Viivist tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
lg 1 kohaselt sõlmisid IPF Digital AS ja kostja tarbijakrediidilepingu, mille alusel kostja sai krediiti 1350 eurot. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on leping sõlmitud
lg 1 tähenduses sidevahendi abil, s.o kostja laenutaotlus on esitatud elektrooniliselt laenuandja kodulehe vahendusel. Kohtule on esitatud lepingudokumendid ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehed. Kostja ei ole vaidlustanud nende kättesaamist. Seega on
Kostja ei ole vaidlustanud laenu kättesaamist, krediidilepingu ülesütlemist alates 14.11.2022 ega nõude loovutamist.
§-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka
lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (
lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (
lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. 8.
lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Laenulepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määraks 48,62 % aastas. Eesti Panga veebilehel avaldatud andmete kohaselt oli tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks lepingu sõlmimise ajal 16,30% aastas. Hageja poolt välja toodud krediidi kulukuse määrad ei ületa seega krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 9.
lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg-st 3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuste sisu krediidivõtja vastu hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast sissetulekust või tagasi maksta muust eluks otseselt mittevajalikust varast, tagades sellega, et laenuvõtja ei satu “laenuorjusse”, mille tulemusena 3/4 ta võib olla sunnitud võtma uusi laene ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tuleb tõendada hagejal. Hageja on selgitanud, et IPF Digital AS tegi päringu Creditinfo andmebaasi ning päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid. Eesti pensionikeskuses andmete kohaselt oli kostja sissetulek 546,36 eurot. Taotletud laenusumma oli vaid 1350 eurot ning 60-kuu pikkuse laenuperioodi kohta kujunes igakuise tagasimakse suuruseks 52,60 eurot kuus. Kohus leiab, et arvestades krediidisumma suurust ja laenuperioodi oli kostja laenuvõime hindamiseks piisav päringu tegemine Creditinfo andmebaasi ning pensionikeskusse. Lisaks ei ole hageja palunud kostjalt välja mõista viiviseid ja intresse, vaid ainult põhivõla. Põhivõla tagastamise kohustus oleks kostjal ka siis, kui tarbijaga sõlmitud krediidileping oleks tühine. Kostja ei ole hagejale teinud ühtegi makset ning kohus mõistab temalt
10. Hageja palub kostjalt
lg 2 alusel välja mõista sissenõudmiskulud.
lg 2 p 3 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kuna hagejal on kostja vastu nõue 1350 eurot, on kostjal kohustus tasuda ka sissenõudmiskulusid. Hageja on sissenõudmiskulude summaks nimetanud 30 eurot. 11. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on menetluskuludeks nimetanud riigilõivu. Hageja on tasunud riigilõivu menetluses kokku 315 eurot ning kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on tavapärase lihtmenetlusega, ei tule anda pooltele luba apellatsioonkaebuse esitamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.