Obsah (7)

§ 49§ 54§ 18§ 45§ 43§ 46§ 47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-11600 Tsiviilasi K. L. (L. ) maksejõuetusavaldus Menetl

) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

1. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta
2. jaanuariks (esimene aruanne esitada
3. jaanuaril 2025).
4. Jätta menetluskulud K. L. kanda.
5. Anda K. L. menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Määrata usaldusisiku A. T. tasuks 495 eurot, millele lisandub käibemaks 108 eurot 90 senti, s.o kokku 603 eurot 90 senti ning mis hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx&xxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxx), konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS Swedbank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
6. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
8. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning saata täitmiseks resolutsiooni p 10 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (

) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse 2 kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (

§ 54lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg 1). ASJAOLUD

1. K. L. (avaldaja, võlgnik) esitas
2. augustil 2023 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks, mida täiendas
3. oktoobril 2023 telefoni teel. Avalduse kohaselt võlgnikule vara ei kuulu (sõiduki täpne asukoht ei ole teada), ta saab töövõimetuspensioni 560 eurot kuus. Kohustusi on tal vähemalt 10 090 euro 15 sendi ulatuses. Võlgniku makseraskused tekkisid elukalliduse ja auto suurte kulude tõttu. Lisaks halvenes tema tervis ning ta kaotas töö.
4. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Hinnangu kohaselt võlgniku nimel oleva sõiduki asukoht ei ole teada, arvelduskontode jääk on kokku 98 eurot 65 senti, talle kuuluvad pensionifondi osakud ning ta saab igakuiselt sotsiaalja töövõimetoetust kokku 563 eurot 64 senti. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 9689 eurot 89 senti, millele lisanduvad kohtutäiturite tasud. Võlgnik on maksejõuetu, kuna ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Makseraskuste tekkimise põhjuseks on asjaolu, et võlgnik on võtnud vastutustundetult suurtes summades laenu, arvestamata, et tema vara ja sissetulekud ning tervislik seisund ei võimalda võetud kohustusi täita. Võlgade ümberkujundamise menetlust ei ole võimalik läbi viia. KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. 4.

§ 18

lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§-s 45 sätestatule.

§ 45

lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega. 5.

§ 43

kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 3 Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste (10 101 eurot 89 senti) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei tööta, on puuduva töövõimega, lisaks ei ole võlgnik enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka ise 22. jaanuari 2024. a ärakuulamisel nõustunud, et sobivam menetlus tema makseraskuste ületamiseks on pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Asja materjalidest ei nähtu

§ 45

lg-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus on võlgnikule ärakuulamisel selgitanud, et tal tuleb tegeleda tervise parandamisega, et leida tervislikule seisundile vastav töö. Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse põhjenduste p 12), võib kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (

§ 49lg 8). Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu Pankr

S § 22 lg 5 tähenduses (vara ja piisava sissetuleku puudumine eluasemelaenu võla katteks), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. 6. Kohus nimetab pankrotixxxxxx A. T. , kes on andnud nõusoleku pankrotixxxxxx nimetamiseks.

§ 46

lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotixxxxxx, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib xxxxxx jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. 7. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 19. veebruar 2024 kell 10.30 (PankrS § 78 lg 1). Usaldusisikul on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt. 8. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 18lg 4 ja Pankr

S § 33). Kuna võlgnikul kinnisasjad puuduvad, ei ole vaja määrust registripidajale edastada. 9. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 495 eurot, millele lisandub käibemaks. 10.1.

§ 54

lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise xxxxxx tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18

lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

§ 54

lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. 4 10.

1. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel xxxxxx õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise xxxxxx ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise xxxxxx kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise xxxxxx ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise xxxxxx tasu katab ka xxxxxx tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise xxxxxx tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise xxxxxx tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust. 10.
2. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 7 tundi 30 minutit (tunnitasu 66 eurot, millele lisandub käibemaks). Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (usaldusisiku hinnangu koostamine koos vara ja võlgade nimekirjaga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu 7 tundi 30 minutit on vajalik ja põhjendatud. Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasuks 495 eurot, millele lisandub käibemaks. 10.
3. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise xxxxxx tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine xxxxxx tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx&xxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxx), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx&xxxxxxxxxxxxx käibemaksukohustuslane (nr xxxxxxxxxx). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1), s.o 108 eurot 90 senti.
4. Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise xxxxxx tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise xxxxxx või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt vara ja sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks puudub ning usaldusisiku tasu ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra, annab kohus avaldajale usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi. 5
5. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (

§ 49lg-d 1 ja 3).

Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (

§ 49lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (

§ 47lg-d 1–6).

Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotixxxxxx igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotixxxxxx nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 6