätt ümber õlgade. Riigikohus on lahendis 3-1-1-17-99 märkinud, et vägivalda kasutavad kannatanu suhtes kõik, kes on ta ümber piiranud, olemata sellest kes peksis. Kuigi L.S. vägivalda ise ei tarvitanud, kasutas ta raha ja võtmeid endale võttes ära hirmu, mida tekitas I.L.s F.Bekkeri poolne vägivald. Kuna F.Bekker ise reaalselt lõi L.t s.t tarvitas vägivalda, realiseeris Fred Bekker nii asjade äravõtmise kui füüsilise vägivalla osateod. Lisaks sai Fred Bekker varalist kasu 50 eurot ja ka mobiiltelefonil oli rahaline väärtus. Sisult on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine, mis loob aluse asja üleminekut takistamist eeldava vastupanu murdmiseks või vältimiseks. Käesoleval juhul mõjutati I.L.t nii psüühiliselt (kui F.Bekker võttis L.lt ümbert kinni ja S. küsis samal ajal raha ning võttis ka taskust 50 eurot) kui ka füüsiliselt (F.Bekker lõi reaalselt I.L.t ning võttis tema kontolt 50 eurot, pangkaardi ja mobiiltelefoni). Antud juhul ei ole oluline, et S. ise L.t ei löönud kui raha ja võtmed endale võttis. Oluline on, et kannatanu I.L. suhtes kasutati reaalset füüsilist vägivalda S.ga koos olnud F.Bekkeri poolt ning L. pidas vägivalla jätkumist ja sellega ähvardamist reaalseks ja nõustus temalt raha, pangkaardi, telefoni ja võtmete äravõtmisega nii reaalse füüsilise kui ka psüühilise vägivalla (ähvarduste) mõjul. Kannatanu oli üksinda. S. ja Bekkerid olid kolmekesi ehk arvulises ülekaalus. Ehkki E.B oli osa aega muruplatsil pikali, oli ta L.t löönud ja L.l oli alust uskuda, et ta võib seda teistega koos olles uuesti teha. Kannatanu hirmu süüdistatavate ees kinnitab ka asjaolu, et esimesel võimalusel ta jooksis nende juurest ära tanklasse. Kannatanu ütlustest nähtub, et Bekker oli ähvardanud teda ka tappa ja S. oli nõus. Arvestades senist L. kallal tarvitatud vägivalda, oli L.l alust uskuda igasugust jätkuvat vägivalda tema suhtes. Süüdistatavate käitumist iseloomustab ka fakt, et nad asusid põgenevat kannatanut taga ajama (kinnitab tunnistaja telefonikõne häirekeskusesse). Seega saades aru, et kannatanu neid kardab ja nende eest põgeneb, tahtsid nad ikkagi teda uuesti oma mõju alla saada. Olles mitmekesi koos arvestasid F.Bekker ja L.S. sellega, et kannatanu neid kardab ja ei hakka vastu raha ja asjade äravõtmisele. Fred Bekkeri käitumisest (paneb käe kannatanu õlale, lõi teda, võttis raha ja asjad) nähtub, et ta tegutses arvestusega, et kannatanu neid kardab ja tunneb ohtu elule või tervisele. Seega on leidnud tõendamist (eelkõige kannatanu ütlused), et F.Bekker ja L.S. said kannatanult raha, telefoni, võtmed ja pangkaardi ähvardades psüühilise ja pekstes füüsilise vägivalla mõjul. Fred Bekker on kuriteo pannud toime kavatsetult. F.Bekker leppis I.L.ga samal päeval telefoni teel kohtumise kokku just eesmärgiga nõuda L.lt raha. Arvestades, et Fred Bekker tegutses koos L.S.ga, kes on seda ise kohtuistungil tunnistanud ja kes on Harju Maakohtu 06.05.2021 otsusega süüdistuses
lg 2p 7 järgi süüdi tunnistatud, on käesoleval juhul tõendatud, et röövimine on toime pandud grupi poolt (
Eeltoodust tulenevalt tuleb Fred Bekkeri tegevus kvalifitseerida
lg 2 p 7 järgi kui võõra vallasasja äravõtmine ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga isikute grupi poolt. Kaitsja hinnangul on prokuröri taotletud 6 aastat vangistust põhjendamata karistus. 7
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Tegemist on varavastase kuriteoga, mille käigus kasutati kannatanu suhtes füüsilist vägivalda ja mille toimepanemisele aitas kaasa alkoholi kuritarvitamine. Kohus arvestab asjaolu, et F.Bekker lõi kannatanut mitu korda ja oli kuriteo toimepannud isikutest kõige aktiivsem kasutama vägivalda ning hoides kannatanul õlgade ümbert kinni mõjutas F.Bekker oma ähvardava käitumisega kannatanut ka psühholoogiliselt. Arvestades, et kannatanule ei tekitatud raskeid tervisekahjustusi ja tegemist on ainult ühe episoodiga, loeb kohus F.Bekkeri süü keskmisest veidi väiksemaks. Fred Bekker ei ole vabandanud kannatanu ees, ning tema poolt vastuseks kaitsja küsimusele kohtuistungil moka otsast lausutud väide kahetsuse kohta, ei ole võrdsustatav puhtsüdamliku kahetsusega, mistõttu puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Süüdistusaktis ei ole märgitud ka karistust raskendavaid asjaolusid. Fred Bekker lootis väidetava L.S. raha sissenõudmisest ise rahalist kasu saada, mida kinnitab ka tema poolt kannatanu pangakontolt 50 euro väljavõtmine ja endale jätmine. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et Fred Bekkerit on varem kriminaalkorras korduvalt liiklusalaste süütegude eest karistatud ja tal on kaks kehtivat karistust joobes juhtimise eest, mis näitab, et isikul on probleeme jääda alkoholi tarvitamisel õiguskuulekaks. Karistusregistri õiendist nähtub isiku varasem käitumismuster. 