4-23-3831 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg 26. jaanuar 2024, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2024, Haapsalu kohtumaja Väärteoasja numbe

§ 301kohus otsustas: 1.

Juhindudes VTMS § 2,

§ 301lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Kar

S § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteoasja menetlus L M suhtes.

1. Kaitsjatasu jätta riigi kanda.
2. Määrus edastada L M’ile, kaitsjale ja PPA Lääne prefektuurile. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada kaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik 17.11.2023 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja väärteoasi, kus menetlusaluseks isikuks on alaealine L M. 27.10.2023 koostatud väärteoprotokolli 2570,23,001575 (tl 4) kohaselt arvatakse L M’ile süüks, et tema 19.09.2023 kella 16:30 ajal xxx maakonnas möödus Haapsalu Rannarootsi Selveri kaupluse kassast ühe brändi Imperial maksumusega 9,99 eurot, millega pani toime 4-23-3831 väheväärtusliku asja varguse. Kaup kauplusele rikkumata kujul tagastatud. Rikkus karistusseadustik § 199 lg 1, väärteo kvalifikatsioon karistusseadustik § 218 lg
3. 20.11.2023 määrusega kohus määras alaealisele L M’ile riigi õigusabi, mille osutajaks on advokaat P. Rajavere. 30.
4. 2023 esitas kaitsja kohtule mh taotluse (tl 34-36) väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 107 lg 1 p 2 ja § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna väärteoprotokollis kirjeldatud tegu ei vasta KarS § 199 lg 1 - 218 lg 1 sätestatud objektiivsele teokoosseisule. Väärteoprotokollis puudub selge ja korrektne etteheide kauba omaniku valduse ja omandi rikkumisele, toote omaniku tahtevastasele äravõtmisele. 7.12.2023 seisukohas (tl 45-46) kohtuväline menetleja avaldas, et kohus saab lähtuda väärteoprotokollis olevast väärteokirjeldusest ning see on piisav otsustamaks menetlusalusele isikule mõjutuvahendi kohaldamine. Ära võtmine tuleneb kogutud tõenditest, samuti väärteokirjeldusest – möödus kassast. Kohtuväline menetleja on tõepoolest jätnud märkimata sõna „tasumata“, miks ei ole võimalik kindlaks teha. Kohtuväline menetleja jääb oma taotluse juurde määrata menetlusalusele isikule üldkasulikku tööd 10 tunni ulatuses. Kohus määras väärteoasja arutamiseks kohtuistungi. Seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kohtuväline menetlja leidis, et väärteokirjeldus on puudulik, puudu on sõna „tasumata“ ja sellise teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo asjaolusid. Kohtuväline menetleja loobus esitatud süüdistusest. Kaitsja jäi taotluse juurde menetlus lõpetada, kuna väärteokirjeldus on puudulik. Kohtu seisukoht VTMS § 87 näeb ette, et väärteoasja arutatakse menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab see, et kohus on asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt Riigikohtu kriminaal-kolleegiumi
5. juuni
6. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-71-13, p 7;
7. novembri
8. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-90-12, p 7;
9. juuni
10. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-45-11, p 12;
11. aprilli
12. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-16-09, p 8 ja
13. juuni
14. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-54-09, p 8.1). Kolleegium on varasemates lahendites samuti selgitanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
15. juuni
16. a otsust väärteoasjas nr 3-1-1-45-11, p 9). Kohus leiab, et käesolevas asjas 27.10.2023 koostatud väärteoprotokoll seaduses sätestatud ja kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadele ei vasta. Väärteoprotokollis on kirjas, et L. Mälton möödus kassast ühe brändiga. Väärteokirjelduses ei kajastu faktilist(i) asjaolu(sid), mille põhjal oleks võimalik jõuda väärteokirjelduses tehtud järelduseni, et tegu oli vargusega. Kohus leiab, et väärteokirjeldus esitatud faktilised asjaolud ei näita, et L M oleks toime pannud KarS § 218 lg 1 sätestatud väärteokoosseisule vastava teo. Kohtumenetluses ei ole kohtuvälisel menetlejal enam seaduslikku õigust hakata muutma või täiendama väärteoprotokolli, sest sellise võimaluse on seadusandja näinud ette vaid kohtuvälises menetluses väärteoprotokolli koostamise etapis. Kohtuvälises menetluses vormistatud 4-23-3831 väärteoprotokolli täiendamine kohtuistungil kohtuliku uurimise käivitumisel olukorras, kus VTMS § 83 alusel arutab väärteoasja maakohus, ei ole võimalik, sest see rikub isiku kaitseõigust (RK 26.09.2014otsus asjas nr 3-1-1-43-14). Kui väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on pannud toime väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada (RK 16.12.2014 otsus asjas nr 3-1-1-88-14). Kohtuväline menetleja loobus kohtuistungil L M’ile süütegu ette heitmast, siis ka juhindudes VTMS § 2,

§ 310tuleb L M suhtes menetlus lõpetada.

Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, seadusesätetest ja kohtupraktikast teeb kohus VTMS § 107 lg 1 p 2 sätesttaud kohtuotsuse väärteomenetluse lõpetamise kohta L M suhtes KarS § 218 lg 1 järgi kvaliftseeritavas väärteos VTMS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik