Obsah (4)

§ 436§ 438§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht teatavaks 15.11.2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-9365 Tsiviilas

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 438

lg 1 kohaselt otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Hageja X on esitanud kohtule hagiavalduse ühisvara jagamise nõudes. Kostja Y on esitanud kohtule vastuhagi tingimuslikult selliselt, et kostja taotleb vastuhagi menetlemist ainult juhul, kui puuduvad alused, mis õigustavad jätta ühisomand hagis (põhihagis) taotletud viisil hea usu põhimõttest tulenevalt ja ühisomandi lõpetamise viisi ebaõiglusele tuginedes lõpetamata.
2. Selleks, et kohus saaks ühisvara jagada, tuleb kõigepealt välja selgitada ühisvara koosseis. Perekonnaseaduse (PKS) § 25 kohaselt lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Ühisvara koosseis tuleb PKS § 35 järgi kindlaks teha abielu lõppemise aja seisuga, lähtudes selle koosseisu kindlaksmääramisel vara omandamise ajal kehtinud seadusest ning kohaldada ühisvara jagamisele kehtivat perekonnaseadust. Vaidlust ei ole, et hageja X ja kostja Y abielu sõlmiti xx.xx.xxxx Egiptuse Araabia Vabariigis ja abielu lahutati Harju Maakohtu xx.xx.xxxx kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx. PKS § 66 punktist 2 tulenevalt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kohtuotsus tsiviilasjas nr xxx jõustus xx.xx.xxxx. Ühisvara koosseis tuleb seega kindlaks määrata xx.xx.xxxx seisuga. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et korteriomand aadressil XXX (registriosa nr XXXXXXXX) on soetatud abielu ajal ja kuulub poolte ühisvara koosseisu.
3. Nii abikaasade ühisvaras olevad asjad kui ka õigused jagatakse PKS § 37 lg 3 (koosmõjus AÕS § 70 lg-tega 6 ja 7) järgi kaasomandi lõpetamise sätete (s.o AÕS § 77) kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
4. Hageja palub müüa korteriomand aadressiga XXX (registriosa nr XXXXXXXX) avalikul enampakkumisel. Hageja leiab, et selline vara jagamise viis on mõlema poole huvides, sest sellisel juhul saaksid mõlemad pooled uue elamispinna soetamiseks korraliku summa, samuti oleks sellisel viisil võimalik pangale tagastada laenujääk, mis tähendab, et endised abikaasad ei oleks enam seotud solidaarkohustusega. Kostja hagis taotletud ühisvara jagamise viisiga ei nõustu. Riigikohus on seoses kaasomandi lõpetamisega selgitanud, et kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud ning üksnes erandjuhul on hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik jätta kaasomand lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane (Riigikohtu 10.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9749/34). 5 Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud selliseid erandlikke asjaolusid, millest tulenevalt oleks hagis taotletud ühisomandi lõpetamise viis ebaõiglane ja annaks alust jätta ühisomand lõpetamata. Kohtu hinnangul ei oleks korteriomandi müük avalikul enampakkumisel kostja, kes soovib korteriomandit enda ainuomandisse, suhtes sedavõrd ebaõiglane, et annaks alust jätta ühisomand lõpetamata, sest avaliku enampakkumise korral saavad enampakkumisel osaleda ka ühisomandis oleva asja senised ühisomanikud ning kostjal oleks reaalne võimalus saada korteriomand enda omandisse.
