Obsah (5)

§ 361§ 13§ 362§ 29§ 364

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2550 Määruse tegemise koht ja aeg Tartus, 11. novembril 2023 (täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga 15.11.2023) Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Pol

) alusel 48 tunniks kinni. Hiljem avastati isiku oletatav ebaseaduslik piiriületuskoht.

1. Puudutatud isik teatas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), et tema nimi on X, sünniaeg xx.xx.xxxx, kodakondsus Tuneesia, isikut või kodakondsust tõendavad dokumendid puuduvad. PPA avastas isiku tagavarajalatsist Tuneesia passi (dtl 32-49), mille järgi isiku nimi on X, sünniaeg xx.xx.xxxx. PPA-le antud andmete põhjal soovis puudutatud isik tulla ükskõik millisesse Euroopa riiki. Kodumaal ähvardab teda tagakiusamine seoses sündmustega tema eraelus, mis toimusid
2. 1 aastal. Ta saabus Eestisse läbi Venemaa ja Valgevene, Valgevenes peideti ta reka koormasse ja Eestis pani juht ta maha. Hiljem väitis isik, et tuli üle ajutise kontrolljoone. Ta on varem taotlenud rahvusvahelist kaitset Austrias, Šveitsis, Liechtensteinis, Prantsusmaal ja Saksamaal (Prantsusmaa kohta esineb ka väide, et seal isik varjupaika ei taotlenud). Üheski riigis talle varjupaika ei antud. Saksamaalt viidi ta lennukiga Tuneesiasse. Tal on kaugemaid sugulasi Šveitsis ja Prantsusmaal ning mõned sõbrad Prantsusmaal, Saksamaal.
3. PPA esitas 11.11.2023 Tartu Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. PPA täpsustas istungil, et taotluse õiguslikuks aluseks on

§ 361lg 1 ja lg 2 p 4.

PPA põhjendas taotlust järgmiste asjaoludega: - isik saabus Eestisse tahtlikult ebaseaduslikult. Isik viibis Venemaal seaduslikult (lühiajalise turismi eesmärgil antud viisa alusel) ja on seega reisimisel kehtivatest nõuetest teadlik; - isik peitis kehtivat reisidokumenti ja väitis, et tal dokumendid puuduvad; - isik esitas oma isikuandmed tegelikest erinevatena; - PPA sai isiku sõrmejälgedele EURODAC-i (the European Asylum Dactyloscopy Database) vastused Austriast, Šveitsist, Liechtensteinist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Luksemburgist, Hollandist ja Rumeeniast, kokku 14 vastust (dtl 18-31); - PPA andmebaasi kohaselt on isikul sissesõidukeeld Schengeni alale esiteks Prantsusmaa poolt, kehtiv 2022-2025, teiseks Saksamaa poolt, kehtiv 2023-2024, ning isik on seotud 39 varjunimega; - PPA hinnangul on isik Saksamaale sisenenud samuti ebaseaduslikult, sest isiku passis ei ole templijäljendit Schengeni alale sisenemise kohta, on vaid templijäljend oktoobris 2023 Saksamaalt väljumise kohta; - isiku kodumaalt lahkumise tegelik põhjus ja rahvusvahelise kaitse vajadus vajavad väljaselgitamist ja kontrollimist. Järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, kuna reisimine Schengeni alal on võimalik ilma reisidokumenti omamata, isiku kirjeldus Euroopasse saabumise kohta on vastuoluline (sh muutis isik oma seletust). Isik on ka varem ebaseaduslikult Schengeni alale sisenenud. Isik pidi teadlik olema talle kohaldatud sissesõidukeeldudest. Puudub alus arvata, et vabaduses viibides on isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni.

1. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ta ei ole kinnipidamisega nõus. Ta tuli siia uue lootusega, et ta saab Eestis abi. Ta ei saa aru küsimusest, mis on muutunud võrreldes tema varasemate rahvusvahelise kaitse taotlustega, mis jäid rahuldamata. Ta ütles, et tal ei ole dokumente, kuna ta ei mäletanud, kuhu ta need pani. Ta ei olnud teadlik, et tal on sisenemiskeeld Schengeni alale. Ta ei ole lahkunud
2. aastal Prantsusmaalt tagasi kodumaale. Ta sõitis
3. aastal lennukiga Saksamaalt kodumaale. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus vaatas PPA taotluse läbi kohtuistungil 11.11.
5. Kohus vormistas 11.11.2023 ja kuulutas kohtuistungil resolutsioonmääruse, millega andis nõusoleku puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 11.11.2023 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Käesolevaga täiendab kohus 11.11.2023.a määrust kirjeldava ja põhjendava osaga.
6. Kohus lahendas 11.11.2023 ka PPA taotluse kuulutada menetlus kinniseks. PPA viitas 2 taotluse alusena tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 punktile 2 (kohaldub HKMS § 77 lg 1 kaudu), mis näeb ette menetluse kinniseks kuulutamise puudutatud isiku huvides (menetlusosalise elu, tervise või vabaduse kaitseks). TsMS § 38 lg 3 kohaselt ei kuuluta kohus sellel alusel menetlust kinniseks, kui sellele vaidleb vastu isik, kelle huvide kaitseks see peaks toimuma. Kohus jättis taotluse rahuldamata, kuna puudutatud isik ei olnud menetluse kinniseks kuulutamisest huvitatud. Kohus märgib, et menetluse kinniseks kuulutamisel ei oleks asja menetlemisel olnud ka mingit reaalset mõju. Kohtuistungil ei viibinud kõrvalisi isikuid. Kui menetlusväline isik peaks avaldama soovi toimikuga tutvumiseks, siis arvestab kohus selle lahendamisel, et toimik sisaldab juurdepääsupiiranguga teavet. Juurdepääsupiiranguna on käsitletav ka