06.03.2017 kohtuotsusega mõisteti isikule vangistus 5 kuud, mida ei pööratud täitmisele ühe aastase katseajaga. Hiljem 04.10.2017 määrusega pöörati karistus täitmisele kontrollnõuete rikkumise tõttu. Peale seda mõisteti 06.06.2018 kohtuotsusega F.Bekkerile karistuseks vangistus, mis asendati ÜKT-ga, mis ka pöörati täitmisele. Lisaks pani F.Bekker ÜKT tegemiseks määratud ajal toime uue kuriteo, mistõttu mõisteti 14.06.2019 liitkaristuseks reaalne vangistus 8 kuud ja 28 päeva, mille F.Bekker reaalselt ära kandis ja vabanes vanglast 13.03.20. Käesolevas kriminaalasjas oli kohus sunnitud F.Bekkeri vahistama, kuna isik jättis kohtuistungile ilma mõjuva põhjuseta tulemata ja asus sellega kohtumenetlusest kõrvale hoidma. Fred Bekkerit ei ole varem vägivallaga seotud kuritegude eest karistatud, mistõttu ei ole alust arvata, et ta jätkaks edaspidi analoogiliste kuritegude toimepanemist. Fred Bekkeril on käesolevaks hetkeks kogemus, et kriminaalhooldusnõuete rikkumise eest tuleb asuda karistust reaalselt kandma ja kohtust kõrvale hoidumine toob kaasa vahistamise. Kui varasemad vangistused olid lühiajalised, siis teadmine, et röövimise eest mõistetud aastatepikkune vangistus pööratakse vähimagi eksimuse puhul täitmisele, peaks olema piisav, et hoida Fred Bekkerit edaspidi kuritegusid toime panemast. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul põhjust käesoleval hetkel arvata, et Fred Bekker jätkaks kuritegude toimepanemist, seega peab kohus võimalikuks jätta vangistus täitmisele pööramata. 8 Arvestades eeltoodut ja karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Fred Bekkerit edaspidi kuritegusid toime panemast), tuleb kohtu arvates Fred Bekkerit karistada sanktsiooni alammäärast veidi pikema vangistusega 4 aastat. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata
ja § 75 sätteid kohaldades 4 aasta ja 6 kuulise katseajaga, lisakohustustega osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammides ja mitte tarvitada katsajal alkoholi, mis peaks aitama Fred Bekkeril paremini mõista alkoholitarvitamisest tingitud suuremat ohtu kuritegeliku käitumise kordumisele. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. P 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Vaidlust ei ole asjaolu, et Fred Bekkeri kinnipidamisel leitud ja äravõetud sularaha 50 eurot oli see sama raha, mis ta oli eelnevalt võtnud I.L pangakontolt. Fred Bekkeril oli ka ise nõus, et see raha tagastaks I.Lle. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, 2 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: − CD-ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde; − sularaha summas 50 eurot (deponeeritud) tagastada I.Lle. Tsiviilhagi Kriminaalasjas on I.L esitanud Fred Bekkeri vastu tsiviilhagi summas 50 eurot, seoses asjaoluga, et Fred Bekker võttis pangaautomaadi juures pangakontolt võetud 50 eurot endale. I.L toetas kohtuistungil oma hagi ja soovis temalt äravõetud raha tagasi saada. Kui on 50+50 eurot tagasi saanud, siis rahalisi pretensioone enam ei ole. Arvestades asjaoluga, et kohus on tuvastanud, et Fred Bekkeri õigusvastase käitumisega isikute grupis tekitati I.Lle varaline kahju 50+50 eurot, on I.L nõue põhjendatud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et Fred Bekker vastu esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava Fred Bekkeri kuritegeliku käitumise tulemusena. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Harju Maakohtu 06.05.2021 otsusega on I.Lle juba tagastatud L.S. kinnipidamisel leitud ja äravõetud 50 eurot. Kuna Fred Bekkeri kinnipidamisel võetud summa 50 eurot (süüdistusakti kohaselt deponeeritud, täpsemaid dokumente raha asukoha kohta kohtule esitatud ei ole) tuleb tagastada kannatanule I.L, siis selle summa tagastamisega on kannatanu tsiviilhagi nõue rahuldatud. Menetluskulud 9 KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: Fred Bekkerilt KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 1374 eurot ja KrMS 176 lg 1p2 alusel sundtoomise kulud 24.70 eurot riigituludesse. Kuna Fred Bekker ei ilmunud vabatahtlikult kohtuistungile, pidi riik tegema täiendavaid kulutusi tema kohtuistungile toimetamiseks, mistõttu kuuluvad sundtoomise kulud 24.70 eurot F.Bekkerilt välja mõistmisele. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada S.st takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 310- 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Fred Bekker
lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks vangistus neli aastat.
ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Fred Bekker ei pane 4-aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
elab aadressil xxxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 10 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. ei tarvita alkoholi. 8. osaleb kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammides
lg 1 alusel määrata Fred Bekker katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud aeg
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.