TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2981 Määruse kuupäev 29. detsember 2023 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi Xi esialgse õiguskaitse taotlus seoses distsiplinaarkaristuse

) § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas
2. detsembril 2023 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Taotluse kohaselt alustas vangla
3. detsembril 2023 tema suhtes distsiplinaarmenetluse seoses Tartu Vangla
4. mai
5. a käskkirja nr 6-3/142 p 5 nõuete rikkumisega.
6. detsembril 2023 tutvustati talle distsiplinaarmenetluse protokolli ja käskkirjaga määrati karistuseks noomitus. Kontaktisik mainis vestluses usalduse kaotust ja tema võimalikku ümberpaigutamist kinnisesse vanglasse. Ta kaotaks võimaluse tööl käia ja seega ka olulise osa oma sissetulekust. Distsiplinaarkaristus mõjutaks ka tema ennetähtaegset vabanemist. Need on pöördumatud kahjud. Olukorda on tõlgendatud valesti ning talle määratud karistused on ebaproportsionaalselt suured.
7. Tartu Vangla esitas
8. detsembril 2023 seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Vangla täpsustas, et Xit karistati Tartu Vangla
9. mai
10. a käskkirja nr 6-3/142 p 5 nõuete rikkumise eest
11. detsembri
12. a käskkirjaga nr 2-23/1-3/609 distsiplinaarkorras noomitusega. X esitas 3-23-2981
13. detsembril 2023 Tartu Vangla
14. detsembri
15. a käskkirja nr 2-23/1-3/609 peale vaide. Kuna vaidemenetlus on pooleli, on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Vangla hinnangul on aga taotlus põhjendamatu, sest Xi taotlusest ei nähtu, et talle võiksid saabuda pöördumatud kahjulikud tagajärjed. KOHTU SEISUKOHT
16. Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav. Taotleja on tasunud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 6) ning vanglas on lahendamisel tema vaie vangla
17. detsembri
18. a käskkirja nr 2-23/1-3/609 peale (

§ 249lg 2).

4.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kuna esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal, kohaldatakse sama sätet ka isiku suhtes, kes pole küll kohtule kaebust esitanud, kuid on esitanud haldusorganile vaide. Nimetatud sättest tulenevalt kohaldab kohus esialgset õiguskaitset üksnes juhul, kui taotlejat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Seepärast hindab kohus järgnevalt, kas taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus.

1. Taotleja märkis taotluses, et ta võidakse distsiplinaarkaristuse tõttu avavanglast kinnisesse vanglasse paigutada. Sel juhul kaotaks ta võimaluse tööl käia ja sissetulekut teenida. Tartu Vangla teatas
2. detsembri
3. a seisukohas, et taotleja paikneb alates
4. detsembrist 2023 taas kinnise vangla eluosakonnas. Tema avavanglast kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise aluseks on avavangla üksuse juhi
5. detsembri
6. a otsus nr 6-5/227-
7. Vangla dokumendihaldusregistrist ei nähtu, et taotleja oleks
8. detsembri
9. a otsust nr 6-5/227-1 vaidemenetluse korras vaidlustanud. Eeltoodust nähtub, et X paigutati avavanglast kinnisesse vanglasse mitte Tartu Vangla
10. detsembri
11. a käskkirja nr 2-23/1-3/609, vaid Tartu Vangla
12. detsembri
13. a otsuse nr 6-5/227-1 alusel. Kohus nõustub vangla seisukohaga, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja üle peetava vaidluse käigus esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega ei ole võimalik taotleda esialgset õiguskaitset avavanglast kinnisesse vanglasse paigutamise otsuse täitmise takistamiseks. Kohus ei või esialgse õiguskaitse kohaldamisel väljuda põhivaidluse raamidest. Selleks, et saavutada avavanglasse ümberpaigutamine, tuleks Xil esitada esmalt vaie Tartu Vangla
14. detsembri
15. a otsuse nr 6-5/227-1 peale. Alles seejärel on tal võimalik taotleda esialgset õiguskaitset selle otsuse suhtes. Ka töötamise ja sissetuleku teenimise piirangud ei tulene distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast, vaid avavanglast kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise otsusest. Seepärast ei aitaks distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja suhtes kohaldatav esialgne õiguskaitse taotlejal oma eesmärki saavutada.
16. Taotleja osutas ka sellele, et distsiplinaarkaristus mõjutab tema vanglast ennetähtaegselt vabastamise väljavaateid. 2 3-23-2981
17. Tartu Vangla märkis
18. detsembri
19. a seisukohas, et taotlejal on tõesti võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ning vangla on alustanud tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlustoimingute tegemist. Kohtule esitatakse asjakohased materjalid
20. veebruaril
21. Vangistusseaduse § 76 lg 1 p 2 näeb ette, et vangla edastab kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks muu hulgas tema iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta. Justiitsministri
22. augusti
23. a määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ § 9 lg 2 p 10 kohaselt märgitakse kinnipeetava iseloomustusse muu hulgas andmed tema kehtivate distsiplinaarkaristuste kohta. Karistusseadustiku § 76 lg 4 sätestab, et süüdlase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eeltoodust nähtuvalt võtab maakohus taotleja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel muu hulgas arvesse tema käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas tema kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu ei tingi aga automaatselt taotleja ennetähtaegselt vabastamata jätmist. Seega ei takista ka Tartu Vangla
24. detsembri
25. a käskkiri nr 2-23/1-3/609 taotleja enne tähtaega vangistusest vabastamist. Pelgalt asjaolu, et selle käskkirjaga määratud karistus võib kahandada taotleja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise väljavaateid, ei ole esialgse õiguskaitse vajaduse jaatamiseks piisav, sest oht, et maakohus jätab taotleja ennetähtaegselt vabastamata just selle käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuse tõttu, pole piisavalt tõenäoline. Taotlejal on võimalik selgitada maakohtule selle distsiplinaarkaristuse määramisega seotud asjaolusid ja oma seisukohta. Samuti saab ta vajadusel maakohut teavitada, millises seisus on distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamise üle peetav vaidlus. Maakohus arvestab muu teabe hulgas ka taotleja selgitustega.
26. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.
27. Kohus selgitab taotlejale, et praeguses kohtumenetluses ei hinda kohus Tartu Vangla
28. detsembri
29. a käskkirja nr 2-23/1-3/609 õiguspärasust. Seepärast ei võta kohus seisukohta ka taotleja väite osas, et vangla eksis talle distsiplinaarkaristuse määramisel.
30. Kuna esialgse õiguskaitse vajadus puudub, ei kaalu kohus puudutatud isiku õigusi ja avalikku huvi ega hinda vaide perspektiive. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse

§ 249lg 1 alusel rahuldamata.

11. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3