§ 13

lg 2, mis kehtestab nõude hoida rahvusvahelise kaitse taotleja kohta teatavaks saanud teave konfidentsiaalsena. Kohus arvestab ka isikuandmete kaitse nõuetega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 175 sätestatud kohtulahendi avaldamise tingimusi ei ole seadusandja seostanud sellega, kas menetlus on kinniseks kuulutatud. Kohus asendab HKMS § 175 lg 5 ja

§ 13

lg 2 alusel määruse avaldamisel puudutatud isiku isikuandmed (nimi, sünniaeg, isikut tõendava dokumendi andmed) tähemärgiga. Määrus ei sisalda muid andmeid, mis võimaldaksid puudutatud isikut identifitseerida. 7. HKMS § 264 lg 1 ja 4 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel loa haldustoimingu tegemiseks. Halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS § 134 lg 1 ja 2 kohaselt järgib kohus lihtmenetluses üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid, tagab menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Muuhulgas võib kohus lihtmenetluses protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, kalduda kõrvale vorminõuetest tõendite esitamisel ja kogumisel ning kasutada tõendina ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis, sh menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. 8.

§ 362

lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

§ 361

lg 1 ja 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada seaduses sätestatud alusel, kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Aluseks, mis lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, on muuhulgas rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (lg 2 p 4). 9. Kohtu hinnangul on alus puudutatud isiku kinnipidamiseks olemas.

§ 361lg 2 p 4 kohaldamise eeldused on täidetud.

Isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on üldsõnaline ning vajab täiendamist ja kontrollimist. Eriti arvestades, et pärast puudutatud isiku viidatud sündmusi 2019. aastal on isik Euroopa riikides rahvusvahelist kaitset taotlenud, kuid ei ole seda saavutanud. Puudutatud isiku antud andmed tema teekonna ning Eestisse saabumise viisi kohta ei ole eluliselt usutavad. Puudutatud isiku tegevust oma andmete andmisel ja dokumentide esitamisel võib mõista nii, et isik püüdis ära hoida oma tegelike andmete kindlakstegemist (õigetest andmetest vähesel määral erineva nime ja sünniaja andmine, dokumendi hoidmine 3 jalanõude sees). Asjaolusid on võimalik selgitada ainult puudutatud isiku osavõtul. 10.

§ 29lg 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi praegusel juhul olla tõhusad.

Schengeni alal on reaalselt võimalik reisida ilma reisidokumenti omamata. Eestisse saabus isik viisil, mis dokumente ei nõua. Isiku seletuse põhjal on ta aastatel 2022-2023 Euroopas reisinud oma äranägemist mööda, kuigi õigust selleks tal tõenäoliselt ei olnud. Isiku väide, et ta kahest talle kehtestatud sissesõidukeelust midagi ei tea, ei ole usutav. Eeltoodut arvestades ei täida isik tema kinnipidamiseks loa andmata jätmise korral tõenäoliselt kohustust jääda Eestisse ja olla siin menetlustoiminguteks kättesaadav. Õiguslikult esinevad vähemalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 68 p 2 ja 7 nimetatud alused - välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on esitanud valeandmeid rahvusvahelise kaitse taotlemisel ja välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul. Eeltoodud põhjustel ei saa isiku kinnipidamist pidada ka ebaproportsionaalseks. Leebem meede võib takistada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamist ning sellekohase vajaduse tekkimise korral isiku väljasaatmist. 11. Kokkuvõttes on praeguse kohtuasja asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Kohus rahuldab taotluse.

§ 364

lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest, kui kinnipidamise alused on ära langenud. 12. Kohus selgitas istungil, et puudutatud isikul on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates sellest, kui isik sai kätte määruse, mida on täiendatud kirjeldava ja põhjendava osaga. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 4