5. Kuivõrd kostja on taotlenud vastuhagi menetlemist juhul, kui kohus leiab, et puuduvad alused, mis õigustavad jätta ühisomand hagis (põhihagis) taotletud viisil lõpetamata ning kohus aluseid ühisomandi lõpetamata jätmiseks tuvastanud ei ole, tuleb menetleda vastuhagi ja kaaluda hagis ja vastuhagis esitatud ühisomandi lõpetamise viise. Ühisomandi lõpetamise nõude peab lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Hageja taotleb müüa korteriomand aadressiga XXX (registriosa nr XXXXXXXX) avalikul enampakkumisel. Kostja Y taotleb kohtule esitatud vastuhagis lõpetada Y ja X ühisomand korteriomandile aadressiga XXX, viisil, mille kohaselt korteriomandi ainuomanikuks saab Y ning Y kohustub tasuma Xle õiglase ühekordse rahalise hüvitise omandi kaotamise eest. Kohtul tuleb niisiis kaaluda ühisomandi lõpetamise viisidena ühisomandi lõpetamist müügiga avalikul enampakkumisel ja korteriomandi andmist ühele ühisomanikule, pannes talle kohustuse maksta teisele ühisomanikule välja tema osa rahas. Hageja leiab, et korteriomandi müük avalikul enampakkumisel, on mõlema poole huvides, sest sellisel juhul saaksid mõlemad pooled uue elamispinna soetamiseks korraliku summa, samuti oleks sellisel viisil võimalik pangale tagastada laenujääk, mis tähendab, et endised abikaasad ei oleks enam seotud solidaarkohustusega. Kostja soovib saada korteriomandi enda ainuomandisse. Kostja selgitab, et tegemist on kostja ja poolte ühiste laste koduga ning kostja soovib enda kodus edasi elada. Lapsed käivad kodu lähedal koolis ja lasteaias. Hageja on märkinud, et on iseenesest kostja pakutud jagamise viisiga nõus, kuid seda ainult juhul, kui kostja maksab hagejale õiglase hüvitise omandi kaotuse eest. Kohus on seisukohal, et arvestades, et poolte ühisvarasse kuuluv korteriomand on kostja ja poolte ühiste laste elukoht ning pere elu on korraldatud selliselt, et lapsed käivad kodu lähedal koolis ja lasteaias, on õiglane jätta korteriomand kostja ainuomandisse, kohustades teda tasuma hagejale omandi kaotuse eest õiglast hüvitist.
6. Kuivõrd kohus on rahuldanud kostja nõude jätta korteriomand aadressil XXX (registriosa nr XXXXXXXX) kostja ainuomandisse on põhjendatud rahuldada ka kostja nõue kohustada X andma nõusolek korteriomandi, registriosa numbriga XXXXXXXX, teise jao omanikukande, mille kohaselt korteriomandi ühisomanikud on Y ja X, kustutamiseks ning uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuks Y. Lahendi täitmise huvides on põhjendatud asendada X nõusolek käesoleva kohtuotsusega.
7. Järgnevalt selgitab kohus välja hüvitise suuruse, mida kostjal tuleb hagejale omandi kaotuse eest tasuda. 6
8. Pooled vaidlevad korteriomandi aadressil XXX (registriosa nr XXXXXXXX) turuvääruse üle. Hageja on hagiavalduses leidnud, et korteriomandi turuväärtus on 265 187,34 eurot. Hageja on hinna määramisel arvesse võtnud avalikult kättesaadava Maa-ameti tehingustatistika, mille kohaselt on
9. aastal Põhja-Tallinna territooriumil müüdud korteriomandite (milliste üldpind jääb vaidlusaluse korteriga võrreldavasse vahemikku) keskmiseks ruutmeetrihinnaks 3 598,20 eurot (hinna arvutuskäik: 73,7m2 x 3598,20 eurot = 265 187,34 eurot). Kostja on seisukohal, et korteriomandi turuväärtuse väljaselgitamisel tuleb lähtuda samas piirkonnas asuvate analoogsete korteriomandite keskmisest müügihinnast. Korteri turuväärtuse tõendamiseks on kostja esitanud samas piirkonnas sarnaste korteriomandite müügikuulutused. Vastavatest müügikuulutustest nähtuvad korteriomandite müügihinnad 174 900 eurot, 225 000 eurot ja 199 000 eurot. Seega keskmine hind on 199 633 eurot, mida peab kostja ka vaidlusaluse korteriomandi turuväärtuseks. Turuväärtuse tõendamiseks on kostja täiendavalt esitanud ka Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Maarika Kaarepere e-kirja, millest nähtub, et arvestades turuolukorda, vaadates piirkonnas tehtud tehinguid ja olles suhelnud ka Uus Maa Kinnisvarabüroo hindajaga, on maakler seisukohal, et XXX korteri turuväärtus 05.05.2023 seisuga on ca 200 000 eurot. Kohus on seisukohal, et turuväärtuse määramisel tuleb käesoleval juhul lähtuda kostja esitatud müügikuulutustest ja kinnisvaramaakleri Maarika