Obsah (5)

§ 2§ 4§ 121§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2866 Määruse kuupäev 15. detsember 2023 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X kaebus Tartu Maakohtu ja Tartu Vangla vastu kahju hüvitamis

) § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas Tartu Vanglas kinnipeetav X
2. veebruaril 2022 Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi määramiseks tema esindamiseks kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus põhjusel, et
3. veebruari
4. a seisuga oli Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakond algatanud tema suhtes kriminaalmenetluse. Tartu Maakohus registreeris taotluse kriminaalasjana nr 1-22-1243 ning jättis
5. märtsi
6. a määrusega X taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis
7. märtsi
8. a määrusega Tartu Maakohtu
9. märtsi
10. a määruse muutmata ja X määruskaebuse rahuldamata.
11. X esitas
12. detsembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Maakohtu ja Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 10 000 euro ulatuses. 3-23-2866 Kaebaja leiab, et talle on tekitatud mittevaralist kahju Tartu Maakohtu
13. märtsi
14. a määrusega, millega maakohus jättis talle riigi õigusabi korras määramata kaitsja tema suhtes algatatud kriminaalmenetluse kohtueelses ja kohtumenetluses osalemiseks. Kahju tekitajaks on ka Tartu Vangla, kes sihilikult eksitas kohut, vastates
15. veebruaril 2022 Tartu Maakohtu kohtunõudele, et kaebaja suhtes ei ole teabe- ja uurimisosakonnas pooleli ühtegi menetlust, milles oleks talle omistatud kahtlustatava staatus. Kaebaja sai
16. aastal Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vahistamistaotlusest teada, et
17. novembril 2020 oli algatatud tema suhtes kriminaalmenetlus. Seega oli maakohtule riigi õigusabi taotluse esitamise ajal vangla teabe- ja uurimisosakonnas käimas kriminaalmenetlus ja kohus oleks pidanud määrama talle riigi õigusabi korras kaitsja. KOHTU SEISUKOHT
18. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4).

Halduskohtule esitatud kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja saada hüvitist selle eest, et maakohus jättis talle kriminaalmenetluses riigi õigusabi õigusvastaselt määramata. Kaebaja väitel eksis maakohus põhjusel, et vangla oli esitanud kohtule ebaõige teabe. Kohtu hinnangul taotleb kaebaja talle süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. Kuigi praeguses menetluses pole teada, kas kaebaja oli 25. veebruaril 2022 Tartu Maakohtule riigi õigusabi taotluse esitamise ajal kahtlustatav, on määrav see, et kaebaja nõue põhineb sellel väitel. Ka Tartu Vanglale etteheidetav tegevus seostub kriminaalmenetluse läbiviimise, mitte vangistuse täideviimisega. Kriminaalasjas riigi õigusabi saamiseks esitatud taotlus lahendatakse kriminaalmenetluse käigus (kriminaalmenetluse seadustiku § 8 lg 1 p-d 3 ja 4 ning § 41 lg 3; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 5). 4.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette muud menetluskorda.

§ 121

lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (

§ 121lg 3).

Kohus on seisukohal, et praeguses asjas esitatud kaebuse menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS). SKHS § 7 lg 1 näeb ette õiguse nõuda kahju hüvitamist sõltumata süüasja lõpptulemusest, kui menetleja on menetlusõiguse süülise rikkumisega isikule kahju tekitanud. Sellisel juhul tuleb esitada kahju hüvitamise taotlus kriminaalmenetluses prokuratuurile (SKHS § 14 lg 2). Kriminaalasja kohtumenetluse kestel esitatakse kahju hüvitamise taotlus maakohtule (SKHS § 18 lg 1). Seega sõltub nõude esitamise kord sellest, kas kahju hüvitamise taotlus esitatakse kriminaalasja kohtueelses menetluses või kohtumenetluses. Kirjeldatud menetluskord kohaldub ka juhul, kui tegemist on kohtu tekitatud kahju hüvitamise nõudega (SKHS § 7 lg 3; Riigikohtu erikogu määrus nr 3-18-1652/15, p 9). Taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui isik sai teada või pidi teada saama kahjust, sõltumata teadasaamisest aga mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates (SKHS § 14 lg 4). 5. Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus X kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel.

2 3-23-2866 Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse, kuna kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

1. Kaebaja on esitanud ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus menetlusabi taotluse sisuliseks lahendamiseks. Kohus jätab menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
2. Kuna praeguses asjas esitatud kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse, jätab kohus pädevuse puudumise tõttu läbi vaatamata ka kaebuses sisalduva riigi õigusabi taotluse (RÕS § 10 lg 1). RÕS § 10 lg 7 näeb ette, et kui riigi õigusabi taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. Sõltumata sellest, kas kaebaja kahju hüvitamise taotlust on pädev lahendama prokuratuur või maakohus, on selle taotlusega seotud riigi õigusabi taotluse lahendamine maakohtu pädevuses (RÕS § 10 lg-d 3 ja 5; Riigikohtu erikogu määrus nr 3-23-1995/7, p 7). Seepärast tuleb X riigi õigusabi taotlus edastada RÕS § 10 lg 7 alusel lahendamiseks Tartu Maakohtule.
3. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3