Obsah (4)

§179§175§180§126

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.03.2023 Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-1919 Kohtunik Anne PALMISTE Rahvakohtunikud Ruthi KIIR Lauri IRO K

§179

lg.1 p.1 alusel sundraha seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega summas 1812 (üks tuhat kaheksasada kaksteist) eurot 50 senti,

§175

lg.1 p.1 alusel kannatanu esindajale (vandeadvokaadi abi Andres VESKI) kohtulikus menetluses makstud tasu 747 (seitsesada nelikümmend seitse) eurot,

§175

lg.1 p.2 alusel tunnistajatele makstud tasud 71 (seitsekümmend üks) eurot 92 senti,

§175

lg.1 p.3 alusel ekspertiisitasud 5088 (viis tuhat kaheksakümmend kaheksa) eurot 50 senti, kaitsjatasu kohtueelses menetluses (vandeadvokaat Kaido KOOGA) 584 (viissada kaheksakümmend neli) eurot 40 senti ja kaitsjatasu kohtulikus menetluses (vandeadvokaat Kaido KOOGA) 1380 (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend) eurot 48 senti. Jätta kaitsjatasu (vandeadvokaat Kaido KOOGA) summas nelikümmend viis) eurot 12 senti Eesti Vabariigi kanda. 345 (kolmsada Sundraha ja menetluskulud tuleb Inge PULLATIL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE522200221013264447 Luminor Bank nr EE401700017002872300 LHV pangas nr EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700009156 ning selgitus „Inge PULLAT 1-22-1919 kriminaalmenetluse kulud“. Jätta Inge PULLATI kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA 23.01.2023 taotlus hüvitada Inge PULLATILE mittevaraline kahju Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel rahuldamata. Rahuldada vandeadvokaat Nikolai KÕIVU taotlus osaliselt, määrata tema poolt Andres PULLATILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 1524 (üks tuhat viissada kakskümmend neli) eurot 40 senti (s.h. 02.01.2023 kohtuistungil osalemine 167 €, 03.01.2023 kohtuistungil osalemine 224 €, 04.01.2023 kohtuistungil osalemine 287 €, 23.01.2023 ettevalmistus ja kaitsekõne koostamine 108 €, 24.01.2023 kohtuistungil osalemine 216 €, 02.01.2023 tasu sõidule kulutatud aja eest Viljandi-Jõhvi 35 €, 24.01.2023 tasu sõidule kulutatud 4 aja eest Viljandi-Jõhvi 35 €, 02.01.2023 sõidukulud Viljandi-Jõhvi 30 €, 05.01.2023 sõidukulud Jõhvi-Viljandi 30 €, 24.01.2023 sõidukulud Viljandi-Jõhvi 30 €, 25.01.2023 sõidukulud Jõhvi-Viljandi 30 €, 02.01.2023 – 05.01.2023 ööbimine hotellis 2 ööd 86,24 €, käibemaks 246,16 €). Välja mõista Andres PULLATILT

§179

lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 1087 (üks tuhat kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti,

§175

lg.1 p.3 alusel ekspertiisitasud 3192 (kolm tuhat ükssada üheksakümmend kaks) eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses (vandeadvokaat Nikolai KÕIV) 1061 (üks tuhat kuuskümmend üks) eurot 40 senti ja kohtulikus menetluses (vandeadvokaat Nikolai KÕIV) 1623 (üks tuhat kuussada kakskümmend kolm) eurot 60 senti.

§180

lg.3 alusel jätta kaitsjale (vandeadvokaat Nikolai KÕIV) kohtulikus menetluses makstud tasu 436 (nelisada kolmkümmend kuus) eurot Eesti Vabariigi kanda. Sundraha ja menetluskulud tuleb Andres PULLATIL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE522200221013264447 Luminor Bank nr EE401700017002872300 LHV pangas nr EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700009169 ning selgitus „Andres PULLAT 1-22-1919 kriminaalmenetluse kulud“. Rahaline karistus tuleb Andres PULLATIL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE522200221013264447 Luminor Bank nr EE401700017002872300 LHV pangas nr EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923400000688 ning selgitus „Andres PULLAT 1-22-1919 rahaline karistus“. Rahuldada vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna AASMAA taotlus, määrata tema poolt Aivo VOLOŠINILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 1954 (üks tuhat üheksasada viiskümmend neli) eurot 20 senti (s.h. 01.01.2023 ettevalmistus 108 €, 03.01.2023 ettevalmistus 108 €, 20.01.2023 kohtuistungi protokollidega tutvumine 54 €, 23.01.2023 kaitsekõne koostamine 108 €, 02.01.2023 kohtuistungil osalemine 168 €, 03.01.2023 kohtuistungil osalemine 224 €, 04.01.2023 kohtuistungil osalemine 288 €, 24.01.2023 kohtuistungil osalemine 216 €, 16.03.2023 kohtuistungil osalemine 27 €, 02.01.2023 tasu sõidule kulutatud aja eest Tartust Jõhvi 25 €, 03.01.2023 tasu sõidule kulutatud aja eest Tartust Jõhvi 25 €, 04.01.2023 tasu sõidule kulutatud aja eest Tartust Jõhvi 25 €, 24.01.2023 tasu sõidule kulutatud aja eest Tartust Jõhvi 25 €, 16.03.2023 tasu sõidule kulutatud aja eest Tartust Jõhvi 25 €, 02.01.2023 sõidukulud Tartu-JõhviTartu 40,50 €, 03.01.2023 sõidukulud Tartu-Jõhvi-Tartu 40,50 €, 04.01.2023 sõidukulud Tartu-Jõhvi-Tartu 40,50 €, 24.01.2023 sõidukulud Tartu-Jõhvi-Tartu 40,50 €, 16.03.2023 sõidukulud Tartu-Jõhvi-Tartu 40,50 €, käibemaks 325,70 €). 5 Välja mõista Aivo VOLOŠINILT

§179

lg.1 p.1 alusel sundraha seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega summas 1812 (üks tuhat kaheksasada kaksteist) eurot 50 senti,

§175

lg.1 p.3 alusel ekspertiisitasud 3295 (kolm tuhat kakssada üheksakümmend viis) eurot 50 senti ja kaitsjatasu kohtulikus menetluses (vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna AASMAA) 910 (üheksasada kümme) eurot 20 senti.

§180

lg.3 alusel jätta tunnistajatele makstud tasud 71 (seitsekümmend üks) eurot 92 senti, ekspertiisitasud 1680 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend) eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses (vandeadvokaat Lembit NIRGI) 1491 (üks tuhat nelisada üheksakümmend üks) eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses (vandeadvokaadi abi Anu TOOMEMÄGI) 34 (kolmkümmend neli) eurot 80 senti, kaitsjatasu kohtulikus menetluses (vandeadvokaat Lembit NIRGI) 260 (kakssada kuuskümmend) eurot 40 senti ja kaitsjatasu kohtulikus menetluses (vandeadvokaat Gerda-Johanna AASMAA) 1303 (üks tuhat kolmsada kolm) eurot 20 senti Eesti Vabariigi kanda. Sundraha ja menetluskulud tuleb Aivo VOLOŠINIL tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE522200221013264447 Luminor Bank nr EE401700017002872300 LHV pangas nr EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700009172 ning selgitus „Aivo VOLOŠIN 1-22-1919 kriminaalmenetluse kulud“. Rahuldada vandeadvokaadi abi Andres VESKI taotlus, määrata tema poolt K. K.ILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 1399 (üks tuhat kolmsada üheksakümmend üheksa) eurot 28 senti (s.h. 02.01.2023 kohtuistungil osalemine 168 €, 03.01.2023 kohtuistungil osalemine 223 €, 04.01.2023 kohtuistungil osalemine 287 €, 24.01.2023 kohtuistungil osalemine 162 €, 16.03.2023 kohtuistungil osalemine 27 €, 02.01.2023 tasu sõidule kulutatud aja eest Tartu-Jõhvi 25 €, 03.01.2023 tasu sõidule kulutatud aja eest Tartu-Jõhvi 35 €, 24.01.2023 tasu sõidule kulutatud aja eest Tartu-Jõhvi 25 €, 02.01.2023 sõidukulud Tartu-Jõhvi-Tartu 40,80 €, 03.01.2023 sõidukulud Tartu-Jõhvi 20,40 €, 04.01.2023 sõidukulud JõhviTartu 20,40 €, 24.01.2023 sõidukulud Tartu-Jõhvi-Tartu 40,80 €, 03.01.2023 majutuskulud 110 €, käibemaks 214,88 €).

§180

lg.3 alusel jätta kannatanu esindajale (vandeadvokaadi abi Andres VESKI) kohtulikus menetluses makstud tasu 1145 (üks tuhat ükssada nelikümmend viis) eurot 36 senti Eesti Vabariigi kanda. Asitõendid - CD- ja DVD-R plaadid ning mälupulk KINGSTON salvestistega – jätta

§126lg.3 p.1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

Asitõendid - roosat värvi ruudulise mustriga riidetükk mõõtmetega ca 650 x 400 mm; hallikas-valge lilleõielise mustriga padjapüür mõõtmetega 500 x 600 mm; hallikas-valge 6 lilleõielise mustriga tekikott mõõtmetega 2000 x 2000 mm; valget värvi lainelise mustriga läbiõmmeldud tekk Dormeo mõõtmetega 2000 x 2000 mm; musta värvi kilekott; värviline põrandavaip; haamer; 5 mahalõigatud tabalukku ja võtmed, mis asuvad 17.12.2021 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.21ATH15150 alusel Ida Prefektuuris – tagastada kohtuotsuse jõustumisel

§126lg.3 p.2 alusel K.

K.ILE. Asitõendid - võtmehoidja koos 4 võtmega ja võtmekimp 5 võtmega; ekspertiisiks võetud rinnahoidja; ekspertiisiks võetud 2 hambaharja; valget värvi põhjaga, pealt horisontaalsete võrdselt kolmeks jagatud värvidega, sinise kollase ja beeži värvi mustriga padjapüür; metsarohelist värvi kummikud; musta värvi, eest ja tagant heleda poriga määrdunud kapuutsiga jope; tumehalli värvi puuvillasest kangast dressipüksid; musta ja valget värvi võrdselt laiade triipudega ja varruka käistest ning alumisest servast helerohelist värvi sviiter; musta värvi sokid; sinist värvi pibotaoline müts O´NEILL; aluspesu; pruuni värvi, õhukesest kunstnahast poolpikk jope; musta värvi kummikud; halli värvi ülalt laia kõrge kaelusega sviiter; valge ja halli värvi triibuga mustad sokid; musta värvi õhukesed puuvillasest materjalist püksid ja rohelist värvi kummikud, mis asuvad 17.12.2021 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.21ATH15150 alusel Ida Prefektuuris – tagastada kohtuotsuse jõustumisel

§126lg.3 p.2 alusel Inge PULLATILE.

Asitõendid - M. S.LE kuuluvad riideesemed - halli värvi fliisist pusa; musta värvi püksid; musta värvi sokid roosade südametega; halli värvi aluspüksid ja halli värvi maika, mis asuvad 05.01.2022 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.22ATH15464 alusel Ida Prefektuuris – tagastada kohtuotsuse jõustumisel

§126lg.3 p.2 alusel K.

K.ILE. Asitõendid - mobiiltelefon Huawei Honor 7S; mobiiltelefon Xiaomi Redmi Note 9; musta värvi kummikud CLEOPATRA suurus 3; musta värvi rahakott WILD koos järgneva sisuga – Säästukaart M. S. nimele, Aitäh kaart 2 tk, Koduekstra kaart, SIM-kaardi ümbris 2 tk, visiitkaart 6 tk, pangakonto numbriga teabeleht, registreerimistunnistus sõidukile registreerimismärgiga XXXX, metallraha 2,32 €, ID-kaart nr.XXXXXXXXX M. S. nimele, SEB pangakaart M. S. nimele koos roosat värvi post-it kleepsuga millel kirjas number 4979; USB adapter TP-LINK karbis; 4 laadijat koos kõrvaklappide seadmega; liikumisanduriga LED-lamp karbis; REOLINK GO juhtmevaba valvekaamera akuga koos lisaseadmetega ja karbiga + kviitung summas 269 €; tabalukk pakis 3 võtmega; tühi tabaluku pakend; koera kaelarihma pakend (tühi, olemas ainult 2 patareid); uus karp värvipaleti ja 1 pintsliga; 2 kuldset värvi jõuluehet; 2 joogiklaasi; metallist kelluke; metallist lusikas; kilepakendis pehme mänguasi (karu); 3 kilepakendit ühekordsete maskidega + 2 ilma pakendita maski; 19 võtit erinevates kimpudes ja suurustes + 1 lukusüdamik; uus värvipaleti karp koos 1 pintsliga; hügieeniline huulepulk; tühi pakend halli värvi hinnaga 4,55 €; 1 suur punutud korv ja 1 väike punutud korv, mis asuvad 14.03.2022 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.22ATH16465 alusel Ida Prefektuuris – tagastada kohtuotsuse jõustumisel

§126lg.3 p.2 alusel K.

K.ILE. Asitõendid - autovõti OPEL ja Partnerkaart S. P. nimele, mis asuvad 14.03.2022 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.22ATH16465 alusel Ida Prefektuuris – tagastada kohtuotsuse jõustumisel

§126lg.3 p.2 alusel S. P.LE. 7 Asitõendid - mobiiltelefon my

Phone; mobiiltelefon Prestigo Muze B1; mobiiltelefon LG K40; mobiiltelefon Nokia 130; mobiiltelefon LG K41S; metsarohelist värvi koormakate 2800 x 6800 mm; metsarohelist värvi koormakate 1600 x 1900 mm; heinasegu; Inge PULLATI käekott ja selle sees olevad järgmised esemed – raamat Suur šantaaž (raamatu vahel on SA Pärnu Haigla 12.08.2021 visiiditasu arve summale 5 €); 10 Coop retsepti; valge ümbrik, mille sees metallkarp ja selles omakorda õhupüstoli padrunid; järgmised dokumendid – 2 arvet, 24 ostutšekki, Alexela kodukaart Inge PULLATI nimele; visiitkaart, mille tagaküljel on kirjas 14.04.21 10:00 juuksur; sõidumeeriku salvestusleht; lemmiklooma ravimi kasutusjuhend; patarei pakend, milles on 6 patareid; kahjustatud teleripult; kuivanud leivatükk; musta värvi pudelikork; punast värvi kootud müts; lühikesed musta värvi nööridega püksid; 8 ühekordset kasutatud maski ilma pakendita; päikeseprillid ja tabalukk Lemen, mis asuvad 14.03.2022 asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr.22ATH16465 alusel Ida Prefektuuris – tagastada kohtuotsuse jõustumisel

§126lg.3 p.2 alusel Inge PULLATILE.

Asitõendid - DNA puuteproovid koormakattel verekahtlasest määrdumisest, mis asuvad 14.03.2022 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.22ATH16465 alusel Ida Prefektuuris – kohtuotsuse jõustumisel

§126lg.3 p.4 alusel hävitada.