Kaarepere 05.05.2023 e-kirjast. Kohus nõustub kostjaga, et hageja esitatud keskmise hinnastatistika ei võimalda anda hinnangut, millises seisus on korteriomandid, millega tehinguid tehti, kas tegemist on uute või juba kastutus olevate korteriomanditega, ning seetõttu tuleks konkreetse korteriomandi turuväärtuse väljaselgitamisel eelistada tõendeid, mis võimaldavad täpsemalt anda hinnangu just konkreetse korteri turuväärtuse osas. Kinnisvaramaakleri Maarika Kaarepere 05.05.2023 e-kirjast nähtub, et arvamuse andmisel on lähtutud nii turuolukorrast, piirkonnas tehtud tehingutest, kui ka Uus Maa Kinnisvarabüroo hindaja arvamusest, st hinna määramisel on arvesse võetud mitmeid erinevaid aspekte. Ka kostja esitatud müügikuulutused kinnitavad, et vaidlusaluse korteriomandi turuväärtus jääb samasse suurusjärku nagu 05.05.2023 e-kirjas märgitud turuväärtus. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et korteriomandi aadressil XXX (registriosa nr XXXXXXXX) turuväärtuseks on 199 633 eurot.
10. Vaidlust ei ole, et korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXXX) omandamiseks on pooled sõlminud LHV Pank AS-iga laenulepingu nr XXXXXXXXXX, millest tulenevalt kuulub ühisvara koosseisu ka nimetatud laenulepingust tulenev kohustus. Pooltel ei ole vaidlust ka selle üle, et abielulahutuse seisuga xx.xx.xxxx oli laenujääk 114 264,67 eurot. PKS § 38 kohaselt täidetakse ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasade vahelistes suhetes kohaldatakse käesolevas seaduses vara jagamise kohta sätestatut. Lähtudes asjaolust, et kohus on jätnud eelnevalt korteriomandi kostja ainuomandisse ja juhindudes PKS §-s 38 sätestatust, on kohus seisukohal, et poolte laenukohustus, mis tuleneb LHV Pank AS-iga sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXX ning mille laenujääk abielulahutuse seisuga xx.xx.xxxx oli summas 114 264,67 eurot, tuleb jätta kostja kanda. 7
11. Kostja leiab, et kostjal on hageja vastu solidaarvõlgniku tagasinõude õigus. VÕS § 69 lg-s 1 sätestatu kohaselt omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Tulenevalt VÕS § 69 lg-st 2 solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Vastuhagi kohaselt tuleneb laenulepingu nr XXXXXXXXXX üldtingimuste p-dest
12. ja
13. intressi tasumise ja tagatisvara (korteriomandite XXX ja YYY) kindlustamise kohustus. Peale poolte abielu lahutamist xx.xx.xxxx on laenulepingust tulenevat intressi tasumise ja tagatisvara kindlustamise kohustust LHV Pank AS-i ees täitnud ainuisikuliselt kostja. Kostja leiab, et ka vastavad laenulepingust tulenevad kohustused tuleb jagada ning võtta hüvitise suuruse arvestamisel arvesse. Kostja toob esile, et perioodil xx.xx.xxxx – 20.02.2023 on kostja tasunud LHV Pank AS-ile intresse kokku 7 874,76 eurot. Kostja on eelneva kinnituseks esitanud kohtule kostja konto väljavõtted perioodi xx.xx.xxxx – 24.10.2022 ja 01.11.2022 – 20.02.2023 kohta, millest nähtuvad maksed kogusummas 7 874,76 eurot. Perioodil xx.xx.xxxx – 20.02.2023 on kostja tasunud tagatisvara kindlustamise kohustuse täitmiseks Swedbank P&C Insurance AS-ile kindlustusmakseid kokku summas 220,06 eurot, mille tõendamiseks on kostja kohtule esitanud kostja konto väljavõtted perioodi xx.xx.xxxx – 24.10.2022 ja 01.11.2022 – 20.02.2023 kohta. Kogusummas on kostja peale abielu lõppu tasunud poolte ühiseid kohustusi intressi- ja kindlustusmaksete näol ainuisikuliselt summas 8 094,82 eurot. Hageja osa sellest on 4 047,41 eurot (8 094,82: 2 = 4 047,41). Hageja ei ole kostja nõudele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et kostja nõue on põhjendatud. Kostja on ainuisikuliselt tasunud poolte ühiseid kohustusi kogusummas 8 094,82 eurot ja kostjal on õigus nõuda hagejalt tema osa summas 4 047,41 euro hüvitamist. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista hüvitis summas 4 047,41 eurot.
