lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.
kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
lõike 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning lõike 2 kohaselt sisaldama selgelt ja kokkuvõtlikult
Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Kui vorminõue on jäetud järgimata või kui lepingus puudub mõni
§-s 404 või 405 sätestatud andmetest, on leping tühine (
Hageja pidi hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud
kohase (st vastavas vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival andmekandjal. Hageja pidi seega tõendama millal, millisel viisil ja mis sisuga tahteavalduse tarbija järelmaksulepingu sõlmimiseks tegi ning millal ja mis viisil hageja tarbijale lepingudokumendid püsival andmekandjal esitas. Hageja väitel sõlmisid kostja ja Telia kliendilepingu ja järelmaksulepingu, mille kohaselt kostja ostis järelmaksuga mobiiltelefoni Samsung Galaxy Z Flip (must) maksumusega 1499 eurot. Hageja on esitanud kohtule pdf formaadis faili Järelmaksu müügileping 1532016, dateeritud 03.03.2020 (dtl 25), mis sisaldas maksegraafikut. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte kohtule esitatud ei ole. Lepingu tingimuste punktis 22 on märgitud, et Käesoleva Lepingu sõlmimisega annab Ostja kinnituse, et Müüja on esitanud arvutivõrgu vahendusel lepingueelse teabe Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel ja Ostja on sellega tutvunud enne lepingu sõlmimist. Kohus selgitas 01.09.2023 hagejale, et hagejal tuleb tõendada, et kostja on kõnealuse järelmaksu lepingu sõlminud (infosüsteemi logi kinnituse andmise kohta või allkiri, millega kostja nõustus lepingu tingimustega) ja just sellistel tingimustel, nagu hageja väidab (nt kas lepingu dokumendid saadeti kostjale e-kirjaga või mil viisil lepingu dokumendid kostjale kättesaadavaks tehti) (dtl 65). Hageja toob puuduste kõrvaldamiseks esitatud seisukohas (dtl 68) välja, et Telia ja Kostja sõlmisid Kliendilepingu, mille alusel sai Kostja hakata kasutama Telia teenuseid sõlmides selleks vastavad lepingud (lisa 1). Kliendilepingu sõlmimine toimus Telia iseteenindusportaali vahendusel, kuhu sisselogimiseks pidi kostja enda isikut kinnitama autentides. 3 Veel leidis kohus hageja seisukohast (dtl 71) viite „03.03.2020 laenutaotluses“ ning seisukohale lisatud Telia vastusest viide (dtl 76): Klient täitis ning allkirjastas järelmaksu taotlemisel enne müügilepingute vormistamist taotluse. Eeltoodust saab kohus aru nii, et kliendilepingu sõlmisid Telia ja kostja sidevahendite teel. Samas ei ole hageja esitanud ühtegi väidet selle kohta, et ka järelmaksuleping oleks sõlmitud sidevahendite abil.
lg 1 kohaselt
lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (761 SE) on selgitatud, et sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingutele ei kohaldu
§-st 404 tulenev nõue, et tarbija tahteavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb anda püsival andmekandjal dokument, mis võimaldab tal lepingu sõlmimist tõendada ja millele ta võib pärast lepingu sõlmimist tugineda. Nimetatud lepingudokument või selle koopia tuleb tarbijale edastada viivitamata pärast lepingu sõlmimist. Sidevahendite teel lepingu sõlmimise kohta pidi hageja seega tõendama, millal, mil viisil mis sisuga lepingudokumendid ta hagejale andis. Sidevahendite teel tarbijakrediidi lepingu sõlmimisele on
§-ga 410 küll ette nähtud vorminõude erisus, ent mitte erisusi vorminõude järgimata jätmise puhuks. Seega kaasneb ka sidevahendite teel sõlmitud tarbijakrediidilepingu vorminõude järgimata jätmisega
See, kas lepingu saab sõlmituks lugeda ning kas tehing kehtis, on õiguslik hinnang, mille annab kohus hageja poolt välja toodud faktiliste asjaolude alusel. Hageja ei ole esitanud faktiväidet, et järelmaksuleping oleks sõlmitud sidevahendite teel. Hageja ei ole esile toonud, millal ja kuidas kostja tegi
Hageja on esitanud vaid eelpoolkirjeldatud napid viited, et mingi laenutaotlus 03.03.3030 Teliale esitati, kuid mitte selle kohta, mis sisuga tahteavaldus tehti. Seega ei ole hageja välja toonud faktilisi asjaolusid, mille põhjal kohus saaks kontrollida, kas tahteavaldus vastas
Krediidilepingu korral peab ka hageja tõendama, et ta on krediidi tarbija kasutusse andnud. Krediidi väljamaksmine või kasutusse andmine omab tähtsust ka juhul, kui tarbija tahteavaldus lepingu sõlmimiseks ei sisaldanud
lõikes 2 või 23 sätestatud andmeid – sel juhul muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Hageja on märkinud: lepingu allkirjastamisega kinnitasid pooled, et Telia on Järelmaksulepingu tingimustele vastava kauba nõuetekohaselt Kostjale üle andnud ja Kostja on selle vastu võtnud. Kohus juhib tähelepanu, et kohtule esitatud kliendilepingul ega järelmaksulepingul ei ole kostja digiallkirja ega omakäelist allkirja. Hageja ei ole ka väitnud, et kostja oleks lepingu allkirjastanud ega seega ka, et mil viisil kostja lepingu allkirjastas. Seega ei ole hagiavalduses esitatud ka sellist krediidi kostja kasutusse andmise kohast väidet, mida kohus saaks lihtmenetluses lugeda tõendiks ning mille pinnalt saaks kohus lugeda kehtivaks ilma
5. Otsus ja menetluskulud 4 Kuivõrd hageja ei ole tõendanud (sh enda seletustega faktiliste asjaolude kohta), et tarbija oleks teinud
kohase tahteavalduse või et tarbijale oleks saadetud lepingudokumendid püsival andmekandjal
Hageja ei kõrvaldanud puudusi ka vaatamata kohtu selgitustele. Seega jätab kohus hagi rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.