Kohtuotsuse peale Ringkonnakohtule. on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle kuulutamist. Süüdistused Inge Pullat on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta tappis 02.11.2021 õhtul täpselt tuvastamata kellaajal XXX talus XXX külas XXX vallas Ida-Virumaal koos Aivo Vološiniga omakasu eesmärgil M. S. Eesmärgiks oli saada endale M. S.le kuuluv kinnisvara - XXX talu. Inge Pullat oli eelnevalt välja mõelnud tapmisplaani, kooskõlastanud selle Aivo Vološiniga ja teinud talle ettepaneku see plaan täide viia. Plaani kohaselt pidi Aivo Vološin M. S. tapma ning Inge Pullat jälgima samal ajal M. S. maja juures, et keegi kõrvaline isik nende tegevust ei satuks takistama. Inge Pullat, teades, et M. S.l on elukaaslane S. P., kes võis M. S. juures olla, käis mitmel korral koos Aivo Vološiniga XXX vallas XXX külas XXX talu lähedal uurimas, kui tihti S. P. käib M. S. juures, eesmärgiga välistada S. P. viibimine tapmise ajal M. S. majas. Nädal enne M. S. tapmist käis Inge Pullat koos Aivo Vološiniga XXX vallas XXX külas XXX talu maja ümber, et teada saada, kas M. S. maja ümber on paigaldatud kaamerad. 02.11.2021 sõitis Inge Pullat koos Aivo Vološiniga, kes võttis kaasa pipragaasi, sõiduautoga Citroen Jumpy (registreerimismärk XXXXXX) M. S. elukoha lähedusse ja parkis sõiduki M. S. talust eemale. Koos Aivo Vološiniga läks Inge Pullat M. S. elumaja juurde. Välisukse juures kohtas Aivo Vološin M. S.t ja laskis talle pipragaasi näkku ning seejärel lõi korduvalt tühja šampusepudeliga M. S.le vastu pead, mille tagajärjel M. S. peast ja ninast hakkas jooksma verd. Seejärel võttis Aivo Vološin kahe käega M. S. kaelast 8 kinni ja kägistas M. S. surnuks. Aivo Vološini tegevuse ajal seisis Inge Pullat maja nurgal õues ning ootas, kuni Aivo Vološin tapab M. S., valvates samaaegselt, et keegi kõrvaline isik ei takistaks nende tapmisplaani täideviimist. Seejärel otsisid Inge Pullat ja Aivo Vološin M. S. maja läbi ja võtsid endaga majast 03.11.2021 ära minnes kaasa M. S.le kuuluvad asjad: musta värvi rahakoti WILD, mille sees olid Partnerkaart S. P. nimele, Säästukaart M. S. nimele, Aitäh kaart 2tk, Koduekstra kaart, sim-kaardi ümbris 2tk, visiitkaart 6tk, pangakonto numbriga teabeleht, registreerimistunnistus sõidukile registreerimismärgiga XXXX, sularaha -5,-10,-20,-50 € kupüürides (tuvastamata kogusummas) ja metallraha summas 2.32 €, ID-kaart nr.XXXXXXXXX M. S. nimele kehtivusega kuni 08.09.2022, AS SEB Pank pangakaart M. S. nimele koos roosat värvi post-it kleepsuga, millel oli kirjas number 4979, 2 mobiiltelefoni - Xiaomi Redmi Note 9 ja LG K41S, kinnistu dokumendid, musta värvi (kasutamata) kummikud CLEOPATRA suurusnumbriga 39, USB adapteri TP-LINK karbis, mobiiltelefoni laadijad 4tk, musta värvi kõrvaklappide seadme Trust, liikumisanduriga LED-lambi karbis, REOLINK GO juhtmevaba valvekaamera akuga koos lisaseadmetega karbis + kviitungi summas 269 €, autovõtme OPEL, kuldset värvi jõuluehted 2tk, joogiklaasid 2tk, metallist kellukese, metallist lusika, kilepakendis pehme mänguasja (karu), 3 kilepakendit ühekordsete maskidega + 2 ilma pakendita maski, hügieenilise huulepulga, punutud korvid 2 tk, 6 kana, 2 kukke ja koera. Kohtuarstlik ekspertiis tuvastas M. S. surnukehal järgmised vigastused: verevalumid vasakul pool juustega kaetud peanahal, vasaku silma piirkonnas, haavad ja verevalumi vasakul pool ülahuulel, põrutushaavad ja verevalumid parema kõrva piirkonnas, verevalumid alalõual; verevalumid kaelal ja rindkere ülaosas ning antud piirkondade lihastes; kilpkõhre mõlema ülemise sarve murrud verevalumitega ümbritsevates pehmetes kudedes. Lisaks esinesid kannatanul üksikud nahaalused verevalumid paremal üla- ja mõlemal alajäsemel. M. S. surma põhjuseks on mehhaaniline lämbus kaelorganite pigistusest. Oma teoga pani Inge Pullat toime teise inimese tapmise omakasu motiivil, s.o KarS §114 lg.1 p.5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle on Inge Pullat kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et 03.11.2021 umbes kella 17.00 ajal tõi ta XXX talus XXX külas XXX vallas Ida-Virumaal sõiduauto Citroen Jumpy (registreerimismärk XXXXXX) M. S. maja hoovi ning tassis koos Aivo Vološiniga auto tagaruumi majast võetud M. S.le kuuluvad asjad ja kannatanu M. S. surnukeha. Seejärel sõitis Inge Pullat koos Aivo Vološiniga oma elukohta XXX, jättes M. S. surnukeha esialgselt autosse. 04.11.2021 viis Inge Pullat koos Aivo Vološiniga sõiduki Citroen Jumpy (registreerimismärk XXXXXX) tagaruumis oleva M. S. surnukeha sama sõidukiga PõhjaPärnumaa valda Metsaküla teele, keeras tagaruumis oleva M. S. surnukeha rohelist värvi koormakattesse ja jättis surnukeha pinnastee kõrval olevasse võsasse teest umbes 10 m kaugusele. 06.11.2021 sõitis Inge Pullat koos Aivo Vološini ja Andres Pullatiga tuvastamata kellaajal oma elukohast XXX sõiduautoga Citroen Jumpy (registreerimismärk XXXXXX) Põhja-Pärnumaa valda Metsaküla teele, kus teest umbes 10 m eemal asus Inge Pullati ja Aivo Vološini poolt 04.11.2021 maha jäetud M. S. surnukeha. Andres Pullat koos Aivo Vološini ja Inge Pullatiga võtsid M. S. surnukeha sõidukisse kaasa ja viisid surnukeha Põhja-Pärnumaal asuva vana Pärnu - Tallinn raudtee suunas mööda metsateed ning peatusid Põhja-Pärnumaa metsas Taarikõnnu tee kraavi juures. Seejärel võtsid Andres Pullat ja Aivo Vološin auto tagaruumist rohelises koormakattes oleva M. S. surnukeha välja ja viskasid tee ääres oleva kraavi servale. 9 07.11.2021 sõitis Inge Pullat koos Andres Pullati ja Aivo Vološiniga tuvastamata kellaajal oma elukohast XXX sõiduautoga Citroen Jumpy (registreerimismärk XXXXXX) tagasi Põhja-Pärnumaa Taarikõnnu tee metsa, kus võtsid kraavi servast M. S. surnukeha auto peale ja sõitsid koos surnukehaga Viljandi maakonda Põhja-Sakala valda Kurnuvere külla XXX kinnistule, kus peatuti põllutee ääres. Andres Pullat tassis koos Aivo Vološiniga M. S. surnukeha autost välja ja viis tee kõrval oleva kaevu juurde, mille sees oli redel. Andres Pullat viskas koos Aivo Vološiniga M. S. surnukeha kaevu. Seejärel pani Andres Pullat raskuseks M. S. surnukeha peale suure raske puu ja Aivo Vološin viskas M. S. surnukeha peale suure kivi, mille tagajärjel jäi M. S. surnukeha kaevus vee alla ja ei olnud nähtav. Oma teoga pani Inge Pullat toime inimese laiba matmata jätmise või muu üldtunnustatud tavadele mittevastava kohtlemise, s.o KarS §148 lg.1 järgi kvalifitseeriva kuriteo. Peale selle on Inge Pullat kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta kasutas koos Aivo Vološiniga 03.11.2021 kell 10.53, peale M. S. tapmist koos Aivo Vološiniga omakasu motiivil 02.11.2021 ja tema AS SEB Panga pangakaardi ja pangakaardi PINkoodi enda valdusesse saamist, nende valduses olevat ja ilma M. S. loata tema AS SEB Pank pangakaarti nr.xxxxxxxxxxxxx ja selle kaardi juures olnud roosale märkmepaberile kirjutatud PIN-koodi, sisestas varalise kasu saamise eesmärgil M. S. pangakaardi sularahaautomaati HAN00196, mis asub aadressil Tartu mnt.46 Iisaku alevik XXX vald Ida-Virumaa, ja seejärel märkmepaberil oleva PIN-koodi sisestamise teel üritas välja võtta M. S. arveldusarvelt nr.XXXXXXXXXXXXX sularaha. Teadmata põhjustel ei õnnestunud Inge Pullatil koos Aivo Vološiniga sularahaautomaadist M. S. pangakaarti ja PIN-koodi kasutades viimase arvelt raha välja võtta. Oma teoga pani Inge Pullat toime teisele isikule varalise kahju tekitamise katse andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil ja grupis koos Aivo Vološiniga, s.o KarS §25 lg.2 - §213 lg.2 p.4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Andres Pullat on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema koos Inge Pullati ja Aivo Vološiniga sõitis 06.11.2021 tuvastamata kellaajal oma elukohast XXX sõiduautoga Citroen Jumpy (registreerimismärk XXXXXX) Põhja-Pärnumaa valda Metsaküla teele, kus teest eemal umber 10 m asus Inge Pullati ja Aivo Vološini poolt 04.11.2021 maha jäetud M. S. surnukeha. Andres Pullat koos Aivo Vološini ja Inge Pullatiga võttis M. S. surnukeha sõidukisse kaasa ja viis surnukeha Põhja-Pärnumaal asuva vana Pärnu-Tallinn raudtee suunas mööda metsateed ning peatus Põhja-Pärnumaa metsas Taarikõnnu tee kraavi juures. Seejärel võttis Andres Pullat koos Aivo Vološiniga auto tagaruumist rohelises koormakattes oleva M. S. surnukeha välja ja viskas tee ääres oleva kraavi servale. 07.11.2021 sõitis Andres Pullat koos Aivo Vološini ja Inge Pullatiga tuvastamata kellaajal oma elukohast XXX talu Viluvere küla Põhja-Pärnumaa vald Pärnumaa sõiduautoga Citroen Jumpy (registreerimismärk XXXXXX) tagasi Põhja-Pärnumaa Taarikõnnu tee metsa, kus võttis kraavi servast M. S. surnukeha auto peale ja sõitis koos surnukehaga Viljandi maakonda Põhja-Sakala valda Kurnuvere külla XXX kinnistule, kus peatuti põllutee ääres. Andres Pullat tassis koos Aivo Vološiniga M. S. surnukeha autost välja ja viis tee kõrval oleva kaevu juurde, mille sees oli redel. Andres Pullat viskas koos Aivo Vološiniga M. S. surnukeha kaevu. Seejärel pani Andres Pullat raskuseks M. S. surnukeha peale raske puu ja Aivo Vološin viskas M. S. surnukeha peale suure kivi, mille tagajärjel jäi M. S. surnukeha kaevus vee alla ja ei olnud nähtav. Oma teoga pani Andres Pullat toime inimese laiba matmata jätmise või muu üldtunnustatud tavadele mittevastava kohtlemise, s.o KarS §148 lg.1 järgi kvalifitseeriva kuriteo. 10 Aivo Vološin on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et 09.06.2021 kell 16.30 tõmbas ta suusõnalise konflikti käigus XXX talus XXX külas XXX vallas M. S.t selja tagant juustest enda poole, millega tekitas M. S.le füüsilist valu. Oma teoga pani Aivo Vološin toime teisele inimesele valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS §121 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle on Aivo Vološin kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta tappis 02.11.2021 õhtul täpselt tuvastamata kellaajal XXX talus XXX külas XXX vallas IdaVirumaal koos Inge Pullatiga omakasu eesmärgil M. S. Eesmärgiks oli saada endale M. S.le kuuluv kinnisvara - XXX talu. Inge Pullat oli eelnevalt välja mõelnud tapmisplaani, kooskõlastanud selle Aivo Vološiniga ja teinud talle ettepaneku see plaan täide viia. Plaani kohaselt pidi Aivo Vološin tapma M. S. ning Inge Pullat jälgima samal ajal M. S. maja juures, et keegi kõrvaline isik nende tegvust ei satuks takistama. Samuti käis Inge Pullat koos Aivo Vološiniga mitmel korral XXX talu lähedal uurimas, kui tihti käib M. S. juures tema elukaaslane S. P., eesmärgiga välistada S. P. viibimine tapmise ajal M. S. majas. Nädal enne M. S. tapmist käis Aivo Vološin koos Inge Pullatiga XXX vallas XXX külas XXX talu maja ümber, et teada saada, kas M. S. maja ümber on paigaldatud kaamerad. 02.11.2021 sõitis Aivo Vološin koos Inge Pullatiga, ja võttes kaasa pipragaasi, sõiduautoga Citroen Jumpy (registreerimismärk XXXXXX) M. S. elukoha lähedusse ja Inge Pullat parkis sõiduki M. S. talust eemale. Aivo Vološin läks koos Inge Pullatiga M. S. elumaja juurde. Välisukse juures kohtas Aivo Vološin M. S.t ja laskis talle pipragaasi näkku. Seejärel lõi Aivo Vološin korduvalt tühja šampusepudeliga M. S.le vastu pead, mille tagajärjel hakkas M. S. peast ja ninast jooksma verd. Seejärel võttis Aivo Vološin kahe käega M. S. kaelast kinni ja kägistas M. S. surnuks. Aivo Vološini tegevuse ajal seisis Inge Pullat maja nurgal õues ning ootas, kuni Aivo Vološin tapab M. S., valvates samaaegselt, et keegi kõrvaline isik ei takistaks nende tapmisplaani täideviimist. Seejärel otsisid Aivo Vološin ja Inge Pullat M. S. maja läbi ja võtsid endaga majast 03.11.2021 ära minnes kaasa M. S.le kuuluvad asjad: musta värvi rahakoti WILD, mille sees olid Partnerkaart S. P. nimele, Säästukaart M. S. nimele, Aitäh kaart 2tk, Koduekstra kaart, sim-kaardi ümbris 2tk, visiitkaart 6tk, pangakonto numbriga teabeleht, registreerimistunnistus sõidukile registreerimismärgiga XXXX, sularaha -5,-10,-20,-50 € kupüürides (tuvastamata kogusummas) ja metallraha summas 2.32 €, ID-kaart nr.XXXXXXXXX M. S. nimele kehtivusega kuni 08.09.2022, AS SEB Pank pangakaart M. S. nimele koos roosat värvi post-it kleepsuga, millel oli kirjas 4979, 2 mobiiltelefoni Xiaomi Redmi Note 9 ja LG K41S, kinnistu dokumendid, musta värvi (kasutamata) kummikud CLEOPATRA suurusnumbriga 39, USB adapteri TP-LINK karbis, mobiiltelefoni laadijad 4tk, musta värvi kõrvaklappide seadme Trust, liikumisanduriga LED-lambi karbis, REOLINK GO juhtmevaba valvekaamera akuga koos lisaseadmetega karbis + kviitungi summas 269 €, autovõtme OPEL, kuldset värvi jõuluehted 2tk, joogiklaasid 2tk, metallist kellukese, metallist lusika, kilepakendis pehme mänguasja (karu), 3 kilepakendit ühekordsete maskidega + 2 ilma pakendita maski, hügieenilise huulepulga, punutud korvid 2 tk, 6 kana, 2 kukke ja koera. Kohtuarstlik ekspertiis tuvastas M. S. surnukehal järgmised vigastused: verevalumid vasakul pool juustega kaetud peanahal, vasaku silma piirkonnas, haavad ja verevalumi vasakul pool ülahuulel, põrutushaavad ja verevalumid parema kõrva piirkonnas, verevalumid alalõual; verevalumid kaelal ja rindkere ülaosas ning antud piirkondade lihastes; kilpkõhre mõlema ülemise sarve murrud verevalumitega ümbritsevates pehmetes kudedes. Lisaks esinesid kannatanul üksikud nahaalused verevalumid paremal üla- ja 11 mõlemal alajäsemel. M. S. surma põhjuseks on mehhaaniline lämbus kaelorganite pigistusest. Oma teoga pani Aivo Vološin toime teise inimese tapmise omakasu motiivil, s.o KarS §114 lg.1 p.5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle on Aivo Vološin kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et 03.11.2021 umbes kella 17.00 ajal tõi ta koos Inge Pullatiga sõiduauto Citroen Jumpy (registreerimismärk XXXXXX) M. S. maja hoovi ning tassis auto tagaruumi majast võetud M. S.le kuuluvad asjad ja kannatanu M. S. surnukeha. Seejärel sõitis Aivo Vološin koos Inge Pullatiga oma elukohta XXX, jättes M. S. surnukeha esialgselt autosse. 04.11.2021 viis Aivo Vološin koos Inge Pullatiga sõiduki Citroen Jumpy (registreerimismärk XXXXXX) tagaruumis oleva M. S. surnukeha sama sõidukiga Põhja-Pärnumaa valda Metsaküla teele, keeras tagaruumis oleva M. S. surnukeha rohelist värvi koormakattesse ja jättis surnukeha pinnastee kõrval olevasse võsasse teest umbes 10 m kaugusele. 06.11.2021 sõitis Aivo Vološin koos Inge Pullati ja Andres Pullatiga tuvastamata kellaajal oma elukohast XXX sõiduautoga Citroen Jumpy (registreerimismärk XXXXXX) Põhja-Pärnumaa valda Metsaküla teele, kus teest umbes 10 m eemal asus Inge Pullati ja tema enda poolt varasemalt maha jäetud M. S. surnukeha. Aivo Vološin koos Andres Pullati ja Inge Pullatiga võttis M. S. surnukeha sõidukisse kaasa ja viis surnukeha Põhja-Pärnumaal asuva vana Pärnu - Tallinn raudtee suunas mööda metsateed ning peatus Põhja-Pärnumaa metsas Taarikõnnu tee kraavi juures. Seejärel võttis Aivo Vološin koos Andres Pullatiga auto tagaruumist rohelises koormakattes oleva M. S. surnukeha välja ja viskas tee ääres oleva kraavi servale. 