14. Hageja on omakorda esitanud nõude 7 000 euro hüvitamiseks. Hageja selgitab, et on tasunud 7 000 eurot vaidlusaluse korteri sissemaksena. Hageja leiab, et on teinud olulisi (rahalisi) panuseid abielu jooksul, oma lahusvara arvelt, mistõttu on antud juhul põhjendatud võrdsuse printsiibist kõrvalekaldumine. Kostja ei nõustu hageja väitega, et korteriomandi soetamiseks kasutas kostja osaliselt oma lahusvara. Kostja leiab, et hageja väide, et korteriomandi soetamisel on ta 7 000 euro ulatuses teinud sissemakse oma lahusvara arvelt on paljasõnaline ja tõendamata. Kohus nõustub kostjaga, et hageja 30.11.2022 menetlusdokumendi lisana esitatud tõend (lisa 2), ei tõenda makse tegemist lahusvara arvelt. Esitatud tõendist ei nähtu, kes on vastava makse teinud. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et isegi kui möönda, et makse on teinud hageja, siis on makse tehtud abielu ajal ning arvestada tuleb, et raha ükskõik kumma abikaasa pangaarvele laekumisega abielu ajal on see muutunud PKS § 25 järgi poolte ühisvaraks. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et esineksid asjaolusid, mis võimaldaksid ühisvara jagades osade võrdusest kõrvale kalduda.
15. Vastuhagi kohaselt soetati 31.10.2018 ühisvarasse sõiduauto Subaru XV reg.nr XXXXXX hinnaga 25 699 eurot. Hageja võõrandas kõnealuse sõiduauto 11.12.2020, ilma kostja nõusolekuta. Kostja hinnangul oli detsembris 2020.a, mil sõiduauto võõrandati, selle väärtuseks 20 000 eurot. Kostja leiab, et tal on õigus nõuda hagejalt sõiduauto väärtusest poole hüvitamist 8 ning eelnevast tulenevalt tuleb kostjale välja mõistetavat hüvitist vähendada 10 000 euro võrra (20 000 sõiduauto väärtus võõrandamise hetkel : 2 = 10 000). Kohus leiab, et kostja nõue on põhjendatud. Hageja vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja on peale poolte abielu lõppu võõrandanud poolte ühisvaraks olnud sõiduauto ning kostjal on õigus saada endale pool sõiduauto võõrandamisel saadud rahalistest vahenditest ehk 10 000 eurot.
16. Arvestades, et kohus on eelnevalt leidnud, et korteriomandi XXX turuväärtuseks on 199 633 eurot ning laenulepingust nr XXXXXXXXXX tulenev laenujääk abielulahutuse seisuga xx.xx.xxxx oli 114 264,67 eurot, tuleks kostjal hagejale hüvitist omandi kaotuse eest tasuda 42 684,17 eurot (199 633 - 114 264,67 = 85 368,33 eurot; 85 368,33 eurot / 2 = 42 684,17 eurot). Kohus on tuvastanud, et kostjal on hageja vastu nõuded kokku summas 14 047,41 eurot (4 047,41 + 10 000 = 14 047,41), millest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis omandi kaotuse eest summas 28 636,76 eurot (42 684,17 - 14 047,41 = 28 636,76 eurot). Menetluskulude jaotus 29.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 30. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. 31.

§ 164

on erinormiks, reguleerides menetluskulude jaotust hagilises perekonnaasjas.

§ 164

lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi.

§ 164lg 2 näol on tegemist diskretsiooninormiga.

Seega on kohtul võimalus ja ka kohustus kaaluda igal konkreetsel juhul, kuidas menetluskulusid jaotada. Kuna käesoleva vaidluse puhul oli tegemist ühisvara jagamise nõudega- seega hagilise abieluasjaga, ning eelduslikult on ühisvara jagamine mõlema poole huvides, tuleb menetluskulud jagada lähtuvalt

§-st 164. Kuna asjas ei nähtu kohtu arvates mõistlikke põhjendusi, miks tuleks kulud jagada erinevalt

§ 164

lg-s 1 sätestatust, tuleb hageja kantud menetluskulud jätta hageja enda kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. 32. Kuna kohus jätab poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 9