07.11.2021 sõitis Aivo Vološin koos Andres Pullati ja Inge Pullatiga tuvastamata kellaajal oma elukohast XXX sõiduautoga Citroen Jumpy (registreerimismärk XXXXXX) tagasi Põhja-Pärnumaa Taarikõnnu tee metsa, kus võtsid kraavi servast M. S. surnukeha auto peale ja sõitis koos surnukehaga Viljandi maakonda Põhja-Sakala valda Kurnuvere külla XXX kinnistule, kus peatus põllutee ääres. Aivo Vološin koos Andres Pullatiga tassis M. S. surnukeha autost välja ja viis tee kõrval oleva kaevu juurde, mille sees oli redel. Aivo Vološin viskas koos Andres Pullatiga M. S. surnukeha kaevu. Seejärel pani Andres Pullat raskuseks M. S. surnukeha peale suure puu ja Aivo Vološin viskas M. S. surnukeha peale suure kivi, mille tagajärjel jäi M. S. surnukeha kaevus vee alla ja ei olnud nähtav. Seega pani Aivo Vološin toime inimese laiba matmata jätmise või muu üldtunnustatud tavadele mittevastava kohtlemise, s.o KarS §148 lg.1 järgi kvalifitseeriva kuriteo. Peale selle on Aivo Vološin kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema koos Inge Pullatiga 03.11.2021 kell 10.53, peale M. S. tapmist koos Inge Pullatiga omakasu motiivil 02.11.2021 ja tema AS SEB Pank pangakaardi ja pangakaardi PIN-koodi enda valdusesse saamist, kasutas nende valduses olevat ja ilma M. S. loata tema AS SEB Pank pangakaarti nr.xxxxxxxxxxxxx ja selle kaardi juures olnud roosale märkmepaberile kirjutatud PIN-koodi, sisestas varalise kasu saamise eesmärgil M. S. pangakaardi sularahaautomaati HAN00196, mis asub aadressil Tartu mnt 46 Iisaku alevik XXX vald Ida-Virumaa, ja seejärel märkmepaberil oleva PIN-koodi sisestamise teel üritas välja võtta M. S. arveldusarvelt nr.XXXXXXXXXXXXX sularaha. Teadmata põhjustel ei õnnestunud Aivo Vološinil koos Inge Pullatiga sularahaautomaadist M. S. pangakaarti ja PIN-koodi kasutades viimase arvelt raha välja võtta. Oma teoga pani Aivo Vološin toime teisele isikule varalise kahju tekitamise katse andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil ja grupis koos Inge Pullatiga, s.o KarS §25 lg.2 - §213 lg.2 p.4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 12 Kohtulik menetlus maakohtus Süüdistatav Inge Pullat kinnitas maakohtu istungil, et süüdistused on talle arusaadavad kõikide paragrahvide järgi, kuid oma süüd ei tunnista ta mitte ühegi sätte järgi. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et süüdistused ei ole põhjendatud. Süüdistatav Inge Pullat seletas maakohtu istungil, et 02.11.2021 sõitis ta koos Aivo Vološiniga valge kaubikuga Iisakusse ja Mäetagusele surnuaedadesse ning nad otsustasid ka M. S. juurde minna. Aivo Vološin sisenes umbes 3 minutit enne teda, Inge Pullat kuulis õues olles kukkumise mürtsu ja klaasiklirinat. Kui Inge Pullat sisenes, oli M. S. peaga vastu kapi äärt, Aivo Vološin ütles, et M. S. oli purjus, kõikus ja kukkus. Inge Pullat sidus kinni M. S. peas paremal pool oleva haava ja sai aru, et M. S. on surnud. Kuna oma telefoni oli Inge Pullat koju unustanud ja M. S. telefoni kasutada ei saanud, kuna see nõudis avamiseks sõrmejälge, siis 112 ta helistada ei saanud. Seejärel tõi Inge Pullat autost võileivad, valmistas teed ja nad sõid, peale mida läksid nad mõlemad Aivo Vološiniga magama. Hommikul otsustasid nad, et panevad laiba autosse ja lähevad Iisakusse, kus asub politsei, samuti oli neil vaja ukselukke. Politseis kedagi ei olnud, seejärel ostsid nad kauplusest tabalukud ning käisid pangaautomaadis, et vaadata, kas M. S. ema jaoks mõeldud hauakivi raha on alles. Pangaautomaadist nad midagi ei näinud, kuna pangakaart oli aegunud. Seejärel sõitsid nad Purule, kust ostsid koerale kaelarihma ja seejärel tagasi XXXle, kus panid ustele tabalukud. Ära sõites võtsid nad kaasa kohtuotsuse, Aivo Vološini sünnitunnistuse ärakirja, kanad ja koera. Seejärel sõitsid nad koju XXX ja Inge Pullat tahtis M. S. tuhastamise osas sugulastega läbi rääkida. 03.11.2021 õhtul viisid nad M. S. surnukeha soo äärde kaskede alla ja paigutasid samblale. Kodus ei saanud ta surnukeha hoida, sest polnud selleks sobivat kohta. Huntide pärast ei saanud surnukeha sinna jätta, seetõttu sõitsid nad 04.11.2021 tagasi, Aivo Vološin tõstis surnukeha uuesti autosse ja Inge Pullat aitas teda. Seejärel sõitsid nad Navesti jõe äärde. Inge Pullat teadis, et Olustveres on olemas redeliga kliima kaev vee mõõtmiseks. Nad ronisid koos Aivo Vološiniga kaevu ja proovisid M. S. surnukeha tõsta alumisse lüüsi. Kaevus oli puuoks, selle panid nad ette ja tahtsid surnukeha jätta sinna kuni tuhastamiseni. Inge Pullat kinnitas, et M. S. tapmist ei ole ta plaaninud ega sellest Aivo Vološiniga rääkinud, temal olid M. S.ga head suhted. Kui politsei tuli esimest korda tema juurde koju, ei öelnud ta politseile, kus M. S. surnukeha on. Andres Pullatile ütles Inge Pullat, et M. S.ga juhtus õnnetus ja ta peab küsima Aivo Vološini käest. Andres Pullat surnukeha liigutada ei aidanud. Süüdistatav Andres Pullat kinnitas maakohtu istungil, et süüdistus on talle arusaadav, kuid oma süüd ta ei tunnistanud. Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv toetas maakohtu istungil süüdistatava seisukohta. Süüdistatav Andres Pullat seletas maakohtu istungil, et M. S. surmast sai ta teada 05.11.2021 õhtul, kui tuli töölt koju. Inge Pullat tuli talle vastu, ütles, et M. S. suri ära ja ta peab küsima Aivo Vološini käest. Aivo Vološin rääkis, et M. S. oli lõhnanud alkoholi järele ja kukkunud 02.11.2021 kapi vastu. Samuti ütles Aivo Vološin, et viisid M. S. kusagile kaevu, aga ei osanud täpselt öelda, kuhu. Kui 13 politsei Andres Pullati kinni pidas, viidi ta selle kaevu juurde, M. S. surnukeha oli veel seal kaevus. Edasi viidi Andres Pullat Viljandisse, kus ta kuulati üle ja kus ta andis ütlusi. Andres Pullat kinnitas, et kohtueelses menetluses rääkis ta, et peitsid surnukeha kõik koos ära, aga tegi seda seepärast, et oli politsei peale pahane. Andres Pullat seletas, et tema suhted olid M. S.ga väga head, erimeelsused olid vaid seoses testamendiga. Kaevu juurde sõitsid nad politseiga Andres Pullati juhendamisel, kuid tema pole laipa kusagile viinud ja enne tunnistas ta ennast süüdi, kuna oli politsei peale vihane. Süüdistatav Aivo Vološin kinnitas maakohtu istungil, et ringkonnaprokuröri avakõne tema tegevuse osas oli talle arusaadav, kuid oma süüd ta ei tunnista. Kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda – Johanna Aasmaa märkis maakohtu istungil, et ta on süüdistatava seisukohaga seotud, mistõttu tema arvates ei ole süüdistused põhjendatud. Süüdistatav Aivo Vološin muutis maakohtu istungil oma seisukohti ning andis ütlusi, kus tunnistas oma süüd kõikides episoodides. 09.06.2021 läks ta koos Inge Pullatiga M. S. juurde, et saada 3 juuksekarva DNA-ekspertiisi jaoks. Ekspertiisi tegemine oli vajalik selleks, et ta saaks M. S. ema järel pärida ¼ M. S.le kuuluvast metsast, maast ja majast, ülejäänu pidi jääma S. P.le. Inge Pullat kinnitas Aivo Vološinile, et siis saab ta XXX tallu elama minna. Aivo Vološin seletas, et tõmbas selja tagant M. S. peast juukseid ja need on Inge Pullati käes. Aivo Vološin arvas, et M. S.l oli juuste tõmbamisest kindlasti valus. 02.11.2021 läksid nad Inge Pullatiga M. S. juurde, et viimane ära kõrvaldada. Inge Pullat ütles, et Aivo Vološin peab M. S. ära tapma, et siis saab ta maja pärida. Inge Pullat ütles, et Aivo Vološin peab M. S.l kahe käega kõrist kinni võtma ja ta ära lämmatama. Kuna Inge Pullat käis väga peale, siis Aivo Vološin nõustus. Inge Pullat jäi õue ja kui Aivo Vološin oli M. S. ära tapnud, siis kutsus Inge Pullati sisse ja ütles, et M. S.t enam ei ole. Seejärel hakkasid nad dokumente otsima ja leidsid ka. M. S. võtsid nad järgmisel päeval kaasa ja panid kolmekesi kaevu. Inge Pullat ütles, et nii tuleb teha, aga miks, Aivo Vološin ei tea. Aivo Vološin pani laibale suure kivi peale ja laip jäigi sinna kaevu. Juuni ja novembri vahel 2021 käisid nad koos Inge Pullatiga M. S. juures korduvalt, plaanis oli ka S. P. ära kõrvaldada, Inge Pullat rääkis sellest. Nad käisid vaatamas, kas majal on kaamerad ja kas S. P. elab ka seal. Alati käisid nad valge kaubikuga, roolis oli Inge Pullat. Inge Pullat valetas politseile, et M. S. on Viljandis haiglas, kui politsei tuli M. S.t otsima. Inge Pullat lubas Aivo Vološinile, et peale tapmist saab ta pärandi endale, Inge Pullat ise ei pidanud midagi saama. Aivo Vološin seletas, et kui oli M. S. ära kägistanud, siis sai aru, mis tegi, kuid tegi seda sellepärast, et Inge Pullat käskis ja ütles, et siis on ta tubli. Aivo Vološin uskus Inge Pullati juttu, kuid nüüd kahetseb ja saab aru, et see oli vale tegu. Aivo Vološin pidi M. S. lämmatama ja Inge Pullat pidi samal ajal vaatama, et keegi ei tuleks. Aivo Vološin lõi M. S.le tühja šampusepudeliga koridoris kolm korda vastu pead, M. S. hakkas vastu ja ütles, et lase lahti. Inge Pullat seisis väljas trepi juures ja nägi kägistamist pealt. Inge Pullat oli käskinud Aivo Vološinil M. S. kägistada, kuna ta ise ei jaksanud ja Aivo Vološinil on rohkem jõudu. Inge Pullat käskis musta töö Aivo Vološinil ära teha. Surnukeha peitsid nad seitse korda ümber, kolmekesi. Kaevu viskas surnukeha Andres Pullat, kaevu juurde tassisid nad kolmekesi. Peale M. S. kägistamist otsisid nad Inge Pullatiga majast pabereid, leidsid ka, lisaks leidsid ja võtsid kaasa 6000 €, mis jäi Inge Pullati kätte, aga Aivo Vološini arvates on see raha Andres Pullati käes. Samuti leidsid nad M. S. rahakoti, kus oli pangakaart, aga 14 raha pangakaardilt nad kätte ei saanud. Pangakaardi pani automaati sisse ja pinkoodi toksis Inge Pullat. Laiba mitu korda mujale viimine oli Inge Pullati mõte, aga nad olid kolmekesi koos. Politseiga koos käis Aivo Vološin talus ja näitas, kuidas kõik toimus, seda ka filmiti. Kannatanu esindaja K. K.i ütlusest maakohtu istungil nähtub, et Inge Pullat on talle isa poolt tädi, aga suhelnud ei ole nad 15 aastat, Andres Pullat on Inge Pullati poeg, kellega ta pole üldse suhelnud ning Aivo Vološiniga ei ole ta suhelnud peale L. S. surma. M. S.ga käis kannatanu esindaja läbi, suheldi otse ja telefoni teel. M. S. kartis Aivo Vološinit ja Inge Pullatit, nad on M. S. suhtes olnud vägivaldsed ka varem, politsei on ka kohal käinud. Et Aivo Vološin tiris M. S.t juustest, kuulis ta M. S. enda käest, samuti L. C. käest. M. S. kartis neid seoses pärandiga. Esitatud tsiviilhagi on seotud matusekuludega, seda hagi kannatanu esindaja toetab. Kannatanu esindaja vandeadvokaadi abi Andres Veski toetas maakohtu istungil K. K.i tsiviilhagi ning palus see summa solidaarselt välja mõista Aivo Vološinilt ja Inge Pullatilt. Tunnistaja I. H. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema töötab XXX valla piirkonnapolitseinikuna. Inge Pullatit tunneb ta tööalaselt, viimane on pöördunud politsei poole. Andres Pullatit ja Aivo Vološinit tunnistaja ei tunne. Ka M. S.t tundis tunnistaja tööalaselt, nad koos Inge Pullatiga pöördusid üksteise peale politsei poole. M. S. kadumisest sai tunnistaja teada peale puhkuselt naasmist 08.11.2021, kui talle helistas S. P. ja ütles, et ei ole M. S.ga kontakti saanud. Tunnistaja käis XXX kinnistul, koputas, keegi ei vastanud ja sisse ta ei saanud, akendel olid kardinad ees. Pärnu politsei otsis M. S.t Inge Pullati juurest, kelle sõnul pidi M. S.ga kõik korras olema ja ta pidi olema haiglas, aga asukohta ta ei öelnud. Tunnistaja helistas Pärnu ja Viljandi haiglatesse, seal M. S.t ei teatud. 09.11.2021 käis tunnistaja koos valla sotsisaaltöötajaga teist korda kohapeal ja sisenes majja akna kaudu. M. S.t ta majast ei leidnud, koostas dokumendi ja sulges akna. Novembris korraldati ka maastikuotsingud ja kontrolliti ümbruskaudseid tühje hooneid. Tunnistaja L. C. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et Inge ja Andres Pullatiga on ta kokku puutunud, samuti on ta tuttav Aivo Vološiniga. Tunnistaja ja M. S. vanemad olid head tuttavad, M. S. oli tunnistaja parim sõbranna. Kohtusid nad 2 – 3 korda aastas, aga telefoni teel suhtlesid vahel mitu korda päevas. M. S. suhe Aivo Vološiniga oli problemaatiline, kuna ta kartis Aivo Vološinit, viimane oli ettearvamatu käitumisega ja tihti M. S. suhtes agressiivne. M. S. on kutsunud seepärast ka politsei. 09.06.2021 rebis Aivo Vološin M. S.t selja tagant juustest, M. S.l oli valus. M. S. helistas kohe tunnistajale, kui sai tuppa joostud ja ukse lukku pandud. Aivo Vološin oli tulnud koos Inge Pullatiga. M. S. oli šokis ja nuttis. Inge Pullati ja M. S. suhted olid väga halvad alates M. S. ema surmast. M. S. nägi testamenti notari juures, see oli kirjutatud Inge Pullati käekirjaga. Samuti kinnitas tunnistaja, et kui M. S. nägi valget kaubikut, tundis ta hirmu ja helistas alati kas tunnistajale või oma tädile, kes elab M. S. majast üle tee. 02.11.2021 rääkis tunnistaja M. S.ga telefoni teel, M. S. oli kaine ja adekvaatne. 03.11.2021 püüdis tunnistaja M. S.le helistada, aga kätte ei saanud. M. S. helistas alati tagasi, kui ta kohe telefoni ei võtnud. Seekord ei olnud tavapärane, et ta tagasi ei helistanud. 07.11.2021 sai tunnistaja T. L.i käest teada, et M. S. on haiglas, tunnistaja helistas haiglad läbi, teda ei olnud kusagil. Tunnistaja pöördus 08.11.2021 kohaliku konstaabli poole ja tegi avalduse politseisse. Samuti helistas ta 112 ja Pärnu politsei käis Inge 15 Pullati juures. M. S. surnukeha leidmisest teatas tunnistajale S. P., nad olid kogu aeg kontaktis. Tunnistaja teab, et Aivo Vološin on kõigi poolt väga mõjutatav. Tunnistaja S. P. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta elas M. S.ga 15 aastat koos. Inge Pullatit tunneb ta ka, nad käisid vahel külas, Andres Pullat on lihtsalt tuttav, Aivo Vološiniga elasid nad ühe katuse all, siis olid sõbrad, peale juhtunut suhted puuduvad. M. S. ei saanud kohe peale ema surma pärandust kätte, sest Inge Pullat tegi valetestamendi Andres Pullati kasuks. Kohtud tegid otsused M. S. kasuks. Inge Pullat ähvardas M. S.t, et nii ta seda ei jäta. Algul ei võtnud M. S. Inge Pullatit tõsiselt, aga viimasel ajal ta juba kartis. M. S. on mitu korda rääkinud ka seda, et Aivo Vološin ründas teda füüsiliselt ja rebis juustest. M. S. helistas tunnistajale samal õhtul ja ütles, et tal oli väga valus. M. S. helistas tunnistajale viimane kord 02.11.2021 kella 18 ajal. 03.11.2021 oli tunnistaja tööl ja ei helistanud M. S.le, aga peale seda helistas 100 – 200 korda. Varem võis olla, et M. S. ei vastanud kõige kauem 1 ööpäev, pikemalt mitte. Tunnistaja sõitis 07.11.2021 kohale, tuled ei põlenud, uks oli kangutatud lahti ja suletud tabalukuga. Kõrvalhoonetel olid ka tabalukud, varem neid ei olnud. Kui tunnistaja politseiga rääkis, ütlesid nad, et Inge Pullati info kohaselt on M. S. haiglas. Aivo Vološiniga ühe katuse all elas tunnistaja umbes 5 aastat, Aivo Vološin on väga mõjutatav. Kui talle helistas Inge Pullat, läks ta alati eemale rääkima, teiste helistamiste puhul mitte. 02.11.2021 telefonikõne ajal oli M. S. hääl selline, et ta kardab, ta kartis õue minna, et keegi lööb teda. Aivo Vološinit mõjutas kõige enam Inge Pullat, kuna ta elas nende juures. M. S. ei visanud peale ema surma Aivo Vološinit välja. Tunnistaja N. B.i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et Inge ja Andres Pullatit ja Aivo Vološinit ta tunneb, aga mingeid suhteid nende vahel ei ole. M. S.ga on tunnistaja sugulane ja elab M. S. talust umbes 250 – 300 m kaugusel. Tunnistaja maja juurest on näha M. S. maja ja õu. M. S.l olid suuremad konfliktid Inge Pullati ja Aivo Vološiniga seoses ema testamendiga ning teist korda siis, kui nad ründasid M. S.t. Inge Pullat ja Aivo Vološin tulid valge kaubikuga ja tahtsid M. S. juukseid, et tõestada, et Aivo Vološin on M. S. vennapoeg ja siis oleks ka neil õigus M. S. ema-isa pärandusele. See oli suvel

1. M. S. ei olnud nõus juukseid andma ja Aivo Vološin ründas teda selja tagant ning krahmas juustest, tõmbas suure tuti välja, M. S. tundis valu. Konfliktidest Andres Pullatiga M. S. ei rääkinud. M. S. kartis Inge Pullatit ja Aivo Vološinit, viimane on ettearvamatu ja väga mõjutatav. Kui Aivo Vološin oma tahtmist ei saanud, võis olla vägivaldne. 03.11.2021 hommikul nägi tunnistaja M. S. hoovis valget kaubikut, aga arvas, et see on M. S. naabrimees, kes astus läbi. 04.11.2021 rääkis ta sellest ka S. P.le, kui viimane käis tema juures ja kurtis, et ei saa tuppa, kuna tabalukk on ees. M. S. oleks S. P. kindlasti sisse lasknud. Tunnistaja käis koos T. L.ga valla sotsiaaltöötaja juures kadumisest rääkimas. Tunnistaja O. V. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et Inge ja Andres Pullatit ta ei tunne, Aivo Vološinit tunneb, kui endist ühe küla inimest, mingeid suhteid nende vahel ei ole. M. S. talu on tunnistaja majast umbes 300 m kaugusel. M. S. on rääkinud, et tal oli testamendijama sugulastega ja üritati võltsida ema testamenti. Aivo Vološin elas XXX talus koos M. S. ema ja isaga ja peale nende surma ei tahtnud M. S. hakata Aivo Vološini hooldajaks. 03.11.2021 tuli tunnistaja töölt ja sõitis M. S. maja juurest mööda, seal seisis valge kaubik, aga liikumist ei olnud. Varem ei ole tunnistaja seda kaubikut näinud ja ei tea, kellele see kuulub. 16 Tunnistaja H. T. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et Inge ja Andres Pullatit ta tunneb, nad elavad ühes külas, Aivo Vološiniga tal mingeid suhteid ei ole. Inge ja Andres Pullat on tunnistaja naabrid ja nad sõidavad valge Citroeniga, number on XXXXXX. Kuna tunnistaja majal on kaamerad, andis ta nende salvestuse politseile. 02.11.2021 nägi tunnistaja ka vahetult, kui nende auto tema majast möödus, autos olid Inge Pullat ja Aivo Vološin, roolis oli Inge Pullat. Tunnistaja pani tähele, et naabritele olid peale 02.11.2021 tekkinud kanad ja koer. Tunnistaja K. V. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et Inge ja Andres Pullatit ning Aivo Vološinit tunneb ta ainult tööalaselt seoses konkreetselt selle juhtumiga. Tunnistaja tegeles politseiametnikuna M. S. otsingutega. Aivo Vološin rääkis kõik ära ja ütles, et surnukeha asukohta teab Andres Pullat. Kui nad Andres Pullatiga vestlesid, oli viimane nõus näitama teekonda ja suunaski nad laiba asukohani. Sõitu alustasid nad XXX talu juurest, see talu on seotud Inge Pullatiga. Andres Pullati juhendamisel sõitsid nad Vändra poole, seejärel Olustvere piirkonda. Asukoha määras tunnistaja politseisõiduki Opel Insignia GPS lugeri andmete põhjal. Andres Pullat oli sõidu ajal vaikne, juhatas ainult teed, kohapeal juhatas kaevuni. Kaevu vaatasid politseinikud taskulampidega, kaevus oli vett ja oli ka näha palgi osa. Andres Pullat ütles, et laip on palgi juures. Andres Pullat ütles ka, et laip viidi sinna kaevu, kuna tema teadis seda hea kohana, viisid nad aga kõik kolmekesi. Lisaks ülalnimetatud isikulistele tõenditele uuris maakohus kohtuistungitel ka esitatud dokumentaalseid tõendeid ja videosalvestisi, mida maakohus luges põhjendatuks võtta tõenditena asja materjalide juurde (eraldi köidetes) ja millele viitab käesolevas kohtuotsuses allpool. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad järgnevat. Aivo Vološinile esitatud süüdistus KarS §121 lg.1 järgi KarS §121 lg.1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Kokkuvõtlikult tuvastas maakohus alljärgneva. 09.06.2021 kell 16.30 oli kannatanu M. S. kodus ja kuulis, kuidas temale kuuluval kinnistul jäi seisma kaubik. Kaubikust väljusid Inge Pullat ja Aivo Vološin, mõlemad olid ja käitusid agressiivselt ning lõpuks tõmbas Aivo Vološin kannatanut selja tagant juustest, mille tõttu kannatanu tundis valu. Riigikohus on oma 04.06.2004 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-48-04 märkinud, et väärkohtlemiseks KarS §121 lg.1 mõttes on muuhulgas ka juustest kiskumine. Kannatanu ülekuulamise 09.07.2021 protokollist nähtub, et mõlemad kaubikust väljunud isikud olid agressiivsed, röökisid, karjusid ja sõimasid kannatanut. Kannatanu 17 palus neil oma territooriumilt lahkuda, seda nad ei teinud. Aivo Vološin haaras kannatanu kätest kinni ja raputas tugevalt, kannatanu tundis hirmu. Agressiivne käitumine jätkus pool tundi, kannatanu ütles, et kutsub välja politsei, keeras selja ja hakkas liikuma maja poole, et võtta toast telefon. Sel ajal kuulis ta kiireid samme selja taga ja tundis valu peas. Aivo Vološin oli rünnanud kannatanut selja tagant ja tõmmanud juustest enda poole. Kannatanu rebis ennast lahti, jooksis tuppa ja oli šokis. Seejärel helistas kannatanu oma tädile ja sõbrannale. Ka süüdistatav Aivo Vološin kinnitas maakohtu istungil, et tõmbas M. S. peast XXX juukseid ja M. S. võis sellest valu tunda. Küll aga kinnitas süüdistatav, et M. S. lubas tal juukseid võtta. Seega ei ole käesolevas kriminaalasjas vaidlust selle üle, et Inge Pullat ja Aivo Vološin käisid 09.06.2021 M. S. juures sooviga saada ekspertiisi jaoks viimaselt juukseid. Küll on aga vaidlus selle üle, kas kannatanu lubas Aivo Vološinil juukseid võtta või mitte. Maakohus leiab, et süüdistatava väited selles osas ei ole kooskõlas teiste selles episoodis kogutud tõenditega. Esmalt nähtub nii kannatanu kui süüdistatava ütlustest, et süüdistatav tõmbas kannatanu juukseid XXX ajal, mil kannatanu oli pööranud selja ja hakkas liikuma majja sisse. Kui kannatanu oleks lubanud süüdistatavale oma juukseid, jääb maakohtule täiesti arusaamatuks, miks oli süüdistataval vaja neid ootamatult, XXX ja selja tagant rebida. Teiseks toetavad kannatanu ütluseid toimunu kohta ka tunnistajate ütlused. Nii nähtub tunnistaja L. C. ütlustest, et M. S. helistas talle kohe samal päeval peale juhtunut ja rääkis, et Aivo Vološin rebis teda juustest XXX enda poole ja et tal oli väga valus. Ka tunnistaja S. P. ütluste kohaselt helistas M. S. talle õhtul ning rääkis, et Inge Pullat ja Aivo Vološin käisid tema juures ja tahtsid juukseid DNA-testi jaoks. Kui M. S. keeldus ja neile selja pööras, tõmbas Aivo Vološin teda juustest, M. S.l oli väga valus. Kuigi mõlemad eelnimetatud tunnistajad said tõendamiseseme asjaolude kohta teadlikuks kannatanu vahendusel, leiab maakohus, et antud juhul on kohaldatav KrMS §66 lg.2-1 p.
2. Nimelt nähtub tunnistajate ütlustest üheselt, et kannatanu helistas neile toimunu osas koheselt ja oli šokis, seega ilmselgelt tajutu mõju all. Maakohtul puudub igasugune alus eeldada, et kannatanu moonutas antud juhul tõde. Tunnistaja N. B. ütluste kohaselt olid Inge Pullat ja Aivo Vološin käinud kannatanu juures ja nõudnud juukseid, M. S. keeldus ja siis oli Aivo Vološin teda rünnanud ning juustest XXX tõmmanud, M. S.l oli väga valus. Ka süüdistatav Inge Pullat on andnud ütlusi, et käis koos Aivo Vološiniga M. S. juures juukseid saamas ja ka kannatanu esindaja K. K. teadis, et Aivo Vološin tõmbas M. S.lt juukseid DNA-testi jaoks. Maakohus leiab, et antud episoodis on süüdistus Aivo Vološinile esitatud põhjendatult. Kannatanu oli süüdistatava poole seljaga ja oli konflikti lõpetamiseks 18 lahkumas sündmuskohalt. Seejärel jooksis süüdistatav kannatanule järele ja tõmbas peoga kannatanu peast juukseid. Kolmele tunnistajale, neist kahele koheselt peale juhtunut, kinnitas kannatanu, et tal oli väga valus. Maakohus nõustub siinkohal selle seisukohaga ja leiab, et ilmselgelt tekitab selja tagant ootamatult XXX juuste rebimine valu. Riigikohus on oma 04.05.2015 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-29-15 märkinud, et kuriteokoosseis KarS §121 järgi ei eelda obligatoorselt kannatanul kehavigastuste tuvastamist, vaid piisab, kui on tuvastatud talle füüsilise valu tekitamine. Valu tekitamist on põhimõtteliselt peetud sobivaks ja põhiseaduspäraseks kriteeriumiks, mille alusel piiritleda KarS §121 järgi karistatavat tegu väljapoole karistusõiguse reguleerimisala jäävast käitumisest. Valu organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Üldtuntud on asjaolu, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus, mis on eri inimeste puhul erinev ja mis võib muu hulgas sõltuda ka näiteks vanusest, soost, psüühilisest seisundist ja muudest subjektiivset laadi asjaoludest. Samas Riigikohtu otsuses on ka märgitud, et valu subjektiivsust silmas pidades tuleb valu tekitava kehalise väärkohtlemise tuvastamiseks kõigepealt välja selgitada, kas kannatanu tundis valu ning kas valu on hinnatav ka süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena. Maakohus leiab, et antud juhul on võimalik mõlemat asjaolu jaatada. Käesoleval juhul on kannatanu kinnitanud kolmele tunnistajale, et tal oli juuste tõmbamisest väga valus, ka süüdistatav ise kinnitas maakohtu istungil, et kindlasti oli kannatanul valus. Lisaks sellele on kannatanu kinnitanud ka enda kannatanuna 09.07.2021 ülekuulamisel, et Aivo Vološin oli vägivaldselt rünnanud teda selja tagant ja kiskunud teda juukseidpidi enda suunas, mille tõttu ta tundis valu oma peas. Maakohus leiab ka, et käesoleval juhul on objektiivse kõrvalseisja seisukohast lähtuvalt valuaistingu tekkimine hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena. Kui agressiivne täisealine meesterahvas ründab naisterahvast ootamatult selja tagant ja tirib seejuures peast välja juukseid, on iga keskmise kõrvalseisja arusaama kohaselt sellise teo tagajärjeks kindlasti ja eelkõige valu. Maakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör, et kuriteoepisoodi toime pannud otsese tahtlusega. süüdistatav on nimetatud Maakohus nõustub selle seisukohaga. Vastavalt KarS §16 lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Maakohus on seisukohal, et süüdistatav teadis, et selja tagant ootamatult peoga juustest tirimine põhjustab kannatanule vähemalt füüsilist valu. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et süüdistatava süü antud kuriteoepisoodis on tõendatud, õigesti kvalifitseeritud ja Aivo Vološin tuleb selles kuriteoepisoodis süüdi mõista. 19 Inge Pullatile ja Aivo Vološinile esitatud süüdistus KarS §114 lg.1 p.5 järgi KarS §114 lg.1 p.5 näeb ette vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud seoses röövimisega või omakasu motiivil. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistuse kohaselt tegemist tapmisega omakasu motiivil. Kokkuvõtlikult tuvastas maakohus alljärgneva. 06.10.2017 suri kannatanu ema L. S.. 09.10.2017 saabus notaribüroosse 12.08.2017 kuupäeva kandev kodune testament, mille kohaselt pärib kogu surnu vara Andres Pullat, mitte surnu tütar, käesolevas kriminaalasjas kannatanu M. S. Nimetatud testament tunnistati tühiseks ja sellega seoses päris surnu vara tema tütar, kes asus elama XXX tallu XXX külas XXX vallas. Samas elas teatud aja ka kannatanu elukaaslane S. P., kes hiljem kolis seoses tööga Harjumaale. Tallu jäi üksinda elama kannatanu. 02.11.2021 õhtul täpselt tuvastamata kellaajal tapsid Inge Pullat ja Aivo Vološin XXX talus XXX külas XXX vallas Ida-Virumaal omakasu eesmärgil M. S. Eesmärgiks oli saada endale M. S.le kuuluv kinnisvara - XXX talu. Inge Pullat oli eelnevalt välja mõelnud tapmisplaani, kooskõlastanud selle Aivo Vološiniga ja teinud talle ettepaneku see plaan täide viia. Plaani kohaselt pidi Aivo Vološin M. S. tapma ning Inge Pullat jälgima samal ajal M. S. maja juures, et keegi kõrvaline isik nende tegvust ei satuks takistama. Teo toimepanemiseks sõitsid nad 02.11.2021 sõiduautoga Citroen Jumpy (registreerimismärk XXXXXX) M. S. elukoha lähedusse ja parkisid sõiduki M. S. talust eemale. Sõiduki roolis oli Inge Pullat, Aivo Vološinil oli kaasas pipragaas. Koos Aivo Vološiniga läks Inge Pullat M. S. elumaja juurde. Välisukse juures kohtas Aivo Vološin M. S.t ja laskis talle pipragaasi näkku ning seejärel lõi korduvalt tühja šampusepudeliga M. S.le vastu pead, mille tagajärjel M. S. peast ja ninast hakkas jooksma verd. Seejärel võttis Aivo Vološin kahe käega M. S. kaelast kinni ja kägistas M. S. surnuks. Aivo Vološini tegevuse ajal seisis Inge Pullat maja nurgal õues ning ootas, kuni Aivo Vološin tapab M. S., valvates samaaegselt, et keegi kõrvaline isik ei takistaks nende tapmisplaani täideviimist. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et 02.11.2021 sõitsid kannatanu elukohta Inge Pullat ja Aivo Vološin ning samal õhtul kannatanu suri. Küll on aga käesolevas kriminaalasjas vaidlus selle üle, kas kannatanu tapeti, kes kannatanu tappis, miks ja kuidas. Vastavalt KrMS §63 lg.1 on tõend kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Vastavalt KrMS §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Seega hindab maakohus tõendeid kogumis ja see tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenev teave asetatakse omavahelisse konteksti. 20 Tapmine on suvalise teokirjeldusega süüteokoosseis, mis on võimalik mistahes teoga. Tapmisega rünnatav õigushüve on inimese elu, mis algab sünniga ja lõpeb surmaga. Tapmise puhul on oluline, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Tapmise teoobjekt on teine inimene ja tapmise tagajärg seega teise inimese surm. Teo ja tagajärje põhjuslik seos ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult peale tegu või pikema ajavahemiku möödumisel. Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Mõrv on tapmise raskem koosseis, mille järgi subsumeeritakse tapmine juhul, kui esineb üks või mitu KarS §114 lg.1 p.1 – 8 loetletud asjaolu ning puuduvad sama seadustiku §115 ja §116 tunnused. Inge Pullatit ja Aivo Vološinit süüdistatakse kannatanu M. S. tapmises omakasu motiivil, s.o. KarS §114 lg.1 p.5 järgi. Tapmine on toime pandud omakasu motiivil, kui süüdlased tegutsesid mistahes ainelise kasu saamiseks. Seega tuleb käesolevas kriminaalasjas esmalt tuvastada, kas Inge Pullat ja Aivo Vološin on toime pannud kannatanu tapmise ning seejärel hinnata, kas tapmine on toime pandud omakasu motiivil. Maakohus leiab, et antud juhul on võimalik mõlemat asjaolu jaatada. Nagu maakohus juba käesolevas kohtuotsuses eespool märkis, ei ole antud kriminaalasjas vaidlust selle üle, et 02.11.2021 läksid kannatanu elukohta Inge Pullat ja Aivo Vološin ning samal päeval kannatanu suri. Lisaks süüdistatavate endi ütlustele kinnitavad valge kaubiku nägemist 03.11.2021 kannatanu maja juures ka tunnistajad N. B. ja O. V. Süüdistatavate sõitmist valge Citroen kaubikuga 02.11.2021 nägi ka tunnistaja H. T., kelle majast nad möödusid. Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 11.03.2022 ekspertiisiaktile nr.21ELÕS0036/356 esinesid M. S. surnukehal kohtuarstlikul lahangul ning radioloogilisel uuringul järgmised elupuhused vigastused: nahaalused verevalumid ning triipjad täppverevalumitega alad kaelal; kilpkõhre mõlema ülemise sarve murrud verevalumitega ümbritsevates pehmetes kudedes; verevalumid kaelalihastes ning paremal pool rangluupiirkonnas; nahaalused verevalumid alalõuapiirkonnas paremal pool ja keskel; nahaalune verevalum ja pehmete kudede turse vasaku silma laugudel; verevalum alalau sidekestal; marrastused ja verevalum paremal pool ülahuulel; nahaalused verevalumid paremal kõrvalestal ja peanahal kõrva taga; põrutushaavad kõrva taga peanahal; verevalumid kõõlustanul paremal otsmiku – kiirupiirkonnas ning vasakul otsmiku – oimu – kiirupiirkonnas; nahaalused verevalumid paremal pool niudeluuharja kohal, parema küünarliigese välisküljel, paremal reiel ja mõlemal säärel. M. S. kehavigastused on tekitatud tömbi vägivallaga. M. S. surma põhjuseks on mehhaaniline lämbus kaelorganite pigistusest, mida kinnitavad nahaalused verevalumid ning triipjad täppverevalumitega alad kaelal; kilpkõhre mõlema ülemise sarve murrud verevalumitega ümbritsevates pehmetes kudedes; verevalumid kaelalihastes ning paremal pool rangluupiirkonnas; täppverevalumid parema silma sidekestal ning lämbusele viitavad üldised tunnused. M. S. surm võis saabuda orienteeruvalt mitte vähem kui üks nädal enne surnukeha kohtuarstlikku lahangut, võimalik, et lähteandmetes näidatud ajal – 02.11.
3. Surnu asendit oli muudetud vähemalt ühel korral. 21 Süüdistatav Inge Pullat väitis maakohtu istungil, et temal olid M. S.ga head suhted ja tegelikkuses soovis ta korraldada M. S. matuse. Maakohus leiab, et need süüdistatava väited ei vasta tegelikkusele ja ei ole usaldusväärsed. Nii nähtub kannatanu esindaja K. K.i ütlusest maakohtu istungil, et M. S. kartis Aivo Vološinit ja Inge Pullatit, nad on M. S. suhtes olnud vägivaldsed, politsei on ka kohal käinud. Nende kannatanu esindaja ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja I. H. ütlused, kes on piirkonnapolitseinik XXX külas ja kelle poole on vastastikku pöördunud nii kannatanu kui Inge Pullat. Lisaks nähtub tunnistaja L. C. ütlustest maakohtu istungil, et M. S. suhe Aivo Vološiniga oli problemaatiline, kuna ta kartis Aivo Vološinit, viimane oli ettearvamatu käitumisega ja tihti M. S. suhtes agressiivne. M. S. on kutsunud seepärast ka politsei. Inge Pullati ja M. S. suhted olid väga halvad alates M. S. ema surmast. M. S. nägi testamenti notari juures, see oli kirjutatud Inge Pullati käekirjaga. Samuti kinnitas tunnistaja, et kui M. S. nägi valget kaubikut, tundis ta hirmu ja helistas alati kas tunnistajale või oma tädile, kes elab M. S. majast üle tee. Tunnistaja S. P. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta elas M. S.ga 15 aastat koos. Inge Pullatit tunneb ta ka, nad käisid vahel külas, Andres Pullat on lihtsalt tuttav, Aivo Vološiniga elasid nad ühe katuse all, siis olid sõbrad, peale juhtunut suhted puuduvad. Inge Pullat ähvardas M. S.t pärast kohtuasju, et nii ta seda ei jäta. Algul ei võtnud M. S. Inge Pullatit tõsiselt, aga viimasel ajal ta juba kartis. M. S. on mitu korda rääkinud ka seda, et Aivo Vološin ründas teda füüsiliselt. Tunnistaja N. B. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et M. S. kartis Inge Pullatit ja Aivo Vološinit, viimane on ettearvamatu ja väga mõjutatav. Kui Aivo Vološin oma tahtmist ei saanud, võis olla vägivaldne. Inge Pullati poolt maakohtu istungil antud ütluste ebausaldusväärsust toimunu osas kinnitab ka asjaolu, et esmastes vestlustes politseiametnikega väitis süüdistatav, et M. S. on ravil Viljandi Haiglas ning annab endast õige pea ise märku. Seda infot kontrollis tunnistaja I. H. ja see ei vastanud tõele. Samasugust teavet jagas Inge Pullat ka Lääne Prefektuuri politseiametnikele, kui need läksid Inge Pullati elukohta, see nähtub Lääne Prefektuuri 10.11.2021 kirjalikust kokkuvõttest M. S. kadumise kohta. Samas ei olnud Inge Pullatil sel ajal mingit takistust rääkida politseiametnikele seda versiooni M. S.ga juhtunust, nagu ta rääkis maakohtu istungil. Samuti ei palunud Inge Pullat koheselt politseiametnike abi M. S. sugulastega ühenduse võtmiseks, et korraldada M. S. matus. 02.11.2021 õhtul M. S. kodus toimunu osas seletas Inge Pullat, et kohale jõudes tundis ta vajadust kasutada tualetti, kuid selle asemel, et minna koos Aivo Vološiniga M. S. maja uksele ja paluda võimalust kasutada sees olevat tualetti, läks ta umbes 3-ks minutiks maja kõrvale oma vajadusi rahuldama. Kui ta peale seda läks majja, nägi ta, et M. S. lamab põrandal, ta sidus kinni M. S. peas oleva haava 22 ning sai aru, et M. S. on surnud. Aivo Vološin olevat Inge Pullatile öelnud, et M. S. kukkus vastu kapiäärt. Ka need Inge Pullati ütlused ei ole kooskõlas ja ei ühti ühegi teise käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendiga. 02.11.2021 õhtul XXX talus toimunud sündmustel ei olnud kõrvalisi pealtnägijaid. Kannatanu on surnud, seega tuleb toimunu rekonstrueerida Inge Pullati ja Aivo Vološini ütluste põhjal ning hinnata neid ütlusi kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Maakohus juba tuvastas, et Inge Pullati ütlused ei ole usaldusväärsed ja ei ühti teiste tõenditega. Järgnevalt hindab maakohus teise süüdistatava Aivo Vološini ütluseid toimunu kohta. Maakohtu istungil kirjeldas Aivo Vološin üksikasjalikult kogu enda ja Inge Pullati tegevust alates 02.11.2021 õhtust, mil nad jõudsid XXX tallu ning M. S. avas Aivo Vološini koputuse peale majaukse. Neid ütlusi kirjeldas maakohus käesolevas kohtuotsuses eespool. Vastates ristküsitluse käigus nii oma kaitsja, teiste menetlusosaliste kui ka kohtu küsimustele, olid süüdistatava vastused selged ja üheseltmõistetavad. Maakohus tajus vahetult, et süüdistatav sai esitatud küsimustest aru, sai neist aru õigesti ning vastas kohe. Ka samadele, kuid erineval viisil esitatud küsimustele vastas süüdistatav sarnaselt. Maakohtu istungil ei olnud süüdistatav kuidagi ärritunud, ei läinud endast välja, ei väljendanud ei hirmu ega kartust, ei püüdnud ennast ega teisi õigustada. Vastupidi, süüdistatava kogu olekust oli aru saada, et toimunu endast väljarääkimine oli talle kergenduseks ja ta tõepoolest kahetses tehtut. Maakohtu istungil vaadeldi ka videosalvestist Aivo Vološini ütluste ja olustiku seostamise osas, mille kohta koostatud Ütluste ja olustiku seostamise 30.11.2021 protokoll koos CD-plaadiga on esitatud maakohtule. Nimetatud videosalvestisest nähtub, et Aivo Vološin seletab, selgitab ja näitab põhjalikult, kuidas, mis ja kus 02.11.2021 XXX talus toimus. Ka nimetatud videosalvestiselt ei jää maakohtule kuidagi muljet, et Aivo Vološin ei oleks nõustunud ütluste ja olustiku seostamisega, oleks kohapeal käitunud ebaadekvaatselt või jätnud mulje, et teda on teatud ütluste andmisele sunnitud. Vastupidi, Aivo Vološin näitas videosalvestisel üles koostööd, kirjeldas üksikasjalikult, mida ja kuidas ta igas ruumis tegi ning maakohtu istungil antud ütlused toimunu kohta on kõigiti kooskõlas videosalvestisel nähtuga. Järgnevalt märgib maakohus, et juba ülalviidatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 11.03.2022 ekspertiisiakti nr.21E-LÕS0036/356 kohaselt oli M. S. surma põhjuseks mehhaaniline lämbus kaelorganite pigistusest, lisaks olid kannatanul veel erinevad vigastused. See omakorda on kooskõlas Aivo Vološini seletusega M. S. tapmise toimepanemise asjaolude kohta, s.h. ka selles osas, et enne kaelast kägistamist lõi Aivo Vološin M. S.le kolm korda tühja šampusepudeliga vastu pead. Tunnistajate L. C., S. P. ja N. B. ütluste kohaselt maakohtu istungil on Aivo Vološin väga mõjutatav. Tunnistaja S. P. ütluste kohaselt on Aivo Vološin väga mõjutatav eriti Inge Pullati poolt. Nimetatud tunnistajate ütlustest nähtub ka, et see mõjutatavus väljendus eelkõige selles, et kui Aivo Vološinile korrata pidevalt, et üks isik on halb ja teine hea, siis ta hakkabki seda esimest isikut pidama halvaks ja teist heaks. Et Aivo Vološini mõjutamine Inge Pullati poolt jätkus ka Aivo Vološini vahi all 23 olemise ajal, nähtus Aivo Vološini õpetaja e-kirjast Viru Ringkonnaprokuratuurile, mille osas maakohus võttis seisukoha oma 02.01.2023 määruses. Inge Pullat seletas maakohtu istungil, et 02.11.2021 läksid nad M. S. elukohta seepärast, et Aivo Vološin tahtis näha oma koera, kes elas M. S. kodus. Aivo Vološini seletustest maakohtu istungil aga nähtub, et M. S. juurde mindi hoopis kindla plaaniga M. S. tappa. Samade seletuste kohaselt oli Inge Pullat Aivo Vološinile selgitanud, et justnimelt tema peab M. S. kägistama, kuna tal on rohkem jõudu ja Inge Pullat valvab sel ajal väljas, et keegi kõrvaline ei tuleks kohale. Aivo Vološini seletuste kohaselt oli koer 02.11.2021 õues, kui nad koos Inge Pullatiga XXX tallu jõudsid ning ta lasi pipragaasi M. S.le näkku ajal, mil viimane avas ukse, et koera sisse kutsuda. Järgnevat tegevust on maakohus juba eespool korduvalt kirjeldanud. Eeltoodu põhjal ei ole usaldusväärsed Inge Pullati seletused ka selle kohta, mis põhjusel nad koos Aivo Vološiniga 02.11.2021 õhtul M. S. juurde läksid. Kui nad tõepoolest läksid XXX tallu vaatama ainult koera, kes oli nende saabumise ajal väljas, siis puudus neil igasugune vajadus minna kutsumata tuppa. Riigikohtu 28.05.2014 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-131-13 on märgitud, et võimalik on olukord, kus isiku ütlused loetakse osaliselt usaldusväärseteks ja neile tuginetakse kohtuotsuse tegemisel, ülejäänud ütluste osa aga jäetakse tõendikogumist ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale. Käesolevas kriminaalasjas ei ühti Inge Pullati ütlused kannatanu surma/tapmise asjaolude osas ühegi teise kriminaalasjas kogutud tõendiga, mistõttu jätab maakohus need ütlused tõendikogumist ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale. Kokkuvõttes leiab maakohus, et põhjendatud on 02.11.2021 õhtul XXX talus toimunu aluseks võtta justnimelt Aivo Vološini poolt kirjeldatu. Seetõttu nõustub maakohus ka süüdistusaktis toodud rekonstruktsiooniga. Lisaks juba eespool nimetatud tõenditele kinnitavad maakohtu seisukohta ka - Valdusesse sisenemise 09.11.2021 protokoll, mille kohaselt siseneti XXX talu elamusse läbi akna põhjusel, et M. S. on kadunud. Kontrolli tulemusel kedagi majast ei leitud - 10.11.2021 Läbiotsimismäärus ja selle alusel 10.11.2021 koostatud Läbiotsimisprotokoll, mille kohaselt teostati läbiotsimine XXX talus eramajas, kuuris, kasvuhoones, lahtises kuuris ja plekist aiakuuris. Läbiotsimisel leitud objektid pakendati ja fotod lisati protokollile - Asitõendi 03.12.2021 vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi XXX talust läbiotsimise käigus ära võetud ühte tekikotti, kahte padjapüüri ja ühte tekki. Kõikidel esemetel tehtud vere kiirtest andis positiivse tulemuse, võeti puuteproovid - Asitõendi 02.03.2022 vaatlusprotokoll koos DVD-plaadi ja kuvatõmmistega, mille kohaselt vaadeldi DVD-plaati, mille peale on salvestatud politseiametnike rinnakaamerate videofailid 09.11.2021, mil politseiametnikud vestlesid Inge Pullatiga viimase elukohas ja Inge Pullati sõnade kohaselt on M. S. Jämejala haiglas, tema telefon ja loomad aga Inge Pullati valduses. Aivo Vološin kinnitas, et ta ei tea, kus M. S. on, kuid pani M. S. kodus ette tabalukud 24 - - Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna uurija Deniss Kalamajevi 10.11.2021 nõudekiri nr.3.2-1/19160-1 SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikusse ning SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku 10.11.2021 vastus nr.12-1/3435-1 selle kohta, et M. S. ei ole viibinud ajavahemikul 02.11.2021 – 10.11.2021 ambulatoorsel ega statsionaarsel ravil nimetatud kliinikus Asitõendite 15.12.2021 vaatlusprotokollid koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi Aivo Vološini ja Inge Pullati riideid ning neil tuvastati verekahtlased määrdumised. Võeti puuteproovid Asitõendi 27.12.2021 vaatlusprotokoll koos fototabeliga, mille kohaselt vaadeldi läbiotsimise käigus XXX talust leitud kahte koormakatet, millel tuvastati verekahtlased määrdumised. Võeti puuteproovid Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 14.01.2022 ekspertiisiakti nr.21E-GE1205 kohaselt oli M. S. eramus verekahtlastes määrdumistes ja Inge Pullati jope rinnapiirkonnas M. S. bioloogilist materjali, samuti sisaldus Aivo Vološini ja Inge Pullati bioloogilist materjali M. S. majast leitud erinevatel padjapüüridel. Inge Pullat ja Aivo Vološin panid kuriteo toime kaastäideviijatena. Vastavalt KarS §21 lg.2 kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana. Riigikohtu 23.05.2008 lahendi kohtuasjas nr.3-1-1-18-08 kohaselt on tegemist omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline. See omakorda tähendab, et isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. Nii Inge Pullat kui Aivo Vološin on kuriteo täideviijad, kuivõrd mõlemad realiseerisid tapmise objektiivsesse külge kuuluva teo. Tegemist on mõlema süüdistatava poolt ühiselt ja kooskõlastatult sooritatud kuriteoga, mis toimepanemise vormilt vastab kaastäideviimisele. Käesolevas kohtuotsuses ülalkirjeldatud tõenditega, eelkõige süüdistatav Aivo Vološini ütlustega, loeb maakohus tõendatuks, et kannatanu tapmisele andsid mõlemad süüdistatavad oma panuse. Nii nähtub, et Inge Pullati algset ideed tappa kannatanu asusid mõlemad süüdistatavad ühiselt täide viima. Tegemist oli Inge Pullati ideega, kes mõtles ka välja teo toimepanemise viisi, sõidutas mõlemad süüdistatavad kohale ja jäi ise välja valvama, et keegi kõrvalistest isikutest ei tuleks samal ajal sündmuspaigale. Aivo Vološin tegutses sündmuskohal vastavalt Inge Pullati poolt varasemalt antud suunistele. Kõike eeltoodut arvesse võttes, arvestades siinjuures ka kõikide tõendite riimumisastet ja kronoloogilist sündmuste analüüsi, on maakohtu siseveendumuse ja tõendite 25 põhiselt leidnud tõendamist, et Inge Pullat ja Aivo Vološin panid koos toime M. S. tapmise. Järgnevalt hindab maakohus, kas M. S. tapmine oli Inge Pullati ja Aivo Vološini poolt toime pandud omakasu motiivil. Omakasu motiivi all peetakse silmas tegutsemist mistahes ainelise kasu saamise eesmärgil. Seejuures võib aineline kasu väljenduda nii vara suurenemises kui ka kohustuste vähendamises. Tegelik kasusaamine ei ole seejuures vajalik, oluline on, et omakasu oleks tapmise tõuke andjaks. Vastutus omakasu motiivil toimepandud tapmise eest on võimalik ka juhul, kui varalist kasu saab kolmas isik (nt sugulane või tuttav), kui see oli teo toimepanemise ajendiks. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et peale L. S. surma 06.10.2017 päris vara tema tütar M. S.. Maakohtule esitatud Pärnu Maakohtu 21.02.2020 ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2020 otsuste ning Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.12.2020 määruse kohaselt tuvastati L. S. 12.08.2017 kuupäeva kandva koduse testamendi tühisus. Pärnu Maakohtu eelnimetatud otsusest nähtub, et vaidluse all oli 06.10.2017 surnud L. S. käsikirjaline testament, mis kandis kuupäeva 12.08.2017 ja mille kohaselt pidi kogu surnu vara pärima Andres Pullat. Pärnu Maakohtu poolt määrati käekirjaekspertiis, mille aktis toodud järelduste kohaselt ei olnud testament väga tõenäoliselt L. S. kirjutatud. Kohtuotsuse kohaselt on eksperdid ka märkinud, et testamendi tekstil on kokkulangevusi Inge Pullati käekirjaga. Selline kohtute poolt tuvastatud lahendus ei meeldinud Inge Pullatile. Tegemist oli kinnistuga, mille hulka kuulusid eramu koos kõrvalhoonetega, mets ja maa ning millele oli Inge Pullati arvates õigus Aivo Vološinil. Kannatanu esindaja K. K.i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kannatanu kartis Inge Pullatit ja Aivo Vološinit just seoses pärandiga. Tunnistaja L. C. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema toetas kannatanut kohtumenetluses ja kuulis isiklikult, kuidas peale Tallinna Ringkonnakohtu lahendit kinnitas Inge Pullat M. S.le, et nii ta seda asja ei jäta. Ka kannatanu elukaaslase tunnistaja S. P. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et Inge Pullat oli ähvardanud M. S.t, et nii ta seda ei jäta. Tunnistaja N. B. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kannatanul olid konfliktid Inge Pullati ja Aivo Vološiniga seoses kannatanuga seotud testamendiga. Talust 03.11.2021 lahkumisel võtsid Aivo Vološin ja Inge Pullat kaasa erinevaid asju ja esemeid, mille loetelu on ära toodud süüdistusaktis. Pangakaardiga seonduvat käsitleb maakohus edaspidi, koera ja kanade ilmumist peale 02.11.2021 Inge Pullati elukohta kinnitas tunnistaja H. T. Inge Pullat seletas maakohtu istungil, et nad võtsid M. S. elukohast kaasa vaid kohtuotsuse, Aivo Vološini sünnitunnistuse ärakirja ning koera ja kanad. 26 Aivo Vološini ütlustest maakohtu istungil nähtub, et peale M. S. tapmist otsisid nad koos Inge Pullatiga maja läbi ning leidsid ja võtsid kaasa maja dokumendid, 6000 € sularaha ja M. S. rahakoti, mille sees oli pangakaart. Neid Aivo Vološini ütlusi kinnitavad käesoleva kriminaalasja materjalides olevad 10.11.2021 ja 11.11.2021 läbiotsimisprotokollid, mille kohaselt teostati läbiotsimised XXX talu elumajas ning abi- ja kõrvalhoonetes. Läbiotsimiste käigus leiti kuked ja kanad ning garaažis paiknevas sõidukis 2 punutud korvi erinevate esemetega, sealhulgas rahakott dokumentidega (pangakaardid ja sooduskaardid M. S. nimele ning Partnerkaar S. P. nimele, AS SEB Pank pangakaart, millele oli kleebitud roosa märkmepaber pin-koodiga 4979). Kõike eeltoodut arvesse võttes, arvestades siinjuures ka kõikide tõendite riimumisastet ja kronoloogilist sündmuste analüüsi, on maakohtu siseveendumuse ja tõendite põhiselt leidnud tõendamist, et Inge Pullat ja Aivo Vološin panid koos toime M. S. tapmise omakasu motiivil. Inge Pullati soov omandada XXX talu nähtub juba ajast, mil toimus tsiviilasja menetlus seoses testamendi tühisusega, millele maakohus viitas eespool. On tõenäoline ja eluliselt usutav, et selline soov ei kadunud ega vähenenud ka peale Riigikohtu määrust 17.12.
4. Aivo Vološini ütluste kohaselt kinnitas Inge Pullat talle korduvalt, et kui nad kõrvaldavad M. S., saab Aivo Vološin maja või osa sellest endale ja seega sinna elama asuda. Aivo Vološini ütluste kohaselt kavandas Inge Pullat kõrvaldamise plaani ka M. S. endise elukaaslase S. P. suhtes. Inge Pullati võimalik võimalus varale oleks seejärel avanenud läbi selle, et Aivo Vološini eestkostjaks oli kuriteo toimepanemise ajal Andres Pullat. Maakohus loeb tõendatuks, et eelkõige Inge Pullatit ajendas kannatanut tapma just soov saada enda valdusse XXX talu XXX külas XXX vallas Ida-Virumaal. Omakasu motiivi omastamiseks süüdistatavate teole ei ole oluline reaalselt kasu saamine. Seega ei mõjuta asjaolu, et kumbki süüdistatav ei saanud kinnistu omanikuks, käesoleva kuriteo kvalifitseerimist KarS §114 lg.1 p.5 järgi. Riigikohus on oma 27.03.2001 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-28-01 märkinud, et isik peab üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette kujutama põhjuslikku seost. Maakohus leiab, et käesoleval juhul on see kriteerium täidetud. Analüüsides toimepandud tegu tervikuna ja hinnates maakohtule esitatud tõendeid kogumis, ei nähtu käesolevast kriminaalasjast selliseid asjaolusid, millele tuginedes oleksid süüdistatavad võinud arvata, et teo tagajärg M. S. surma näol ei pruugi saabuda. Muuhulgas nähtub Aivo Vološini ütlustest maakohtu istungil üheselt, et teo eesmärgiks oli tappa M. S. ja ta sai aru, et kui ta M. S. lämmatab kätega kaelast pigistades, siis M. S. ka sureb. Maakohtu istungil leidis Aivo Vološini kaitsja, et süüdistatav on väga kergesti mõjutatav eelkõige tema lähedaste ja talle autoriteetsete inimeste poolt ning seda asjaolu on hetkel oma isiklike eesmärkide saavutamiseks ära kasutanud Inge Pullat. Aivo Vološin oli Inge Pullati hoole all, mis tähendas, et tal oli Aivo Vološini üle nii majanduslik kui perekondlik võim ning need asjaolud võimaldasid Inge Pullatil sundida Aivo Vološinit kuritegusid toime panema. Maakohus nõustub selle seisukohaga, kuid põhjendab oma seisukohta käesolevas kohtuotsuses allpool. 27 Maakohtu istungil leidis Inge Pullati kaitsja, et Aivo Vološini ütlused mõrva osas on ebajärjekindlad ja vastuolulised ning tema poolt kohtuistungil antud ütlused ei ole usaldusväärsed. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu ning viitab siinjuures käesolevas kohtuotsuses eespool antud hinnangule Aivo Vološini ütlustele. Maakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör, et süüdistatavad on kuriteo toime pannud kavatsetult. Maakohus nõustub selle seisukohaga. Vastavalt KarS §16 lg.2 paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Seega on kavatsetusse puhul oluline, et isik tahab toime panna süüteokoosseisule kirjeldatud tegu, s.t. et isik soovis oma teo tagajärge. Samuti tuleb tahtluse puhul hinnata ka teo toimepanijate käitumist teole eelnenud ja vahetult järgnenud ajal. Aivo Vološini ütluste kohaselt käisid nad enne 02.11.2021 korduvalt M. S. elukohas vaatamas, kas seal on üles pandud kaamerad ja kui tihti oli kohapeal M. S. elukaaslane S. P., samuti oli Inge Pullatil olemas plaan kõrvaldada ka S. P.. M. S. ja S. P. kõrvaldamise vajalikkusest rääkis Inge Pullat korduvalt Aivo Vološinile. 02.11.2021 sõideti M. S. elukohta kindla plaaniga M. S. tappa. Inge Pullat juhtis sõidukit ja seletas Aivo Vološinile, mida tema peab tegema. Inge Pullati selgitustest oli Aivo Vološinil selge arusaam, et tema kui tugevam peab M. S. ära lämmatama ja sel ajal valvab Inge Pullat väljas, et keegi kõrvaline neid segama ei tule. Kohapeal alustaski Aivo Vološin täisealise meesterahvana rünnakut kaitsetu naisterahva vastu, kusjuures kõigepealt ründas ta pipragaasi ja tühja šampusepudeliga, pärast mida kägistas. Vahetult peale tapmist käitusid mõlemad süüdistatavad tavapäraselt – valmistasid teed ja sõid kaasatoodud võileibu, valmistasid voodid magamiseks, ööbisid ja hommikul sõid hommikusööki. Maakohus leiab, et kokkuvõttes oli mõlema süüdistatava eesmärgiks saada enda valdusse kinnistu ning eelnevalt oli kokku lepitud, kes mida selleks tegema peab/hakkab. Maakohus ei tuvastanud kohtuliku arutamise käigus, et süüdistatavatel oleks olnud kuriteo toimepanemiseks muu motiiv kui omakasu. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et süüdistatavate süü antud kuriteoepisoodis on tõendatud, õigesti kvalifitseeritud ning Inge Pullat ja Aivo Vološin tuleb selles kuriteoepisoodis süüdi mõista. Inge Pullatile ja Aivo Vološinile esitatud süüdistus KarS §25 lg.2 - §213 lg.2 p.4 järgi KarS §213 lg.2 p.4 näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt. 28 KarS §25 kohaselt on süüteokatse tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele ning vastavalt sama sätte lg.2 algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Kokkuvõtlikult tuvastas maakohus alljärgneva. Peale M. S. tapmist kasutas Inge Pullat koos Aivo Vološiniga 03.11.2021 kell 10.53 peale M. S. AS SEB Panga pangakaardi ja pangakaardi PIN-koodi enda valdusesse saamist ja ilma M. S. loata tema nimetatud pangakaarti nr.xxxxxxxxxxxxx ja selle kaardi juures olnud roosale märkmepaberile kirjutatud PIN-koodi pangaautomaadis asukohaga Tartu mnt. 46 Iisaku. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et 03.11.2021 sõitsid mõlemad süüdistatavad Iisakusse, kus käisid AS OG Elektra kaupluses ja seejärel kaupluses Meie. Mõlemad süüdistatavad kinnitasid maakohtu istungil, et käisid kauplustes, et hankida tabalukke M. S. kinnistul olevate hoonete uste sulgemiseks ning kaelarihma koerale, et viimane kaasa võtta. Nende süüdistatavate ütlustega on kooskõlas - Asitõendi 17.02.2022 vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi videosalvestisi DVD-plaadil, mis saadi Iisakus asuva AS OG Elektra kaupluse turvakaameratest. Nimetatult nähtub, kuidas kaupluse parklasse saabub valge kaubik ja 03.11.2021 kell 10.37 on kaupluses Inge Pullat ja Aivo Vološin. Peale ostude sooritamist lahkuvad nad sama kaubikuga - Asitõendi 22.02.2022 vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi videosalvestisi DVD-plaadil, mis saadi Iisakus asuva Meie kaupluse turvakaameratest. Nimetatult nähtub, et süüdistatavad käisid ka selles kaupluses. Lisaks kaupluse Meie külastamisele nähtub viimaselt videosalvestiselt ka see, et mõlemad süüdistatavad käisid samas hoones asuva pangaautomaadi juures. Nii nähtub videosalvestiselt, et Inge Pullat ja Aivo Vološin astuvad pangaautomaadi juurde ja Aivo Vološinil on käes musta värvi rahakott. Seejärel nähtub, kuidas Inge Pullat sisestab pangaautomaati rohelist värvi pangakaardi ning teises käes on tal roosat värvi paberitükk, mida ta enne PIN-koodi sisestamist vaatab. Seejärel vajutab Inge Pullat pangaautomaadis nuppudele, võtab pangakaardi välja ning jätab selle koos roosa paberitükiga enda kätte. Selles tegevuses süüdistatakse Inge Pullatit ja Aivo Vološinit selles, et nad püüdsid M. S. pangakontolt välja võtta sularaha, kuid teadmata põhjustel see ei õnnestunud. Inge Pullati ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta tõepoolest kasutas M. S. pangakaarti, kuid soovis ainult vaadata, kas M. S. arvelduskontol on alles L. S. hauakivi jaoks mõeldud raha. Seda ta teha ei saanud, kuna pangaautomaat tagastas pangakaardi, sest see olevat aegunud. Samuti kinnitas süüdistatav, et ta teadis M. S. pangakaardi PIN-koodi peast, kuna oli varasemalt mitu korda käinud M. S.ga koos kaupluses. 29 Aivo Vološini ütlustest maakohtu istungil nähtub, et nad proovisid M. S. pangakaardiga raha välja võtta, aga ei saanud. Pangakaardi pani sisse ja PIN-koodi sisestas Inge Pullat. Süüdistatav sai aru nii, et PIN-kood ei olnud vist õige. AS SEB Pank 09.03.2022 vastusest nr.29995765 päringule nähtub, et M. S. pangakaarti kasutati 03.11.2021 kell 10.52 AS Swedbank sularahaautomaadis kontojäägi vaatamiseks, mille eest debiteeriti kliendi kontolt teenustasu 0,40 €. Sama vastuse lisadest nähtub, et toiming teostati 03.11.2021 kell 10.52.37 ATM-s nr.HAN00196, mis asub Tartu mnt. 46 Iisakus ja tegemist oli infopäringuga. Maakohus ei pea Inge Pullati ütlusi taaskord osaliselt usaldusväärseteks ja nimelt osas, mis puudutab M. S. pangakaardiga tehtud toiminguid. Nimelt nähtub nii Asitõendi 22.02.2022 vaatlusprotokollist kui ka AS SEB Pank vastusest päringule üheseltmõistetavalt, et kõigepealt sisestas Inge Pullat M. S.le kuuluva pangakaardi pangaautomaati ja seejärel sisestas roosal paberitükil oleva PIN-koodi, peale mida tegi päringu kontojäägi kohta ja sai pangakaardi tagasi. Seega ei ole õiged Inge Pullati ütlused selles osas, et ta sisestas talle varasemalt teadaoleva PIN-koodi ja mingeid toiminguid teha ei saanud, kuna pangaautomaat tagastas pangakaardi. Mis puudutab Aivo Vološini ütlusi antud kuriteoepisoodis, siis suhtub maakohus neisse teatud reservatsiooniga. On tõenäoline ja eluliselt usutav, et Aivo Vološin teab, et pangaautomaadist saab välja võtta sularaha. Küll on aga samamoodi usutav, et seda Aivo Vološin teha ei oska, samuti ei tea ta, kas ja missuguseid operatsioone on pangaautomaadis veel võimalik teha. Ringkonnaprokuröri kohtukõne kohaselt panid süüdistatavad nimetatud kuriteoepisoodi toime otsese tahtlusega, kuid millel selline seisukoht põhineb, ringkonnaprokurör ei selgitanud. Inge Pullati kaitsja leidis maakohtu istungil, et kontojäägi vaatamisel ei ole varalise kasu saamise eesmärki. Maakohus leiab, et nimetatud kaitsja seisukoht väärib tähelepanu ja leiab, et antud kuriteoepisoodis ei ole tuvastatud ja täidetud kuriteo objektiivne koosseis. Nagu maakohus juba ülal märkis, nähtub AS SEB Pank vastusest, et süüdistuses märgitud ajal tehti M. S. pangakaardiga infopäring kontojäägi kohta ning maakohus ei pea usaldust väärivateks Inge Pullati ütlusi selle kohta, et pangaautomaat tagastas pangakaardi tehinguid lubamata. Maakohtu istungil kinnitas Inge Pullat, et talle on teada, kuidas pangaautomaat toimib ja ta oskab seda kasutada. Maakohus leiab, et tulenevalt eeltoodust ei ole kuidagi võimalik tuvastada süüdistatavate tahtlust võtta M. S. pangakontolt välja sularaha. Maakohus on seisukohal, tuginedes eelkõige AS SEB Pank andmetele, et tegelikkuses teostas Inge Pullat M. S. pangakaardiga justnimelt selle toimingu, millele on pank viidanud ja mille eest on pank ka teenustasu debiteerinud. Seega, olles M. S. pangakaardiga sisenenud pangaautomaadi kaudu M. S. arvelduskontole ja saanud juurdepääsu kontojäägile, olid Inge Pullatil kõik võimalused ka sularaha väljavõtmiseks. Andmed selle kohta aga käesoleva kriminaalasja materjalides puuduvad. 30 Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et süüdistatavate süü antud kuriteoepisoodis ei ole tõendatud ning Inge Pullat ja Aivo Vološin tuleb selles kuriteoepisoodis õigeks mõista. Inge Pullatile, Aivo Vološinile ja Andres Pullatile esitatud süüdistus KarS §148 lg.1 järgi KarS §148 lg.1 näeb ette vastutuse inimese laiba tükeldamise, matmata jätmise või muu üldtunnustatud tavadele mittevastava kohtlemise või laiba varguse eest. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistuse kohaselt tegemist laiba matmata jätmise või muu üldtunnustatud tavadele mittevastava kohtlemisega. Kokkuvõtlikult tuvastas maakohus alljärgneva. 02.11.2021 õhtul tapsid Inge Pullat ja Aivo Vološin XXX talus XXX külas XXX vallas Ida-Virumaal M. S.. Peale tapmist jäid nad koos laibaga samasse elumajja ööbima. 03.11.2021 hommikul tõstsid nad laiba koos muude esemetega nende kasutuses olnud kaubiku Citroen Jumpy (registreerimismärk XXXXXX) tagaruumi. Seejärel sõitsid nad kõigepealt Iisakusse ja Purule ning seejärel oma koju XXX. 04.11.2021 viis Inge Pullat koos Aivo Vološiniga sõiduki tagaruumis oleva M. S. surnukeha sama sõidukiga Põhja-Pärnumaa valda Metsaküla teele, keeras tagaruumis oleva M. S. surnukeha rohelist värvi koormakattesse ja jättis surnukeha pinnastee kõrval olevasse võsasse teest umbes 10 m kaugusele. 06.11.2021 sõitis Inge Pullat koos Aivo Vološini ja Andres Pullatiga tuvastamata kellaajal oma elukohast XXX talust sama sõidukiga Põhja-Pärnumaa valda Metsaküla teele, kus teest umbes 10 m eemal asus Inge Pullati ja Aivo Vološini poolt 04.11.2021 maha jäetud M. S. surnukeha. Andres Pullat koos Aivo Vološini ja Inge Pullatiga võtsid M. S. surnukeha sõidukisse kaasa ja viisid surnukeha Põhja-Pärnumaal asuva vana Pärnu - Tallinn raudtee suunas mööda metsateed ning peatusid Põhja-Pärnumaa metsas Taarikõnnu tee kraavi juures. Seejärel võtsid Andres Pullat ja Aivo Vološin auto tagaruumist rohelises koormakattes oleva M. S. surnukeha välja ja viskasid tee ääres oleva kraavi servale. 07.11.2021 sõitis Inge Pullat koos Andres Pullati ja Aivo Vološiniga tuvastamata kellaajal oma elukohast XXX talust sama sõidukiga tagasi Põhja-Pärnumaa Taarikõnnu tee metsa, kust võtsid kraavi servast M. S. surnukeha auto peale ja sõitsid koos surnukehaga Viljandi maakonda Põhja-Sakala valda Kurnuvere külla XXX kinnistule, kus peatuti põllutee ääres. Andres Pullat tassis koos Aivo Vološiniga M. S. surnukeha autost välja ja viis tee kõrval oleva kaevu juurde, mille sees oli redel. Andres Pullat viskas koos Aivo Vološiniga M. S. surnukeha kaevu. Seejärel pani Andres Pullat raskuseks M. S. surnukeha peale suure raske puu ja Aivo Vološin viskas M. S. surnukeha peale suure kivi, mille tagajärjel jäi M. S. surnukeha kaevus vee alla ja ei olnud nähtav. Inge Pullati ütluste kohaselt maakohtu istungil paigutasid nad koos Aivo Vološiniga tõepoolest M. S. laiba nende kasutuses olnud kaubiku tagaruumi ja sõitsid sellega kõigepealt Ida-Virumaal Iisakusse, Purule ning seejärel tagasi M. S. elukohta. Iisakus püüdsid nad saada ühendust politseiga, kuid seal olid kõik uksed suletud. Inge Pullat oli oma telefoni unustanud koju ning M. S. telefoni ei saanud nad kasutada, kuna see nõudis avamiseks sõrmejälge. Peale seda sõitsid nad laibaga oma elukohta XXX talusse Pärnumaal, kuid ei saanud surnukeha sinna paigutada, kuna selleks puudusid 31 vastavad võimalused. Seetõttu viisid nad surnukeha järgmisel päeval eemale metsa. Süüdistatav seletas, et tegemist oli ilusa samblase kohaga kaskede all ja surnukeha paigutati sinna ka kenasti, mistõttu ta ei leia, et tegemist oleks olnud ebakohase kohtlemisega. Järgnevalt kuulis ta kohalikelt jahimeestelt, et hundid on liikvel, mistõttu viisid nad surnukeha Viljandi maakonnas asuvasse kaevu, et jätta ta sinna kuni matuseni. Kõike seda tegi ta koos Aivo Vološiniga ning ei leidnud, et nad oleksid surnukeha kohelnud ebaväärikalt. Aivo Vološini ütluste kohaselt maakohtu istungil panid nad M. S. surnukehale XXX talus enne viimase autosse tõstmist musta kilekoti ümber pea, et veri jookseks kilekoti sisse. Koos Inge Pullatiga viisid nad M. S. surnukeha algul kodust ära, kuid ta ei oska öelda, kuhu. Siis tuli koju Andres Pullat ja talle näitasid nad koos Inge Pullatiga, kus on M. S. surnukeha. Andres Pullat aitas surnukeha auto peale panna ja siis viisid nad selle surnukeha kolmekesi kuskile kraavi ning seejärel kaevu. Need viimised toimusid erinevatel päevadel. Kaevu panemise järel pani Andres Pullat M. S.le suure puu peale ja tema pani peale suure kivi, et surnukeha jääks vee alla, jäigi. Hiljem rääkis süüdistatav K. V.le, mis tegelikult juhtus. Andres Pullati ütluste kohaselt maakohtu istungil sai ta M. S. surmast teada 05.11.2021 töölt koju jõudes. Süüdistatav teadis, kust laip leiti, kuna politsei pidas ta kinni ja viis sinna kaevu juurde. Süüdistatav kinnitas, et enne kaevust leidmist tema laibaga kokku ei puutunud, kaevu viisid Aivo Vološini jutu järgi surnukeha just Aivo Vološin ja Inge Pullat. Kohtueelses menetluses rääkis süüdistatav, et peitsid laiba kõik kolmekesi koos, kuna oli pahane politsei peale. Kaevu juurde sõitsid nad süüdistatava juhatusel ja süüdistatav seletas, et kuna ta on lapsepõlves selle kaevu juures käinud, siis ta mäletas teed. Kuna selles kuriteoepisoodis ei ole samuti kõrvalisi pealtnägijaid, siis tuleb ka selles osas toimunu rekonstrueerida süüdistatavate ütluste ning muude tõenditega. Käesolevas kriminaalasjas ei ole seega vaidlust selle üle, et 03.11.2021 panid Inge Pullat ja Aivo Vološin M. S. surnukeha nende kasutuses olevasse kaubikusse ja sõitsid sellega esmalt Iisakusse ja seejärel Purule. Iisakus käisid nad kahes kaupluses ja samuti käisid nad kaupluses Purul. Siinkohal jääb maakohtule täiesti arusaamatuks, missugustel põhjendustel ei küsinud süüdistatavad kusagilt abi. Seda ei tehtud ei 02.11.2021 õhtul XXX talus ega 03.11.2021 hommikul ja päeval Iisakus ning Purul. Inge Pullat seletas küll, et tema telefon oli ununenud koju ja M. S. telefoni ei saanud ta kasutada, kuna see nõudis avamiseks sõrmejälge, kuid igale mobiiltelefoni omanikule on teada, et hädaabikõnesid numbrile 112 saab igalt mobiiltelefonilt teha ka ilma seda telefoni avamata. Inge Pullati elukohas XXX talus toimunud läbiotsimiste käigus leiti ja võeti ära vähemalt kaks mobiiltelefoni, mille kohta Inge Pullat ütles, et need kuuluvad talle. Seega oskas ta mobiiltelefone kasutada ja seega teadis ka, et hädaabinumbrile saab helistada ka ilma telefoni avamata. Lisaks sellele nähtub käesoleva kriminaalasja materjalidest, et M. S. elumaja ei asunud kusagil eraldatud kohas. Vastupidi, näiteks tunnistaja N. B. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema maja juurest oli M. S. elamu ja hoov näha, seega pidi sama nähtuma vastupidi. Tunnistaja O. V. ütlustest nähtub, et tema maja oli külas esimene, kannatanu maja oli umbes 300 m kaugusel. Jääb jällegi arusaamatuks, miks Inge Pullat ja Aivo Vološin ei läinud 02.11.2021 õhtul naabrite juurest abi küsima või paluma võimalust helistada politseisse/kiirabisse. 03.11.2021 hommikul sõitsid süüdistatavad koos surnukehaga Iisakusse, väidetavalt käidi kõigepealt politsei ukse 32 taga, kuid seal kedagi ei olnud. Edasi liikusid süüdistatavad erinevatesse kauplustesse, kus olid kohal vähemalt müüjad, kellelt oleks olnud igal juhul võimalik küsida abi või telefoni helistamiseks. Seda süüdistatavad ei teinud. Selle asemel sõideti koos surnukehaga tagasi M. S. elukohta, toimetati seal tabalukkudega ning seejärel sõideti risti läbi Eesti oma elukohta Põhja-Pärnumaal. Kuigi selles osas vaidlust ei ole, peab maakohus oluliseks märkida, et süüdistatavate kasutuses olev sõiduk on vastavalt Asitõendi 03.03.2022 ja 04.03.2022 vaatlusprotokollidele jäänud 03.11.2021 õhtul nii AS Alexela kui ka AS Olerex tanklate kaamerasse, sõiduk liikus Jõgeva maanteel suunaga Põltsamaa kesklinna poole. Ka sellel teekonnal risti läbi Eesti, mis tegelikkuses hõlmab mitut linna, ei ole süüdistatavad ette võtnud midagi, et surnukeha oleks saanud koheldud vastavalt üldtunnustatud tavadele. Tulenevalt Inge Pullati ja Aivo Vološini ütlustest maakohtu istungil ei ole vaidlust ka selle üle, et järgmisel hommikul, s.o. 04.11.2021, viisid nad M. S. surnukeha oma elukohast XXX talust eemale metsa. Järgnevalt nähtub Inge Pullati ütlustest, et edasi viisid nad viisid surnukeha koos Aivo Vološiniga Navesti jõe äärde ja Olustvere juurde kliimakaevu, kus proovisid surnukeha tõsta alumisse lüüsi, et jätta ta sinna kuni tuhastamiseni. Aivo Vološini ütluste kohaselt toimetasid nad surnukeha metsa alt kraavi ja edasi kaevu juba kolmekesi, s.t. koos Inge ja Andres Pullatiga. Andres Pullati ütluste kohaselt tema laiba edasitoimetamistes ei osalenud ning kaevu juurde juhatas ta politsei vaid seetõttu, et mäletas seda kohta lapsepõlvest. Maakohus peab Inge Pullati ütlusi selle kohta, et surnukeha toimetas ta ühest kohast teise vaid koos Aivo Vološiniga ning Andres Pullati ütlusi selle kohta, et tema laiba edasitoimetamistes ei osalenud, ebausaldusväärseteks. Tunnistaja K. V. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema tegeles tööalaselt M. S. otsingutega. Talle rääkis kõik ära Aivo Vološin ja viimane ütles ka, et M. S. asukohta teab öelda Andres Pullat. Kui politseinikud vestlesid Andres Pullatiga, oli viimane nõus näitama teekonda ja suunas nad surnukeha asukohani. Nad liikusid politsei sõidukiga, alustasid sõitu XXX talust ning liikusid vastavalt Andres Pullati juhatusele. Selle kohta võttis tunnistaja välja ka teekonna GPS lugeri andmed ja edastas uurijale. Kohapeal kaevus oli näha vesi ja osa palgist. Andres Pullat ütles, et surnukeha on palgi all. Miks või kuidas M. S. surma sai, Andres Pullat ei rääkinud, küll aga ütles, et kuna tema teadis seda head peitmiskohta, siis nad viisid surnukeha sinna kolmekesi. Ütluste ja olustiku seostamise 26.11.2021 protokollist nähtub, et see on koostatud, et selgitada ja täpsustada tõendamisesemesse puutuvaid 06.11.2021 ja 07.11.2021 asjaolusid kohapeal. Nimetatud protokollile on lisatud fotod. Maakohtu istungil tutvus kohus koos menetlusosalistega CD-plaadi salvestusega vahetult. Nimetatud videolt nähtub üksikasjalikult, kuidas Andres Pullat juhatab uurija Tatjana Gorbunova (juures olid ka vandeadvokaat Nikolai Kõiv, juhtivuurija Aleksandra Mürsep ja uurija Over Lvov) konkreetselt kolme erineva koha juurde, kuhu oli peidetud M. S. surnukeha. Nimetatud videosalvestiselt ei nähtu, et Andres Pullat oleks midagi teinud vastumeelselt, et teda oleks kuidagi survestatud või et ta ei oleks teadnud, mida kohapeal teha ja näidata. Vastupidi, videosalvestiselt on selgelt aru saada, et Andres Pullat teab täpselt, kuhu sõita, kus auto peatada ja kuhu seejärel jalgsi suunduda. Videosalvestiselt nähtub ka, et politseiametnikel oli kaasas inimese mulaaž, millega 33 Andres Pullat näitas konkreetselt, kuidas ja kus lamas esimeses kohas surnukeha, kui nad sinna sõitsid ning kuidas toimetati surnukehaga edasi teistes kohtades. Maakohtule on esitatud ka GPS-lugerist väljavõetud andmed teekonnast XXX talust M. S. esimesse peitmiskohta, seejärel teekonnast sellest peitmiskohast teise peitmiskohta ja seejärel teekonnast teisest peitmiskohast viimasesse peitmiskohta. Tegemist on lisadega Andres Pullati ülekuulamise protokolli juurde ja kõigile kolmele väljatrükile on Andres Pullat omakäeliselt alla kirjutanud. Maakohtu istungil seletas Andres Pullat, et rõõnas ennast kohtueelses menetluses seetõttu, et oli pahane politseiametnike peale, kes jätsid tema elukoha uksed lukustamata. Maakohtule ja ka süüdistatava enda kaitsjale jäi süüdistatava selline seisukoht arusaamatuks. Süüdistatav ei osanud kuidagi põhjendada seda, kuidas tema poolt enda süüditunnistamine kohtueelses menetluses ja surnukeha peitmiskohtade ettenäitamine oli seotud sooviga politseile kätte maksta. Süüdistatav tunnistas oma süüd kuni hiljemalt kaitseakti koostamiseni, alles maakohtu istungil muutis ta oma seisukohta süü tunnistamise osas. Maakohus ei heida süüdistatavale selles osas midagi ette, süüdistataval on õigus igas menetlusetapis kaitsta ennast talle sobival viisil ja sobivate vahenditega, kuid antud juhul ei suutnud süüdistatav kuidagi selgitada, kuidas aitas tema poolt oma süü tunnistamine kaasa politseile kätte maksta. Maakohus viitas juba eespool korduvalt sellele, et maakohtu istungil ei suutnud Andres Pullat millegagi veenvalt põhjendada asjaolu, miks ta kohtueelses menetluses ennast süüdi tunnistas. Seetõttu ei pea maakohus usaldust väärivateks Andres Pullati poolt maakohtu istungil antud ütlusi. Need ütlused ei ühti teiste selles kuriteoepisoodis kogutud tõenditega. Küll aga leiab maakohus, et Andres Pullati poolt kohtueelses menetluses antud ütlused on muude tõenditega kooskõlas. Eelkõige viitab maakohus siinkohal ütluste ja olustiku seostamisele ja tunnistaja K. V. ütlustele, samuti on need Andres Pullati ütlused kooskõlas kaassüüdistatav Aivo Vološini ütlustega. Viimastest peab maakohus vajalikuks rõhutada näiteks asjaolu, et Aivo Vološini ütluste kohaselt viisid nad M. S. surnukeha teisel korral kraavi. Ütluste ja olustiku seostamise protokollist ja maakohtu istungil vaadeldud videosalvestiselt nähtub üheselt, et Andres Pullat näitab teise surnukeha paigutamise kohana ette kohta kraavi äärel. Inge Pullati ütlusi selles osas, et surnukeha paigutasid nad korduvalt ümber vaid Aivo Vološiniga kahekesi, ei pea maakohus usutavateks. Andres Pullat on Inge Pullati poeg, on igati eluliselt usutav ja mõistetav, et ema soovib oma poega kaitsta ning vältida tema karistamist kriminaalkorras. Lisaks sellele peab maakohus siinkohal ka oluliseks viidata Inge Pullati enda korduvatele ütlustele maakohtu istungil selle kohta, et tema tervislik seisund – selgroovigastus – ei võimalda tal tõsta raskeid esemeid. Inge Pullati ütlustest nähtub, et surnukeha esmakordsel paigutamisel M. S. elamust kaubikusse pidi enamuse tõstmisest tegema ära Aivo Vološin, Inge Pullat ise suutis vaid hoida surnukeha jalgu. Riigikohus on oma lahendites korduvalt viidanud sellele, et kohtu jaoks on määrava tähtsusega just kohtuistungil antud ütlused ja kui isiku poolt kohtuistungil antud ütlused on vastuolulised, peab kohus lahendama isiku ütluste usaldusväärsuse küsimuse. Käesoleval juhul põhjendas maakohus eespool, miks ta loeb Andres Pullati 34 ja Inge Pullati poolt ebausaldusväärseteks. antud kuriteoepisoodis kohtuistungil antud ütlusi Maakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör, et süüdistatavad on kuriteo toime pannud otsese tahtlusega. Maakohus nõustub selle seisukohaga. Vastavalt KarS §16 lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatavatele inkrimineeritud süüteoga kaitstav õigushüve on inimese õigus olla pärast surma koheldud lugupeetult ja väärikalt. Inimese laip on surnud inimese keha. Eestis kui Lääne kultuuriruumi kuuluvas ühiskonnas on üldtunnustatud tava surnu matmine kalmistule või krematooriumis tuhastamine. Muud rituaalid ja toimingud inimese surnukehaga loetakse laiba üldtunnustatud tavadele mittevastavaks kohtlemiseks. Käesoleval juhul nähtub maakohtu istungil tuvastatud asjaoludest üheselt, et Inge Pullat ja Aivo Vološin käitusid 03.11.2021 ja 04.11.2021 ning Inge Pullat, Aivo Vološin ja Andres Pullat 06.11.2021 ja 07.11.2021 M. S. surnukehaga üldtunnustatud tavadele mittevastavalt. Kõikidel süüdistatavatel oli alates M. S. surmast kuni isegi tema surnukeha leidmise päevani võimalik tegutseda ja käituda selliselt, et M. S. surnukeha saaks maha maetud kalmistule või tuhastatud. Ükski süüdistatavatest selleks midagi ette ei võtnud. Inge Pullat seletas küll maakohtu istungil, et tal oli plaanis käia Alatskivil ja rääkida sugulastega M. S. tuhastamisest ja seejärel matusest, kuid midagi ta selle plaani realiseerimiseks ette ei võtnud. Vastupidi, kriminaalasja materjalide põhjal tuvastas maakohus, et M. S. surnukeha paigutamise/ümberpaigutamise kohad nimetas ja näitas ette Inge Pullat. Eluliselt mitteusutavateks jäävad ka Inge Pullati väited selle kohta, et M. S. surnukeha paigutati kaevu kuni tuhastamiseni, kuna maakohtule pole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et Inge Pullat oleks peale 07.11.2021 tegutsenud ja võtnud midagi ette M. S. surnukeha tuhastamiseks. Maakohus leiab, et kokkuvõttes teadsid kõik süüdistatavad, et nende teo tagajärjel saabub kuriteokoosseisus nimetatud tagajärg, kuid suhtusid sellesse ükskõikselt ja sellise tagajärje ärahoidmiseks ei võtnud midagi ette, mistõttu paratamatult tahtsid sellise tagajärje saabumist. Inge Pullati kaitsja märkis oma kaitsekõnes, et laipa koheldi väärikalt ning süüdistusest ei nähtu, milles seisnes laiba üldtunnustatud tavadele mittevastav kohtlemine. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu ja viitab käesolevas kohtuotsuses ülaltoodud põhjendustele. Andres Pullati kaitsja märkis oma kaitsekõnes, et peab lähtuma Andres Pullati ütlustest ning antud juhul esinevad vastuolud kolme süüdistatava ütlustes. Maakohus nõustub kaitsja seisukohaga, et iga kaitsja peab lähtuma oma kaitsealuse positsioonist ja seda kaitsma. Küll aga ei nõustu maakohus kaitsja seisukohaga, et 35 süüdistatavate ütluste vastuolulisuse tõttu tuleb Andres Pullat õigeks mõista. Kõikide süüdistatavate ütluste usaldusväärsust hindas maakohus käesolevas kohtuotsuses ülevalpool. Maakohtu siseveendumuse ja tõendite põhiselt leidis maakohus, et süüdistatavate süü antud kuriteoepisoodis on tõendatud, õigesti kvalifitseeritud ning Inge Pullat, Aivo Vološin ja Andres Pullat tuleb selles kuriteoepisoodis süüdi mõista. Maakohus arvestas siinkohal kõikide tõendite riimumisastet ja kronoloogilist sündmuste analüüsi. Süüdivus Vastavalt KarS §32 lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Vastavalt KarS §33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Maakohus leiab, et Inge Pullat ja Andres Pullat on neile inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi, sest nad on täiskasvanud ja süüdivad ning nende teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. Isik võib õigusvastast tegu toime pannes olla täiel määral süüdiv, süüdimatu või piiratult süüdiv. Käesolevas kriminaalasjas leidsid ringkonnaprokurör ja Aivo Vološini kaitsja, et Aivo Vološini puhul on tegemist piiratult süüdiva isikuga. KarS §35 kohaselt on piiratud süüdivusega tegemist siis, kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on sama seadustiku §34 nimetatud põhjusel oluliselt piiratud. Seega on toimepanija süüdivus piiratud, kui tal on teo toimepanemise ajal mõni selline KarS §34 loetletud raske psüühikahäire, mis ei võta inimeselt küll täielikult võimet mõista oma teo keelatust või enda käitumist selle arusaama järgi juhtida, kuid mille tõttu on normikuulekas käitumine toimepanijale siiski oluliselt raskem, kui see oleks süüdimatuse meditsiiniliste tunnusteta inimese jaoks. Piiratud süüdivus ei ole vaheaste süüdivuse ja süüdimatuse vahel, vaid iseseisev süüd vähendav asjaolu (vt. ka Riigikohtu 20.06.2022 lahend kohtuasjas nr.1-20-6745). Süüdimatus ja piiratud süüdivus langevad osaliselt ühte: kattuvad nende kahe meditsiinilised tunnused, s.t. inimesel peab olema KarS §34 nimetatud psüühikahäire. Küll aga erinevad nende kahe juriidilised tunnused. Süüdimatu on selline õigusvastase teo toimepanija, kes ei suuda oma psüühikahäire tõttu mõista oma teo keelatust (ebaõigust) või ei suuda ta oma käitumist vastavalt oma arusaamale oma teo keelatusest (ebaõigusest) juhtida. Kui aga inimesel hoolimata KarS §34 pärasest psüühikahäirest on need võimed (arusaamis- ja juhtimisvõime) olemas, võib ta siiski olla piiratult süüdiv: seda juhul, kui see psüühikahäire raskendab oluliselt tema võimet oma teo keelatusest (ebaõigusest) aru saada või võimet juhtida oma käitumist vastavalt oma arusaamale oma teo keelatusest (ebaõigusest) (vt. ka Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2022 lahend kohtuasjas nr.1-22-1919). 36 Eelpoolviidatud Riigikohtu lahendi kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha, kas toimepanijal oli teo ajal süüdimatuse meditsiiniline tunnus ehk vähemalt üks KarS §34 p. 1 – 5 loetletud raske psüühikahäire. Psüühikahäire tuvastatakse kohtupsühhiaatriaekspertiisi abil. Eksperdilt saadud teabe põhjal peab kohus langetama normatiivse otsustuse, kas toimepanijal diagnoositud psüühikahäire on käsitatav raskena ka õiguslikus mõttes. Üksnes juhul, kui süüdimatuse meditsiiniline tunnus leiab kinnitust, kuid samas pole alust rääkida toimepanija süüdimatusest, tuleb kohtul liikuda piiratud süüdivuse kontrolli teisele astmele. Seal on vajalik hinnata, kas isiku võime käituda normipäraselt oli oluliselt piiratud võrreldes nendega, kellel ei ole meditsiinilisi tunnuseid. Käesolevas kriminaalasjas on selline ekspertiis Aivo Vološini suhtes teostatud. Vastavalt Kohtupsühhiaatria – psühholoogia kompleksekspertiisi 03.04.2022 aktile nr.4/7 tulid eksperdid Katrin Eino ja Tiina Kompus järgmistele järeldustele: - Aivo Vološinil sünnist alates esinev püsiv raske psüühikahäire - Xxx xxx (XXX) ei välista temal võimet ümbrust ning enda ja teiste isikute käitumist õigesti tajuda, tajutut hiljem õigesti meenutada ning oma mälestusi suulises kõnes esitada. Ka temale süüksarvatavatele tegudele vastaval ajal 09.06.2021 ja 02.11.2021 - 07.11.2021 oli Aivo Vološin suuteline õigesti tajuma ümbrust ja enda teiste isikute käitumist ning on hiljem suuteline toimunut meenutama ja oma mälestusi suulises kõnes esitama. Aivo Vološin on suuteline oma mälestustes eristama temaga tegelikult toimunud sündmusi sellest infost, mida ta on teiste käest kuulnud - Aivo Vološinil esineb sünnist alates püsiv raske psüühikahäire - Xxx xxx (XXX), mis on hõlmatav määratlusega „xxx". Aivo Vološinil esinev Xxx xxx (XXX) piirab kestvalt olulisel määral tema võimet ümbrusest, oma käitumise iseloomust, sotsiaalsest tähendusest (sh selle keelatusest) ning võimalikest kaugtagajärgedest arusaamiseks. Tema poolt soovitud lähieesmärkide saavutamiseks on Aivo Vološin suuteline sihipäraselt käituma - temale süüksarvatavatele tegudele vastaval ajal 09.06.2021 ja 02.11.2021 - 07.11.2021 esines Aivo Vološinil püsiv raske psüühikahäire - Xxx xxx (XXX), mis piiras olulisel määral tema võimet ümbrusest, oma käitumise iseloomust, sotsiaalsest tähendusest (sh selle keelatusest) ning võimalikest kaugtagajärgedest arusaamiseks. Tema poolt soovitud lähieesmärkide saavutamiseks oli Aivo Vološin suuteline sihipäraselt käituma - Aivo Vološin on suuteline suulises kõnes õigesti kirjeldama oma varasemaid elusündmusi, sh 09.06.2021 ja 02.11.2021 - 07.11.2021 toimunud sündmusi. Aivo Vološin ei ole suuteline lugema kirjalikke tekste ega neid ka ise kirjutama. Aivo Vološin on suuteline viibima tugevalt kontrollitud keskkonnas, kus on tagatud olme, kehaliste haiguste ravi ja tema turvalisus. Aivo Vološin ei ole suuteline järgima temale kohaldatavaid käitumisnõudeid kaudse kontrolli tingimustes - Aivo Vološinil puudub meditsiiniline näidustus psühhiaatrilise ravi rakendamiseks mistahes vormis. Aivo Vološinil püsivalt esinev Xxx xxx (XXX) ei ole ravitav ning välistatud on selle iseeneslik paranemine - Aivo Vološinil püsivalt esinev Xxx xxx (XXX) ei põhjusta otseselt psüühikast lähtuvat ohtu tema tahtest olenematuks, sh teisi ohustavaks käitumiseks. Aivo Vološini enda turvalisuse tagamiseks vajab viibimist tingimustes, kus on tagatud olme, juhendamine ja kehaliste haiguste ravi. Otsustus süüdivuse/süüdimatuse/piiratud süüdivuse kohta on juriidiline. Ekspertiisiaktis saavad eksperdid kohtu jaoks välja tuua üksnes nende meditsiinilised kriteeriumid. Arvestades eelviidatud ekspertiisiaktis väljatoodud ekspertide arvamusi teeb maakohus ühese järelduse selle kohta, et kõikide Aivo Vološinile inkrimineeritud kuritegude 37 toimepanemise ajal oli viimane piiratud süüdivusega. Ekspertiisiakti kohaselt oli Aivo Vološinil talle inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal 09.06.2021 ja 02.11.2021 – 07.11.2021 suuteline õigesti tajuma ümbrust ja enda/teiste isikute käitumist ning on hiljem suuteline toimunut meenutama ja oma mälestusi suulises kõnes esitama, samas piiras püsiv raske psüühikahäire xxx xxx, mis on hõlmatav määratlusega xxx, olulisel määral tema võimet ümbrusest, oma käitumise iseloomust, sotsiaalsest tähendusest (s.h. selle keelatusest) ning võimalikest kaugtagajärgedest arusaamiseks, enda poolt soovitud lähieesmärkide saavutamiseks oli Aivo Vološin suuteline sihipäraselt käituma. Tuginedes ekspertide arvamusele leiab maakohus, et Aivo Vološini ütlused maakohtu istungil toimepandud kuriteoepisoodide osas on tõesed ja vastavad tegelikkusele. Aivo Vološin tajus nii enda kui kaassüüdistatavate tegevust ja käitumist adekvaatselt ja suutis seda nii kohtueelses menetluses (ütluste ja olustiku seostamine) kui ka maakohtu istungil edasi anda. Samas nähtub ekspertiisiaktist ka see, et Aivo Vološin ei olnud võimeline tajuma oma tegevuste iseloomu, nende keelatust ning võimalikke tagajärgi, kuid oli lähieesmärkide saavutamiseks võimeline käituma sihipäraselt. Karistused Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetutele ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Karistamise esmaseks aluseks on isiku süü. Karistusseadustiku neljanda peatüki mõttest ja KrMS §306 lähtudes tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes siiski kohtu siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle 38 küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt (vt. ka Riigikohtu 12.02.2008 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-91-07). Järgnevalt märgib maakohus ära ringkonnaprokuröri ja kaitsjate seisukohad karistuste liikide ja määrade osas. Ringkonnaprokurör taotles - mõista Aivo Vološinile KarS